Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda, Külma sõja algus (1)

Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda. Külma sõja algus.
1.Külma sõja puhkemine
Lääneriikide ja NSVL suhted teravnesid kui sai selgeks, et NL püüab muuta Ida-Euroopa riike endast sõltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSVL kaasabil võimule komunistlikud valitsused. Pärast Ida-Euroopa oma mõjusfääri saamist soovis NL panna võimule ka kommuniste Kreekas ja saada alasid Türgilt. Kreekas algas kodusõda mille stsenaariumis oli ette nähtud, abipalve saatmine NL-le.
Külm sõda-Ida ja lääne vaheline majanduslik poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, divensiooni aktides, propagandas, sõjaliste blokkide moodustamises, kriisides, võidurelvastumises jne.
Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevued 2. maailmasõja võitja riikide vahel.
Külma sõja eesmärkideks oli
Lääneriikidel
NSVL
1950.-ndail aastail hoida ära kommunismi levik euroopasse
Maailma revolutsiooni ideede levitamine, mõjuvõimu laiendamine.
Hiljem, saksamaa taasühendamine, relvastuse vähendamine, ka NSVL poolt surutud resiimide likvideerimine
Sõjas saavutatu kindlustamine, Ameerika mõju kaotamine Euroopas.
1946. aastal rääkis Churchill Faltonis USA tipppoliitikutele kasvavast kommunismi ohust, tema kõnes kõlas esimest korda mõiste: raudne eesriie -see on sümboolne mõiste mille all tuli mõelda NSVL ja nn. Sotsialismi riikide eraldumist muust maailmast, ning vaenulikkust lääneriikide suhtes. Paljud ajaloolased peavad Churchilli kõnet Külma Sõja alguseks. Suurem osa peavad selleks Berliini kriisi 1948-1949. Külm Sõda lõppes 1990 või 1991.a
1947. aasta märtsis tegi USA president Truman kongressile ettepaneku anda Türgile ja Kreekale raha võitluseks oma iseseisvuse säilitamise eest. Samas kõnes ütles Truman, et ka tulevikus peaks USA abistama neid rahvaid keda püütakse orjastada. Nimetatud kõnest sündis Trumani doktriin e. Kommunismi pidurdamise poliitika.
Võrdle rah. vahelisi suhteid pärast 1. ja 2. maailmasõda.
Pärast 1. maailmasõda
Pärast 2. maailmasõda
1)saksamaa jäi ühtseks tervikuks, võitja riigid ei kehtestanud seal enda okupatsiooni resiimi
1)saksamaa jaotati 4 osaks, hiljem 2 riikd saksa DV ja saksa, võitja riigid kehtestasid seal oma okupatsiooni resiimi
2)venemaa oli nõrk ja temast lõid lahku mitmed riigid, territoorium vähenes
2)NSVL oli sõja võitnud riik, maailma tugevaima armeega ja alustas oma mõjusfääride laiendamist
3)Võitja riigid jaotasid kaotaja riikide mandaatalad üksteise vahel
3)Oli riike kes kaotasid oma iseseisvuse, ja samas oli neid kes vabanesid koloniaal ikkest
Sarnasus:
Saksamaa kaotas mõlemal korral.
Paranes USA positsioon
Võitjad riigid muutsid maailma poliitilist kaarti
Mõlemal juhul moodustati ülemaailmne rahu org.
2.Berliini kriis 1948-1949. Saksamaa lõhestumine lk 9-10
3.Marshalli plaan. Vastastikuse Majundusabi Nõukogu(VMN)
