Referaat- Seitse venda

Varik, Karel

Referaat- Seitse venda (4)

4 HEA

Antsla Gümnaasium
KAREL VARIK
ALEKSIS KIVI „ SEITSE VENDA“
Referaat
Juhendaja : Anu Sinimets
Antsla 2011

Sisukord

1. Sissejuhatus.........................................................................................1

Autorist............................................................................................2

Teose lühiülevaade..........................................................................3

Peaidee ............................................................................................4

Tegelaskonna iseloomustus.............................................................5

Oma arvamus...................................................................................6

Seostamine tänapäevaga.................................................................7

Kokkuvõte.........................................................................................8

Kasutatud kirjandus..........................................................................9

Sissejuhatus
Mina valisin Soome kirjaniku Aleksis Kivi teose „Seitse venda“. Selle valiku tegin ma teose nime põhjal, sest see tundus huvitav ja põnev. Mul puudub eelnev teadmine Aleksis Kivist ja tema teostest. Teosest „Seitse venda“ ei tea ma mitte midagi. See oli ka üheks põhjuseks, miks ma valisin just selle teose, sest tahtsin teada Aleksis Kivist ja teoses „Seitse venda“. Referaadiga soovin ma saada rohkem informatsiooni Aleksis Kivist ning tema teosest „Seitse venda“. Põhiline informatsioon teosest saan ma raamtust ning informatsiooni autori kohta saan ma Internetist. Internetist leiab väga põhjalike ja kasulike allikaid autorist.

Autorist
Aleksis Kivi (kodanikunimega Alexis Stenvall; 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond – 31. detsember 1872) oli Soome kirjanik. Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana . Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel, kust 11-aastasena (1846) viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Esmalt õppis Kivi rootsi keelt Ukko Granbergi ettevalmistavas erakoolis. (Koolid olid sel ajal rootsikeelsed ja üldiselt oli väga haruldane , et talurahva seast pärinevat last koolitati).
Järgmisel aastal alustas ta õpinguid Carl Stockuse koolis. Seal õppis ta aastatel 1847-1852 esmalt algkoolis ja edasi gümnaasiumini välja. Aastal 1852 pidi ta otsasaamise pärast õpingud lõpetama ja jätkas õpinguid iseseisvalt. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik. Kevadel 1859 astus ta ülikooli, kus õppis vahelduva eduga aastani 1865, mil ta katkestas õpingud ülikooli lõpetamata.
1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. Aastal 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis.
Kivi oli esimene märgatavat edu saavutanud soome keeles kirjutanud Soome kirjanik ja seetõttu peetakse teda soome kirjanduse isaks. 10. oktoober on Soomes kuulutatud Aleksis Kivi auks soome kirjanduse päevaks ja samal päeval peetakse ka Aleksis Kivi päeva.
Teosed

"Bröllopsdansen"
"Lea"
"Nõmmekingsepad" (1864)
" Kullervo " (1864)
"Kanervala" (1866)
"Kihlus" (1866)
"Õlleretk Schleusingenis" (1866)
"Öö ja päev" (1866)
"Seitse venda" (1870)
"Margareta"

Teose lühiülevaade
Romaani aine on võetud läinud sajandi esimese poole Soome külaolustikust. Seitsme häme venna juhtumuste rikka elu kaudu avaneb soome talupoja luumus, elulaad, igapäevane töö, külakogukonna lagunemine ja maakodanluse kujunemine. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero .
Need seitse venda on tolle aja tüüpilised soome talupojad, kes üle kõige ihaldavad vabadust siin laante rüppes, kus saab jahtida metsloomi ning elada just oma tahtmise järgi. Need seitse venda on jäärapäised ja tugevad, kuid nad kardavad igavat ja pealesunnitud tööd. Nad on valmis isekeskis ja teistega kaklema, kuid vajaduse korral töötavad üksmeelselt koos. Seitse venda hoiavad alati kokku. Kui neid sunnitakse, siis on nad laisad ja tõrksad; aga kui keegi neid ei sunni , siis on nad agarad ja vägagi töökad. Nad võivad kergesti ägestuda ja vihastuda. Nende endade ühisjooneks on maa- ja looduselähedus. Riivamisi on vaadeldud talurahva suhteid mõisaga. Teoses saame teada haridusoludest, kommetest ja tavadest , põlluharimisviisist ning teistest elukülgedest.
Vendade ühisomadusist on tooniandev ürgne vabaduskirg, mis kutsub metsade ja vaba elu poole. Tõeliste looduslastena talitavad nad tujude ja meeleolude ajel , kuid ikka ühtses vennavaimus.
Loomusunnilise talitusviisi tõttu ripub vaenukirves mõnikord õige ähvardavalt vennaste peakohal.
Ometi ei kujunda põhimuljet vendadest negatiivsed omadused. Küllap seepärast, et märkame üsna alguses peale nende loomuse head tuuma. Karmi koore alla peitub soe süda ja õiglane meel. Riiakus ja taltsutamatus taltuvad, kui keegi oskab vendade südamekeeli puudutada ja heatahtlikku nõu anda. Rahumeelse vahetalitaja osas näeme sageli Aapot. Õiglustunne hoiab ära kõige hullemad sõgedused isekeskis ning aitab lõpuks ka ühiskonnaga suhteid sobitada. Otse hämmastav on kivi oskus oma tegelasi loodusega ühendada. Loodusekujutus on poeetiline ja pildirikas, kuid mitte kunagi sihitult ilutsev. Ürglooduslik ümbrus on osavõtja vendade elust.

Peaidee
Teose põhiprobleemiks on vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega läbi aegade, mis kajastuvad mitmete tegevustega. Palju probleeme oli töös, suhtlemises ning selles, et neil puudus isegi vähim haridus .
Kivi kunstnikuanne ja tema teose peamine võlu seisneb seitsme vennakese kujudes. Nagu pealkirigi osutab, moodustavad vennad peategelaskonna. Nad elavad ühist elu, mured ja hädad on neid tugevasti ühte kõitnud, palju kokkulangevat on nende tunde- ja mõttelaadiski. Ent ühtaegu paeluvad lugejat seitse isikupärast karakterit.
Aleksis Kivi tahab teosega tuua inimestele Soome talupoegade eluolu ja tegemisi läbi mitmete aastate. Vennad sattusid pärast vanemate surma külaga vastuollu ning põgenevad paljudeks aastateks metsa, kus nad kütivad ja hiljem ka põldu harivad. Kuid kõige lõpuks leiavad nad tee isa tallu ja küla ühiskonda tagasi, sest nende tahtejõud on niivõrd suur, et nad peavad inimestega suhtlema ja muud elu nägema.
5. Tegelaskonna iseloomustus
Juhani- vanim, tugev, töökas, kättemaksuhimuline, jonnakas, kangekaelne , tülinorija, vastutusvõimeline, kamandaja, härdameelne, äkiline.
Tuomas- õiglane, hell, ägestuv, mitte alluv, usaldatav, praktiline, kindlameelne, tugevaim.
Aapo- tark, õpihimuline, rahumeelne , sõnaosav, optimistlik, ettevõtlik, austusväärne, ravitseja , vahetalitaja.
Simeoni- juht, jumalakartlik, tasakaalukas, kaalutlev, kangekaelne, leplik , kade, ihne , otsustusvõimeline, loomaarmastaja.
Timo- julge, ükskõikne, kartlik, kaasaminev, rumal, hoolitsev, mõjutatav.
Lauri- vabadusjanuline, looduslembene, rahumeelne, sõnakehv, isekas, vaikne, isepärane, tõsine.
Eero- ninatark, terava keelega, õppimisvõimeline, noorim, lühim, üleannetu, arenemisvõimeline, tööarmastaja, sitke , nõrk, hellitatud.

Oma arvamus
Teos „Seitse venda“ on väga sisukas romaan, kus saab selgust Soome talupoegade tegemistest ja probleemidest, millest tuleb üle saada mingil viisil. Sõnakuulmatud, üleannetud ja kõva peaga poisid ei taha talutööst kuuldagi – neile meeldib hoopis kala püüda, jahil käia, kakelda ja igasuguseid võimalikke rumalusi teha. Neil puudusid teadmised tähtedest ning see pärast üpris aeglaselt edenes vennaste õppimine, mida nende õpetaja kohutav valjus ei
kiirendanud, vaid seevastu ikka enam ja enam nende tahtmist ning tuju masendas.
Nad olid liiga rumalad , et nad ei tahtnud mingit haridust saada. See võis ka olla põhjuseks, miks nad külaga vastuollu satusid, kui vanemad ära suri. Küla pakkus küll abi, aga vennad ei tahtnud, sest nad olid kokkuhoidvad ja põikpäised ning kolisid metsa mitmeteks aastateks. Vennad oleksid võinud neile pakutavast abist osa võtta ja saada endale natukenegi haridust, mis oleks neid aidanud. Nad ei osanud inimestega korralikult suhelda, sest nad olid kõikjal koos ja tegid kõike alati koos ning ei osanud teiste inimestega arvestada.

Seostamine tänapäevaga
Tänapäeval on raske ilma hariduseta midagi saavutada, sest vajaminevate teadmiste puudumine võib kaasa tuua väga palju erimeelsus. Kui omad vajalike oskusi mingi töö tegemiseks, siis üksnes sellest ei piisa, sest kindlad teadmised tagavad täieliku rahulolu. Olemasolevad teadmised, mis on saadud elust enesest ei aita inimesel täiel määral elust rõõmu tunda, sest ta ei saa ehk aru, millest inimesed räägivad või mõtlevad.
Inimestega suhtlemiseks on vaja teada nii mõndagi, sest haridusega inimene oskab vastada, aga inimene kellel puudub isegi kõige algsem haridus oskab vaid kuulata või seosetuid vastuseid anda. Hea suhtlemine aitab indiviidil elus väga palju saavutada, sest seda kasutatakse igapäevases elus väga palju. Praegusel ajal on suhtlemiseks vajalik ka mõni teine keel, kui sa mõnda teist keel ei oska, siis ei ole võimalik ka suhelda.
Haridus on tänapäeva üks tähtsamaid alustalasid, mis paneb paika isiksuse edasise elu ja kulgemise .

Kokkuvõte
Referaadi koostamine Aleksis Kivi teosest „Seitse venda“ oli väga huvitav ja vajalik. Töö käigus sain palju informatsiooni Aleksis Kivist ning tema kirjeldatud Soome talupoegade tegemistest ja nende probleemidest.
Tööd alustades tundus selle koostamine keeruline, sest tuli välja lugeda väga palju vajaminevat informatsiooni vendade kohta ja nende eluolude kohta. Kõige raskemaks muutus vendade iseloomustamine ja probleemistiku välja selgitamine .
Tänu sellele teosele sain ma rohkem aru, miks on haridust vaja, sest ilma selleta võid lihtsalt kõigiga tülli minna kuna ei oska inimestega suhelda. Sellest võib kõigile kasu olla, kes mõtlevad, et neil pole vaja koolis käia, et endale haridust omandada.

Kasutatud kirjandus

Aleksis Kivi „Seitse venda“

http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksis_Kiv i

.ODT Laadi alla originaalfail 11 lk · .odt · 64 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Karel Varik Õppematerjali autor

Põhiprobleemid

seostus tänapäevaga seitse venda

Sarnased õppematerjalid

doc

„Seitse venda“ Aleksis Kivi

ühtlasi kujutab endast romaani faabulat. Sündmuskohaks on Lõuna-Häme, kusjuures paljud paigad kuuluvad äratuntavalt kirjaniku kodukanti. Tegevus vältab küllalt pikka aega 15-20 aastat. Kivi kunstnikuanne ja tema teose peamine võlu seisneb seitsme vennakese kujudes. Nagu peaslkirigi osutab, moodustavad vennad peategelaskonna. Nad elavad ühist elu, mured ja hädad on neid tugevasti ühte kõitnud, palju kokkulangevat on nende tunde- ja mõttelaadiski. Ent ühtaegu paeluvad lugejat seitse isikupärast karakterit. Vendade ühisomadusist on tooniandev ürgne vabaduskirg, mis kutsub metsade ja vaba elu poole. Tõeliste looduslastena talitavad nad tujude ja meeleolude ajel, kuid ikka ühtses vennavaimus. Loomusunnilise talitusviisi tõttu ripub vaenukirves mõnikord õige ähvardavalt vennaste peakohal. Hirmsad on Juhani sõnad, kui selgub, et vendade südamed ihkavad ühe neiu järele: Poisid, poisid, Jukola vennaskond ja mu suur suguvõsa! Nüüd lüüakse, ja maa ning taevas

Kirjandus

docx

Aleksis Kivi-Seitse Venda lühikokkuvõte

Aleksis Kivi (1834-1872) ,,Seitse Venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Jukola talus. Räägitakse pois

Kirjandus

doc

“Seitse venda” Aleksis Kivi - kokkuvõte

Kokkuvõte Aleksis Kivi "Seitse venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Jukola talus. Räägitakse poiste esimestest vempudest näiteks, kui nad Männiku-moori kanapesast munad ära varastasid ning se

Kirjandus

doc

Soome kirjanduse ajalugu

SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu pär

Soome kirjandus

doc

11. klassi kirjanduse eksam

viib täieliku laostumiseni. Armastus tütarde vastu muutub hulluseks. Ei tunnista ühtki sotsiaalset ega moraalinormi. Goriot ei arutle, mõista kohut, ta armastab. Claire de Beauséant uskus liialt armastust. Proua Vauquer pansioniomanikust leskproua Proua Courure vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Hea südamega, vaatab probleemidest mööda. Preili Michonneau vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.

Kirjandus

doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus

doc

Soome kultuur

1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+S

Soome kultuur