Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Nahka kriipivad nädalad" Reeli Reinaus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 „Nahka kriipivad nädalad“ 
Reeli   Reinaus  
Projektitöö 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
TALLINN 2014 
 Sisukord 
 
Tiitelleht ......................................................................................................................................1 
Sisukord......................................................................................................................................2 
Sissejuhatus.................................................................................................................................3 
Sisu..............................................................................................................................................4 
Kokkuvõte...................................................................................................................................8 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 Sissejuhatus  
Lugesin Reeli Reinausi kirjutatud teost „Nahka kriipivad nädalad“.  Teos ilmus 2012. aastal 
kirjastuselt Tänapäev ning võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. 
aasta noorsooromaanivõistlusel II koha.  Reeli Reinaus on sündinud Keilas ning koolis käinud 
Kohilas.  Ülikoolides on ta õppinud ajakirjandust, teoloogiat ja rahvaluulet.  Viimasel erialal 
on  ta  kaitsnud  ka  magistrikaadi.    Reinaus  on  ametilt  kirjanik  ning  tema  sulest  on  ilmunud 
mitmeid  laste-  ja  noorteraamatuid,  näiteks  „Saladuslik  päevik“,  „Mõistatus  lossivaremetes“, 
Kividtulnukad  ja sekt“, „Nõidkapteni needus“, „ Vaevatud “ ja „Must lind“.   Viimane võitis 
Eesti  Lastekirjanduse  Keskuse  ja  kirjastuse  Tänapäev  2009.  aasta  noorsooromaanivõistlusel 
esikoha.    Reeli  Reinausi  teosed  on  laste-  ja  noortekirjanduse  tähtsateks  osadeks  ning  tema 
teosed on mõne lapse ja noore jaoks lahutamatud kaaslased.  Minu töö eemärgiks on rohkem 
mõelda, mida autor on tahtnud oma  teosega  inimestele öelda ja see lahti mõtestada.  Lisaks on 
soov teose ja autori Reeli Reinausi kohta rohkem teada saada.   
                                     
 
Reeli Reinaus 
 
 
 