Oli Euroopa taastamise ja arendamise kava, aastateks 1948-1952.a Millega loodeti ära hoida kommunistide võimuletulek, kuna ajalugu näitas, et kommunistid haaravad võimu alati kaose ajal. Abi anti 17 euroopa riigile. Abi andmisel lähtus USA ka enda kasust- talle oli vaja tugevaid kauba ja majandus partnereid . Moskva nimetas Marshalli plaani teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks. NL, sotsialismimaad(v.a. Jugoslaaviia) ja Soome keeldusid abist, kuigi neile seda pakuti. NL eestvedamisel asutatti 1949. aastal VMN kuhu kuulusid NL, Poola, Tsehhoslovakkia , Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Kuuba , Mongoolia , Vietnam. Albaania (aastani1961), Saksaa DV(kuni 1990.) Nõukogusse astujad lootsid soodsat koostööd kuid tegelikkuses ei tekkinud ühtset majandus süsteemi, sest kõik lepingud tuli kooskõlastada Moskvaga ja tuli hakata täitma eelkõige NSVL soove. Koos NSVL lagunemisega lagunes ka VMN.
4.Võidurelvastumine ja sõjaliste blokkide loomine.
Võidurelvastumine – lääneriikide ja sotsialismi maade pidevat sõjatehnika täiustamist et mitte vastaspoolele alla jääda. Näiteks 1949. aastal oli Venalastel olema aatompomm .
Lääne-Euroopa riigid kelle tegi muret NSVL kasvav agresiivsus , otsustasid 1949. aastal ühineda ja hakata tegema koostööd USA-ga. Tekkis Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon ( NATO ). NATO-sse kuulusid ENG, FRA, BEL, NED, LUX, ITA, POR, DEN, NOR, ICE, USA, CAN
Esialgu teatati et blokk moodustati juhuks kui Saksamaal peaks tekkima soov alustada taas sõda. Kui saksamaa 1955. aastal võeti NATO-sse otsustas NL astuda vastusamme. Tema eestvedamisel loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon(VLO) Kuhu kuulusid NL, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania(lahkus), Saksa DV, VLO lagunes 1991.
Kriisid külma sõja ajal.
1.
Kriis, aasta
Osalenud riigid
Kriisi põhjus
Tagajärg/tulemus
Korea sõda 1950-1953
Põhja-Korea, NSVL, Hiina, Lõuna-Korea, ÜRO
Ideoloogilised vastuolud Põhja- ja Lõuna-Korea vahel.
Suurimaks kaotajaks osutus NSVL kelle autoriteet nii Euroopas kui Aasias langes.
Korea jäi jagatud 2-ks vaenulikuks riigiks siiani.
Hukkus 3mln. Inimest
Suessi kriis 1956
Egiptus , NSVL vs Iisrael, Prantsusmaa, Inglismaa,
rahusobitajatena USA ÜRO
Suessi kanali riigistamine Egiptuse poolt
Inglismaa-Prantsusmaa eesmärk saada kanal taas oma kontrolli alla.
Kukutada Egiptuse President Nasser
Iisraeli soov likvideerida Egiptuses asuvad nn. Palestiina partisanide tugialad.
Üldsuse survel konflikt lõpetati ja kanalit pandi valvama ÜRO rahujõud.
*1958. aastal sai kanali omanikuks Egiptus.
Ungari kriis 1956
Ungari , NSVL
Ungaris alanud reformid mis pidid vähendama sõltuvust Moskvast ja demkratiseerima riiki
*Vene väed surusid ülestõusu veriselt maha
*Ümberkorraldused tühistatti
*Lahingutes langes 3000 ungarlast, 20000 vangistatti, ülestõusu juht I. Nagy hukati
*180 000 ungarlast põgenes kodumaalt
*kriis näitas, et ÜRO ja lääneriigid ei tee midagi NSVl mõjusfäärist vabaneda soovivate riikide heaks
Berliini kriis 1961
Saksa DV, Saksa LV
*Ida-Sakslaste pidev läänede liikumine Berliini kaudu
*Berliini müüri ehitamine, saksa rahvas lõhestatti
*Põgenedes said kuuli, pmst nagu vangla
*NSVL preztiis langes
*lõppes sakslaste ränne läände
Kuuba e. Kariibi kriis 1962
Kuuba, USA, NSVL
*revolusionääride tulek riiki
*Paigutas kuubale omad tuumaraketid
*USA ei ostnud enam suhkurt
*raketibaasid likvideeriti
* Kennedy kuulutas välja kontrolljoone merel
* Castro au jee
Praha kevad 1968
Tsehhoslovakkia, VLO riikide väed
*Tsehhoslovakkia soov ehitada üles inimnäoline sotsialism (kaotati tsensuur , lubati väikeettevõtted jne.)
*ülestõus suruti veriselt maha
*õmberkorraldused tühistatti
*partei ja riigiaparaadis viidi läbi põhjalik puhastus
*toimusid massilised arreteerimised
*töötati välja Breznevi doktriin
*Karmistusid poliitilised olud kõigis sotsialismi leeri riikides
*Kasvas dissidentide arv kõigis Euroopa sotsialistlikes riikides
Vietnami sõda 1964-1973
PõhjaVietnam, Lõuna Vietnam,US and A, NSVL, Hiina
Kahae erineva ideoloogiagaga Vietnami vastasseis millesse sekkus USA
*USA sai lüüa ja kogu Vietnam muudeti sotsialistlikuks
*USA maine maailmas langes
*Vietnamlaste vastu kasutati keemiarelva mille tagajärjed pole siiani kadunud
*Laoses ja Kambodzas tulid võimule kommunistid
Leia põhjendusi USA käitumisele Indo-hiinas?
*USA ei soovinud kommunismi laienemist
*USA pidas Vietnamit oma tugipunktiks KaguAasias ja ei soovinud seda kaotada
*USA sai katsetada oma sõjatehnikat(keemiarelva)
*Lõuna-Vietnami valitsus palus USA-l sekkuda
*Taheti Vietnami ühendada ja muuta demokraatlikuks
Bresnevi doktriin e. Piiratud suveräänsuse doktriin.- Kui kusagil on ohus sotsialismi alused siis on teistel sotsialistlikel riikidel õigus ja kohustus sekkuda.
Võrdle Ungari ja Tsehhoslovakkia kriiside põhjusi, käiku ja tagajärgi. Mis oli erinev, mis sarnane?
Põhjused
Ei soovitud sõltuda Moskva käskudest
Puudusid demokraatlikud vabadused
Elatustase oli madalam kui läneriikides
Teisiti mõtlejaid kiusati taga
Käik
ung
cze
Puhkesid meeleavaldused
Meeleavaldusi polnud
Püüti kehtestada demokraatiat
Kommunistid püüdsid kehtestadann. Normaalset sotsialismi
Astuti välja VLO-st
Ei asstutud VLO-st välja
Palusid ÜRO-d tunnustada ungarit neutraalse riigina
ÜRO poole ei pöördutud
Saadeti abipalved USA-le, ENG-le, ÜRO-le
Ei peetud vajalikuks abi otsida, sest ei usutud et seda läheb vaja.
Tagajärjed
NSVL väed surusid ülestõusu veriselt maha
VLO väed surusid ülestõusi veriselt maha
Põgenes u. 200000 ungarlast
P'geneda polnud võimalik
Algas Hrusksovi “sula” ja poliitilised olud hakkasid pehmenema
Karmistusid poliitilised olud kõigis sotsialismi maades-töötati välja Presnevi doktriin
sarnasused
Toimusid massilised arreteerimised, ning viidi läbi põhjalik puhastus riigi- ja parteiaparaadis
Demokraatlikud ümberkorraldused likvideeriti
Võimule pandi Moskva meelne valitsus
Töö allikatega: Berliini müür
1)Mispärast arvasid Lääne kommentaatorid vastavalt dokumendile A, et Lääne berliin kujunes kommunistliku Ida suhtes otsekui “Pealetungiks Ida vastu”?
Lääne Berliinist loodi justkui Lääne elu stiilinäide ja püüti näidata selle elu häid ja ahvatlevamaid külgi, majanduslik erinevus oli meeletu, Lääne.Berliinis kehtivate vabaduste ja ümberringi asetseva kontrolli pärast
2) Iseloomustage allikate b ja C põhjal USA ja NSVL erinevaid seisukohti 1961. a Berliini kriisi põhjuste kohta?
USA- Nemad arvasid et Lääne Berliin on rahu saar keset kommunismi, Oaas kõrbes jne, lisaks ka lääneliku elulaadi elav sümbol, koht kuhu põgeneda, konflikti põhjuseks ikkagi peeti NSVL halba korda ja lakkavaid probleeme.
NSVL-Pidas kriisi põhjuseks ikka lääne ettevalmistusi sõjaks, Lääne berliini peeti konflikti hälliks jne.,
3) Hinnake Ida ja Lääne tegutsemisviise vastaspoole suhtes 1961.a Põhjendage.
USA- Arvan et nemad tegutsesid õigesti, NSVL oli vaenlane , seal polnud korda ja oli oodata ettearvamatuid samme . Pean õigeks USA väekontingendi suurendamist Lääne saksamaal, konflikti korral oleks saanud kiiresti reageerida.
Ida-Arvan et nad laimasid vastaspoolt liiatigi jõuliselt
4)Põhjendage missugune dokument teie arvates käsitletavat problemaatikat kõige usaldusväärsemalt?
Pingelõdvendus, Külma sõja taasägenemine
1.Pingelõdvendus
Miks otsiti võimalusi suhete parandamiseks?
*oli toimunud Kariibi kriis ja inimesed hakkasid aru saama, et tuumasõda polegi võimatu.
*sotsialismi ja kapitalismi leerid olid üsna võrdsed mistõttu oli kasulikum arendada vastastikust koostööd
*loodeti, et lääne, ida koostöö mahendab ida-euroopa diktatuuri reziime
*NL tundus sõjaliselt järjest enam tugevnevat, tema edasised sammudolid ettearvamatud, siit ka hirm NL ees
*kommunismi preztiisi tõus, samal ajal kui USA preztiis käis seoses Vietnami sõjaga alla mistõttu vajas lääs külmas sõjas hingetõmbe aega
pingelõdvenduse tähtsamateks saavutusteks võib lugeda
*1963. aastal sõlmiti tuumarelva katsetuste piiramise leping- Katsetused olid lubatud ainult maa-all, sidlepingule kirjutasid alla NSVL, Suurbritannia ja USA, keeldusid Hiina ja Prantsusmaa
*1968. a sõlmiti tuumarelva levikut takistav leping, millele kirjutasid alla üle 100 riigi
*1970. a sõlmis Saksa LV NSVL ja Poolaga nn. Ida lepingud, millega Saksa LV tunnustas idapiirina Oder - Neisse jõge
*1972. a tunnustasid mõlemad saksamaad teineteist, nende leppimine lubas mõlemil astuda ÜRO-sse
*1972. a külastas USA president Nixon NSVL, järgmisel aastal Breznev USA-d, 1972. sõlmiti USA ja NSVL vahel strateegilise ründerelvastuse piiramise leping(SRP-1), sellega külmutasid mõlemad pooled viieks aastaks oma strateegiliste ründe relvade arvu.
*pingelõdvenduse kulminatsiooniks sai Helsingi julgeoleku koostöö nõupidamine. Lk84-85
Pingelõdvenduse tulemused:
*lääneriigid ja idablokk hakkasid tihedamalt läbi käima
*tihenes kultuuri ning teadusalane läbikäimine
* turism suurenes lääneriikides
*majanduslik koostöö lääneriikide vahel
2.Külma sõja uus ägenemine
Külm sõda ägenes kui NSVL viis oma väed 1979. aastal afganistaani ja alustas võitlust riigi kommunistlikuks muutmise eest. USA-s võimule tulnud Reagan kuuluta oma eesmärgiks “kurjuseimpeeriumi” likvideerimise. Selleks:
1)toetati kommunismi vastaseid liikumisi . Varustas afganistaani vastupanu võitlejaid relvadega ja õpetas neid välja. Aitas Poola vabadusvõitlejate organisatsiooni Solidaarsus, kehtestas poola suhtes majandus sanktsioonid mis nõrgestasid kommunistliku reziimi .
2)majandus sõda NSVL vastu. Nt. a) takistas uue gaasijuhtme ehitamist siberisse-keelas USA firmadel vajalike vahendite müümise b) veenis Saudi Araabiat suurendama nafta tootmist et vähendada nafta hinda- NL sissetulekud vähenesid , nii nafta kui relvade müügist c) veenis mitte müüma NL-le kõrgtehnoloogia tooteid, sest NSVL varastas tehnoloogiat oli suutnud seetõttu läänega kuigivõrd sammu pidada
3)tähesõdade programmi väljatöötamine-kosmosesse tuli viia kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud US and A ja tema liitlased strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. NL alustas selle peale kesk.maa rakettide paigaldamist ida-euroopasse millele US and A vastas oma rakettide paigutamisega euroopasse. Sellele ei suutnud NL enam millegagi vastata.
Külm sõda lõppes NSVL kaotusega 1990. aastal
3.Külma sõja tagajärjed:
Positiivne

tugevat kontrolli relvastuse üle mis hoidis ära 3. MS-i, mis oleks võinud kujuneda tuumasõjaks

NSVL ei suutnud võidu relvastumisele vastu seista ja lakkas 1991.a eksisteerimast

euroopa demokratiseerus ja sotsialismi maailmasüsteem lagunes
Negatiivne:

pidev 2 süsteemi vastasseis, kurnas riikide majandust

külmast sõjast tingitud lokaalsed konfliktid mille käigus hukkus miljoneid inimesi

uute massihävitus relvade tootmine ja kasutamine(nt keemiarelva kasutamine Vietnamis))

pidevad aatompommi katsetused saastasid maakera

oma riigi kodanikele tehtav ajuloputus ja vaenu külvamine mis rikkus inmeste psüühikat
Kordamine:
Väljavõte Helsingi lõppaktist
a)Sekkumisest teise riigi siseasjadesse-Afganistaani viisid venelased väed, Us and A tegutses ka sellest lähtuvalt
Riigid austavad inimese õigusi ja vabadusi-NL tsensuur, vangistamine mõtete väljastamise eest
b)USA, sest NSVL lakkas eksisteerimast
Sotsialismi maailma lagunemine
Enamikes sotsialismi maades toimusid aastatel 1988-1989 veretud revolutsioonid mille survel olid kommunistid, sunnitud võimust loobuma .
Idaploki lagunemise põhjused:

majanduse taandarengmis näitas, et valitud sotsialistlik tee pole õige

maddalam elatustase, võrreldes lääneriikidega

süsteem oli kunstlikult moodustatud ja seda hoiti koos jõuga

NSVL alanud perestroika , liidu vabariigid üritasid taastada oma iseseisvust ja NSVL ei olnud enam jõudu idaploki riikide valitsemiseks
Revolutsioonid ei arenenud kõikjal ühte moodi:

poolas ja ungaris arenesid sündmused rahulikult-valitsevad parteid istusid opositsiooni parteidega ühise laua taha ning jõudsid järeldusee et taastada tuleb demokraatia.

Bulgaaris, Tsehhoslovakkias ja Saksa DV-s püüdis kommunistliku partei juhtkond viimse hetkeni uuendustele vastu seista. Kui sellest midagi välja ei tulnud nõustuti lõpuks erru minema. Tsehhoslovakkias aset leidnud sündmusi on nimetatud samet revolutsiooniks, esimesel jaanuaril 1993 lagunes Tsehhoslovakkia Tsehhiks ja Slovakkiaks. Võimule saanud uus valitsus hakkas ette valmistama saksamaa ühendamist. See toimus valemi 2+4 järgi. Seetähendab: kõigepealt jõudsid sakslased omavahel kokkuleppele ja kooskõlastasid siis otsuse nelja suurriigiga

Rumeenias läks verevalammiseni: rahva meeleavalduste vastu saadeti tankid millele järgnes rahva ülestõus. Sõjavägi läks rahva poole üle, diktaator Ceauseseu'le jäid truuks ainult julgeoleku väed. Ceauseseu ja tema abikaasa vangistati ja hukati, surma sai revolutsiooniga ca. 60000- 70000 inimest.

Jugoslaavias algasid kodusõjad, sest serbia kommunistid keeldusid tunnustamast endiste liiduvabariikide piire riigipiiridena nad pppdsid eraldada iseseisvunud vabariikide koosseisust Serblastega asustatud alasid ja liita neid serbiaga. Nendes piirkondades viidi läbi nn. Etniline puhastus.