Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infootsing (0)

1 Hindamata
Punktid
Internetipõhise infootsingu vastused Aimar Uibo
1.Kunsti teosele hinnangu andmine lähtudes esteetika põhi normidest(kunstiline mõju, ilu, maitsekus jne)
Õigekeelsusõnaraamatu abiga
2. Maali mõõtmed on 77x53 cm, teise nimega on teos Mona Lisa http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa
3.Mimeetiline kunst on samuti väärtslik. Ta on seda väärtuslikum, mida üldisemat vormi ta väljendab. Kunst peab isealiseerima, kujutama tõenäosust(seda mis võiks olla). Loodust jäljendav kunst jäljendab selle pürgimust.Kunst on looduse kavatsuse realiseerimine . Mimeetiline kunst on siis järeletehtud kunst aga samuti väärtuslik.
5. Skulptuur on minu arvates hästi tehtud. Kujutatud on püha Mary ning täis elujõus mees, kus Mary hoiab meest oma kätel, mis näitab naise tugevust. Edasi on antud ka Mary tunded mida võib välja lugeda tema näojoontest ning naise ilu 15 sajandil. Eriti täpselt on välja toodud keha vormid ning jooned nagu oleks reaalsed inimesed betooniga üle valatud. Muidugi on 15. sajandile kohaselt ka riietus vastav ning mehe keha järgi võib otsustada et polnud just kõige parem aeg (nälg, vaesus ).
Erinevates kultuurides mõistetakse seda minu arvates mitmeti, näiteks idamaades võidakse sellest aru saada kui, et euroopas on ainult tragöödiad ning naine on ainuke tugev olend . Lõunamaade asukad vaataksid seda pilguga et euroopas on memmekad mehed kes ei saa hakkama ja naine on sunnitud nende eest hoolitsema, mis pole nende jaoks eales mõeldav, sest nende kultuuris on mees alati iseseisev ning sellist pilti ei tuleks nende seas esile mitte kuidagi. Meie jällegi saame aru, et mees on surnud ning naine nutab tema surnukeha juures ing lauitab käsi(arvatavasti on mees surnud sõjas, sest naine lauitab käsi ning ei mõista selle surma vajadust).
6. Seal galeriis saab näha igaühe töid, kes on need online üles riputanud ning soovib neid müüa ning näeb veel uuemat modernset kunsti, installatsioone jne.
http://www.saatchi-gallery.co.uk/gallery/intro.ht m
11. Tänu värvidele saame me informatsiooni, aitavad eristad meil midagi millestki. Värvid on kindlalt välja kujunenud meil näiteks jõulude ajal kus kasutatakse punast ja valget, sügisel on kirjud toonid, suvel pehmed ning soojad toonid, kevadel rohelised ning erksad toonid. Värvid on kasulikud ka endale hea enesetunde tekitamiseks. Punast ja oranši värvi kasutatakse päästetööde juures kuna nad on looduses kõigeparemini märgatavad toonid, samamoodi võivad just need toonid olla ka hoitava signaaliga.
Kunstikeskus -kunst igal pool- nr5
9. See skulptuur on 20m kõrge ja 54m lai ning asub Inglismaal Gatesheadi lähedal.
Kunstikeskus -kunst igal pool- nr1
4. Siis on lihtsam hinnata. Kui sa tead kelle poolt ja kuna ning mis perioodil on teos valminud oskad selle väärtust, ilu ning palju muud rohkem esile tõsta. Augustinus (5.saj) on öelnud: Kunst on vale, mida ei usuta. Aristoteles: Ilus on asi, mis realiseerib täpselt oma ideed.
7. Installatsioon on kunsti liik, milles tavaliselt esitatakse vaataja mingit valmispaigaldatud ruumilist kompositsiooni. Lisaks sellele on levinud heliinstallatsioonid ja videoinstallatsioonid, milles esitatakse vastavalt helisid või videomaterjali.Tihti on installatsiooni raske eristada skulptuurist. Installatsioonil võib puududa objekt kui selline, nn videoinstallatsiooni korral esitatakse vaatajale videokujutisi. Erinevalt videokunstist moodustub installatsioon ruumis koosmõjus ruumi, teiste videode või mingite objektidega, videokunstis on teos video ise. Heliinstallatsioon erineb muusikateosest tavaliselt selle poolest, et oluline ei ole mitte helidest tekkiv meloodia või rütm, vaid moodus, kuidas helid üksikult ja koos kõlavad, kuidas toimub nende omavaheline interaktsioon.
8. Spencer Tunick tegeleb massiaktifotode pildistamisega. Elab USA-s, elukutselt ongi aktifotograaf.
14. Kiirfotografilisi taieseid tehkse et tabada midagi mis on kiire, kuid samas kindlasti ilus ja tasub jäädvustamist. Et selle asja ilu me palja silmaga ei näe on leiutatud kiirfotograafia, mis püüab nt. Veepiiskade langemist, pritsimist ning siis nende kujusid või hoopis kuidas klaas puruneb.
Minu jaoks on see teas äärmiselt põnev, ma näen kuidas klaas puruneb, kui palju tegelikult klaasikilde ja tolmu õhus liigub aga meie näeme mingi asj purunemisel vaid 1/1000 osa sellest kõigest.
15. Sebra triibulise kostüümi eesmärgiks on maastikuga ühte sulada ja vaenlasele märkamatuks jääda. Sebrade vaenlaseks on lõvid, kes on peaaegu värvipimedad. Sebra lainelised triibud sulanduvad savannis kasvavate rohukõrtega. Kui sebra seisab paigal, siis lõvid ei pane neid tähelegi kuna triibud sulanduvad ümbritseva keskkonnaga. Ei ole isegi oluline mis värvi need triibud on. Tavaliselt liiguvad sebrad väga tihedas karjas, kus hoiavad hästi üksteise lähedusse. Selliselt sulanduvad kõrvuti asetsevad loomad kokku üheks hiigelmustriks. Lõvid ei suuda sellises pidevalt muutuvas triibumaailmas valida välja üksikut looma, kellest jõud üle käiks ja keda rünnata saaks. Kuigi triibud segavad edukalt lõvisid, ei teki ühtesulavast mustrist mingit probleemi sebradele endile. Muster aitab neil üksteist ära tunda. Igal sebral on isesugune muster. Oleksid nad kõik joonelised siis lõvid sööksid nad kohe ära.
Nalju sebrast:
Vöödid teevad sebra omapäraselt silmatorkavaks, mis sebra ta oleks kui vööte ei oleks
Vöödid on üksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu sõrmejäljed inimestel. Kui sebral poleks väljapaistvaid must-valgeid vööte, näeks ta samamoodi välja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad
Karjana moodustavad nad sellise tausta, et kiskjatel pole võimalik üksikut looma välja valida
Maskeering rohus värvipimedate lõvide eest
12.Moodsatest varemetes võid leida sõjalennukite surnuaedasid, mahajäetud lõbustuspargid, sõjaväebaasid, mahajäetud majad, graffitid(majade ja varemete seintel). Neis on enamasti midagi kurba aga samas ka midagi lootusrikast.
16. 1)
Mulle meeldib selle moodsa vareme kunsti juures suurustus, jääb mulje nagu oleks tegemist filmiga. Taevas on ilus ning sinine, väiksed pilved seal juures, värvide kooslus on üldse väga hea sellel pildil.
Valisin pildi sest see on kindlasti kõige parem mis mulle kunstikeskuse lehel silma jäi, muud kategooriad mind eriti ei huvitanud.
2)
See pilt meeldib mulle mõtte ja idee järgi, Kui oleks selliseid tanklaid siis ma käiks ka ise seal ma usu, ilma et ma mõtleks mis oleks seal kütuse hind :D. Siin on olnud kunstnik loova mõtteviisiga et kuidas mõnele firmale head reklaami teha ning kliente meelitada, kergeusklikud muidugi kohe lähevadki õnge. Valisin selle kuna tahtsin midagi põnevat sellesse töösse lisada.
3)
Veealune kunst on minu arust väga jube, seee pilt jätab mulje et kohe on tüdruk uppumas ning tekitab tunde et on vaja kuidagi abistada aga pole võimalik seda teha. Pilt iseenesest sai valitud värvide pärast, sellepärast et seealune surm on mind alati huvitanud(mis tunne võiks olla surra ning milline see välja võiks näha).
4) Sellel pildil jääb tõesti tunne, et inimese kätetööl pole piire , suurushullustus on 20.saj kindlasti suurim märksõna. Usun, et seal olles tekib seest õõnes tunne kui vaatad alt ülesse sellisele asjale, loodus pidevalt muutub selle ümber ning kunagi ei ole samasugust pilti. Selle pildi valisin kuna tegelikult suurushullus on ka mind tabanud, või vähemalt selline effekt ja oleksin nõus ka ise seda vaatama minema, isegi siis kui see peaks olema mu viimane käimine elus kuskil.
