Seminaritöö Edgar Henry Schein

Q: Millele autor on enim keskendunud?

Vastus leiad õppematerjalist: Seminaritöö Edgar Henry Schein

Q: Kui esmane siis kas sellel on ka kordustrükke?

Vastus leiad õppematerjalist: Seminaritöö Edgar Henry Schein

Q: Paljudele teistele autoritele?

Vastus leiad õppematerjalist: Seminaritöö Edgar Henry Schein

Q: Mis olid kesksed mõisted mida autor kasutas?

Vastus leiad õppematerjalist: Seminaritöö Edgar Henry Schein

Q: Mida nende all silmas pidas?

Vastus leiad õppematerjalist: Seminaritöö Edgar Henry Schein

Q: Miks te sellisel seisukohal olete?

Vastus leiad õppematerjalist: Seminaritöö Edgar Henry Schein

Q: Mis oli teie täiendav tekst?

Vastus leiad õppematerjalist: Seminaritöö Edgar Henry Schein

Q: Millele keskendus täiendav tekst?

Vastus leiad õppematerjalist: Seminaritöö Edgar Henry Schein

Q: Kuidas see seostus sisuliselt teie peamise tekstiga?

Vastus leiad õppematerjalist: Seminaritöö Edgar Henry Schein

sell, peeter

Seminaritöö Edgar Henry Schein (1)

Tallinna Ülikool - Sotsioloogia - Organisatsioon ja juhtimine

1 HALB

Esitatud küsimused

Millele autor on enim keskendunud?
Kui esmane siis kas sellel on ka kordustrükke?
Paljudele teistele autoritele?
Mis olid kesksed mõisted mida autor kasutas?
Mida nende all silmas pidas?
Miks te sellisel seisukohal olete?
Mis oli teie täiendav tekst?
Millele keskendus täiendav tekst?
Kuidas see seostus sisuliselt teie peamise tekstiga?

Iseseisev töö Edgar Henry Schein Oma Nimi XX-1
Denison , Daniel R. „What is the differnece between organizational culture and organizational climate? A native ’s point of view kn a decade of paradigm wars“1996. Academy of Management Review, vol. 21, no. 3, 619-654.
Autori(te) taust (5p)

Sünniaasta (või eluaastad)
Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal šveitsis. Ta elab ja õppis USA-s.

Hariduslik taust
Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chicago.

Selle autori teised (olulisemad) tööd ning kas need eelnesid või järgnesid praegu loetavale tekstile .

Brainwashing and Totalitarianization in Modern Society ( 1959 )
Coercive Persuasion : A socio-psychological analysis of the "brainwashing" of American civilian prisoners by the Chinese Communists (1961) W. W. Norton (publishers)
Organizational Psychology (1980) ISBN 0-13-641332-3
Organizational Culture and Leadership (1985) ISBN 1-55542-487-2
Process Consultation Revisited (1999) ISBN 0-201-34596-X

Suurem osa tema teostest eelnesid loetavale tekstile, mis on aastast 1996. Teosed, mis eelnesid loetavale tekstile on aastatest 1959, 1961, 1980 ja 1985. Ühe teose on ta avaldanud natukene hiljem kui teised teosed ja selle avaldas ta 1999. aastal. Seega on ta enamus oma olulisematest teostest avaldanud varem kui 1996.

Kas see raamat või artikkel, mida teie analüüsite, on kirjutatud teemal, millele autor on enim keskendunud?
Artikkel, mida ma analüüsima pidin vastas samadele teemadele, millele autor on enim keskendunud. Schein on vägagi tunnustatud uurija organisatsioonilise kultuuri ja organisatsioonlise kliima valdkondades. Ta on kasutusele võtnud ka paar uut terminit ( corporate culture). Praegu aga tundub, et Schein on eelnevatelt teemadelt edasi arenenud ja tegeleb praegu muude kas kaudselt või otseselt seotud teemade uurimisega (Coercive persuasion). See peaks tähendama sunniviisilit veenmist.

