tapmine, Kasonde kuninga suremine ja tema eest 100 orja ohverdamine(Dick Sand kaasarvatud), Negoro pakkumine proua Weldonile, et ta mees saab naise ja lapsed ära osta saja tuhande dollari eest, nõbu Benedikti kadumine, Alvezi faktooriast põgenemine, Dick Sandi ja sõprade piroogiga sõitmine mööda jõge, Dingo peremehe jäänuste leidmine ja mõrvari Negoro leidmine, Dingo ja Negoro surm ning Dick Sandi neegritest sõpradega kohtumine San Francsiscos. 9. Hinnang teosele. Miks peaksid teised seda raamatut lugema? Minule väga meeldis see raamat, sest see on seikluslik ning sealsed tegevused toimuvad paljudes kohtades. Mulle meeldivad raamatud, kus liigutakse palju ringi. Samuti mulle meeldis see raamat ka sellepärast, et seal on palju põnevaid kohti ning seal raamatus oli ka halbu tegelasi – see käib minu arust õige raamatu juurde. Samas kõlas see raamat ka üsna realistlikult – ka see on üks pluss.
tsitaate, vanasõnu ja väljendeid erinevatest teostest. Ta tegi ka kõrvalepõikeid ajalukku. Üldiselt oli sõnavara lihtne ja stiilipuhas. VIII. Teema ja idee Autor võis tahta ütleda, et ka väliselt halb inimene võib sisimas olla hea ning tal võivad olla omad põhjused, miks on läinud sellist teed pidi. Autor püüdis ka välja tuua inimese nõrkusi ja tugevusi ning seda, kui suur võib vahel armastus olla. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule. Üldiselt oli tekst lihtne ja arusaadav, kuid minule valmistasid kohati probleemi võõrsõnad ning võõrkeelsed väljendid. Sisu oli lihtne aga huvitav. X. Kasutatud kirjandus Prosper Mérimée ,,Colomba.Carmen"
Referaadi koostamine Aleksis Kivi teosest ,,Seitse venda" oli väga huvitav ja vajalik. Töö käigus sain palju informatsiooni Aleksis Kivist ning tema kirjeldatud Soome talupoegade tegemistest ja nende probleemidest. Tööd alustades tundus selle koostamine keeruline, sest tuli välja lugeda väga palju vajaminevat informatsiooni vendade kohta ja nende eluolude kohta. Kõige raskemaks muutus vendade iseloomustamine ja probleemistiku välja selgitamine. Tänu sellele teosele sain ma rohkem aru, miks on haridust vaja, sest ilma selleta võid lihtsalt kõigiga tülli minna kuna ei oska inimestega suhelda. Sellest võib kõigile kasu olla, kes mõtlevad, et neil pole vaja koolis käia, et endale haridust omandada. 9. Kasutatud kirjandus 1. Aleksis Kivi ,,Seitse venda" 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksis_Kivi
mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Artemisia suri pisut enne mausoleumi valmimist ja skulptorid otsustasid Plinius Vanema sõnul hoone valmis ehitada lihtsalt kuulsuse saamiseks. Pytheos ja Satyros kirjutasid Mausoleumi ehitamisest raamatu, mis ei ole säilinud, aga Vitruvius oli sellega tuttav, sest vihjab oma loomingus sellele teosele korduvalt. Aleksander Suur laskis Halikarnassose juba 333 eKr täielikult purustada, misjärel linn kaotas tähtsuse, aga Mausoleum säilis. Teda ei kahjustanud ka piraatide rünnakud selles piirkonnas 62 eKr ja 58 eKr. Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. Millal ta lagunes, ei ole teada, aga 12. sajandil kirjutas Eustathius oma kommentaarides "Iliasele": "See oli ja on ime," millest on järeldatud, et 12
Kirjandus-, kunstivoolu sündi mõjutavad tegurid: ühiskondlik olukord eelnenud vool või suund loovad isiksused Kirjandusvoolude ajalugu ei ole kogu kirjanduse ajalugu. Igal ajal on kirjanikke ja iga kirjaniku loomingus teoseid, mis ei mahu valitsenud kirjandusvoolu raamidesse. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et need on oma ajast ees või maha jäänud. Pannes mingi ajastu kirjanduse valitsenud voolu raamidesse, teeme üldistuse, mis teeb sageli liiga mõnele teosele või autorile. Kuid selliseid üldistusi on siiski vaja teha, et saada ülevaadet ajastu kirjandusest. See on üks võimalus läheneda kirjanduse ajaloole.
a. nt mingi teadmiste hulk b. huvi teatud teemaderingi vastu ii. tegelik lugeja reaalselt eksisteeriv isik, kes teost loeb 1. toetub teose tõlgendamisel: a. teksti sisse kirjutatud lugemismudelile i. mudellugeja häälestab tegelikku lugejat teataval viisil teosele lähenema b. isiklikule elukogemusele c. tõlgenduskogukonnale, kuhu ta kuulub i. tõlgenduskogukond inimkooslus, keda ühendab teatud määral sarnane ellusuhtumine ning kes kasutab lugemisel osaliselt samu tõlgendusstrateegiaid
Liszti sümf. Poeem "Faust" 3) VÄIKEPALAD Poeem, Karakterpala, Prelüüd, Etüüd, Nokturn, Fantaasia, sõnadeta laul Enamus Fr.Chopini loomingus 4) KLAVERITRANSKRIPTSIOONID Tuntud suurteoste "kokkusurutud töötlused" klaverile 5) OPERETT Meelelahutuslik anr, mille eelkäijateks olid: koomiline ooper, Vodevill, Kabaree Jaguneb: Satiiriline Pariisi operett(Offenbach) Meloodiline viini operett (Strauss) Uus mõiste PROGRAMMILINE MUUSIKA Helilooja on andnud teosele omapoolse sisuseletuse või pealkirjastanud osad. (Varem lihtsalt sümf. nr.1 I osa jne...) 3 ROMANTISM 2.1.SOOLOLAUL Esimesed saksa soololaulud loodi 18.sajandil, kuid nad ei kujunenud iseseisvaks zanriks enne Haydnit, kes saksa- ja ingliskeelseid laule. Klassikutele oli soololaul siiski kõrvaline zanr. Tõeliselt tähtsaks muusikaliigiks muutus ta alles 19.saj
2. Autoriõigusega kaitstavad teosed Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teose tähenduseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse,kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objetiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaale kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimsit või fiksreemist võimaldavas vormis. 3. Isiklikud ja varalised õigused Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isilikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina,kas tasu eest või tasuta.
Muuseumide analüüs KUMU Inaki Bonillas Erinevad fotod tundmatutest inimiestest. Autor toob need inimesed taas pildile. Need mustad või valged augud annavad piltidele uue fookuse, mõjule pääseb see, mis oli pildistatava objekti ümber. Ringikujuline foto aga rõhutab seda, mida oligi püütud tabada. Iñaki Bonillas (1981) sündis Mexico Citys ning elab ja töötab samuti seal. Alates 1990. aastate lõpust on Iñaki Bonillas tundnud tugevat kutsumust fotograafia vastu. Viidates 1960 70ndate esteetikatele ja kontseptuaalsetele praktikatele, on Iñaki Bonillas tasapisi eraldanud fotograafia koostisosad ja ühendanud need teiste ...
Pariisi põhjakihtide (lihtrahvas, Imede Õue asukad) ustavusest ja vaprusest. Kuningas Louis XI väiklusest ja julmusest Kohtusüsteemi väiklikkus, piinamine Jumalaema kirikust ja keskaegsest Pariisist, Ülemlaul ehituskunstile kui rahva vaimsete rikkuste kehastusele 9. Lõpphinnag teosele kui tervikule: "Jumalaema kirik Pariisis" on võrdlemisi hea raamat. Raamat on küll paks ja sisu üpris keeruline, kuid siiski lugejale arusaadav. Mainimist vääriksid peatükid "Katkine kruus", "Pisar tilga vee eest" ja "Väike sussike". Victor Hugo on lisaks tegelastevahelistele suhetele kajastanud ka arhitektuuriliselt ilusat Pariisi.
Retsensioon Dr. Bertrami teosele ,,Tartu tudengid 50 aastat tagasi" Doktor Bertram pöördub lugeja poole tõdemusega, et Tartu linn on muutunud. Seesuguse väitega võib raamatut alustada ükskõik mis ajal, ka praegu, 200 aastat hiljem, kuid härra Bertram keskendub siiski 19. sajandi esimese poole keskpaigale. Oma kirjutises maalib ta lugeja silme ette värvika pildi tudengilinna üliõpilasest ning seda nii välimust kui ka läbi lugude iseloomu tutvustades ja kirjeldades. Raamat koosneb kolmest jaost, milles omakorda on kirjas pildikesi tolleaegsest Eestist. Esimeses osas on pigem üldpilt, et lugeja saaks silme ette korraliku kujutluse ajastust ja ajaloost, mis teises jaos, kus kirjas lood, kõvasti abiks on. Tudengitembud ehk jutustused toovad lugejani üliõpilase lõbusa, samas kohati kehva elu ja annavad edasi kujutelma, kuidas varem aega veeti. Tahes-tahtmata tekitavad lood võrdlusmomendi tänapäevaga ning ehk kõige parem...
projekti kohaselt ümber ehitatud Toompea lossi tiivast, kus kuni 1917. aastani oli asunud vangla. * 13. september registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas. * 29. september algas turbakütusel töötava Ellamaa elektrijaama ehitamine. * Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kultuurtehnikat. * Abja-Paluojale rajati värnitsavabrik. Teosele iseloomuliku Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: tsitaatide otsimine ja valimine. Kolmekümneseks saades ootab sind ees kümme aastat üksindust, tuttavate vallaliste meeste nimekiri jääb lühemaks, entusiasm väheneb, juuksed hõrenevad.(Mida vanemaks jääd, seda vähem on sul sõpru ja sinust ei tehta enam välja. Tänapäeval on ka kahjuks nii, et noores unustavad oma vanema ja vanevanemad, sest elutempo on väga kiire
kiusatustest leiab kuldse kesktee kire ja loomupärase kõlblusseaduse (antud juhul abielutruuduse) vahel. Selle kiriromaani sisse on pikitud filosoofilisi mõtisklusi ja allegoorilisi pildikesi. Näide: teoses on pildike lindlast Julie aias, mis on koht, kuhu linnud vabatahtlikult kogunevad, sest seal ootab neid ees hea toit ja hea sõna. Julie mõistus tuleb loomusele vastu ning teeb selle niiviisi oma abiliseks; linnud säilitavad oma vabaduse, ent alluvad meelsasti Julie tahtele. Vastukaja teosele: Daamid olevat teost lugedes nutnud, kuni jäid haigeks ja inetuks. Voltaire nimetas teost jõledaks, kodanlikuks, häbematuks ja igavaks. 4 ,,Ühiskondlikust lepingust" 1762 Teos selgitab, mida tähendaks inimühiskonnale mõistuspärane vabadus. Ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, oma ainsaks suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti oma individuaalsest vabadusest ja
Loo põhimõte on see, et esitaja seisab (või istub) instrumendi ees täpselt 4 minutit 33 sekundid ühtegi nooti mängimata. 11 John Cage (1988) 12 Minimalism 1960. sündis minimalism vastukaaluks avangardsele muusikale. Heliloojad pöördusid heakõlalise (tonaalse) harmoonia ja meloodia poole. Nimetus minimalism viitab sellele, et kasutatakse minimaalset muusikamaterjali. Aluseks teosele on lihtne muusikaline motiiv, mis kordub. Kordused võivad moodustada üsna keerulisi süsteeme. Pingeline arendus ja kulminatioon puudub. 13 Kasutatud Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:20._sajandi_muusika https://www.taskutark.ee/m/hilisromantism/ https://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism https://et.wikipedia.org/wiki/Ekspressionism https://kunstiabi.weebly.com/ekspressionism.html https://et.wikipedia
tavaliselt kaks tegelast, üldjuhul naine ja mees. Üks on passiivne, teine teeb midagi. Üldiselt koosneb sisu mingist pahateost, kahjustusest; 2-3 proovilepanekust ja positiivsest lõpust, mil mingi halb asi kõrvaldatakse (ehk probleemist ja probleemi lahendamisest, kõrvaldamisest). Üldjuhul teeb proovilepaneku läbi mees, kes on alamast soost. Oluline tunnus on vastandamine alamast soost isik teeb kõik õigesti, kõrgemast soost äpardub. 35. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Lühend ATU viitab rahvusvahelisele muinasjutu tüübikataloogile. Muinasjutu tüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju. 36. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 39. Missugused on M
realistlikku esteetika hulka, aga asjad on palju keerulisemad. Nt. Balzaci tekst. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ei ole kuskilt tegelikkusest maha kirjutatud, vaid seal on mingisugune tegelikkuse taust olemas, kuid seda muudetakse ja moonutatakse vastavalt kirjaniku eesmärkidele. Õppejõu sõnad: ,,Kirjandus ei ole elu." Kirjandus on kommunikatsiooni viis. Saatja teade vastuvõtja. Autor teos lugeja. Need on kommunikatsiooniahela liikmed. Põhitp pööratakse tekstile või teosele. Põhituum on aga selles, et teost vaadatakse kui iseseisvat objekti, lahutatakse see ajaloolisest kontekstist. NB! Tekst on täpselt see, mis õppejõud rääkis (loengus konspekteeritud, ju ta siis seda tahab ka!) 2.Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on süstemaatiliselt kirjandust uuriv teadusharu. Vaatleb kirjandust nii tema olemuse kui ka ajaloolise arengu ja kunstiväärtuse seisukohalt. Kirjandusteadus on iseseisva kunstiteadusena arenenud jõudsalt alates 19
• Selge/konkreetne • Informeeritud/teadlik 54. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida. Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Otsing dokumenteeritakse. Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 55. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? Essee küsimus
tõlgetele 5. Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Autoriõigused 6. Päevauudistele 7. Faktidele ja andmetele 8. Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid. 33 5.05.2016 Autoriõigused Autoriõigus tekkib teose loomisega. Autoriõigus tekkib nii avalikustamata kui ka avalikustatud teosele. Autoriõigused Avaldamine on teose või selle koopia autori nõusolekul üldsusele kasutada andmises koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Üldsus – kõik mis jääb väljapoole perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Autoriõigused Autoriõiguste sisu: 1. Isiklikud õigused – isikust lahutamatud ja mitteüleantavad. 2. Varalised õigused – üksikute õiguste või õiguste kogumina üleantavad, kas
Internetipõhise infootsingu vastused Aimar Uibo 1.Kunsti teosele hinnangu andmine lähtudes esteetika põhi normidest(kunstiline mõju, ilu, maitsekus jne) Õigekeelsusõnaraamatu abiga 2. Maali mõõtmed on 77x53 cm, teise nimega on teos Mona Lisa http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa 3.Mimeetiline kunst on samuti väärtslik. Ta on seda väärtuslikum, mida üldisemat vormi ta väljendab. Kunst peab isealiseerima, kujutama tõenäosust(seda mis võiks olla). Loodust jäljendav kunst jäljendab selle pürgimust.Kunst on looduse kavatsuse realiseerimine.
aasta 4. numbris ,,Lastelehes". 1930 avaldab ta aga pikema jutustuse ,,Invaliidid". 1935. aastal avaldas Betti ka jutustuse ,,Viletsuse komöödia", mida oli ta ka varem esitanud ajakiri ,,Loomingule". Sellel korral ilmusid ka peatükid ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures". Selle poeemi stiil on vaimukalt paradokslev ja aforistlik, romantiliselt irooniline ja sõnasäästlik. Kriitikat jagus ka sellele teosele. Eriti hävitava hinnangu andis sellele ,,Uus Eesti" kultuuriosakonna juhataja Eduard Hubel. Kavas olnud romaan jäigi kirjutamata. Viimase proosateose avaldas ta 1796. aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. 9 2.2 POEEMID Alveri luulekogud on ,,Korallid Emajões"(1986), ,,Tolm ja tuli"(1936), ,,Tähetund", ,,Elupuu", ,,Lendav linn" (1979) ja ,,Eluhelbed"( 1971).
LOOVTÖÖDE KIRJUTAMISE JUHEND ÕPILASELE 1. SISSEJUHATUS Miks peab kirjutama loovtööd? Loovtööd tehes harjutab õpilane nii iseseisva õppimise oskusi kui ka koostööd oma juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava. 2. LOOVTÖÖ LIIGID 2.1. Uurimistöö Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöös tuleb oma mõtteid edasi anda loogiliselt ning korrektses keeles. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö iseloom olema valdavalt analüüsiv, kus olulisel kohal on autori enda järeldused, tõlgendused ja üldistused. Uurimistöö põhiosa maht on 6 -10 lehekülge. Peale uurimistöö teema ja juhendaja selgumist tuleb õpilase teha järgmist 1) koostada koos juhendajaga töö koostamise ajakava; 2) tutvuda juhendaja pool...
....................................................................................................... 5 Kompositsioon............................................................................................................. 10 Autori keel ja stiil ........................................................................................................11 Teema ja idee................................................................................................................11 Lõpphinnang teosele kui tervikule .............................................................................. 11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................12 Sissejuhatus Kanadas elava eesti kirjaniku Arved Viirlaiu (s. 1922) romaan ,,Ristideta hauad" (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis, mille tegevus algab 1944
Ta palus Ornans´i elanikel kordamööda oma vanaisalt päritud maja pööningul poseerida. See maja on näha ka maali kaugeimas vasakus nurgas. Hiljem pani ta erinevatest maalidest kokku ühe suure. Maalil kujutas ta matuseid, kuhu olid kogunenud kodanlased ja talupojad. Courbet on kasutanud ka modernset stiili, mis väljendub punase ja paabulinnusinise toonide selguses. Need tooni vastanduvad mustale ja hallile. Realistlikkust väljendavad hoogsad pintslitõmbed. Veel on sellele teosele iseloomulikud rohmakad tumeda joonega ümbritsetud näod. Jean François Millet (1814-1875)- oli prantsuse maalikunstnik. Prantsuse realismi esindajaid. Jean-François Millet sündis talupoja peres ja pidas end surmani talupojaks. Ta õppis maalikunsti Cherbourg'is ja alates 1837 Pariisis. Aastal 1840 loobus ta õpingutest ja hakkas tööle kunstnikuna, sattudes Honoré Daumier' mõju alla. 1841 ta abiellus, 1844 jäi leseks.
psühholoogilisse kriisi. Et seda parandada läks ta tööle Bristolisse, kus ta müüs imporditud suhkrut. Kriis ületatud kolis ta Prantsusmaale La Fleche'i külla, mis on kuulus oma jesuiitide kolledzi poolest. Sajand enne teda olid siin õppinud Descartes ja Mersenne. Hume luges siin erinevaid autoreid nagu Malebranche'i, Dubos'd ja Bayle'i ning aegajalt argumenteeris jesuiitidega. 1734-1737 kirjutas David siin visandi oma teosele ,,Traktaat inimloomusest". 1737. aastal naasis Hume Inglismaale. Ta otsustas Edinburghis olla koduõpetajaks markiile Annandale'ist, kuid sai peagi aru, et noormees on hull ning tema hooldaja on petis. Suurte raskustega sai Hume sellest olukorrast välja ning nõustus olema oma sugulase, leitnant-kindral James St. Clairi sekretar sõjalistel ekspeditsioonidel. Hiljem nõustus Hume töötama Edinburghi advokaadibüroos raamatukoguhoidjana ning see andis talle võimaluse töötada oma teose
............ 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7 2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus..................................................................9 2.4 Analoogia graafiline kujundamine........................................................10 3. Hinnag teosele 3.1 Milliseid mõtteid teao tekitas.................................................................11 3.3 Kelle võtaksin sõbraks ja miks?............................................................12 3.4 Kokkupuuted tänapäevaga....................................................................13 3.5 Kas ja miks soovitan teistele?................................................................14 Kokkuvõte..........................................
veel välja ka oma arusaama organisatsioonilisest kultuurist ja organisatsioonilisest kliimast. Ta arvab, et vahe on rohkem tõlgendamises kui sisus. b) Kas autor oli viidanud paljudele teistele autoritele? Aga oma töödele? Tektsi autor (Daniel R. Denison) oli väga paljudel teistele autoritele viidanud, sealhulgas ka Schein'le. Loetud artiklis tundus, et ta oli endale ka viidanud. Mõnes kohas oli ta viidanud mõnele teosele, mis on koostatud kellegagi koos (Denison & Mishra ,,Toward a theory of organizational culture and effectiveness" 1995). Tema enda artiklid või teosed, millele ta viitab on kaks. Üks neist on ,,Bringing corporate culture to the bottom line. Organizational dynamics 1984" ja teine on ,,Corporate culture and organizational effectiveness"1990. c) Mis olid kesksed mõisted, mida autor kasutas? Kas ta defineeris neid selgelt? Kuidas? Kui mitte, siis kuidas ta teie hinnangul neid
Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a- moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Cyrillus Kreek Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele (sh "Väike lillelaul") on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Erilisel kohal Kreegi teoste loetelus on aastatel 19251927 valminud "Requiem" tenorile, segakoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile. Teos on helikeelelt rahvalaululähedane ning ühtlasi esimene eestikeelne omas zanris.
Viimane kogumik "Atlas" "Atlas" räägib nii sõnas, kui pildis. Minu jaoks moodustavad illustratsioonid, mis seal on meeldiva täienduse, mis pakuvad teatavat äratundmis rõõmu ja käivad koos luulega käsikäes. Alguses töötab teos kahel tasandil- sõnas ja pildis, ühel hetkel nad sulavad ja hakkavad tegema meeldivat koostööd. See positiivne üllatus, mis "Atlasega" kaasas käis ongi põhjus, mis pani autorit keskenduma antud teosele. Avang on võimas! saja aasta pärast saja aasta pärast on täpselt kaks võimalust kas meie oleme surnud õhku on vähe ja inimesi väga palju või vastupidi
Üha enam mõtlevad välja kunstnikud uusi nippe, kuidas vaatajat sokeerida, nagu seda hakati taotlema ka siis, kui akateemiline kunst hakkas on mõju kaotama. Näiteks instalatsioon "objekt nr.2011" Vabaduse väljakul. Jällegi midagi täiesti uut kunsti maailmale. Samuti Karl Ristikivi teoses "Hingede öö" võime leida kunstniku soovi sokeerida publikut. Teoses otsustas kunstnik oma näitusele riputada üheainsa maali, et köita vaataja tähelepanu vaid ühele teosele. Too kunstnik erines kõigist teistest omasugustest, sest kui tavaliselt on kunstinäitused pungil maalidest, mis on tihedalt üksteise kõrvale paigutatud, nii et vaataja ei saa kogu oma hingega ühele keskenduda, siis see kunstnik leidis sellele probleemile originaalse lahenduse. Kuigi nagu teoses kirjeldatud, ei olnud külastatavus suur, sest inimesed olevat ukse peal ringi pööranud, ei muutnud kunstnik iseenda tõekspidamist ja ei riputanud uusi maale üles.
........... 13 ................................................................................................................................. ........... 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? 14 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU tüübinäide: ATU 333 „Punamütsike“ 15 32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. 33. Kõrvuta [R. Järve artikli põhjal] muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. .............................................................................. ....... 34
a ehk „sellel aastal“). Viidatud allikate loetelus pannakse punkt koigi voorkeelsete allikate luhendite loppu (naiteks S., pp., ed., Aufl.), eestikeelsete allikate korral sailitatakse tiitellehel oleva luhendi punkt (naiteks „Euroopa Kolledzi loengud. Vihik nr. 14“). 45) Viite koostis ja paigutus olenevad sellest, kas: - on tegemist ühe- või mitmelauselise refereeringuga - viidatakse kogu teosele või teose teatavatele lehekülgedele - viidatava töö autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses või ei sisaldu - viidatakse korraga ühele või mitmele allikale Viite koostis ja paigutus olenevad sellest, kas: viidatakse kogu teosele voi teose teatavatele lehekulgedele, viidatava too autori nimi sisaldub too kirjutaja lauses voi ei sisaldu, on tegemist uhe voi mitmelauselise refereeringuga,
1893 - 1896 naases taas Postimehesse. 1896 kolib ta moskvasse. 1897 tuleb tagasi hakkab tööle narvas Virmalise toimetuses. 1901 läheb ta teataja toimetusse. 1905 aastal on sunnitud minema pagulusse. ta elas paljudes kohtades. Ta oli kirjavahetuses Marie Underiga. tal oli silmahaigus, mis lõpuks süvenes südamehaiguseks ja ta sureb 1933 aastal. 1965 sada aastat peale tema sündi hakati välja andma, tema nimelist Eduard Vilde auhinda. kõige paremini Vilde teoseid järgivale teosele. ehk kes kirjutab kõige vildelikumalt. samal aastal püstitati talle ka ausammas. 1902. aastal ilmus teos "Mahtra sõda" - ajalooline romaan, raske sisuga. 1903. "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" ühise temaatika tõttu hakati neid teoseid nimetama ajalooliseks triloogiaks. temalt on ilmunud ka mitmeid näidendeid 1916. ilmus "Mäeküla piimamees" - Vilde loomingu 1 kunstilisi tippe 1912. "Tabamata ime" - näidend 1913. "Pisuhänd" - näidend
kommentaarid vajalikud. Kommentaator kasutas ühesõnaga teost n-ö registrina, kuhu ta lõi seoseid ja märkis olulisema üles. Olen arvamusel, et tegemist pidi olema siiski kellegagi, kel oli isiklik suhe selle raamatuga või orienteerus ta selles lihtsalt väga hästi. Usun, et tihtipeale ei ole kirjatükk iseenesest hea, vaid heaks teeb selle võimalikkus tõlgendada mitmeti või õiguse puhul vastupidi- mida konkreetsem seda parem. Arvan, et kes ka polnud kommentaator van Eck`i teosele, tahtis luua endale ühtset pilti teosest just sellepärast, et tahtis leida mitmetähenduslikkust ja tõlgendusvõimalusi. Korduvalt oli mainitud, et ,,Digesta" on kaootilise struktuuriga.Näiteks kui Jean Domat tahtis sätestada prantsuse õigust, võttes aluseks roomaõiguse, nimetas ta selle lihtsalt, Les Lois civiles dans les ordre naturel. Robert Pothier andis välja teose Digest`a baasil, kus jättis raamatute ja pealkirjade järjestuse samaks, kuid tõstis mõningaid paragrahve ümber
väikesest Villust kasvatama. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väga töökas mees. Kuigi oma isa arvates tegi ta alati tühja tööd. Näiteks tema ehitatud ilmatusuur kelder oleks sobinud hoopis Kõrbojale, mitte Katkule. Samuti ei meeldinud isale, et poeg Kivimäel koguaeg kive põmmutas ning ta ei tahtnud üldsegi Katkut Villule pärandada, vaid igatses taga surnud poega Juhanit. HINNANG LOETUD TEOSELE: Järjekordne Eesti suurkirjaniku väärtteos. Soovitan soojalt! Sisukokkuvõte Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud,
Teda polnud väga keeruline lugeda ning midagi ei jäänud arusaamatuks. Ma oleksin oodanud midagi enamat, kuid midagi viga ka polnud. Kindlasti ehmatas mind lõpplahendus või õigemine lahenduse puudumine. Töö koostamine pani mind kindlasti raamatu peale rohkem mõtlema ning juurdlema sealsete probleemide üle. Teos ei jätnud mu hinge mingit sügavat jälge, kuid kui palutakse tulevikus selle raamatu kohta arvustust, siis kasutan pigem positiivseid sõnu. Ajakirjandusest ma teosele arvustust ei leidnud. 8
Saksamaal ja Prantsusmaal. Vaade, mille kohaselt vaid teaduslikult tõestatavad ja empiirilisel vaatlusel põhinevad väited võivad olla tõde (Rein Raud). Teadus peab andma objektiivseid teadmisi, põhinema empiirilisel vaatlusel. 28. Miks tärkab huvi autori isiku vastu? - Huvi autori vastu tekib siis, kui teose loojat ei käsitata enam kõrgemate jõudude meediumina. Romantism: autor kui geenius. Positivism: autori isiksus ja elu annavad seletuse teosele. 29. Kas autori eluloo tundmine aitab meil mõista tema loomingut või pole sel teoste tõlgendamiseks tähtsust? 30. Mis on biograafiline meetod? Mida täpsemalt uuritakse (vt Taine, Scherer)? Missuguseid allikaid kasutatakse? - Arvatakse, et teos peegeldab kirjaniku elu, loomingut saab seletada eluloo kaudu ja vastupidi. - 31. Mida tähendab kirjandusuurimises prototüüp? Tooge näiteid.
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mänguli...
pahandusi see mees Dunjale põhjustanud on (Dunja töötas varem seal peres lapsehoidjana aga visati välja kui perenaine Marfa sai teada et ta abikaasa on Dunjasse armunud. . . nuh tegelikult arvas et asi tüdruku provotseeritud oli, hiljem sai aru et ei olnud ja käis ta reputatsiooni parandamas küla peal, et tore tädi tegelikult). Luzin käitub väga halvasti, leides et ta nõudmist ei ole täidetud. Kaotab isegi kogu teosele omase võltsviisakuse ja sõimab kuidas jaksab. Dunja viskab ta välja ja on rahul, et nägi, kellega oleks peaaegu abiellunud. Luzin usub aga tõemeeli et D ja Pulheeria ainult Raskolnikovi poolt tema vastu üles keeratud ja et südames hoiavad nad ikkagi tema poole. Samal õhtul jätab Raskolnikov ametlikult mõlemad sugulased maha, tundes et suhtlemist jätkates teeks neile ainult veel rohkem haiget ja palub Razumihhinil nende eest hoolitseda
milline oli tollal ühiskond ja Itaalia ning annan ülevaate näidendi sisust ja analüüsist. Püüan jõuda võimalike lavastamistingimusteni, uurides ajastut. 3 1. Autorist Niccolò Machiavelli sündis 3. mail 1469. aastal Itaalias Firenzes ja suri 21. juunil 1527. aastal. Ta oli renessansiaegse Itaalia poliitiline filosoof ja riigimees ja Firenze vabariigi sekretär. Ta saavutas oma kuulsuse tänu teosele „Valitseja“ (Britannica, 2016). Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid. Savonalora oli
milline oli tollal ühiskond ja Itaalia ning annan ülevaate näidendi sisust ja analüüsist. Püüan jõuda võimalike lavastamistingimusteni, uurides ajastut. 3 1. Autorist Niccolò Machiavelli sündis 3. mail 1469. aastal Itaalias Firenzes ja suri 21. juunil 1527. aastal. Ta oli renessansiaegse Itaalia poliitiline filosoof ja riigimees ja Firenze vabariigi sekretär. Ta saavutas oma kuulsuse tänu teosele ,,Valitseja" (Britannica, 2016). Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid. Savonalora oli
kujutati lihtinimestest palju suurematena - väärtusperspektiiv. Ümarplastika varasemate mälestiste hulka kuulub kuningas Gudea istuv kuju (u. 2144 a. eKr.), mis on mustast graniidist tehtud. Kuju tegija vormis figuuri kõik detailid piinliku täpsusega, kuigi kehaosade omavahelised proportsioonid on ebaloomulikud. Kuju figuurikäsitlus on lihtsustatud pea on suur, keha on väike. Figuur on lapsemeelseks tehtud, mis on tunnuslik Mesopotaamia kultuurile. Figuurikäsitlus annab teosele raskepärase ja range ilme. Kuningas Gudea istuv figuur (allikas: http://i-cias.com/e.o/ill/gudea_lagash01.jpg ) 1.2. Vana-Babüloonia kultuur Vana-babüloonia kunstis valitsesid edasi varasemad traditsioonid. Parimaks näiteks selle ajastu kunstist peetakse reljeefi, mis kujutab Hammurapit jumala ees, mida tuntakse ka kuningas Hammurapi seadusesteeli nime all. Reljeef on tehtud basaldist u. 1760 a. eKr. Jumal ulatab
Eco romaani võib lugeda kui põnevikku, kus on esindatud kõik kriminaalromaani elemendid, aga ka kui teaduslikku uurimust selle salapärase ajastu kohta. Teos on täis vihjeid, pilte, mõistatuslikke märke, kahemõttelisusi. ,,Roosi nimi" sai kogu maailmas menuraamatuks, kuid kutsus esile ka teravat kriitikat. Leiti, et romaan ei paku midagi uut, vaid ainult tsiteerib, varieerib ja segab kokku juba olemasolevat. Eco lisas siis teosele ,,Järelkirja", milles selgitab põhjalikult romaani ja selle tegelaste tagapõhja ning kirjutamise eeltöid. Ta tervitab iseenast kui postmodernisti, kelle kirjanduslik strateegia olevat olnud ,,iroonia, metakeelne mäng ja maskeraad ruudus." ,,Ma tahtsin lugeja meelt lahutada, teda lõbustada, vähemalt niisama palju, kui mul endal sellega rõõmu oli". Eco elegantne intellektuaalne põnevik lahutab tõesti suurepäraselt meelt.
või hiljem ootavad kannatused." Üksainus samm ning Irma võttis endalt elu. Kokkuvõte Romaani ülesehitus on huvitav. Kõik toimub loogilises järjestuses, ent vahepeal on sisse toodud meenutusi ja mälestusi lapsepõlvest või mõnest teisest möödunud ajast, mis kohati muutis teosest arusaamise keeruliseks. Teoses ei olnud käsitletud tüüpilises võttes mõnda sündmust. Kõik kulges aeglaselt, ning teosele tagasi mõeldes, ei meenu koheselt konkreetseid sündmuseid. Samuti oli kasutatud väga palju ilmekamaks muutvaid väljendeid, mis kohati muutsid lause pikaks, ning raske oli ühe korraga aru saada, mida autor öelda tahtis. Teose muutis huvitav Irma ning Joonase suhe, mis oli mõistamtu, kuid samas iseenesest mõistetav. Raamatu esimestes peatükkides käsitleti tüüpilist armastust, mis on kahe inimese vahel: pidev igatseminne, lootmine näha teineteist, ihkamine koos olla
Käesoleva, originaalis 1962. aastal ilmunud ja peagi kultusromaaniks kujunenud romaani populaarsusele on kindlasti kaasa aidanud Stanley Kubricku film (1971), millega kaasnesid kirglikud vaidlused vägivalla olemuse üle. Aastal 2000, kui see film Londonis täies ulatuses ekraanile jõudis, olid kõik need küsimused ja Burgessi romaan endiselt aktuaalsed. Raamatu populaarsuse püsivust tänapäeval võib hinnata kas või kümnete teosele pühendatud kodulehekülgede ja tuhandete linkide järgi internetis. ARVAMUSED "Kellavärgiga Apelsin" on õigupoolest üks neid vähesteist ulmekirjanduse valdkonda kuuluvaist raamatuist, mille kirjanduslikke väärtusi tunnistavad tingimusteta ka kirjanduskriitikud (muude taoliste näidetena võiks tuua Vonneguti "Tapamaja korpus 5" ning Orwelli "1984"). Siin on kujutatud tulevikku,
( Kool) Richard Wagner Referaat Autor: Juhendaja: Tartu 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Elulugu.............................................................................4 Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis.1813-1833..............................4 Kunstilised otsingud Ooperid "Haldjas"; "Armastuse keeled"; "Rienzi" 1833-1839...........................................................................5 Wagner Pariisis. 1839-1842......................................................6 Dirigendina Drestenis. 1842-1849................................................7 Pagulasaastad. 1849-1864.........................................................8 Taas kodumaal ja Sveitsis. 1864-1883...........................................9 Looming..................................
Samuti oli terviktekst. Terve teos oli stiilipuhas. Tugevad karakterid, metsikud kired ning eksootika vahelduvad teadliku kiretuse ning nõrkade iseloomuomadustega. Jutusaja lisamine loob neutraalse pinna, millelt juttu alustada ning sealt edasi on väga hea teosesse pingestatust tuua. VIII. Teema ja idee Autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule Autor oli väga hästi loonud teoses pingestatust ning kompositsioon muutis teose lugemise huvitavamaks. Autori keel oli väga nauditav, sest teksti olid põimitud mitmed võõrkeelsed väljendid ning võõrad võõrsõnad. Sisu oli lihtne, kuid samas köitev. X. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_(novella) P. Merimee ,,Colomba. Carmen" Europeia. Avita. 2006 3. kokkuvõte Prosper Mérimée CARMEN
.......12 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 13 Lisa 1. Õppiv organisatsioon: erinevad määratlused..........................................................14 Õppiv organisatsioon SISSEJUHATUS Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni on arendatud alates 20. sajandi teisest poolest. Populaarsuse saavutas see tänu USA professori Peter Senge teosele ,,Viies distsipliin" (The Fifth Discipline), mis ilmus esmakordselt 1990. aastal. Teosest mõjutatuna peavad kaasaegsed organisatsioonid lammutama stamparvamuse, et ellujäämiseks piisab ühekordsetest programmidest ning muutustega kaasaminek on asjatu. Määravaks saab see, kas organisatsioon on kompetentne vastamaks järgnevatele küsimustele: Mida muuta? Kuidas muuta? Ning kuidas vähendada vastuseisu muutustele? (Kell, 20.01.2010) Kuidas aga defineerida õppiva organisatsiooni olemust
agulisse, kus peaks asuma mingisugune kohtuinstitutsioon, kes K-d teadmata asjaoludel süüdistab, võiks ta oma süütuses kindel olles pöörduda hoopis politsei või keisrivõimu poole. Tegelaste taoline ootamatu käitumine teebki Kafkast Kafka. Tegemist on ühe modernistliku uuenduse ehk võõrandumise protsessiga realismis. Võõrandumisele on iseloomulikud realistlikud tegelased, sündmused ja sündmuspaigad, kuid samas ka elemendid, mis annavad realistlikule teosele kummalise või lausa maagilise efekti. K. on realistlik tegelane, kes käitub osades olukordades ettearvamatult. Seetõttu ei vasta ka kirjeldatavad sündmused ootustele. Autor kasutab unenäoloogikat ehk ebaloogikat. Siiski ei ole ,,Protsessile" ega Kafka teistele romaanidele iseloomulik fantastiliste kujundite või uuenduslike keeleliste elementide kasutamine. Maagilisus on loodud pigem sellega, et tegevustik on välja kistud füüsilis- ajaloolistest seostest.
3. tööstusomand. (Samas: 1-3) Antud töös keskendun ma autoriõigusele ja Eesti Vabariigis reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015) Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. „Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis“ (Autoriõiguse 2019). Autoriõigus on tugevasti seotud ka teiste õigustega, mida nimetatakse naaberõigusteks ja mis omakorda tekivad juba autoriõigustega kaitstud tööde ümber. „Naaberõigused tulenevad autoriõiguse põhimõtetest ja antakse teoste esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja
selle eest maksmata. Vaba tarkvara puhul on programmi lähtetekstid alati kättesaadavad. Vaba tarkvaraga sarnased õigused on ka avatud lähtekoodiga tarkvaral (Open Source Software). 2.6 Avalik tarkvara Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selgesõnaliselt loobunud kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 7-le tekib autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3). Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted: · autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud; · programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levitamise eesmärgil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