5) Hästi tabatud pildile lennuk koos Egiptuse sümbolitega, tõeliselt kaunis maastik , suurused on selgesti eristatavad, võimsa tunde tekitab. Valisin selle, sest mulle tegelikult meeldiks sealt mööda ise lennata ja sellist pilti näha. Veel meeldik mulle ise seal sõjalennukis olla ning näiteks pommitada, tahaks näha kuidas püramiid puruneb.
13. Liivamandala - tiibeti budistliku kunstitraditsiooni tähtteos - pühendatakse bodhisattva Avalokitešvarale, armastuse ja kaastunde kehastusele. Tiibeti drikung kagjü koolkonna mungad laama Konchok Lundub ja khenpo Konchok Tamphel valmistavad 6 päeva kestva meeskonnatööna ühe meetrise läbimõõduga värvilistest kivipulbritest mandala . Mandala on puhta kõiksuse graafiline mudel. Seda argimõtetest vabana ja keskendunult vaadeldes muutub inimese meel iseeneslikult puhtaks ja rahulikuks. Mandala keskel on Avalokitešvarat kujutav lootoseõis, see toob kõigile olenditele armastust ja kaastunnet ning vabastab kannatustest. Valmissaanud liivamandala pühitakse kokku ja annetatakse kõigile olenditele, heites selle vette või tuulde.
http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=427
Infootsingu täiendus
Aimar Uibo
5. Michelangelo Buonarotti Pieta on üks tuntumaid renessanssiajastu meistritöid, mis asub Püha Peetruse katedraalis Vatikanis Roomas. Marmorist raiutud teos valmis 1499. aastal ja oli planeeritud kardinal Jean de Billheresi hauamonumendiks.Skulptuur kujutab elusuuruses figuured, kergelt langetatud peaga Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel ristilt allavõetud Jeesust.Poja kätel võib näha naelte jälgi, pea on langenud kuklasse, surmakangestus pole veel jõudnud haarata tema keha.
Pietad rõhutasid tavaliselt inimlikku kannatust ja sügavat leina, madonnade ilme väljendas ülimat meeleheidet.Teema oli Michelangelo töö valmimise ajal õsna levinud, kuid omapärane oli tema lähenemisviis, mis ületas renessanssiideaalid ning klassikalisele antiikskulptuurile omase naturalistliku kujutusviisi.Omapärane on ka see, et Madonnat kujutatakse väga noorena, kuigi ta pidanuks olema viiekümne ringis naisterahvas, sellega rõhutab kunstnik tema neitsilikkust ning puhtust.See stseen kujutab küll leina, kuid on samas nii kaunis ning ülev, et surm ei tundugi kohutav.Maarja ilmest ja olekust õhkub rahu, isegi mõningast kergendust, surm on kaasa toonud maistest piinadest ja kannatustest vabanemise.
Neile, kes ei tunne kristlikku kultuurilugu , võib see skulptuur jääda lihtsalt teoseks, mis ülistab inimkeha loomulikku harmooniat ning ilu ja annb aimu kunstniku tohutust osavusest raidkunsti vallas. Seda paari võib pidada ka armastajateks, noor naine ümbritseb oma põlvedel lebaja iselaadse helluse auraga,sellest õhkub resignatsiooni, leppimust, lõplikkust kuid mitte lootusetust ega ahastust. Igal juhul, kas on teada, kellega tegemist või mitte, peaks küll igaüks mõistma, et tegemist on äärmiselt lähedaste isikutega.
10. Piltidel Ilmagaleriis on autoreid kaks, suurim kunstnik, kes üldse võib eksisteerida, loodus, ning inimene, kes põlistab selle loomingu, tabab ainukordse hetke. Loodus pakub lõpututes variatsioonides võrratuid vaateid, loob kauneid mustreid . Fotograafid on suutnud valiku hulgast jäädvustada häid kompositsioone ning tabada valguse mängu,ka igapaevaseid asju näidata nii, et need pakuvad esteetilist elamust. Kuigi tegemist pole kujutava kunstiga klassikalises mõttes, näivad pildid ülimalt maalilised.
Infootsing #1 Infootsing #2 Infootsing #3 Infootsing #4 Infootsing #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aimar uibo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Renessanssi teoste iseloomustus
6
docx

