a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. 1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine.
eluvaldkondi. Vastast üritati üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Külm sõda sai hoo sisse Saksamaa lõhenemise ajal. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigivälispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nim Trumani doktriiniks. 1947. aastal pakkus tolleaegne USA riigisekretär e välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV). 1949. aastal katestati esimest Nõukogude tuumapommi
Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi vi...
Essee Ülar Sauna 36 10.02.2009 Euroopa oli majanduskriisis ja teda sai abistada ainult USA. Trumani doktriini järgi hakkas USA abistama kõiki kommunistliku ekspansiooni ohtu sattunud riike. Marshalli plaaniga andis USA 1948-52 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari eest.Tänu ameeriklaste abistamisele sai võimalikuk Euroopa ühendamine. Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi Prantsuse välisminister Robert Schumani ettepanekul. ESTÜ loodi kindlasti sellepärast, et see oli vajalik nii majandusele kui ka julgeolekule.Ma
Suurriikide seast langesid välja Teise maailmasõja kaotajad, kelleks olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Sõjast väljusid võitjatena Suurbritannia, Prantusmaa, NSV Liit ja USA. Kahest viimasest läks aga kõik lahti. Nimelt nad esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet. Üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Mõlemad riigid soovisid oma positsioone tugevdada ning ma arvan, et esimeseks selliseks sammuks oligi Trumani doktriin, mida loetakse ka kui kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks. Samas oli eelnevalt Churchilli kõnes kõlanud mõiste ''raudne eesriie''. Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmas, suletust, vaenutlikkust lääneriikide suhtes. Ning ma arvan, et see iseloomustus oli tõepärane. Võib öelda, et Teise maailmasõja lõpuga saabus Nõukogude Liidule mõneti ka uus ajajärk. Sõjajärgseid aasaid võiks iseloomustada sõnapaariga võimsus ja jõuetus
Ajaloo kontrolltöö Sündmused õiges järjekorras: 1. II MS lõpp 2. Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 3. Trumani doktriin 4. Berliini blokaad 5. NATO loomine 6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV
USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh Eesti,Läti ja Leedu. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega moodustasid 1955.aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve all peeti silmas eriti kommunistlikke rühmitusi,kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Marshalli plaan on USA välisministri Georg Marshalli väljapakutud kava,mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Marshalli plaan kui
vabade rahvaste toetamine sise- ja välisvaenlase vastu. Sise- ja välisvaenlasena peeti silmas kommuniste ja kommunismiohtu. Sel ajal oli Ida-Euroopa muutunud juba kommunistlikuks või hakkas kommunistlikuks muutuma. USA aga ei soovinud et Türgi ja Kreeka muutuksid kommunistlikuks, sest kontroll Vahemere ääres oleks läinud kommunistide kätte. Seoses Trumani doktriiniga USA loobus oma isolatsionismist. Marshalli plaan ehk Euroopa taastamise programm oli Trumani doktriini konreetne ellurakendumine Marshalli plaan oli USA rahaline abi Euroopale. Kommunistid leidsid suurt toetust Itaalias ja Prantsusmaal. Et kommunismi suuremat levikut takistada, aitas USA Euroopa riigid kriisist välja. Marshalli plaani raames said abi Lääne-Euroopa riigid, NSVL ja temast sõltuvad riigid lükkasid abipakkumise tagasi, samuti lükkas abipakkumise tagasi Soome (soomestumine, finlandiseerumine Soome pidas oma poliitikas silmas eelkõige NSVLi ja NSVLi huve).
Külm sõda 1946-1990 Vastandlikud leerid: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia- eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL- eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Euroopas Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit) Eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine, sest kehvad majandus...
Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik.Saksamaa oli täielikult lõhenenud. Nagu ennem mainitud olid USA ja NSVL-i ideoloogilised vaated väga erinevad ja seetõttu need kõik konfliktid aset leidsidki. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle doktriiniga peab ta eelkõige silmas kommunistlike jõudude rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Samal aastal tuli USA välisminister George Marshall välja kavaga, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. Ka selle plaani idee oli suurendada USA jõudu võitluses NSVL-i vastu.
kommunismi pealetungi ennetamiseks. Abi sai 17 Euroopa riiki, 13 miljardi dollari väärtuses nii majanduslikku kui ka tehnilist. Marshalli plaani eesmärgid USA seisukohalt: maailmamajanduse taastamine: ühiskondlike ning poliitiliste suhete loomine e demokraatia kaitsmine. NSVL seisukohalt: Euroopa maade demokratiseerimise pidurdamine; Euroopa lõhestamine; allutada Euroopa majanduslikule ning poliitilisele kontrollile. Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Ühendriigid pakkusid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas 6.Trumani doktriin Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu ( peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). USA eesmärk oli riikidele abu osutamine,
· Külm sõda oli NSV Liidu ja lääneriikide ideoloogiline, poliitiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil · 1946 peab Stalin kõne, milles andis Stalin mõista, et sõjad on paratamatud ja NSV Liit on valmis sõjaliseks konfliktiks läänega · Stalinile olidi sõja vältimiseks ulatuslikke järeleandmisi tegema · 1947 kuulutati USA-s välja Trumani doktriin ja Marshalli plaan · 1948. Juuni algab I Berliini blokaad Stalini poolne katse vallutada Lääne- Berliin · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks · Algab võidurelvastumine · USA ja NSV Liit üritavad saada poliitilist ülekaalu Euroopas ja Kolmanda Maailma riikides · 1949. aprillis luuakse NATO · 1952
· NKLi eesmärgid: Maailmarevolutsiooni tagant tõukamine. Sõjast saadud territooriumide kinnistamine. USA mõju vähendamine Euroopas. Alates 1962st majanduslik möödumine Lääne riikidest. Külma sõja algus · 5. märts 1946 Fultoni kõne, Churchilli poolt (ülikoolis). ,,Raudne eesriie"- oli tekkinud infosulg Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris, Jugoslaavias (kmmunistlikud riigid). Lääneriigid ei teadnud mis toimud Ida pool. · 1947 Trumani doktriin- Usa president Truman palub kongressilt raha Türgi ja Kreeka abistamiseks, kuna neid ähverdas kommunismi sissetung. · 1948 Marshalli plaan- USA annab krediiti ja laenu sõjas kannatanud riikidele- 17 riiki- 13 miljrd. Nõudmised: 1) Demkraatia ja vabad valimised 2) USAl pidi ette kandma mida saadud rahaga peale hakatakse. NSV keeldas Ida-Euroopa riikidel abi vastu võtta, ka Soomel. USA lootis, et Euroopast saab tema liitlane ja kaubandussuhted.
põhjustajateks peamiselt seetõttu, et korda mööda taheti ja ka hakati üktsteist üle trumpama nii sõjanduses, majanduses kui ka poliitikas. Külma sõja intensiivsuse ja probleemide teravik 1950. ja 1960. aastatel. - Enim probleeme tekitas võidutrelvastumine, mis 1950. aastatel muutus eriti oluliseks, sest nii USA, kui ka NSV- Liit said valmis oma termotuumapommide ehk vesinikpommidega. Selle tagajäriel kasvasid pinged riikide vahel, sest tegelikult kartsid kõik tumasõja puhkemist. Kas Trumani doktriini ja Marshalli plaani eesmärk oli anda omakasupüüdmatut abi sõjas purustatudpiirkonnale või saada Euroopa USA mõju alla? - Nii Trumani doktriin, kui ka Marshalli plaani eesmärk ei olnud sugugi omakasupüüdmatu, sest USA teadis, et NSV Liit on neile tugev vastane ja ainus võimalus nende võimu Euroopas nõrgestada oli kui Euroopa riike toetada ja sellega võita Europpa riikide poolehoid. Kes tollastest riigijuhtidest võiks olla
Mõjuvõimu suurendamine III-maailma riikides. 1949 - NATO (vastastikune abi sõja korral). 1952 - Euroopa Söe- ja Terasühendus (majanduslikkoostöö). VLO (NSVL'i versioon). Hiinas juurutati kommunism. Raudne eesriie. 3. Külmasõja konfliktid: - Uued piirid (inimesed pidid ümber asuma) - Raudne eesriie (NSVL eraldas rigid muust maailmast) - Stalin üritas kehtestada Euroopas kontrolli - Järelandmised lääne poolt (ei tahtnud uut konflikti, see tekitas Stalinis julgust) - Trumani doktoriin (USA pidi toetama vabu rahvaid, kes olid surve all) - Marshalli plaan (majanduslik ja tehniline abi Euroopa USA'lt) - Võidurelvastumine (toodeti järjest rohkem relvi) - Berliini blokaad (Lääne-Berliinilt lõigati ära elekter, kütus ja toiduained) - NATO (49) ja VLO (55) moodustamine - Hiina kodusõda (kommunistid võitsid) - Vesiniku- ja termotuumapommi loomine (ohustas maailma). 4. II MS tagajärjed Sõja lõpuks oli tekkinud "2-pooluseline maailm"
Tegelikkuses aga seisid kõik riigid vaid oma huvide eest. Külma sõja pärast hakkas nõrgenema lääne- ja idepiirkonna majandussidemed. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli täielikult lõhenenud. Kust said konfliktid alguse ? Usa ja NSVL-i ideoloogilised vaated olid väga erinevad ja seetõttu need kõik konfliktid aset leidsidki. Usa üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada. Usa president Harry truman esitas 1947 aastal Trumani doktsiini , sisaldas seisukohta ,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Selle doktsiiniga pidas ta silmas eelkõige kommunistlike jõudude rühmitusi,kes üritasid võimule pääseda. Sellele järgnevalt külmenesid rahvusvahelised suhted veelgi. Külm sõda kestis tervelt üle 40 aasta. Üks olulisemaid sõja tekkeid oli 13. Augustil 1961 aastal
NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades. 1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juht mõttesk peab olema vabade rahvaste toetamine(trumani doktriin).samal aastal pakkus USA välisminister George Marshall välja kava mis nägi ette euroopa taastamise(Marshalli plaan). Niiet mõlemad pidid andm...
elasid – lähim neist, üks leinapaju, kasvas 370 meetrit hüpotsentrist. Jaapani võimudele tuli Hiroshima häving ootamatult, esialgu ei suutnud armeejuhtkond kuidagi aru saada, miks igasugune kontakt linnaga katkes. Luurelennule saadetud piloot nägi hävitatud linnast kerkimas hiiglaslikku tolmupilve, sama tuumaseent imetles äralennul ka pommi alla visanud ja hüüdnime Enola Gay kandva pommitaja B-29 meeskond. Alles pärast president Harry Trumani raadioesinemist sai Tokyo teada, mis linnas tegelikult juhtus. See, mis tegi just Hiroshimast esimese tuumaplahvatuse siht-märgi, oli linna asend. Ümbritsevad mäed ja linna suurus võimaldasid tekitada maksimaalse hävingu ja kuigi veel kolm kuud varem eelistasid USA kindralid ja tuumapommiteadlased miljonilinna Kyotot, tabas hirmus saatus just Hiroshimat. 9. augustil 1945 oleks aga pidanud hävima linn nimega Kokura, kuid selle
kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle. 1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka. • Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower. Suurbritannia • Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD. • Suur import ja kapitali eksport, stagnatsioon laevaehituses ja autotööstuses. • Briti koloniaalimpeeriumi lagunemine. 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. aastatest alates Aafrikas. Enamik neist astus India eeskujul Briti
rakendamiseks anti tagastamatut rahalist abi. Siiski oli selge, et NSVL surub ühe rohkematele Euroopa riikidele peale kommunismi nii kommunistlike parteide kui sõjalise survega. Seejärel oli selge, mis tegema peab kommunismi levikut tuleb pidurdada. Selleks esitas 1947. aastal USA president Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Antud poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, millega pakuti 17 Euroopa riigile abi. Eesmärgiks oli luua juurde töökohti ja ehitada elamuid kuna sel juhul ei pooldaks rahvas enam ka kommunismi ideoloogiat. Abi pakuti ka sotsialismileeri riikidele, kuid need ei võtnud pakutut vastu, sest muidu oleks olnud võimalik kontrollida raudse eesriide tagust majandust ning oleks tulnud loobuda ettevõtete riigistamisest. Samuti asutati 1945
Kylm s6da nimetatakse Ida ja Lääne poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku konflikti Pohjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasoda. Vahenditeks oli voidurelvastumine, kriiside yles2ssitamine, Algas Berliini blokaadiga 1948/49 ja loppes NSVL lagunemisega 1991. Moju laienemine Euroopas Poola,Eesti,Lati,Leedu,Ungari, Tsehhoslovakia,Rumeenia,Bulgaaria Aasias-Hiina,Pohja-Vietnam,Pohja-Korea,Mongoolia Sotsialismimaad alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest) Raudne eesriie - idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tsehhoslovakkia piire jooksev piir Trumani doktriin - '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan -47, abiandmisplaan Euroopa r...
purustamine. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Kuid miks puhkes külm sõda? Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi)
''Miks said endistest liitlastest vaenlased?'' Arutlus Teise maailmasõja üheks suureks konkurendiks teistele maailma riikidele oli Saksamaa ja selle juht Hitler. Lääne riigid moodustasid vastupanuks koalitsiooni, millega liitusid hiljem ka mitmed teised riigid. Koos töötati Saksamaa purustamise nimel ning Teise maailmasõja lõpuks oli see ka saavutatud. Pärast sellist liitlaste edu, tekkisid aga konfliktid nende vahel. Mis oli selle põhjuseks, et endistest liitlastest said vaenlased? 22. juunil 1941. aastal, mis Teine maailmasõda oli kestnud ligi 2 aastat, otsustas Saksamaa tungida kallale NSVL-le. 1941. aasta juulis otsustasid Suurbritannia ja USA luua Hitleri vastase koalitsiooni. Sama aasta augustis kirjutati alla Atlandi hartale, mille eesmärgiks oli Hitleri purustamine ja iseseisvuse tagasi andmine selle kaotanud riik...
on kujunenud vastuolud, tänu NSVLiidu tegevusele Ida-Euroopas. · Vastasseis süvenes tänu sellele, et 1) NSVLiit keeldus Põhja-Iraanis vägesid välja viimast. 2) NSVLiit hakkas toetama Kreeka kommunistide relvastatud võitlust valitsuse vastu. 3) NSVLiit nõudis rahvusvahelise kontrolli kehtestamist türklastele kuuluvate Musta mere väinade üle. 1947.a. töötati välja Trumani doktriin. DOKTRIIN poliitiline või sõjaline põhimõtete kogum koos sellest tulenevate järeldustega. Trumani doktriini alusel : o USA lubas abi kõigile rahvastele, keda ähvardab oht võidelda relvastatud vähemusega, keda toetavad välisjõud. o Usa Kongress eraldas 400 milj. Dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks. MARSHALLI PLAAN Usa riigisekretär G.Marshall tegi 1947.a. ettepaneku toetada Euroopat
( 7) tehnoloogilised saavutused see pole nii oluline kui eelmised) Loetakse mitmeid daatumeid Külma sõja alguse kohta. 1945 a. loetakse seetõttu, et toimus Jalta konverents ja selle seotud hilisemad sündmused. 1948 a. aga seepärast, et toimus esimene reaalne sündmus ehk siis Berliini blokaad. Enamasti loetaksegi just seda külma sõja alguseks. külma sõja lõpuks loetakse 1989 aastat, kuna sellest ajast alates hakkas lagunema NSVL. Isegi võib olla 1990 a. 3. Trumani doktriin, Marshalli plaan Trumani doktriin- 1947 a. kuulutas selle välja USA president Harry Truman (seega doktriini nimi tema järgi). Selle eesmärgiks oli seada USA välispoliitika vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- 1947 a. kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele
Nürnberg Kuidas nimetati nõukogude aktivistidest koosnevaid üksusi, kes 1941. aasta suvel sõdisid vaba Eesti eest võitlevate metsavendadega? (üks sõna, mitmuses) hävituspataljonid Kuidas nimetati 1942. aastal eestlastest formeeritud Saksa poolel võidelnud väeüksust? (täisnimi) Eesti SS-leegion Kuidas nimetatakse USA välispoliitika põhimõtet peale II maailmasõda, et USA aitab riike, kus valitseb kommunismi võimuletuleku oht? (kaks sõna) Trumani doktriin Millise väljendiga tähistatakse aastatel 1948-1991 kestnud vastasseisu Nõukogude Liidu ja USA vahel? Külm sõda
Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. USA oli NSV Liidu mõjuvõimu vastu Ida-Euroopas. NSV Liit tahtis aga kontrolli inimeste üle kõikides elusfäärides. NSV Liit lubas korraldada valimised, mis osutusid ebaausateks. Inimesi hirmutati valima NSV Liit. 1945 a tulevad võimule Rumeenias ja 1948 a Tsehhoslovakkias. 3. Trumani doktriin 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. 4. Marshalli plaan Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks.
Arutlus Külmasõja kujunemine : Miks said endistest liitlastest vaenlased? Teine maailmasõda lõppes 1946. Aastal Pariisi rahukonverentsiga. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, kes asus demokraatliku Lääne etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravks jõuks sai Nõukogude Liit, kelle mõju alla sattusid Kesk ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk ja Ida Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgil...
vallutamiseks. Moskva moodustas sotsialismimaade ploki. See plokk oli eraldatud muust maailmast Raudse eesriidega. Maailm muutus bipolaarseks. 11)Kus, millal ja millistel asjaoludel võeti esmakordselt kasutusele mõiste ,,Külm sõda" ja mida see iseloomustas? Mõitse Külm sõda võeti kasutusele USA presidendi erinõuniku Baruntsi poolt 1947. a aprillis USA Columbia linnas peetud kõnes, kus ta selgitas Trumani doktriini sisu. USA kolumnist Lippmann õhutas seda pressis, et see õhutab välja kujunenud konfrontatsiooni NSVLiidu ja Lääneliitlaste vahel. 12)Milline sündmus tähistas külma sõja lõppu ja millised eesmärgid püstitasid tänased uued maailmakorra kavandajad nn maailma valitsusest? Külma sõja lõppu tähistas Gorbatsovi korraldus 1991. a märtsist saata laiali Varsavi lepinguorganisatsioon. Uue maailmakorra kavandajad püstitasid endale 3 põhieesmärki:
KÜLM SÕDA Külm sõda algas pärast Trumani doktriini aastal 1947 ja lõppes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega aastal 1991. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis, kus rakendati psühholoogilise sõja võtteid nagu hirm, võidurelvastumine ja propaganda. Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Selle all mõistetakse tehnikat, religiooni, kauneid kunste (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid), haridust ja meediat. Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri?
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne. Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus, arstiabi ja M. Zedong tagatud töö (mitmekümne miljoni inimelu hinnaga). USA president 1961-1963
suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980. aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. · Trumani doktriin- 1947 võeti see USA-s vastu. SISU: USA aitab nii majanduslikult kui ka sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimule tuleku oht. · Marshalli plaan teostati 1948-1952. SISU: USA annab abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele kahel tingimusel:1) Nende riikide majandust ei riigistata. 2)Toimub rahvusvaheline kontroll abi jaotamise üle. Olid sellised tingimused, et NSV mõju vähendada. 17 riiki sai abi.
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2 MÕISTED 1. Rahustamispoliitika 2. maailmasõja ajal lääneriikide tegevusetusetus. Loodeti et kui diktaatorid rahunevad. 2. Ansluss Austria Saksamaaga liitmine ultimaatumi abil 1938a. 3. Müncheni kokkulepe 29.september 1938.a. Sõlmiti Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel. Kohustas Tsehhoslovakiat loovutama Sudeedimaa Saksamaale, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 4. Molotovi Ribbentropi pakt sõlmiti 23.augustis Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mittekallaletungileping, millega lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele osapoolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepinguga oli kaasas salajane lisaprotokoll, millega oli ära jagatud Ida- Euroopa NSV Liit sai loa anastada Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia, Saksamaa sai ülejäänud osa Ida Euroopast. Oli uue maailmasõja alguseks. 5. Maginot´ j...
· rõhutati koostööd - kuni 1949 ka NSV Liiduga - Saksamaaga, Jaapaniga - rahvusvahelised institutsioonid USA presidendid: · 1933-1945 F. D. Roosevelt · 1945-1953 H. Truman · 1953-1961 D. Eisenhower · 1961-1963 J. F. Kennedy · 1963-1969 L. Johnson · 1969-1974 R. Nixon · 1974-1977 G. Ford · 1977-1981 J. Carter · 1981-1989 R. Reagan · 1989-1993 G. Bush senior · 1993-2001 B. Clinton · 2001-2009 G. Bush · alates 2009 B. Obama 2. USA · aktiivne välispoliitika - Trumani doktriin kommunismi leviku vältimiseks majanduslik ja sõjaline abi - Eisenhoweri doktriin kommunismi pidurdamiseks kasutada sõjalist jõudu · makartism (ca 1950-1954) - senaator Joseph McCarthy: kommunistid tuleb ametitest kõrvaldada - tagakiusamised · John Kennedy (1961-1963) - populaarne "Don't ask what your country can do for you. Ask instead what you can do for your country" "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=hH6nQhss4Yc
- Külm sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle. Sellega näitadi viimaste ebamajanduslikkust ning sisemist nõrkust demokraatia puudumise tingimustes. 5. Selgita mõisteid: Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Trumani doktriini väljakuulutamist peetakse külma sõja alguseks. Marshalli plaan (Euroopa Taastamise Programm) USA 1947.a. algatatud abiprogramm, mis pidi aitama II MS laastatud Euroopa riike ning pidi ennetama kommunismi pealetungi. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri Ceorge Marshalli järgi. Programmiga liitusid enamus Euroopa riigid. Abi pakuti ka NSVL-e, kuid see keeldus, keelates osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud.
KÜLM SÕDA Võidurelvastumine Külma sõja üks olulisemaid tunnuseid oli lakkamatu võidurelvastumine. See toimus lääneriikide ja NSVL-i vahel, peamiselt oli sellest haaratud aga USA. Üksteist üritati üle trumbata relvade hulkadega, aga ka töötades välja uusi relvi ning uut tehnikat. See viis võistlemiseni tuumarelvade katsetamises ja täiustamises, kontinentidevaheliste rakettide tootmises. Trumani doktriin 1947.aastal kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja Trumani doktriini. See seadis USA poliitika eesmärgiks võitluse kommunismi leviku takistamiseks. Marshalli plaan Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abipaketi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Abipaketi tingimus oli, et selle vastuvõtnud riigid võitlevad kommunismi vastu, majandust ei riigistata ning kehtib rahvusvaheline kontroll abi kasutamise üle. Stalin keelas NSVL-i mõjusfääris olevatel riikidel Marshalli plaanis osaleda
KÜLM SÕDA Läänelik USA vs. Punane NSVL Potsdami konverents 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island,
veebruar. Normandia desant 6juuni 1944 , Saksamaa kapituleerumine 8 mai 1945 Aasia Pear-Haibour lahing Hawai saarestikul 7detsember 1941 Midway lahing 1944 juuni, Jaapani kapituleerumine 2.september 1945.Põhja-Aafrikas El- Alameine lahing 1942 oktoober-november Sõja tulemsed : euroopas muutused poliitilisel kaardil , NL domineerimine Ida- Euroopa üle, kommunismi leviku pidurdamine Lääne riikide poolt ja demokraatia toetamine( Marsshali plaan, Trumani doktiin ) Aasias kommunistliku reziimide katkestamine( põhja-korea,hiina,põhja veatnam) , Jaapani demokratiseerumine . Maailmas 2poolulise maailma kujumine poliitilises mõttes USA<->NSVL, tulemuseks ÜRO teke rahvasteliidu asemel, rahvusvaheliste suhete pingutamine - külmsõda Teheran 1943nov-dets. osalesid Stalin( nsv ), Rossvelt( usa), Churchill ( UK ) , Arutleti teise rinde avamise võimalusi. NSV sõja plaanid Jaapaniga
Sevardnadze · Sisepoliitika A. Jakovlev · Vanameelsete surve J. Ligatsov · Ei kaotatud KP juhtivat osa ühiskonnas · Ei mindud üle turumajandusele · Augustiputs · 19.-21. august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine · Kriitika Trumani poliitika, eriti välispoliitika aadressil, 23% positiivset häält · 1952. Loobus presidendikohale kandideerimast D. Eisenhower (1953-1961) · Vabariiklane, asepresidendiks Prichard M. Nixon · Sisepoliitikas lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata ,,tugevat kätt" ja lõpetada Korea sõda · Pidurdamisdoktriin tagasitõrjumisdoktriin (roll back) · Suur ministrite tegevusvabadus, J. F. Dulbs valmis kasutama tuumarelva NSVL vastu,
Egiptus ja Iisrael on edu ja Korea jagunes piki sotsialismileeriga. huvitatud Siinai ps.-st 38. laiuskraadi kahte ossa. Lõpule aitas kaasa Stalini surm ja Trumani asendam. Eisenhoweriga. Tagajärjed: 1)konflikt Lõppes kompromissiga: Tagajärjed: Korea on Tagajärjed: 1)Ülestõus Tagajärjed: 1)Eg. sai Suessi jätkub 2)Iisraeli riik püsib 1)Lääne-B. sai eristaatuse lõhestatud tänaseni Põhja- suruti maha (hukati Nagy, kanali enda valdussesse (üle 10 miljoni juudi) (polnud Lääne-Sksm. osa) (komm
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS NR 5 1. Külma sõja mõiste. Mida see sõda endast kujutas? Osapooled? Aeg? USA ja Nõukogude Liidu - vaheline vastasseis pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.1945-1990(1) 2. Külma sõja vormid. *Võidurelvastumine- 1)puudutas nii tava kui ka tuumarelvastust. 2)loodi välispoliitilisi liite (NATO). 3)võitlus mõjusfääride laiendamise pärast *Ideoloogiline võitlus- mõlemad leerid esindasid erinevaid maailmavaateid. 1)kaitsesid vabaturu ühiskonna ja demokraatia väärtusi (USA). 2)NSVL pidas kommunistlikku õpetust ainuõigeks. 3) puudutab erinevaid valdkondi nt:kirjandust, teadust, massiteabevahendeid. 4)kontroll oma elanike meelsuse all eriti NKL-s *Majanduslik võitlus- 1)USA l...
● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür
ja parasvöötmes asuvad riigid, piirkonnad: euroopa ja põhja-am, tootmisviisid: hilisindustiaalne tv Lõuna: riigid-india, egiptus, piirkonnad: palavvöötmes asuvad riigid, mis sõltuvad põhjast, tootmisviisid: sõltuvind ja traditsioonilised tv-d Külm sõda- 1947-1990, USA ja NSVL vahel, võideldi ülemvõimu pärast maailmas, kuid ei läinud otseselt kokku Marshalli plaan- 1947 euroopas, abi andmine rahvastele, kes soovivad end kaitsta türannia eest, USA presidendi harry trumani abi Dekoloniseerimine- koloonialsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine Peale 2 MS iseseisvusid: filipiinid, india, pakistan, bangladesh Zimbabuwe-iseseisvuse tõttu vajab seal pool elanikkonda hädasti toiduabi Hiina kultuurirevolutsioon- 1966-1976, pidi välja juurima hiinlaste iidsed traditsioonid NSVL- kokkuvarisemine 1991, sest pidev sõjaline valvelolek ja võidurelvastumine oli suurriikidele äärmiselt kulukas
Genfi lbirkimiste tulemusena lepiti kokku, et Vietnam jaguneb kaheks mramata ajaks. ( 17.laiuskraad ) ( 1954 ) Phja pool on kommunistid ja Luna pool mittekommunistid. Mnda aega need kaks riiki eksisteerisid rahulikult ksteise krval. 1958 aastast Phja-Vietnam tahtis Luna-Vietnami endaga hendada. Luna-Vietnamis tegutsesid kohalikud kommunistlikud partissanid, keda nimetati vietkongideks. Partissani sda hakkas Luna-Vietnamile le ju kima ja see hvardas valitsuse langemist. Seal rakendati Trumani doktriini. Sinna lisandus veel doominoteooria- klotsidest ehitatud ehitise efekt. he riigi kommunistlikuks muutudes muutub kommunistlikuks kogu regioon. USA saatis sinna sjalisi nuandjaid ja sjalist abi. USA ei tahtnud, et kommunism leviks maailmas. Pdis kommunismi trjuda. Sja tipphetkel oli seal umbes pool miljonit USA sjavge sdimas. Sda hakkas venima ja muutus ohvriterohkeks. USA kasutas ka Phja-Vietnami pommitamist hust. ( napalmipommid ) Sja sndumsed judsid televisiooni ekraanile
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega.tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euroopa ja purustada Hitler.NSV Liit seadis Kesk-ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas pretentsioone Türgi...
Külma sõja karikatuuride analüüs 1946 Sel karikatuuril on kujutatud Winston Churchilli kergitamas raudset eesriiet, kuhu on peale kirjutatud sissepääs keelatud. Raudne eesriie tähendas Nõukogude Liidu poliitilist üritust kaits...
AJALUGU MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA Trumani doktriin USA seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut. Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada. Berliini blokaad (1948 1949) Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne- Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne. Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja n...
Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947. aasta märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quod, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. 5. Mis on Marshalli plaan? Trumani doktriini esimesi rakendusi, mille põhjal 1948 1952 andsid Ühendriigid 17 Euroopa riigile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
