Niccolo Machiavelli "Mandragora" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

doc

Niccolò Machiavelli “MANDRAGORA”

TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli “MANDRAGORA” referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. „Mandragora“ 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12

Teatriajalugu

24

doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist ­ teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses ­ vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus ­ inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamis

Üldine teatriajalugu

21

doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.­6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.­6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati

Kirjandus

12

docx

Maailmakirjandus II

kangelastegusid pühendada. Enamik ettevõtmisi lõpeb äpardumistega, Kurva Kuju rüütel. Paeluv mäng struktuuris. Rõhutab teadlikult muljet loo müütilisusest (isegi kujutluslik loo autor). 13.Renessansi draama ja teater (XV-XVI saj.): Christopher Marlowe (Tragöödiad), Shakespeare (Kogutud teosed), Lope de Vega (Sevilla täht; Tantsuõpetaja valimikus „Hispaania pärand“, Cervantese vahemängud valimikus „Hispaania pärand“), Niccolò Machiavelli (Mandragora valimikus „Itaalia maskid“) Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hilisem. Varaseim uusaegne rahvusdraama kujuneb välja XVI saj lõppveerandis, renessansi loojangul. Itaalias matkiti antiikteatrit. Machiavelli peegeldas kriitiliselt kaasaegset Firenzet proosakomöödias „Mandragora“. XVI saj keskel tekkis seal omalaadne ja algupärane rahvalik teater – commedia dell’ arte – elukutselised näitlejad. Näidendi valmistekst puudus, olid vaid

Maailmakirjandus ii

38

doc

Üldine Teatriajalugu I

luksust. Miks Don Juani kuju saanud Euroopas nii populaarseks? Oli midagi enamat kui traditsiooniline teatrikuju. Renessansi viimaseks kangelaseks on nimetatud seda Tirso Juani. Temas on nähtud mingi ajastu kokkuvõte ­ renessansi. Renessanss mõtles välja oma titaani ehk üliinimese, kes pidi saama jumalasarnaseks. Sellest ideest tuli välja päratu ego, tarbimisgeenius. Ammu enne Tirsot tõmbas titanismi ideele joone alla Machiavelli oma ,,Valitsejas". Tirso ehitab oma Juani üles täpselt Machiavelli järgi, tal puuduvad igasugused kammitsad, sees absoluutne tühjus. Tirso Don Juan ­ kõik kaob jäljetult temasse. On nö ,,none", tühi. Näidendi finaalis lahendab asja kõrgem jõud ­ see jõud, mille vastu ta astus ­ mitte inimlik kohus. Titanismi idee kokku varisemise strateegia ­ mis kasu on titaanidest, kui nad ei ole enam ,,inimesed". 4) Calderóni elu ja looming. 1600. aastal sündis, isa oli keskmist kätt aadlik aga vaesunud, oli sunnitud pidama ka

Üldine teatriajalugu

20

doc

Renessanss - referaat

Perioodid * 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) * 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) * 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid * Giovanni Boccaccio (1313­1375) * Alessandro Botticelli (1444­1510) * Dante Alighieri (1265­1321) * Leonardo da Vinci (1452­1519) * Filippo Brunelleschi (1377­1446) * Michelangelo Buonarroti (1475­1564) * Raffael (Raffaello Santi; 1483­1520) * Niccolò Machiavelli (1469­1527) * William Shakespeare (1564­1616) * Josquin Desprez (u 1440­1521) * Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526­1594) * Mikolaj Kopernik (1473-1543) * Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid

Kirjandus

46

doc

Renessanss ajastu

sajand Itaalias trecento)  15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento)  16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid  Giovanni Boccaccio (1313–1375)  Alessandro Botticelli (1444–1510)  Dante Alighieri (1265–1321)  Leonardo da Vinci (1452–1519)  Filippo Brunelleschi (1377–1446)  Michelangelo Buonarroti (1475–1564)  Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520)  Niccolò Machiavelli (1469–1527)  William Shakespeare (1564–1616)  Josquin Desprez (u 1440–1521)  Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594)  Mikołaj Kopernik (1473-1543)  Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega.

Ajalugu

26

doc

Maailmakirjanduse konspekt

Rollide vaheldumine elu kõiksuse taustal. Analüüsib üksikasjalikult söömise ja joomise jadasid. Kirjanduse karnevaliseerimine. Ametliku kultuuri lagundamine naeru abil on oluline. Itaallane Balthassore Castiglione "Õukondlane" (1528) esseistlik teos, annab ideaalsete õukondlaste kujundi ja siit kujunevad ka nende ideaalid. Oluline on selles Pietro Bemto kõne. Pietro oli luuetaja, Petaraca luuletajaskonna esindaja, armastus hingelis-vaimne tunne. Itaallane Niccolo Machiavelli (1469-1527) oli tähtis itaalia ja euroopa mitte ainult kultuurielus, aga ka poliitikas. Elas Firenzes. Oli poliitikas üsna kõrgel kohal. Kuna sealgi oli palju kultuuritegelasi, siis ta pagendati Firenzest ja kirjutas mitu teost. "Valitseja" ("Principe") (1512; ee.k. 1993) julgete mõtetega teos. Filosoofiline teos, kuid annab ka teatavaid dilemmasid ühiskonnas, sügavad analüüsid inimestest ja võimust. Kultuuri eriti ei puuduta. Sellest on tulnud termin makevellism(?) ­ püüdleb

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)