Seotus organisatsiooni/õppeasutusega – ehk kus ta töötab/töötas. Seotus mõne teise selle valdkonnaga seonduva organisatsiooniga? Või praktiline kogemus selles valdkonnas?
Edgar Henry Schein on professor Massachusetts’i Tehnilises Instituudis (MIT Sloan School of Management).
Samuti on ta liige Ameerika Psüholoogilises Assotsatsioonis (American Psychological Association ) ja Juhtimise Akadeemias (Academy of Management).
Schein kuulub ka nõustajate hulka Tuumaenergia Tegevuste Instituudis (Institute for Nuclear Power Operations). Lisaks sellele on ta juhatuse liige Massachusetts’i Audubon’i Ühiskonnas (Massachusetts Audubon Society) ja Bostoni Ooperisõnade ( Boston Lyric Opera ) kirjutajate seas.
Kas te olete sellest autorist kas selles või teistes ainetes oma õpingute jooksul
kuulnud ? Kas olete kohanud viiteid selle autori töödele teiste autorite töödes?
Avaldamine (5p)
Scheinis olen varem kuulnud ainult niipalju, et ta nimi on tuttav.

Kas tegu oli raamatuga ? Kas see allikas on esmane või kordustrükk? Kui esmane, siis kas sellel on ka kordustrükke? (1p)
Teks, mida analüüsisin oli artikkel. Pikem tekst on arvatavasti esmatrükk, lühem, Scheini artikkel on aastast 1992 ja see peaks olema teine kordustrükk.

Kui palju on Google Scholar’i andmetel teie peamisele tekstile viidatud ? (2p)
Google Scholar leidis 411 vastet. Nii palju kui ma neist läbi vaatasin (ca 12-13tki) olid kõik neist viited minu peamisele artiklile ehk Daniel R. Denison’i artiklile.

Kas paistis kättesaadavaid täistekste? (2p)
Täistekste leidis Google Scholar ainult ühe ja see on seesama, mis Teie pooltki oli antud. See oli ka esimene otsitulemus. Tooksin välja, et on ka päris paljusid teisi täistekste, mis on tihedasti seotud käesolema teemaga. Nendes on ainult viidatud minu peamisele tekstile.
Peamise teksti sisu ülevaade ja analüüs (20p)

Andke peamisest tekstist, mida lugesite selge ja struktureeritud ülevaade. (10p)
Peamise tekti ülesehitus oli suht hea. Alguses on kerge sissejuhatus ja põhimõtteliselt lühike kokkuvõte, millest üldse juttu tuleb. Samuti oli kergelt räägitud ka kogu teema ajaloolisest taustast.
Esimene osa keskendus organisatsioonilisele kultuurile ja organisatsioonlisele kliimale. Siinkohal proovis autor lugejal kõigepealt arusaadavaks teha mis nende ka asja vahe on. Selgus, et kuigi nimed on neil väga sarnased on sisuliselt nad hoopiski midagi erinevat.
Teisalt süveneb artikkel natukene rohkem nendesse mõistetesse. Seal püüab autor veelgi täpsemalt mõisteid defineerida ja välja tuua erinevused nende vahel. Osaliselt on üles võetud ka see, et erinevused nende ka mõiste vahel on pigem vaaternurgas kui sisulises pooles. Päris mitu lehekülge teksti oli epistemoloogilisest ja metoodilisest lähtepunktist vaadatuna. Teoreetilisete erinevuste osana oli välja toodud see, et „kliima“ algatas Kurt Lewin 1951 aastal ja et kultuuriline külg sai alguse Mead’iga 1934 ja seda arendasid edasi Berger ja Luckmann 1966 aastal. Jällegi oli asja lihtsustamas tabel, kus peamised erinevused välja toodud olid.
Edasi räägitakse asjakohaselt sotsiaalsest protesessist ja selle evulutsioonist organisatsioonilises kultuuri kontekstis. Juttu on juhtimise ideoloogiast (The Ideology of Managerialism) ja ja arutletakse kui usaldusväärsed on uurimis -meetodid. Püütakse selgeks saada kui elujõulised nad on, sest legitmiimselt, leiab autor, et suurt vahet uurimismeetoditel ei ole.
Viimaseks on kokkuvõte, mis eriti lühike ei olnud. Seal püüab autor rääkida, millest see artikkel olema peaks ja peale selle toob ta seal veel välja ka oma arusaama organisatsioonilisest kultuurist ja organisatsioonilisest kliimast . Ta arvab, et vahe on rohkem tõlgendamises kui sisus .