 
Sisu 
Teose pealkiri, „Nahka kriipivad nädalad“, tahab anda edasi teoses toimuvaid ning tegelastele 
väga raskeid sündmusi, mis leiavad aset vaid mõne nädala jooksul. Romaan räägib erinevatest 
noorte probleemidest ja muredest ja kuidas nendega toime tulla. Autori eesmärgiks on panna 
noori mõtlema, kas on üldse vaja omale probleeme tekitada ja kuidas nendega vajadusel toime 
tulla. Ta  hoiatab  internetis olevate ohtude eest ja paneb mõtlema vanematega hästi läbi saamise 
olulisusele. Autori eesmärk on näidata, et alati pole õnnelikke lõppe. Reeli Reinaus soovib ka 
täiskasvanutele näidata, mis noorte mõttemaailmas toimub ja aidata lahendada noorte  muresid
Kindlasti  on  ta  eesmärgiks  ka  noorte  lugema  sundimine,  ta  loodab,  et  tema  noorteromaani 
loetakse ja tänu sellele hakatakse lugemist nautima. 
Teose  peategelased  Kleer  ja  Rene  on  kaks  Tartus  elavat  noort,  kelle   elud   on  väga 
värvikad.  Kui Kleeri pere otsustab pealinna Tallinnasse kolida, hakkab Kleer oma kodulinna 
Tartut väga igatsema ning otsustab pärast  pikki  kuid ebaõnnestunud läbirääkimisi vanematega 
iseseisvalt  Tartusse  põgeneda.  Ta on isegi oma pinginaabri Triinuga kokku leppinud, et Kleer 
võib suvevaheajal tema juures elada. Sügisest pidi Kleer niikuinii Tartus endale korteri üürima 
ja gümnaasiumi viimast klassi alustama.  Tuli aga välja, et  Triinu  peab isa ja vennaga kolmeks 
nädalaks Soome sõitma ning Kleer jääb oma  loodetud  uluasemest ilma.  Ta otsustab paar ööd 
kusagil odavas hostelis  peatuda  kuni tal tuleb plaan, kus Triinu tagasitulekuni elada.  Tal on 
kaasas arvuti ja  fotoaparaat , millega talle väga meeldib pilte teha.  Ühes fotograafiast huvitunute 
foorumis  kohtus  Kleer  Frediga,  kes  oli  temavanune  Tartus  elav  poiss.    Nad  tutvuvad  ja 
hakkavad kokku saama.  Rene on skinhead, kes on oma isa ja vennaga tülli läinud ja konutab 
enamus  päevad  ja  ööd  teiste  skingheadidega  Tartus  ringi  jõlkudes,  teise  rassi  või  rahvuse 
esindajaid pekstes või  baaris  end täis juues.  Kui Rene on liiga täis, et koju minna, läheb ta 
Jänese rajal asuvasse uberikku, kus ta öö veedab.  Pärast paari päeva ei jaksa Kleer enam hosteli 
eest  maksta  ja  ta  otsustab  hoopis  kusagil  telgis  öid   veetma   hakata.    Ta  ostab  omale  sooja 
magamiskoti ja hakkab  sobivat  magamiskohta  otsima .  Ta kõnnib mööda Jänese rada ja avastab 
sama  uberiku,  kus  Renegi  aeg-ajalt  peatub.    Teisel  ööl  tulebki  Rene  purjus  peaga  majja  ja 
ründab Kleeri.   Hommikul , kui poiss kaineks on saanud, tutvuvad nad korralikult ja sõbrunevad 
natuke.  Kleer saab iga päev Frediga kokku ja on temasse juba päris  kiindunud .  Ühel päeva 
sajab aga vihma ja noored kokku ei saa.  Selle asemel suhtlevad nad hoopis veebikaamera abil.  
Mõne päeva pärast ei saa Kleer enam  Fredi  telefoni teel kätte ja ta hakkab halba  aimama .  Tema 
elektronposti  on Fred saatnud ähvarduskirja, kus on pornovideo Kleeri näoga tüdrukust, kes 
tegelikult pole Kleer.  Poiss nõuab nädala jooksul sadat tuhandet krooni, vastasel juhul lekitab 

 
ta  video  internetti.    Kleer  on  murest   murtud ,  kuid  õnneks  tuleb  talle  appi  Rene.    Ta  palub 
tüdrukul Fredi kohta kõik meelde tuletada ja kirja panna, et poiss hiljem ise üles otsida.  Rene 
avastab, et sarnaseid pornoklippe on internetis hulgi. Nad ei oska aga midagi peale hakata ja 
see asi jääb hetkel  lahendamata , kuigi päevad lähevad.  Renel on probleeme skinheadidega, sest 
talle  ei  meeldi,  kuidas  pärast  tema  venna   Raigo    lahkumist    kamba    liidriks   saanud  Georg 
nõrgemate ja väiksemate liikmetega käitub.  Rene üteb Georgile välja, mida temast  arvab  ning 
saab sealt  tulema , kuid teab, et Georg seda asja sinnapaika ei jäta.  Mõne aja pärast tuleb Renele 
pähe lahendus, millega ta saaks Kleeri jamast välja aidata.  Ta läheb oma vana tuttava IT-mehe 
Jaanuse juurde, kes uurib välja, kust video internetti laetud on.   Rene saab koordinaadid ning 
läheb sinna.  Fredi maja asub eraldatud kohas, metsa sees ning maja oli Rene kohalejõudmise 
hetkel täiesti tühi.  Rene pääseb majja ning leiab sealt arvuti ja kustutab sealt Kleeri video.  Ta 
vihjab anonüümselt  politseile  Fredi kohta ning tunneb, et on midagi head teinud. Ta ei suuda 
oodata, millal ta saab Kleerile öelda, et video on kustutatud ning Fred läheb ilmselt vangi.  Ta 
on jõudnud tüdrukusse kiinduda, kuid teab, et temasuguse tulevikuta mehe jaoks on Kleer liiga 
hea.  Poiss on otsustanud end  muutma  hakata ning läheb isegi korvpallimängule, kuhu kunagine 
treener teda kutsunud on.  Ta ei tunne seal end kõige mugavamalt, kuid on siiski mängu lõpuni.  
Ta läheb koju Dimaga, kelle venda ta kunagi peksnud on ning palub temalt andeks. Kui nad 
lahku lähevad, võõtab  kamp  skinheade Dimka kinni ning Rene tõttab  poisile  appi.  Ta läheb 
teiste skinheadidega tülli ning paar päeva hiljem paluvadki kamba liikmed Renel nendega kaasa 
tulla.  Ta peab võitlema surmani kamba tugevaima mehe Pikaga ning saab temast jagugi, aga 
tappa teda ei suuda. Ta kõnnib võitlusplatsilt minema ja arvab, et sellega on asjad korras, kuid 
ta eksib rängalt. Rene vend Raigo  teatab  talle peagi, et Pikk on  tapetud  ning mõrvarelval on 
tema sõrmejäljed.  Ta  soovitab  vennal end nii kaua varjata, kui ta asju korda ajab.  Rene viskab 
oma telefoni ära ja hakkab sobivat pelgupaika otsima. Ta läheb Fredi majja, sest ta teab, et Fred 
on sel hetkel vanglas.  Kleer on samal ajal oma sõbranna Triinu juurde tagasi kolinud.  Ta pole 
Renest pikka aega midagi  kuulnud  ja muretseb. Viimaks kuuleb ta Raigolt, mis on juhtunud. 
Ühel  päeval  saavad  Rene  ja  Kleer  viimast  korda  Jänese  raja  uberikus  kokku,  sest  Rene  on 
otsustanud Eestist lahkuda.  Nad meenutavad, et on kunagi  ammu  Otepääl kohtunud ja tuleb 
välja, et Rene on sellest ajast saati Kleeri armunud olnud.  Nad suudlevad ja sellega romaan 
lõppebki.  
Kleer on 17-aastane  neiu , kelle vanemad kolivad Tartust Tallinna. Kleerile ei meeldi 
suurlinnas  ja  ta  otsustab   armastatud   linna  tagasi  minna.  Oma  välimusest  Kleer  väga  ei 
huvitunud, põgenemisel oli ta kaasa võtnud vaid teksapüksid, pusa,  seeliku  ja paar  pluusi , pesu, 

 
sooja kampsuni ja kilejope. Frediga kokku  saades  oli tal  seljas  teksad ja  kampsun  ja ta otsustas, 
et kui ta nii poisile ei meeldi, siis pingutama pole ka tarvis hakata. Kleeri isa on  poliitik  ning ta 
teab, et maine on tema perele väga oluline. Kleeri vanemad on rikkad ning Kleergi ei tunneks 
millestki   puudust,  kuid  kuna  ta  põgenes  kodust,  ei  olnud  tal  eriti  palju  raha.    Kleer  elas 
varasemalt Tartus, siis Tallinnas ning pärast põgenemist tagasi Tartusse kolides vahetas ta tihti 
elukohti. Ta ööbis Triinu juures, hostelis, Jänese raja uberikus. Suve lõpus läks ta koju tagasi.  
Kleeril  on  külaltki  mässuline  iseloom,  ta  ei   karda   välja  öelda,  mida  ta  mõtleb.   Ta  ei  pelga 
küsida Renelt tema eesmärkide kohta ning on ise küllaltki otsekohene. Ka süda on Kleeril õige 
koha peal, ta muretseb Rene pärast ja tunneb end väga halvasti, kui on poisile ülekohut teinud.  
Samuti on Kleer natuke plikalik, sest ta ei suuda andestada Triinu vennale Tarmole, kellega ta 
kunagi käis, petmist, kuigi Tarmo on temalt mitmeid  kordi  andeks  palunud . Hiljem ei saa ta 
isegi aru, miks ta Tarmo peale nii kaua  vihane  oli.  Kleeri eesmärgiks oli saada fotokunstnikuks 
ning ta soovis, et tema fotod muudaksid inimesi ja paneksid neid mõtlema.  
Rene on 17-aastane noormees, kes elab Tartus. Ta ei naudi kodus käimist, sest näeb seal 
ema, kes alati poisist midagi loodab ja isa, keda poiss tema poliitiliste vaadete pärast vihkab.  
Rene isa kuulub reformierakonda.  Renel on ka vend Raigo, keda ta väiksena jumaldas, kuid 
pärast  skinheadide  seast  lahkumist  hakkas  Rene  oma  venda  vihkama.   Teose  lõpus  leppisid  
vennad  ära.    Rene  kannab  tavaliselt  musti  nahksaapaid  ja  sõjaväeriideest  pükse,  T-särki  ja 
nahktagi .  Mõnikord  kandis  ta ema rõõmuks ka heledaid teksaseid ja T-särki. Rene oli  kiilakas  
ja tal oli kaela peale tätoveeritud draakon.  Ta oli heas vormis ja lihaseline.  Rene isa oli poliitik, 
seega polnud ka nende  perel  rahaliselt raske.   Rene on raske iseloomuga, ta  tujud  muutuvad 
tihti. Ta on tasakaalutu ja võimeline inimest  surnuks  peksma. Siiski on Renel hea süda ja ta 
soovib ennast muuta, sest ta saab aru, et sellise tegevsega ei jõua ta  kuhugi .  Ta eesmärgid olid 
saada treeneriks ja lastele korvpalli õpetada, et nad areneks. Lisaks soovis ta elada oma  majas
õhtuti verandal istuda ja päikeseloojangut nautida.  Ta soovis kahte last ning unistas vennaga 
ära leppimisest.  
Autor suhtub peategelastesse hästi, ta ei mõista noori hukka vaid püüab neist aru saada.  
Tema toon pole kunagi kuri, ta püüab alati seletada, miks tegelane  niimoodi  käitub. 
Tegevus toimub Tartu linnas ja selle ümbruses, tänapäeval ja umbes kuu aega.  Kleerile 
kindlasti meeldib Tartus, aga kui ta korraks suve lõpus Tallinnasse tagasi läheb, on tal palju 
kergem, et sealt korraks ära sai.  Üksi olles avastab Kleer ka sellist Tartut, mida ta varem näinud 
polnud.  Aeg  on  meie  tegelastele  väga  oluline  sest  Triinu  on  liinast  3  nädalat  ära,  Fredi 
väljapressimisele vastamiseks on 1 nädal.  

 
Teosel  „Nahka  kriipivad  nädalad“  on  kolm  põhilist  intriigi  ja  konflikti.  Esimene  on 
Kleeri ja Fredi vaheline  intriig , kui Fred üritab Kleerilt pornovideoga raha välja pressida. Sellele 
järgneb konflikt, kui Rene üritab seda videot  kustutada  ja avalikkuse eest varjata.  Teine on 
Rene siseintriig, kui ta ei tea enam, kas ta tahabki jääda pahaks poisiks või saavutada oma elus 
midagi ka peale peksmise ja täis  joomise .  Konflikt tekib, kui Rene otsustab enda elu muuta.  
See  põhjustab  kolmanda  intriigi  Rene  ja  skinheadide  vahel,  sest  kamp  ei  salli,  et  üks  mees 
lihtsalt teisi solvab ja seejärel kambast minema jalutab. Järgneb konflikt, kui toimub Rene ja 
Pika võitlus ning Pika  tapmine  ja Rene süüdistamine mõrvas.  
Romaan algab kahe erineva  looga , mis ajapikku seotakse üheks.  Kleer ja Rene ei tunne 
alguses üksteist, kuid varsti nad kohtuvad ja teos räägibki nende probleemidest ja juhtumistest. 
Teose lõpp ei olnud ootuspärane, sest arvasin, et kõik lõppeb hästi, kuid tegelikult jäigi Rene 
lugu lõpetamata ja ta põgeneski välismaale mõrva eest, mida ta ei sooritanud.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 Kokkuvõte  
„Nahka kriipivad nädalad“ on küll mõtlemapanev, kuid ajaviiteks  loetav  raamat. Teda polnud 
väga  keeruline  lugeda  ning  midagi  ei  jäänud  arusaamatuks.    Ma  oleksin  oodanud  midagi 
enamat ,  kuid  midagi  viga  ka  polnud.  Kindlasti  ehmatas  mind  lõpplahendus  või  õigemine 
lahenduse  puudumine.  Töö  koostamine  pani mind  kindlasti  raamatu  peale  rohkem  mõtlema 
ning juurdlema sealsete probleemide üle.  Teos ei jätnud mu hinge mingit sügavat jälge, kuid 
kui palutakse tulevikus selle raamatu kohta arvustust, siis  kasutan  pigem positiivseid sõnu. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Ajakirjandusest ma  teosele  arvustust ei leidnud. 
 
 

 
Vasakule Paremale
Nahka kriipivad nädalad-Reeli Reinaus #1 Nahka kriipivad nädalad-Reeli Reinaus #2 Nahka kriipivad nädalad-Reeli Reinaus #3 Nahka kriipivad nädalad-Reeli Reinaus #4 Nahka kriipivad nädalad-Reeli Reinaus #5 Nahka kriipivad nädalad-Reeli Reinaus #6 Nahka kriipivad nädalad-Reeli Reinaus #7 Nahka kriipivad nädalad-Reeli Reinaus #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hetuu Õppematerjali autor
Teose pealkiri, „Nahka kriipivad nädalad“, tahab anda edasi teoses toimuvaid ning tegelastele väga raskeid sündmusi, mis leiavad aset vaid mõne nädala jooksul. Romaan räägib erinevatest noorte probleemidest ja muredest ja kuidas nendega toime tulla. Autori eesmärgiks on panna noori mõtlema, kas on üldse vaja omale probleeme tekitada ja kuidas nendega vajadusel toime tulla. Ta hoiatab internetis olevate ohtude eest ja paneb mõtlema vanematega hästi läbi saamise olulisusele. Autori eesmärk on näidata, et alati pole õnnelikke lõppe. Reeli Reinaus soovib ka täiskasvanutele näidata, mis noorte mõttemaailmas toimub ja aidata lahendada noorte muresid. Kindlasti on ta eesmärgiks ka noorte lugema sundimine, ta loodab, et tema noorteromaani loetakse ja tänu sellele hakatakse lugemist nautima.

Sarnased õppematerjalid

Retsensioon-Nahka kriipivad nädalad
3
doc

Retsensioon "Nahka kriipivad nädalad"

Reeli Reinaus Kirjastus ,,Tänapäev" Ilmumisaasta 2012 Teos on mõeldud nendele, kes otsivad lugemisallikat põnevusest, inimeste omavahelistest suhetest, petmisest ja ka vähesel määral armastusest. Raamatu kaante disain on leidnud tänu Jaak Peebule väga huvitava lahenduse. Keskendudes lugemisele ei pannud tähelegi kuidas aeg lendab ning oli hea lugeda kuna autoril oli lihtsalt super keelekasutus ning selline lauseehitus, mis räägib igale lugejale juba enda eest. Reeli Reinaus on Eesti kirjanik. Tema sulest on ilmunud hulk laste- ja noorteraamatuid. Noortele on ta varem kirjutanud raamatud ,,Mõistatus lossivaremetes", ,,Kivid, tulnukad ja sekt", ,,Nõidkapteni needus" ja ,,Vaevatud". Tema noorteromaan ,,Must vares" võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esikoha. Vaid juhus on see, mis raamatu peategelased Kleeri ja Rene kokku viib. Nende mõttemaailm,

Kirjandus
Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses
24
odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

.....................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" ­ KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" ­ KOOLIKIUSAMINE ..................................................8 1.1.3.1.Margus Karu.......................................................................................................12 1.1.4

Kirjandus
Gala - Dali võimukas muusa
9
docx

Gala - Dali võimukas muusa

Tallinna 21.Kool ,,Gala ­ Dali võimukas Muusa" Elisabeth Sau 12c Tallinn, 2011 Gala enne Dali'd Jelena Dmitrijevna Djakonova sündis Kaasanis 1894.a 26. augustil. Pere läheb elama Moskvasse ­ Jelena isa oli Moskva advokaat. Jelena tervis on aga vilets ning seepärast peab ta Venemaalt lahkuma. Raamatu lugu algab siis, kui Jelena oli 18. Ta astub Davosis Sveitsis rongilt maha ning asub sanatooriumisse tuberkuloosi ravile. See on suhteliselt kallis lõbu, kuid pere Moskvas, olles parajalt jõukas, katab ravikulud. Tema välimust tol hetkel on iseloomustatud kui slaavi tüüpi: laiad põsesarnad, tugev lõug, ülisuur laup, lopsakas suu ja matt jume. Samas ei ole ta ka ilus. Tema näojoontes ja olekus on teatav karmus ja kalkus, ta ei ole meeldiv. Kui tal poleks pakse, loomulikult lokkis säravmusti juukseid, pikki ja tugevaid käsivarsi, kumeraid küüsi ning ilusat figuuri, näiks

Kunstiajalugu
Maailmakirjandus IV
13
docx

Maailmakirjandus IV

Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunneme ka tänapäeva ühiskonn

Kirjandus
Muusikal Grease
26
docx

Muusikal Grease

Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas kiires

poppmuusika
Maailmakirjandus IV
18
doc

Maailmakirjandus IV

1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst ­ mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k ­ seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ­ ovidius. 17Ndal sajandil ki

Kirjandus
Harry Potter ja Tulepeeker detailne sisukokkuvõte
13
doc

Harry Potter ja Tulepeeker detailne sisukokkuvõte

Lõpuks käratas Harry, et ta on väsinud ja läheb magama. Ta tormas trepist üles oma magamistuppa. Seal ootas teda Ron. Harry arvas, et Ron usub teda, et tema ei pannud oma nime peekrisse. Aga Harry eksis: Ron oli vihane, et Harry teda kaasa ei võtnud ja koos temaga nime peekrisse ei pannud. Ron tõmbad vihaselt kardinad oma voodi ette, ja Harry jäi neid jõllitades vahtima: need varjasid ühte neist vähestest inimestest, kes Harry meelest teda kindlasti usuvad. Nii möödusid nädalad, mille jooksul Ron ei rääkinud temaga sõnagi. Ainult Hermione ja Hagrid uskusid temasse. Terve kool oli tema peale vihane, eriti Hufflepuffi maja, sest Harry oli võtnud neilt au, et nende maja õpilane oli saanud eestvõitlejaks. Vahepeal oli Harry saatnud Siriusele kirja, milles ta jutustas sellest ja vahepeal olid ka nõiajookide tunnid, mis olid kõige vastikumad, sest Snape kiusas teda nüüd veelgi hullemini. Vahepeal oli ilmunud artikkel temast, mille autoriks oli Rita Skeeter, vastik

Eesti keel
Kirjandus - Secunda
11
doc

Kirjandus - Secunda

Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama. Esimene suurem tuntus on tal näidendiga ,,Götz von Berlichingen

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun