tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, arendada tervishoiusüsteemi ja rajada juurde uusi elamuid. Tegemist oli reaktsiooniga vabariiklaste reformettepanekule. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt
tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, arendada tervishoiusüsteemi ja rajada juurde uusi elamuid. Tegemist oli reaktsiooniga vabariiklaste reformettepanekule. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt
kontrolli kogu maailma üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega. Selleks et NSV Liidu mõjuvõimu peatada reageerisid pikkamööda nähtustele lääneriigid. 1947. aastal kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini, mis on tema järgi nime saanud Trumani doktriin, mille eesmärk oli toetada vabasid rahvaid nii sise- kui ka välissurve vastu, pidades silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Marshalli plaani kaudu andis USA aastatel 1948-1952 seitsmeteistkümnele Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Veel moodustati kümne
Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu, seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. aastal 600 000, samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. 1945. aastal valiti presidendiks Truman, kes ei olnud rahva seas väga populaarne president. 1947. aastal algas Külm sõda, mille käigus sisse viidud Trumani doktriini abil seisti vastu kommunismi levikule. 1949. jätkati reforme uue kursi vaimus Fair Deal'i abil. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, luua juurde elamispindasid jne. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt. Samas tekkis 1949. a. Kommunistlik Hiina, mis tähendas kapitalistliku läänemaailma kaotust. Kartes edasisi kommunismi triumfe asus Truman 1950. a. toetama Prantsusmaa võitlust Indo-Hiinas. 1950. a. paljastati NSVL-i
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. Trumani doktriinin1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.MP Kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljd dol väärtuses Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. Berliini blokaad 1948a juunis alanud käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Kü...
tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. a. Loodi 1945 a Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Kuni 1970 a esiplaanil rahvusvahelise kul- lastandardi säilitamine. Praegu prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ja finantskriiside ärahoidmine. Eesti alates 1992. a liige. 8. Marchalli plaan. 1947.a USA välisminister G. Marchall, Euroopa taastamise ning USA ulatuslik abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani dokriin. 1947. a märtsis. USA president H.Truman esitas seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. 9. VLO. 1949-1991 a. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Loodi Nõukogude Liidu poolt. Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Vastukaaluks NATO-le. Liikmeid 8. Lõpetas 1991.a juulis, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa reziimide lagune- misega.
-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Külma sõja käigus prooviti vastast edestada uute võimsate relvade tootmises e. võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSVL saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati oma mõjuvõimu laiendada Kolmandas Maailmas e. riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega ka kommunistlikku idablokki. 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? Trumani doktriin Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas nõukogustamist ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud
Jaapani majandusimeks. Ida ja lääne süntees Jaapan kes tahtis areneda EU-likkuks hakkas väliskogemusi, teadmisi ära kasutama ning oma kultuurilise pärandiga ühendamist. Seda nim. ida ja lääne sünteesiks. Findlandiseerumine Soome hakkas vaatamata NSV liidule ajama oma riigi asja, mis tegelikult NSV liidule ei meeldind. Finlandiseerumine e. Soomestumine. Aastaarvud 1979 Nõukogude väed tungisid Afganistani 1947 Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1995 Soome liitus EU'ga 1960 uus idapoliitika 1990 Saksamaa taasühinemine 1949 Saksamaa lõhenemine 1950 algul Korea sõda 1950 lõpp Kuuba raketi kriis 1961 Berliini müüri ehitamine Isikud Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi esimene kantsler, hüüdnimega Vana. J.K. Paasikivi soomlane, kes oli talvesõjaaegne minister ja sai hiljem presidendiks. Kekkonen esimene Soome riigipea, kes külastas okupeeritud Eestit. Käärikul suuskamas
Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950) USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi)
1946. Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. See andis märku, et valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem Churchilli kõne Fultonis kutsus üles kommunismi levikule vastu seisma. Konfliktidest ei tahetud aga midagi kuulda nind oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema. Sellest sai Stalin hoogu juurde ning ta likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes uueks sõjaks. 1947. Trumani doktriin eesmärgiks seati vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan abimajandusplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Stalin ei lubanud Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda. Jugoslaavia eiras keeldu ning sattus seetõttu tugevasse vastasseisu Moskvaga. 1948. juuni Berliini blokaad NSV Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast st elektrist, kütusest, toiduainetest. Taheti Lääne-Berliin NSV Liiduga liita
- Uued sõjalised liidud VLO ja NATO, USA ja NSVL vahelist pingestavad organisatsioonid. - Lokaalsed sõjad Kodusõjad - Doktriin Poliitiline või filosoofiline õpetus või juhtmõte. - Sotsialistlik maailmasüsteem NSVL liikmesriikide sundsotsialiseerumine, mis nägi ette liidrite väljavahetamist kommunstide vastu. - Sotsialistlik orientatsioon 4. Seletage mõisted: - Trumani doktriin - Marshalli plaan - Heinsteini doktriin - Breznevi doktriin 5. Kriisid ja lokaalsed sõjad: - Põhjused - Eesmärgid - Millal toimus - Osavõtjad - Kuidas lahenes - Tulemused 6. Berliin, blokaad, korea sõda, berliini kriis, kuuba kriis, vietnami sõda. Saksamaaga rahulepingut ei tehtud lepingut, sest see oli okupeeritud ja nelja riigi vahel ära jagatud.
seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kandideerimast ja presidendiks sai vabariiklane Eisenhower, kes kritiseerid Trumani doktriini passiivseks ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. John Kennedy, valiti 1960 presidendiks, kuulutas välja uute rajajoonte poliitika. (,,Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida sina saad teha oma riigi heaks") uute rajajoonte poliitika- ameeriklased peavad taas rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse- nihutades niiviisi enda kui ka kogu ühsikonna rajooni.
oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 16 riigile 13 miljardit dollarit abi. 2. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu VMN loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Keskus Moskvas. Külma sõja ajal eksisteeris. VMN varises kokku 1980ndate aastate II poolel. Soome ametlikult liige polnud aga koostööd tegi. 3. Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile. 4. Sõjaliste liitude teke- Lääneriigid moodustasid NATO, tekib kui vastus NL tegevusele Ida- ja Kesk-Euroopas 1949. 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt e Lääneliit
2. Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos. (1945-46) Kohtu all 21 isikut. 12 sai surma, 7 said vanglakaristuse ja 3 kuulutati hulluks. See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi tei...
· kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See kuulutati välja 1947 (George Marshall = USA välisminister).
Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde,...
Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasaks...
Churchill pidas aga kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile ulatuslikke järelandmisi tegema. Stalin aga sattus sellest rohkem hoogu. Valmistudes uueks intensiivseks sõjaks, unistas Stalin maailmavalitsemisest, tugevdas kommunistlikku kihistustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed. Ühendriikide president Truman kuulutas välja Trumani doktiriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise-ja välissurve vastu. Marshall kuulutas välja aga abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihistustöö mõju. Stalin keelas Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda ning seetõttu sattus Jugoslaavia Moskvaga vastuollu. 1948. aastal sai alguse Berliini blokaad
o Väideti et sõda pole läbi · 1946 märts Fulton o Kasutusele tuleb nimetus raudne eesriie lääne euroopa ja ida euroopa o Külm sõda USA ja NSVL pikaajaline vastasseis erinevates vormides Tehakse üksteise võidu tuumarelvi Tavarelvastus Majandusrelvastus Kultuuriline sõda Poliitiline sõda · 1947 o Kujuneb ameerikas välja Trumani doktriin Turman oli USA pres. Def. USA abistab kõiki riike kes võitlevad kommunismi vastu o Mashalli plaan USA majandus abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. (viidi ellu järgneval aastal) Et abi saada: · Riigis pidi olema eraettevõtlus · USA kontrollis kuidas raha kasutada · 1948-1949 o Berliini blokaad saksamaa lõhestumine kaheks riigiks
ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. · Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." · Trumani doktriin Tähistab poliitilise olukorra muutumist
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. 1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina. ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja
väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks 1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida- Euroopa satelliitidel abi vastu võtta Trumani doktriin: USA seisab vastu kommunistlikule ekspansioonile (containment) USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch kasutab teadaolevalt esimesena mõistet "külm sõda" USA ja Suurbritannia ühendavad oma okupatsioonitsoonid Saksamaal India ja Pakistan iseseisvuvad 1948 Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis viiakse läbi rahareform. Berliini blokaad. Tegevust alustab õhusild Tsehhoslovakkias toimub kommunistlik riigipööre. Mitmed Euroopa riigid asutavad kaitseotstarbelise
ning suhtlemist lääneriikidega. Pärast Hitleri surma sai selgeks, et Stalin valmistus konfliktiks läänega. Samal ajal kutsus USA läänt üles kommunismile vastu seisma. Kuna lääs ei tahtnud uut konflikti, oldi valmis Stalinile järele andma. Sellest innustust saanud Stalin unistas maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks. Pikkamööda hakati seda ikka tähele panema. 1947 Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui välissurve vastu ehk siis kommunistlikke võimuhaaramiskatsete vastu. 1947 Marshalli plaan abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ja sellega loodeti nõrgestada kommunistlikku mõju. Anti majanduslikku abi. 1948juuni Berliini blokaad Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, kütus, toit), lootes linna nii endale saada
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 pä...
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 1...
toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga ; lääs lootis majanduslikult kurnata NL ja selle liitlasi, kasutas majandussanktsioone, võidurelvastumist jms. 5.Diplomaatiline võitlus – kasutati rahvusvahelisi organisatsioone(ÜRO, OSCE). 6.Salateenistuste tegevus – NL-s KGB ja USA-s CIA. -Trumani doktriin(1947): välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NL poolne ekspansioonioht. -Marshalli plaan(1948-1952): osa Trumani doktriinist; selle alusel jagati Eur riikidele majanduslikku abi ; tingimuseks oli loobumine ettevõtete riigistamisest ja rahvusvaheline kontroll abi kasutamise üle ; eemärgiks oli Eur majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule ; USA pakkus abi ka NL-le ja Ida-Eur riikidele, need loobusid, Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu ; Jugoslaavia võtab abi vastu-idabloki esimene kriis.
Kuigi tema ja Franklini eraelulised suhted polnud kiita, olid nad väga head partnerid poliitikutena. Abikaasa halvatuse tõttu reisis ta Franklini eest Ameerikas ringi. Eleanor päästis isegi abikaasa kolmanda ametiaja presidendina. Peale presidendivalimisi puhkes sõda Pearl Harboril, kus esimene leedi käis ise kohal ning rääkis ja julgustas haavatuid. Alates 1946. aastast töötas Eleanor president Harry Trumani soovi Ühinenud Rahvate Organisatsioonis, kus tema karjääri üheks tipphetkeks oli kindlasti Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmine 10. detsembril 1948, kuna ta oli üks, kes aitas Inimõiguste ülddeklaratsiooni koostada. Peale ÜRO-st lahkumist 1953. aastal suundus Eleanor mässavasse Euroopasse, kus ta soovis inimõigusi levitada ja sotsialismi ja natsionalismi leviku peatada. 1961
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 2. Mis sundis USAd rakendama kulukat Euroopa taastamise programmi (Marshalli plaani)? Millist kasu sai USA Euroopat abistades? USA lootis sellega saavutada seda, et Venemaa ei jõuaks ette: tehti kõik, et vältida kommunistlikku kihutustööd, kommunismi võimuletulekut. Moskva keelas abi vastu võtta, aga ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia. 3. Mis oli Trumani doktriini peamine eesmärk? See doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. 4. Too välja külma sõja väljendumine kolmes peamises valdkonnas: a. Võidurelvastumine b. USA/NSVL soovivad saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas c. Mõlemad pooled soovivad laiendada oma mõjuvõimu kolmanda maailma riikides 5. Organisatsioonid: a
Lähte Ühisgümnaasium Carl Dööring Külm Sõda (1950-1980) Referaat Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2012 Sissejuhatus: oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Mõiste ajalooline ja tähenduslik taust Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda taval...
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis. 3. Lääneriikide tegevus demokraatia laiendamiseks, majanduse taastamiseks ja stabiliseerimiseks: Marshalli plaan, Maailmapank, IMF, heaoluühiskonnani pürgimine, sotsiaalne turumajandus, sotsiaalne õiglus 4. 8 USA Külma sõja aegset presidenti: 1) Harry Truman (1945-1953) Korea sõda, pidurduspoliitika, Trumani doktriin-USA asub kommunismi vastu, tuumapommid Jaapanile. Demokraatlik partei. 2) Dwight D. Eisenhower (1953-1961) lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi ainult lubaduseks. Vabariiklane 3) John F. Kennedy (1961-1963) kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika (ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-nihutama inimkonna rajajooni)
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja...
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
LÄHIAJALUGU II MÕISTED 12.klass Kahepooluseline maailm - riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel.
võimatu. Õli lisas tulle Winston Churchilli jutt „raudsest eesriidest“, ta lisas et Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid peavad tegutsema koos, et tõrjuda Nõukogude Liidu ohtu. Vaoshoidmise doktriini kasutas esimest korda Suurbritaania kui ta aitas Vahemere idaosa maid, et seal kommunistid võimule ei pääseks. Kuna aga Suurbritannia nägi, et ei suuda sellega toime tulla palusid nad abi USAlt, kes töötas kohe välja „ Trumani doktriini“. Truman: „Ma arvan, et Ühendriikide poliitika peab toetama vabu rahvaid, kes võitlevad sõjaliste diktatuuride rõhumise või välise surve vastu!“ Selle mõte teostamiseks sai Truman ka Kongressilt raha, aga nüüd oli vaja veel rahvast veenda selles, et Maailma on vaja aidata. Sellepärast liialdaski Truman, öeldes et Ameerika Ühendriike ähvarab suur oht kommunisim näol. See tekitas ameeriklaste seas suure antikommunismi laine. (Howard Cincotta 1997
Rahareformi ja järsu elatustaseme tõusuga tekkisid toidu- ja tarbekaupade puudused. 1941. a vallutas Saksamaa Eesti. Eestlased ei saanud tagasi iseseisvust ja pidid varustama Saksa armeed. Seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Hiljem tuli punaarmee taas tagasi, paljud eestlased põgenesid välismaale. Külm sõda Külm sõda leidis aset USA ja NSV Liidu vahel, haarates kaasa ka teisi riike. Sõda sai alguse 1947. aastal, kui USA president Harry Truman avaldas oma Trumani doktoriini. Üheks sõja põhjuseks oli kindlasti ka Berliini blokaadi. Sõda kestis üle 40 aasta. Kuid see ei olnud tavaline sõda, kus sõditi rindel. See oli kõikehaarav poliitiline sõda, kus sõdisid kahe vastandliku maailmavaate esindajad. Vaenutsevad pooled üritasid üksteist üle trumbata paljudes valdkondades, näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, propagandas, teaduselus jne. Mõjuvõimu laiendamiseks
toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan).
1. Konverentsid a) Teherani konverents 1943. aasta lõpus tugevdas liitlaste (USA, GBR, USSR) omavahelisi suhteid b) Jalta konverentsil veebruaris 1945 kavatseti taastada kõikides riikides demokraatlikud valitsused Saksamaalt tagasi saadud piirkondades. c) Potsdami konverentsil 1945. aasta suvel võtsid osa Truman, Attlee ja Stalin. Stalin kasutas Attlee ja Trumani kogenematust ära tugevalt enda huvides. 2. Atlandi harta Atlandi harta oli 1941. aasta suvel Rooseveldi ja Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti suhtes mõttetu, sest NSVL-i okupeeritud territooriumide (sh. Eesti) puhul neid põhimõtteid ei järgitud.
aktiivne sekkumine Euroopa ja Bulgaarias); Ida-Euroopa maid ühendav Vastastikuse Majandusabi Nõukogu(1949); mõjusfääri laiendamine Ida- maailma asjadesse; Marshalli Aasias (Põhja-Korea, Hiina, Vietnam); VLO(1955) plaan(1948-1952); NATO(1949); Trumani doktriin(1947);Ida-Aasia toetamine (Jaapan, Taiwan, Filipiinid, Indoneesia); suurenes USA mõju Lähis-Idas; Korea sõda PROBLEEMID tööpuudus; rassiline diskrimineerimine madal elatustase; defitsiit; vastasseis endiste lääneliitlastega USA (1955-1985) NSVL (1955-1985)
täna NSVL tegevusele Ida Euroopas (Külma sõja algus) Vastasseis süvenes selle tõttu et: 1) NSVL keeldus Põhja Iraanist vägesid välja viima 2) NSVL hakkas toetama Kreeka kommunistide relvastatud võitlust valitsuse vastu 3) NSVL nõudis rahvusvahelise kontrolli kehtestamist türklastele kuuluvatele Musta mere väinade üle 1947. aasta TRUMANI DOKTRIIN doktriin sõjaline või poliitiline põhimõte koos sellest tulenevate otsustega USA lubas abi kõigile rahvastele, keda ähvardas oht võidelda relvastatud vähemusega, keda toetavad välisjõud (Kreeka olukord) USA Kongress eraldas 400 miljonit dollarit Kreeka ja Türgi toetuseks MARSHALLI PLAAN 1948-1952 (viidi ellu) Marshall USA Riigisekretär (välisminister) tegi 1947. aastal ettepaneku toetada majanduslikult
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
Külm sõda- oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled polnud otseses sõjategevuses, vastatst prooviti alistada võidurelvastumises, poliitilise ülekaalu saavutamises Euroopas ja üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Trumani doktriin- Ühendriikide president H. Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurvete vastu, ehk kommunistide võimuhaaramiskatsete vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär G. Marshalli poolt välja töötatud abiandmisplaan süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Berliini blokaad-1948 a juunis lõikas Nõukogude liit lä...
toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja 3 http://www.eesti.ca/konverents-kulm-soda-kuum-teema-euroopas/article37513 Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega
Sept Punaarmee suur pealetung 18.09 nim Uluots ametisse Tiefi valitsuse teavitati EV taasiseseisvumist Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp *UUS NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS 22.09 Punaarmee üksused vallutasid Tallinna vastupanuvõitluse päev Lahingud eesti sõjameeste ja Punaarmee vahel jätkusid Läänemaal & Saartel Paljude eestlaste põgenemine Rootsi (u70000-90000) 12. Külma sõja mõiste, tekke põhjused ja olemus. Trumani doktriin, Marshalli plaan, Berliini blokaad,Saksamaa lõhestamine, NATO ja VLO. *KÜLM SÕDA USA&NSVL (lääne- vs kommunistlik maailm) vaheline pikaajaline vastasseis, mõlemad hoidusid otsesest kokkupõrkest tänu tuumapommi olemasolule Sõja vormid: o Propaganda o Ideoloogia (kommunism vs demokraatia) o Majandus o Kultuur o Võidurelvastumine & kriisid Eesmärk:
17 % (Vilnius ja Klaipeda). 26 märts 1949 massiküüditamine (Eestist 20 000, Lätis 43 000, Leedus 35 500). Vastupanuks Nõukogude Liidule tekkis metsavendlus (Leedus ca. 80 000, Lätis ja Eestis 30 000). Nende tegevus suudeti lõpetada 1955-ks aastaks. Sundkollektiviseerimine eratalude kaotamine, inimesed kolhoosidesse. Industrialiseerimine tööstuse eelisarendamine. Ameerika Ühendriigid Harry Truman (1945-1953) Trumani doktriin. Dwight Eisenhower (1953-1961) · Oli populaarne (Suessi kriisi lahendamine, Korea sõja lõpetamine). · 1957 Eisenhoweri doktriin aidata Aasia rahvaid. · Probleemid: Berliin, Kuuba kriis, kosmoseprogrammides allajäämine Nõukogude Liidule, majandusarengu allajäämine. John F. Kennedy (1961-1963) · Kuulutas välja Uute Rajajoonte poliitika: õiglane ühiskond, vaesusvastane võitlus, kosmosevallutused.
KÜLM SÕDA 1. Külma sõja kujunemine ja selle vormid. Võidurelvastumine. Sõjalised liidud (§1, 2) Pärast II MS muutusid riikide piirid, tekkisid uued riigid. - Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ning NSVL-le. - Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. - Albaania iseseisvus. - Soome kaotas osa piirkondi. - Inimeste ümberasumine. - Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias). NSVL tahtis vägisi rohkem riike enda alla saada, sellest sai aru Ameerika Ühendriikide president Churchill, kes hoiatas lääne riike kommunismi eest -> tema hoiatusi ei võetud piisava tõsidusega. 1947. a kuulutas järgmine Ameerika president H. Truman välja doktriini, mille sisuks oli USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nii sise- kui...
Churchilli kõne USA-s Fultonis – rõhutas, et endiste liitlaste vahel on kujunenud vastuolud, tänu NSVLiidu tegevusele Ida- Euroopas Vastaseis süvenes tänu sellele, et: ● NSVLiit keeldus Põhja-Iraanist vägesid välja viimast ● NSVLiit hakkas toetama Kreeka kommunisteide relvastatud võitlust valitsuse vastu ● NSVLiit nõudis rahvusvahelise kontrolli kehtestamist türklastele kuuluvate Musta mere väinade üle 1947. a. töötati välja Trumani doktriin - pidurdamine Doktriin – poliitiline või sõjaline põhimõtete kogum ● Trumani doktriini alusel lubati Türgile ja Kreekale majandusabi, vältimaks nende sattumist Nõukogude Liidu mõjusfääri ● USA riigisekretär G.Marshall tegi 1947.a. ettepaneku - toetada Euroopat majanduslikult, et tast saaks USA-le elujõuline majanduspartner ja väheneks kommunistide mõju
Organization). NATO loodi vastukaaluks Nõukogude Liidust tulenevale ohule ning liiduvabariike ühendava Varssavi Lepingu Organisatsioonile (VLO). Aastatel 1947-1952 aitas Marshalli plaan stabiliseerida Lääne-Euroopa riikide majandust. Poliitilise ja sõjalise organisatsioonina oli NATO roll tagada kollektiivne kaitse igasuguse relvastatud kallaletungi korral ning kindlustada demokraatia arenguks ja majanduse kasvuks vajaline turvaline keskkond. Tolleaegse USA presidendi Harry S. Trumani sõnul oli Marshalli plaan ja NATO ,,ühe mündi kaks poolt". NATO asutajaliikmed kohustusid üksteist kaitsma sõjalise agressiooni korral, mis on suunatud ükskõik kelle vastu nende seast. Sidudes Põhja-Ameerika Lääne-Euroopa kaitsega, näitas allianss, et iga poliitilise ja sõjalise jõu kasutamise katse Lääne-Euroopa vastu luhtuks. Samaaegselt aitas organisatsioon kaasa riikide kaitsepoliitika järk-järgulisele integreerimisele. 1950
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