Kas autor oli viidanud paljudele teistele autoritele? Aga oma töödele?
Tektsi autor (Daniel R. Denison) oli väga paljudel teistele autoritele viidanud, sealhulgas ka Schein’le. Loetud artiklis tundus, et ta oli endale ka viidanud. Mõnes kohas oli ta viidanud mõnele teosele , mis on koostatud kellegagi koos (Denison & Mishra „ Toward a theory of organizational culture and effectiveness“ 1995). Tema enda artiklid või teosed, millele ta viitab on kaks. Üks neist on „Bringing corporate culture to the bottom line. Organizational dynamics 1984“ ja teine on „Corporate culture and organizational effectiveness“1990.

Mis olid kesksed mõisted, mida autor kasutas? Kas ta defineeris neid selgelt? Kuidas? Kui mitte, siis kuidas ta teie hinnangul neid defineeris ehk mida nende all silmas pidas? Kas teie hinnangul võiks siin kasutada ka mõnda teist definitsiooni? (5p)
Autor proovis teha vahet organisatsioonilisel kultuuril ja organisatsioonlisel kliimal. Ta proovis välja tuua epistemoloogilise (õpetus inimese teadvusest tunnetusest) ja metoodilised (tegutsemise viis) küljed ja nende kahe poole teoreetilised alused. Samuti mõtiskles Daniel selle üle, kuidas tulevikus see valdkond võiks edasi areneda.
Mina sain tema defineerimisest väga hästi aru, sest ta tegi seda selge-sõnaliselt ja lihtsalt. Hea oli veel see, et ta oli tekstilie lisaks veel koostanud mõned tabelid , kus ta tõi välja peamised erinevused ja iseloomujooned nendele mõistetele.

Kas autor käsitles selgelt erinevate muutujate seoseid või mõju üksteisele? Kui mitte, siis kas teie hinnangul võis sealt seoseid või mõju välja lugeda? (3p)
Autor käsitles seoseid suhteliselt selgelt. Ma leian, et ta tegi seda väga põhjalikult. Parim viis seda näha on jällegi tabelite abiga, mis tekstis olemas olid. Loomulikult toob ta artiklis välja ka erinevate muutujate seoseid ja kuidas nad teineteist mõjutavad. N: kuidas organisatsiooniline kultuur ja organisatsiooniline kliima on omavahel põimunud – kogu artikkel on neid seoseid ja nende vahelist mõju täis.

Kas see allikas paistab täna antud teema puhul olevat ajakohane või aegunud ? Miks te sellisel seisukohal olete? (1p)
Kui vaadata mis aastal see artikkel kirjutatud on ja võtta arvesse seda mis ma nii sellest kui ka lisatekstist lugesin ( elutempo on läinud väga kiireks ), siis peaksin arvama, et see tekst ei ole ajakohane. Samas tuleb mul tõdeda, et ma sain siit ka väga palju uut teada enda jaoks, asjade ja mõistete kohta, millest varem eriti polnud kuulnudki. Ma arvan, et see tekst on nii aegunud kui ka ajakohane kui arvestada seda, kuidas mõnest asjast räägiti või siis kas või soovitused ja lootused mida autor püstitas artikli lõpus (need tundusid mulle ajakohased ka tänapäeval olevat).
Miks ma arvan, et see tekst veel ajakohane on, on sellepärast, et ta rääkis seal 1950 – 1980 aastatest ja artikkel ise on kirjutatud 1996 aastal. Seegi jätab vaheks juba üle 10 aasta.

Kas see lähenemine on teie hinnangul liiga lihtsustatud, liiga keeruline, või sobiv, et te seda oma üliõpilastöödes kasutamiseks kaaluksite? Miks? (1p)
Kõik oleneb inimesest, mulle tundus see artikkel päris hea olevat – just selles mõttes, et seda oma üliõpilastöödes kasutada. Kuna mul eriti hea sõnavara ei ole, siis oli kergelt öeldes tülikas vaadata, mida mõned võõrsõnad tähendavad – see on osaliselt tingitud ka halvast mälust. Kokkuvõteks ütleksin nii, et kui õpiksin oranisatsioonilise kultuuriga seotud ala või teeksin lõputööd sellel teemal, siis kasutaksin kindlasti ka Danieli artikleid. Minu meelest on ta piisavalt mitmekülgselt mõisteid defineerinud ja probleeme lahanud. Samuti on tal endal hea sõnastusega artiklid, millest ka mina võiksin aru saada.
Täiendav tekst (10p)

Mis oli teie täiendav tekst?
Minu täiendava teksti pealkiri oli „The Learning Leader as Culture Manager“. Selle teksti autor on Edgar H. Schein.

Millele keskendus täiendav tekst?
Tekst keskendus juhi rollile organisatsioonis. Erinevates organisatsiooni vanuseastmetes on vaja erinevaid juhtimisvõtteid. Selgus, et juht on see, kes oma esialgsete ideedega paneb aluse organisatsiooni kultuurile, kuid teistest sõltub see, kuidas see kultuur edasi areneb. Peale esimest faasi ehk kui noor organisatsioon omab juba mingit ajalugu ja on välja kujunenud kultuur, peab juht hakkama järjepidavalt jälgima kultuuri arengut. Ta peab säilitama hea ja välja vahetama halvad harjumused kasutades selleks kõiki meetodeid , mis võimalik – isegi kui see tähendab tema enda lahkumist, kuna tänapäeval areneb maailm liiga kiiresti, et üks inimene sellega sammu suudaks pidada.
Schein püüdis lühidalt kõiki tektsis mainitud mõisteid juhtimise seisukohalt ka lahti mõtestada.
Ma leian, et Schein’i tekst on sarnane Barnard’i kirjutustega. Mõlemad räägivad juhi või juhatuse rollist, suunast kuhu organisatsioon jõudma peaks ja kuidas muutuseid vastu võtta ja kuidas need muutused töötajatele selgeks teha.

Kuidas see seostus sisuliselt teie peamise tekstiga ? (5p)
Mõlemad tekstid rääkisid organisatsioonide kultuurist. Kui lisatekst oli rohkem nagu praktiline juhend, siis põhitekst pigem teoreetiline külg. Lisateksti oli mul huvitavam lugeda kui põhiteksti. Peamine seos nende kahe teksti vahel ongi organisatsiooni kultuur ja kuidas see organisatsiooni mõjutab. Lisatekst ei rääkinud, kuidas seda kultuuri uuritakse vaid rääkis, et seda kultuuri peavad uurima juhid või siis nende abilised (asjatundjad). Mulle jäi mulje, et lisatekst on põhiteksti täpsustav just organisatsiooni kultuuri osas. Põhitekstis ei räägitud juhi rollist nii suurel määral.

Mida teie peamisest tekstist oli kasutatud, ehk miks oli sellele viidatud?(5p)
Schein’ile on on rohkem vihjatud artikli osas, kus autor arutleb metoodiliste ja epistemoloogiliste väljundite üle. Seal on vihjatud Schein’i töödele seoses organisatsioonilise kultuuriga. Samuti on Daniel vihjanud Schein’i töödele siis kui ta arutles organisatsioonilise kultuuri sisu tähenduse üle.
6

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 59 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

peeter sell Õppematerjali autor

Ainekood: RIJ 6001
Hinne: 100%
Aasta: 2009

edgar henry schein schein schein analüüs ettekanne organisatsiooni kultuur organisatsiooni kliima elulugu daniel r denison denison

Sarnased õppematerjalid

pdf

Inimeste juhtimine organisatsioonis Edgar Schein

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR JUHTIMISGURU EDGAR SCHEIN INIMESTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Juhendaja: Eneken Titov Tallinn 2015 KES ON EDGAR SCHEIN? Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal Šveitsis. Ta elas ja õppis USA-s. Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chi- cago. Tema konsultatsiooni töö keskendub nsultatsiooni ja kar- jääri dünaamika. Tema endiste ja praeguste klientideks on suured ettevõtted nii USAs kui ka välismaaorganisat- sioonikultuur, organisatsiooni areng, protsess kol, näi-

Juhtimine

docx

AK-test eksam

2 Küsimus 1 Õige 1.00 punkti 1.00-st Küsimuse tekst Millal kasutatakse et al. tekstisiseses viites? Vali üks või mitu: a. kui viidatakse esmakordselt kolme või enama autoriga allikale b. kui viidatakse sekundaarsele allikale, mille autor on teadmata c. kui viidatakse korduvalt kolme või enama autoriga allikale Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: kui viidatakse esmakordselt kolme või enama autoriga allikale, kui viidatakse korduvalt kolme või enama autoriga allikale Küsimus 2 Õige 1.00 punkti 1.00-st Küsimuse tekst Väide: Erinevate autorite allikate põhjal koostatud refereeringu tekstisiseses viites tuleb autorite perekonnanimed esitada tähestikulises järjekorras ja eraldada üksteisest semikooloniga. Näiteks: Ühelauseline refereering (Maasikas, 2001, 10; Porgand, 2020, 56). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene?

Akadeemiline kirjutamine

pdf

Funktsionaalne lugemine ja viitamine

16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leid

Õigus alused

docx

Millised on mind huvitava valdkonna baastekstid?

Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon II Millised on mind huvitava valdkonna baastekstid? Minu uurimistöö teemaks oleks „Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti programmi värbamise võrdlus“. Kõigepealt lähen DSpace’I aadressil www.dspace.ut.ee. Seejärel panen otsingusse “värbamine AND maine” saan palju töid vasteks, kuid mainest pole nagu juttugi. Seejärel lisan filtri, panen samad otsingusõnad pealkirja kasti. Saan kolm vastet, kaks on värbamise teemadel, üks on maine teemadel. Avan Eliis Venniku (2012) magistritöö “Värbamine ja valik sihtasutuses Noored Kooli”. Põhjus, miks ma just selle avasin on ka selles, et peale selle, et see töö tundus relevantne, on SA Noored Kooli üks asutajatest samuti Southwesterni programmis osalenud. Seega kasvab minu lootus midagi huvitavat veel leida sellest uurimistööst peale

Meedia

odt

Organisatsiooni sisekommunikatsioon

Vormistus: Tee kindlasti tiitelleht, sisukord, nummerda leheküljed. Lehe veerised on ka vaja muuta. Organisatsiooni sisekommunikatsioon Sissejuhatus Igas organisatsioonis on väga oluline sisekommunikatsioon ja selle juhtimine, sest sisekommunikatsiooni tõrgetest tulenevad ebakõlad ja arusaamatused peegelduvad ka organisatsioonist väljapoole mõjutades selle mainet ja pidurdades eesmärkide täitmist. Allüksuste vaheline kiire, ülesannete täitmiseks piisav ning arusaadavalt sõnastatud info vahetamine tagab efektiivse tööülesannete täitmise ja on strateegiline funktsioon, et meeskond töötaks ühtselt ning sünergiliselt. Kommunikatsiooniteooria üks rajajaid Fiske (1997: 39) on määratlenud kommunikatsiooni kui info liikumist subjektilt „A“ subjektile „B“. Bovée ja Thill (1995: 7) määratlevad seda kui informatsiooni ja idee vahetusprotsessi organisatsioonis. Teoreetik Argenti (2009: 128) meelest on sisekommunikatsioon oma olemuselt üksteist austava sisekli

Organisatsioonikäitumine

pdf

Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ....................................................................................................................... 8 4.2.1. Lühendid tekstis.....

Eesti keel

doc

REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kir

Kirjandus

doc

Kultuuri mõistest ja määratlusest

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis

Kultuurilood

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Thisis: see fail mingi testi küsimuste täpne vaste.. oleks võinud olla lisaks veel organisatsioonikultuuri kohta selgitav

15:34 04-10-2010

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk