TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli "MANDRAGORA" referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. ,,Mandragora" 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamis
luksust. Miks Don Juani kuju saanud Euroopas nii populaarseks? Oli midagi enamat kui traditsiooniline teatrikuju. Renessansi viimaseks kangelaseks on nimetatud seda Tirso Juani. Temas on nähtud mingi ajastu kokkuvõte renessansi. Renessanss mõtles välja oma titaani ehk üliinimese, kes pidi saama jumalasarnaseks. Sellest ideest tuli välja päratu ego, tarbimisgeenius. Ammu enne Tirsot tõmbas titanismi ideele joone alla Machiavelli oma ,,Valitsejas". Tirso ehitab oma Juani üles täpselt Machiavelli järgi, tal puuduvad igasugused kammitsad, sees absoluutne tühjus. Tirso Don Juan kõik kaob jäljetult temasse. On nö ,,none", tühi. Näidendi finaalis lahendab asja kõrgem jõud see jõud, mille vastu ta astus mitte inimlik kohus. Titanismi idee kokku varisemise strateegia mis kasu on titaanidest, kui nad ei ole enam ,,inimesed". 4) Calderóni elu ja looming. 1600. aastal sündis, isa oli keskmist kätt aadlik aga vaesunud, oli sunnitud pidama ka
Perioodid * 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) * 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) * 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid * Giovanni Boccaccio (13131375) * Alessandro Botticelli (14441510) * Dante Alighieri (12651321) * Leonardo da Vinci (14521519) * Filippo Brunelleschi (13771446) * Michelangelo Buonarroti (14751564) * Raffael (Raffaello Santi; 14831520) * Niccolò Machiavelli (14691527) * William Shakespeare (15641616) * Josquin Desprez (u 14401521) * Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) * Mikolaj Kopernik (1473-1543) * Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid
sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (1313–1375) Alessandro Botticelli (1444–1510) Dante Alighieri (1265–1321) Leonardo da Vinci (1452–1519) Filippo Brunelleschi (1377–1446) Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520) Niccolò Machiavelli (1469–1527) William Shakespeare (1564–1616) Josquin Desprez (u 1440–1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594) Mikołaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega.
Rollide vaheldumine elu kõiksuse taustal. Analüüsib üksikasjalikult söömise ja joomise jadasid. Kirjanduse karnevaliseerimine. Ametliku kultuuri lagundamine naeru abil on oluline. Itaallane Balthassore Castiglione "Õukondlane" (1528) esseistlik teos, annab ideaalsete õukondlaste kujundi ja siit kujunevad ka nende ideaalid. Oluline on selles Pietro Bemto kõne. Pietro oli luuetaja, Petaraca luuletajaskonna esindaja, armastus hingelis-vaimne tunne. Itaallane Niccolo Machiavelli (1469-1527) oli tähtis itaalia ja euroopa mitte ainult kultuurielus, aga ka poliitikas. Elas Firenzes. Oli poliitikas üsna kõrgel kohal. Kuna sealgi oli palju kultuuritegelasi, siis ta pagendati Firenzest ja kirjutas mitu teost. "Valitseja" ("Principe") (1512; ee.k. 1993) julgete mõtetega teos. Filosoofiline teos, kuid annab ka teatavaid dilemmasid ühiskonnas, sügavad analüüsid inimestest ja võimust. Kultuuri eriti ei puuduta. Sellest on tulnud termin makevellism(?) püüdleb
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete
Kõik kommentaarid