Renessanssi teoste iseloomustus

Renessanssi teosed Kompositsioon 2011 ,,Sixtuse Madonna" Raffael Raffaello Santi e. Raffael (1483-1520) on tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis väikeses Itaalia linnakeses Urbinos ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa Giovanni Santi. Raffaeli õpetajaks oli Pergino. Esialgu töötas Raffael Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid: itaalia keeles ,,emand", ema lapsega. Tema madonna kompositsioone peetakse lõpetatud töödeks. Ta võtab ära kristliku oreooli. Tema madonnad paistavad silma erilise iluga, sageli on nad tõsised. 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. Raffael pöörab eelkõige tähelepanu värvidele Aastatel 1509 kuni 1517 maalis Raffael monumentaalseid seinamaale. Tegi seinamaalid e. stanzad paavsti tellimusel tema pitsatiruumi, kuulsaim on stanza dell'a Segnatura. Seal on

Kunstiajalugu
Tallinna muuseumite külastus
11
doc

Tallinna muuseumite külastus

Muuseumide analüüs KUMU Inaki Bonillas Erinevad fotod tundmatutest inimiestest. Autor toob need inimesed taas pildile. Need mustad või valged augud annavad piltidele uue fookuse, mõjule pääseb see, mis oli pildistatava objekti ümber. Ringikujuline foto aga rõhutab seda, mida oligi püütud tabada. Iñaki Bonillas (1981) sündis Mexico Citys ning elab ja töötab samuti seal. Alates 1990. aastate lõpust on Iñaki Bonillas tundnud tugevat kutsumust fotograafia vastu. Viidates 1960­ 70ndate esteetikatele ja kontseptuaalsetele praktikatele, on Iñaki Bonillas tasapisi eraldanud fotograafia koostisosad ja ühendanud need teiste toimingutega.

