MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS (0)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Disaini Instituut
Sisekujunduse eriala
Irina Volmre
MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS
Referaat
Juhendaja : Siim Sultson
Tallinn 2011
SISUKORD
1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3
1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3
1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4
1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5
1.4. Uus-Babüloonia kultuur.......................................................................8
2. EGIPTUS ............................................................................................................9
2.1. Egiptuse arhitektuur .............................................................................9
2.1.1. Vana riik...............................................................................9
2.1.2. Keskmine riik.....................................................................11
2.1.3. Uus riik...............................................................................12
2.2 Egiptuse skulptuur ..............................................................................14
3. MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE VÕRDLUS.............................................16
KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................17
1. MESOPOTAAMIA
Mesopotaamia tähendab kahe jõe vahelist kultuuri ning ühiskonda – Tigris ja Eufrat. Nendes orgudes ei olnud kivimurde, see tähendab seda, et suurem osa ehitistest püstitati põletatud tellistest, mis aegade jooksul murenesid ja muutusid tolmuks . Isegi kivist skulptuure tehti harva, enamjaolt tehti graniidist või liivakivist .
Mesopotaamia riikide kunst oli väärtuslik panus Vanade Idamaade kunsti, sest Mesopotaamias kasutatud arhitektuuri ja kujutava kunsti süntees, kus arhitektuur ja kujutav kunst teineteist täiendasid oli väärtuslik ning mõjutas hilisemat arengut.
1.1. Sumeri ning Akkadi kultuur
Tol ajal ehitati põletamata tellistest tsikuraate – astmelised torntemplid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud. Säilinud on ka palju silinderpitsateid ja pitsatkive. Neid valmistati marmorist, graniidist ning kalliskividest. Pitsatkivi pehmesse materjali (n. Savisse) surudes tekkis reljeefne kujutis. Nii pitsatkividel kui ka reljeefidega kaetud steelidel kujutati võitlussteene ning sündmusi Gilgameši eeposest, veeuputusest ja teistest müütidest. Sumeri ning Akkadi kultuuri üks iseloomulikest joontest on see, et kuningaid ja teisi tähtsaid isikuid kujutati lihtinimestest palju suurematena - väärtusperspektiiv. Ümarplastika varasemate mälestiste hulka kuulub kuningas Gudea istuv kuju (u. 2144 a. eKr.), mis on mustast graniidist tehtud. Kuju tegija vormis figuuri kõik detailid piinliku täpsusega, kuigi kehaosade omavahelised proportsioonid on ebaloomulikud. Kuju figuurikäsitlus on lihtsustatud – pea on suur, keha on väike. Figuur on lapsemeelseks tehtud, mis on tunnuslik Mesopotaamia kultuurile . Figuurikäsitlus annab teosele raskepärase ja range ilme.

Kuningas Gudea istuv figuur
(allikas: http://i-cias.com/e.o/ill/gudea_lagash01.jpg )
1.2. Vana-Babüloonia kultuur
Vana-babüloonia kunstis valitsesid edasi varasemad traditsioonid. Parimaks näiteks selle ajastu kunstist peetakse reljeefi, mis kujutab Hammurapit jumala ees, mida tuntakse ka kuningas Hammurapi seadusesteeli nime all. Reljeef on tehtud basaldist u. 1760 a. eKr. Jumal ulatab kuningale maise võimu sümbolid, mis pidid tõestama kuningavõimu jumalikku päritolu. Kuningat kujutatakse peaaegu sama suurelt kui Jumalat. Jumalal on isegi veel rangem poos kui kuningal . Suure kultuuriväärtusega on ka tihedalt kiilkirjas välja toodud Hammurapi seadused, mis annavad meile teada, milline võimukord oli tol ajal Mesopotaamias. Seal leidub kuulsaid väljendeid nagu silm silma vastu ja teisi.
Hammurapi Jumala ees/Kuningas Hammurapi seadusesteel
(allikas: http://media.web.britannica.com/eb-media/89/82589-004-E3B2BDC0.jpg )
1.3. Assüüria kultuur
Kunsti õitseng algas kuningas Assurnasirpal II ajal IX sajandil eKr. Arhitektuuris oli juhtival kohal lossiehitus. Arhitektuurivormid olid küll lihtsad, kuigi reljeefid olid rikkalikult kaunistatud. Hakati kasutama võlvkonstruktsiooni, sambaid kasutati harva. Väliselt sarnasesid lossid kindlustega. Assüüria lossidest kõige suurejoonelisem oli kuningas Sargon II loss Horsabadis (ehitatud VIII saj. eKr.).
Sargon II loss rekonstruktsioon
(allikas: http://cache2.artprintimages.com/p/LRG/45/4548/2OFDG00Z/art-print/reconstruction-of-the-palace-of-sargon-ii.jpg )
10 hektari suurusele alale ehitatud loss koosnes 210 ruumist, mis paiknesid kokku 30 suurema ja väiksema siseõue ümber. Õuede ning ruumide paigutus oli ebasümmeetriline. Lossi kompleksi kuulusid kolm templit koos tsikuraatidega. Suurem osa ruumidest olid eluruumid , laod ja mitmesugused majapidamisruumid. Seinad ja müürid olid kaetud reljeeridega, seinamaalidega ja alabasterplaatidega. Esinduslikud vastuvõturuumid olid eriti pidulikult kaunistatud. Suurejooneliselt oli kujundatud ka valvetorniga peasissekäik. Seda valvasid kaks kolossaalset inimese pea ja härja kehaga tiivulist jumalat, nn. väravavalvurit ehk Lamassu . Väravavalvurid pidid kaitsma pahade vaimude eest ning peletama vaenlasi eemale.
Lamassu ehk väravavalvur
(allikas: http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_32.143.2.jpg )
Reljeefikunst oli Assüüria ajastul rakendatud arhitektuuri teenistusse. Losside seinu katsid reljeefkujutised kuninga sõja- ja jahiretkedest ning tema igapäevasest elust. Inimesi, eriti valitsejaid ning tähtsaid isikud, on reljeefidel kujutatud pidulikult ranges poosis ning stiliseeritult. Assüüria ajastul oli agressiivne kultuur. Armastati luksust ning naturalistlikkust. Assüüria kunstnikud kujutasid loomi palju elavamalt ning dramaatilisemalt – psühholoogiline kujutamisviis . Assüüria tippsaavutuseks on kuningas Assurbanipali lossist Ninivest pärinevad reljeefid Kuningas Assurbanipal lõvijahil ja Haavatud emalõvi. Need reljeefid näitavad, et Assüüria kunstireljeef on elavam, dünaamilisem ning jutustavam.
Haavatud emalõvi
(allikas: Siim Sultsoni videoloengu konspekt)
Kuningas Assurbanipal lõvijahil
(allikas: http://www1.christiansofiraq.com/ashurbanipal%20lion%20hunt.jpg )
1.4. Uus-Babüloonia kunst
Tähtsaim keskus oli Babüloni linn. Arhitektuuriteostest peetakse parimaks Babüloni linna Ištari väravat. Ištari värav oli üks kaheksast linna peaväravast, kust sai mööda kaunist Protsessioonitänavat kõndida linna püha paiga juurde – peajumal Marduk templi ja tsikuraadi juurde. Protsessioonitänava ääres olid ka Semiramise rippaiad . Ištari värav oli kaunistatud 575 mitmevärvilise lohe ja härja reljeefkujutisega. Materjalina on nii Ištari värava kui ka Protsessioonitänavat piiravate hoonete müüride katmisel kasutatud värvilise vaabaga glasuuritud liht- ja reljeeftelliseid. Värvidena kasutati kollast ja valget sinisel taustal. Sellist kontrasti kasutati tol ajal, selleks et päikese intensiivsus ei tuhmistaks neid värve pika aja jooksul. Kujutati mitmesuguseid loomi, eriti lõvisid, tiibadega härgi, fantastilisi loom-inimesi ja lohesid. Loomad pidid tooma õnne ning peletama vaenlasi eemale. Uus-babüloonia kunstis olid nad tugevamalt stiliseeritud kui Assüüria kunstis.
Ištari värava koopia Berliini muuseumis
(allikas: http://1.bp.blogspot.com/dwkKy92kDg/TWTTsrOYkeI/AAAAAAAAy4U/Lo96KN1D1v4/s1600/Ishtar_Gate_at_Berlin_Museum.jpg )
2. EGIPTUS
Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptlaste elus oli Niilusel tähtis koht, sest elu sõltus jõe üleujutusest, mis tõi põldudele viljakat mulda ja elustavat vett. Niiluse org ja selle ümbruskond olid rikkad ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Niiluse mäeahelikes oli rohkesti liivakivi, lubjakivi , alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Niiluse orus kasvasid peale pilliroo ja palmide ka akaatsiad ja viigipuud. Egiptuses oli ka metallegi oru lähikonnas. Vaske leidus Siinai poolsaarel, kulda leidus aga Egiptusest lõuna pool asuvas Nuubias. Üks kõige iseloomulikke jooni Egiptuse kunstis oli see, et kõik kujud, maalid ja ehituskunsti vormid allusid ühisele seadusele.
2.1 Egiptuse arhitektuur
2.1.1 Vana riik
Egiptuse arhitektuuri ja kõikide kunstiliikide väljakujunemine toimus Vana riigi ajal. Tähtsamad ehitusmälestised sellest ajast on vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine on seotud surnute kultusega – vaaraode ning ülikute surnukehad palsameeriti ning säilitati hauakambrites, sest usuti , et hing elab pärast inimese keha surma edasi. Ülikute haudehitised – mastabad – koosnesid maa- alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga, ja massiivsest maapealsest ehitisest. Mastaba idaseinas oli nišš ja selles petikuks – sümboolne uks ka’le (inimese teisik, kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris). Algselt oli mastaba ühe ruumiga ehitis, kuid Vana riigi ajastu lõpuks kujunes välja paljude saalide ja panipaikadega ehitis.
Vaaraode võim suurenes ning neid ei rahuldanud enam madal ja pealt lame mastaba. Arhitektuuris hakati ehitise maapealseid osi kõrgustesse suunama. Kõrget haudehitist tehti esmakordselt teoks 3.dünastia rajaja vaarao Džoseri hauakambri ehitamisel . Džoseri püramiid oli keerulistest hoonetest ja õuedest koosnev keskus. Tellistest ehitatud püramiid oli üle 60 m kõrge ning jättis mulje, nagu oleks seitse väiksemat mastabat üksteise peale järjest paigutatud.
Džoseri püramiid
(allikas: http://www.starovekyegypt.net/faraoni/stararise/img/dzoser-pyramida.jpg )
Vana riigi ajastu ehitusmälestistest on kõige võimsamad kolme vaarao püramiidid Giza väljal. Mastabade ja hästikorrastatud teede vahel kõrgub kõige suurem ja vanim kolmest – Cheopsi püramiid. Cheopsi püramiid on ehitatud looduslikust kivist, kus iga plokk on äärmiselt täpselt raiutud ja kohale paigutatud. Sissepääas püramiidi maskeeriti hoolikalt, sest vaarao rikkusi ihaldavaid hauaröövleid leidus juba Vana riigi ajastul.
Giza välja püramiidid
(allikas: http://www.travlang.com/blog/pyramids-of-giza-a-landmark-in-the-history-of-architecture/ )
2.1.2 Keskmine riik
Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised olid kaljuhauad . Eriti kuulsaks on saanud Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitisse hakati kujundama piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid.
Benihassani kaljuhauad
(allikas: http://www.youregypt.com/eguide/destinations/upperegypt/menya/banihassan/images/ray_benihassan.jpg )
2.1.3 Uus riik
Uue riigi ajastu arhitektuur on palju mitmekesisem. Suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur . Templi juurde viivat teed valvasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid – sfinksid, mis sümboliseerisid kuningavõimu. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed. Orjadel oli templisse minek keelatud. Egitpuse templi sambad olid kaetud värviliste reljeefidega ning hieroglüüfidega.
Sfinks
(allikas: http://3.bp.blogspot.com/_kkZ5cbpUpLE/TKzKan3GQ-I/AAAAAAAAANU/1Jcb4ekLpcI/s400/egipt.jpg )
Templi põhiplaan oli rangelt nelinurkne ning koosnes kolmest ruumist. Selline templi tüüp püsis kogu Vana-Egiptuse arhitektuuri vältel. Ehitiste seinad olid tavaliselt ülalt ahanevad, mis andis neile suurema vastupidavuse. Ruumi valgusallikaks oli põhiliselt uks. Tavaliselt templites aknaid ei olnud ning kui olid, siis olid need hästi väikesed ning paiknesid väga kõrgel.
Näide tüüpilisest Egiptuse templist
(allikas: http://www.ancient-egypt.co.uk/people/images/t_image030-2.jpg )
Kuulsamad Uue riigi ajastu templid asusid Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Nende ehitus on tunduvalt keerulisem tavalisest kolme ruumiga templist. Kuulsaks on saanud ka Amoni tempel Karnakis sammassaali tõttu, mille lagi toetub 134 monumentaalsele sambale. Amoni templile on stiililiselt ja mõõtmeliselt üsna lähedane Ramses II poolt ehitatud Ramesseum.
Egiptuse templid olid suuremõõtmelised ja rangelt tõsised ning mõjusid oma suuruse tõttu lausa ängistavalt. Rikkalik kaunistus ja arhitektuuridetailide monumentaalsus rabas vaatajat igal sammul.
2.2. Egiptuse skulpuur
Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Neile kõigile on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus, mis valitseb ka arhitektuuris.
Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige populaarsemad . Uskumuse kohaselt elas inimese kaitsevaim ka nii kaua, kuni säilis surnu portreekujutis. Seepärast püüti, eriti vaaraode puhul, portreesid teha kõigil ajastutel võimalikult massiivseks ja monumentaalseks ning püsikindlast materjalist, et nad tuulele, vihmale ning päikesele vastu peaksid.
Näide portreeskulptuurist
(allikas: http://wwwdelivery.superstock.com/WI/223/1899/PreviewComp/SuperStock_1899-42026.jpg )
Prints Rahotep ja tema naine Nofretete
(allikas: http://www.utexas.edu/courses/cc302k/Egypt/Egypt_images/9901270003.jpg )

„u. 2550 a. eKr. – Kui need raidkujud 1871. aastal välja kaevati, kohkusid kaevajad nende elutruudust nähes. Ehkki nende asend on rangelt vorminõudeid järgiv, on neid katter värv niivõrd erk ja mõjub sama ehtsalt kui elus ning nende silmade iiris on kivikristalne. Kujude detailid on esitatud ülima tõetruudusega.“
(allikas: Piper. D „ Kunstiajalugu “ Tallinn, 2006, Avita )
Sageli olid monumentaalsed skulptuurportreed paigutatud arhitektuuriehitiste juurde. Vanim ja kuulsaim neist on kuulus Suur Sfinks Giza püramiidiväljal. Vaarao Chephreni näoga sfinks on 20 meetri kõrgune ja 57 meetri pikkune ning ta valvab vaarao püramiidi. Sfinks on välja raiutud suurest kaljust.
Keskmise riigi ajal loodud kujud muutusid järjest staatilisemaks, kuid need võisid olla ka pehmejoonelisemad ja oma olemuselt inimlikumad. Neid ei püstitatud ainult hauakambritesse, vaid ka avalikesse kohtadesse . Kuid siiski oli see vahepealne ajajärk, mis oli rikkalikuma ja ambitsioonikama Uue riigi kunsti ootusel.
Uue riigi ajastul oli Teeba pealinn ja hiiglaslike arhitektuurialaste projektide keskus. Teebas asusid Karnaki ja Luxori templid ja lisaks veel Niiluse teisel kaldal paiknev kuulus Kuningate org, kus pesitsevad Teeba valitsejad oma hauakambrites, mis moodustavad otsekui käike kaljude vahel. Uue riigi ajastul tekkis pehme ning elegantne stiil, kuigi kujude poosid teostel jäid ikkagist samasuguseks.
3. MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE VÕRDLUS
Mesopotaamia kunst on meile vähetuntum kui Egiptuse kunst. Nende kahe riigi vahel on palju erinevusi geograafilise asendi ning kliima tõttu. Skulpuure ning ehitisi tehti erinevatest materjalidest . Egiptusest tehti kiviskulptuure, kuid kliima tõttu ei säilinud Mesopotaamias kivist skulptuurid ning Mesopotaamia tehti neid hoopis graniidiga või liivakiviga. Arhitektuuris Mesopotaamias kasutati telliseid , mis omavahel ühendati. Egiptuses kiviplokid paigutati lihtsalt väga täpselt üksteise peale või kõrvale. Riikidevaheline usukultus oli ka täiesti erinev. Egiptlased uskusid surmatagusesse ellu – surnukehasid säilitati ning hingede elu hauakambrites tehti võimalikult mugavamaks. Mesopotaamias oli põletusmatus – inimese keha ei hoiustatud. Tänu Egiptuse isoleeritusele säilus kultuuri rangus ning omapära. Kultuuri areng oli pidevalt püsiv ning väliseid mõjutajaid ei olnud. Mesopotaamias oli kõik hoopis vastupidi.
Ainuke sarnasus, mis kajastub nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses on rikkuse küllus. Egiptuses hauakambritesse pandi igasuguseid varandusi ning ei koonerdatud ka ehitistega. Mesopotaamias oli mateeria luksus. Esemeid prooviti teha võimalikult luksuslikult, kallihinnaliste materjalidega. Mesopotaamia ning Egiptuse kultuur on andnud suure panuse järgnevatele kultuuridele ning nende arengutele. Kultuur saigi alguse nendes riikides.
KASUTATUD ALLIKMATERJALID:
Gombrich, E.H., 1998a. Kunstilugu . Tallinn
Piper, D., 2006a. Kunstiajalugu. Tallinn: Avita
1989a. Peatükke kunstiajaloost. Tallinn