Kunstiajalugu
Häirivus kunstis- selgitamatud mõtted ja tunded
14
docx

Häirivus kunstis- selgitamatud mõtted ja tunded

Häirivus kunstis Minu teema oli: Miks kunst peab olema natuke häiriv? Mõtlesin teemat pisut koondada ja rääkida sellest, et miks tehakse kunsti inimesele ebameeldivaks ehk häirivaks? Esialgu tekibki tähtsaim küsimus: Miks? Räägitakse et kunst peab olema nauditav ja et vaadates seda, oleks inimesel hea olla ja tuju parem. Kuid viimasel ajal on hakatud palju asju tegema mis võib inimesi hirmutada, tekitada ebameeldivaid tundeid, ehmatada, panna mõtlema asjade peale, millele keegi mõelda ei taha. Põhjuseid on palju. Alustame kunstnikest. Paljud neist tahavad inimkonda hoiatada, näidata neile tõde, isegi kui inimesed seda teavad. Kindel on see, et inimestele on vaja olulisi asju pidevalt rõhutada, et meelde jääks. Tänu näitlikele hoiatustele on inimesel võimalik muuta ka oma arusaama maailma suhtes ja ka käitumist. Näiteks: Täiesti tavaline inimene, kes on varem suitsetanud, läheb poodi ja tahab suitsu osta avastab nüüd,

Kunst
Moodsa kunsti voolud 20 saj
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste

Kunstiajalugu
Näituste retsensioon
2
docx

Näituste retsensioon

Näituste retsensioon Mina kahjuks koos klassiga mitte ühelegi muuseumikülastusele ei jõudnud. Küll aga külastasin neid kõik iseseisvalt. Kadrioru kunstimuuseumi külastasin ma 25. aprillil, KUMU 4.aprillil ning Navitrolla galeriid 28.aprillil. Kõiki muuseume külastasin ma elus esimest korda ning ma jäin väga rahule. Kadrioru kunstimuuseumisse sisse astudes oli kohe hoopis teine tunne. Kõik need väikesed detailid lagedes ning juba see loss väljas poolt on täiesti sõnatuks võttev ning tänu Kadrioru kunstimuuseumile sain parema ettekujutuse tunnis õpitust näiteks madalmaade kunsti kohta. Navitrolla töödega olin ma varem juba tutvunud, kuna neid leidub paljudel vihikukaantel ning tal on lihtsalt nii omapärased tööd. Ta tööd on maalitud nii puhaste toonidega ning selgete joontega, tihtipeale on need ka proportsioonist väljas ning kujutavad midagi absurdset nagu näiteks pilvede peal seisvaid pingviine. Minu jaoks on Navitrolla pildid ü

Kunst
Filosoofia mõisted
11
doc

Filosoofia mõisted

1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline ­ saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline ­ n: looduse alistamine

Filosoofia
Filosoofia eksami vastused
22
doc

Filosoofia eksami vastused

1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamin

Filosoofia
Jalutuskäik Firenzes koos müstiliste ja müütiliste tegelastega
21
docx

Jalutuskäik Firenzes koos müstiliste ja müütiliste tegelastega

JALUTUSKÄIK FIRENZES KOOS MÜSTILISTE JA MÜÜTILISTE TEGELASTEGA Kairi Kallas, romaani keeled ja kultuurid 1 SISUKORD 2 EESSÕNAKS Mõtlesin kaua, milline võiks välja näha minu kunsti lugu ning pärast pikka tulutut vaagimist pidin juba käega lööma, sest midagi head ei tulnud pähe, ent siis, nagu ka eelnevate üliõpilastega on juhtunud, peaaegu täiesti juhuslikult jõudsin ka mina lõpuks selle niiöelda oma kunsti üles leida. Tegelikult on see minuga juba pea aasta kaasas käinud ja äratundmisrõõm oli seda suurem. Minu lähem kokkupuude oma kunstiloo teemaga algab 2010. aasta septembrist. Nimelt siis õnnestus minul kui tol hetkel täielikul kunstivõhikul sattuda pea aastaks õppima sellisesse kunstimekasse nagu seda on Firenze ning nüüd veidike teadlikumana oleks patt kasutamata jätta võimalust sellest ka kirjutada. Seda parem - minu kunsti lugu haakub nii mu eriala kui iseloomuga. Esimest seetõttu, et õpin itaalia keelt ja kultuuri. Teiseks huvitav

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun