Richard Wagneri referaat (1)

( Kool)
Richard Wagner
Referaat
Autor:
Juhendaja :
Tartu 2009
Sisukord:
Sissejuhatus……………………………………………………………...3
Elulugu…………………………………………………………………..4
Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis. 1813 -1833…………………….…..4
Kunstilised otsingud
Ooperid " Haldjas "; "Armastuse keeled"; "Rienzi"
1833-1839…………………………………………………………………5
Wagner Pariisis. 1839-1842………………………………………………6
Dirigendina Drestenis. 1842-1849………………………………………...7
Pagulasaastad. 1849-1864…………………………………………………8
Taas kodumaal ja Sveitsis . 1864-1883…………………………………….9
Looming………………………………………………………………….10
Esimene loominguperiood (1833–1842).....................................................10
Teine loominguperiood (1842–1854)..........................................................10
Kolmas loominguperiood (1854–1882).......................................................11
„ Lendav Hollandlane “..................................................................................12
Kasutatud lingid........................................................................................13
Lisa..............................................................................................................14
Pilt Wagnerist.............................................................................................14
Sissejuhatus
Richard Wagner on kuulus Saksa helilooja ,kuid lisaks sellele, on ta veel kuulus ooperireformaatorina, dirigendina, muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna. Nii mitmekülgne ja andekas mees vajab ju lähemalt uurimist .
Ning ta on peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!", juba sellinne lause paneb huvituma,kas see mees on väärt enesele niiviisi ütlema.
Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis.
1813-1833
Wagneri isa, kes teenis Leipzigi politseiametis, suri samal aastal kui Richard sündis, 1814 . aastal abiellus ema teistkordselt Ludvig Heyeriga, kes Dresdenis hea näitleja oli. Samal aastal kolis perekond Dresdeni, kus möödus noore Wagneri lapsepõlv. Aastal 1821 suri ka võõrasisa. Dresdenis käis Richard nii hüütud "Ristukoolis". Siit ei olnud suurest iluhelide sünnitajast veel märkigi. Suure vaevaga jõudis ta õppimises edasi.
1827. aastal siirdus ema koos lastega taas Leipzigi ja Wagneril läks õnneks Leipzigi ülikooli õpilaseks heita. Alles siis hakkas tema sisemine sund iluhelide loomist igatsema ja Wagner võttis muude õppimiste kõrval õige suure hoolega iseäranis komponeerimise õpetust. Tema juhendajaks oli Tooma kiriku kantor Theodor Weinlig. Ilmusid esimesed kompositsioonid, avamängud B- duur (1830); d- moll (1831); C-duur ( 1832 ); C-duur sümfoonia (1832); klaverisonaat B-duur (1831) jt.
Et Wagnerist sai just ooperikomponist, libretist ja muusikakirjanik, selles etendas teatud rolli ka tema vanemad. Juba noormehe isa Friederich oli suur teatrientusiast. Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed. Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Tema oli see, kes andis poisile kätte pintsli ja lõuendi, võttis teda kaasa teatriproovidele, jutustas kaasakiskuvaid lugusid näidenditest ja ooperitest , ja kes tahtis poisist teha midagi suurt, midagi erakorralist. Ka Wagneri õed ja vennad pühendasid end teatrile.
Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks. Sellele järgnes sügav kiindumus Homerose, Sophoklese ja Shakespeare'i kirjandusteostesse. Nii kirjutada, nii luua- see mõte vaimustas ja haaras. Loetu mõjul valmis draama "Leobold ja Adelaide", kus tegevustik oli niivõrd dramaatiline, et nelikümmend kaks inimest kaotas elu.
Muusikuist ilmus peagi Weberi kõrvale Beethoven. Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9. sümfoonia.
Kunstilised otsingud
Ooperid "Haldjas"; "Armastuse keeled"; "Rienzi"
1833-1839
1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu. Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks. Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit "Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836). Teos põhineb Itaalia eeskujudel.
Vahepeal oli helilooja elutee kulgenud Magdeburgi, kus ta 1834. aastal sai linna ooperiteatri muusikadirektori ja dirigendi ametikoha. Siin kiirustas ta ooperi "Armastuse keeld" lavastamisega. Väheste proovide tõttu ebaõnnestus teose ettekanne. "Ma lootsin etteütlejale ja oma dirigendikepile," rääkis autor.
Muusikadirektorit Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad. Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi, sealt aga 1837 . aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale. Wagner oli 1836. aastal ka abielusse heitnud, aga laskis end 1861. a. jälle lahutada.
Ent ka siine tegevus ei tõotanud rahulolematule ja terava kriitikaga noormehele head. Teatri lauljad ja orkestrandid avaldasid peagi pikkade proovide ja dirigendi detailidesse tungiva põhjalikkuse pärastrahulolematust.
Riia perioodi (1837-1839) tähtsamaks saavutuseks oli Suure ooperi eeskujudest lähtuva "Rienzi" loomiseks idee leidmine. Lõplikult valmis ooper alles 1840. aastal. 1839. aastal lahkus Wagner saladuskatte all Riiast . Teda jäi taga leinama hulk võlausaldajaid.
Wagner Pariisis
1839-1842
Riiast siirdus helilooja ühel väikesel kaubalaeval Londoni. Merel tabas põgenikku torm . Tuli ette võtta hädamaandumine ühes Norra sadamas. Mereromantika ja madruste suust kuuldud legend lendavast Hollandlasest, millega helilooja oli varem juba tutvunud H. Heine kirjandusteoste kaudu, avaldasid Wagnerile sügavat muljet. Siit sai alguse uue ooperi "Lendava Hollandlase" loomise idee.
Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose ettekanne Suures ooperis võimatuks. Elatusvahendeid tuli hankida nootide ümberkirjutamise, artiklite kirjutamise ja tunniandmistega. Agaralt lõi ta ka muusikat.
Peale "Rienzi" valmisid tal veel avamäng " Faust " Goethe järgi, ooper "Lendav Hollandlane", lisaks sellele veel mõned romansid prantsuse tekstidele.
Eraldi väärib tähelepanu Wagneri kirjanduslik tegevus Pariisis. Ajavahemikul 1840-1842 ilmus talt 24 kriitilist artiklit, millistest osa ilmusid Pariisi, osa Dresdeni ajalehtedes.
Lootuste purunemine vastu rahamaailma ükskõiksus ja pidev aineline puudus avasid paljuski helilooja silmad. Nüüd nägi ta seda auahnena, silmakirjalikuna ja lõbustusjanulisena. Oma artiklites näitas ta loova vaimu traagilist hukkumist kesk pealiskaudsust ja külma egoismi. Ta kirjutise toon oli terav ja väljakutsuv nagu alati.
Dirigendina Drestenis
1842-1849
Siinses õukonna ooperiteatris õnnestus tal lavastada oma ooperid "Rienzi" ja "Lendav Hollandlane". "Rienzi" menu ületas ootused. Esialgu võeti ka "Lendav Hollandlane" soojalt vastu. Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti.
Nii nagu Liszt Weimaris , nii asus ka Wagner Drestenis läbi viima ooperiteatri reforme. Helilooja ideaalid ulatusid aga liiga kõrgele üle publiku ja teatrijuhtkonna peade . Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. Wagnerit need ei heidutanud. Ta planeeris uusi oopereid, millisteks said "Tannhäuser" (1845) ja " Lohengrin " (1848). Neist esimene tuli 1845. aastal Drestenis lavale ja sai ka edu.
Paralleelselt ooperiga dirigeeris Wagner ka sümfoonilisi teoseid. Üheks tema suurimaks saavutuseks oli Beethoveni 9. sümfoonia ettekanne 1846. aastal. Teosele vaadati Saksamaal kui vana ja kurdi helilooja segasele originaalitsemisele. Wagneri detailideni läbi mõeldud ettekanne murdis need väärad eelarvamused .
Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. Ülestõus suruti aga karmilt maha. Algasid vangistused, mahalaskmised, väljasaatmised. Wagner kaotas oma koha ja kui teda kauaks taheti vangi panna, siis tuli põgeneda. Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures ja talupoegade keskel maal. Ja kui Liszt oli teda varustanud rahade ja vale passiga põgenes Wagner üle piiri välismaale.
Pagulasaastad
1849-1864
Helilooja uueks eluasemeks sai Sveitsi linn Zürich. Juba Drestenis oli Wagner oma kolmanda ooperi "Lohengrin" lõpetanud. See oli üks tema ilusamatest. Järgnesid kontsertreisid Inglismaale , Prantsusmaale ja Venemaale, Ungarisse, Hollandisse ning teistesse Euroopa riikidesse. Neil rännakuil sõlmis ta rea kasulikke tutvusi. Tema talendi ja loomingu austajate ring kasvas. Üks paljudest Wagneri kunsti austajaist oli jõukas Otto Wesendock. Tema villa asus Zürichi lähedal maaliliste mägede keskel järvekaldal. Ühe aiamajakese andis ta Wagneri käsutada. Wesendocki majas toimusid sageli kontserdid, milliste organiseerijaks oli sageli Wagner.
Pagulasaastatel tegeles Wagner agaralt ka filosoofia jah heliloominguga. Hoolega uuris ta saksa filosoofi Schopenhaueri pessimistlike teoseid. Helilooja, kelle üllad lootused olid alati karile jooksnud, leidsid siit ajutist rahuldust. Kaupmees Wesendocki noore naise vastu tärganud tugeva armastuse ja Schopenhaueri lugemise mõjul asub Wagner kirjutama ooperit "Tristan ja Isolde ", mis valmis aastal 1859 .
"Tristan ja Isolde" kõrval on pagulasaastate tähtsamaks loominguliseks saavutuseks veel ooperite "Reini kuld " (1854) ja "Valküürid" ( 1856 ) valmimine ning töö ooperite " Siegfried " ja "Jumalate hukk " kallal. Kõik neli ooperit ühendas Wagner hiljem ühtse pealkirja "Nibelungide sõrmus" alla.
Taas kodumaal ja Sveitsis
1864-1883
Üheks Wagneri kunsti jumaldajaks oli äsja troonile asunud Baieri noor kuningas Ludvig II. Helilooja muusika oli psüühiliselt haigele valitsejale tagasihoidmatuks vajaduseks . Ta lasi Wagneri üles otsida ja enda juurde tuua.
Helilooja asus elama kuninga poolt kingitud villasse Münchenis. Valitseja määras suuri summasid Wagneri võlgade tasumiseks ja elujärje sisseseadmiseks. Siin tõi Wagner 1865. aastal lavale omaooperi "Tristan ja Isolde".
Ent peagi algasid heliloojavastased intriigid. Mitmed õukonna kirjanikud kunstnikud ja muusikud polnud rahul valitseja armulikkusega Wagneri suhtes. Kuningat süüdistati riigi rahatuuldeloopimises. Wagner pidi lahkuma. Taas asus ta elama Sveitsi.
1869. aastal heitis Wagner teist korda abielusse Bülow' suure klaverimängija lahutatud naisega.
Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad , oli Bayreuth. Siia lasi helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri. Ürituse eesotsas olid Wagneri talendi austajad. Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud, mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks.
1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed. Kõik oli siin suurejooneline ja ülev. Teatri ette oli püstitatud kuningas Ludvig II kuju. Avaetenduseks oli määratud "Nibelungide sõrmus". Etendus kestis neli õhtut. Ooperis oli 33 tegelast, millisteks olid jumalad, kääbused, hiiglased ja inimesed. Erakorraliselt suur oli orkester , kuhu kuulus 8 metsasarve tavalise 4 asemel, 6 harfi tavalise ühe asemel, peale selle veel tromboonid, tuubad ja trompetid . Üksnes kõige suuremad näitemajad jõuavad seda ette võtta, sest et sääl palju näiteseinu vaja. Kord näeb kuulajataevast, kord maad, kord merepõhja, kord põrgut. Ooperietendus kujunes tõeliseks sündmuseks. Külalisi oli kokku voolanud kõikidest Euroopa riikidest. Isegi imperaator Wilhelm oli kohal. Saabunute teenindamisega tekkisid raskused. Tsaikovski väidab, et kotlettidest ja söögipoolisest räägiti rohkem kui Wagnerist. Vaatamata kõigile takistustele kujunesid pidustused triumfiks heliloojale. Ainult filosoof Friedrich Nietzsche, kunagine Wagneri jumaldaja, lausus pettunult: "Niikuinii on Saksamaa üle ujutatud piibusuitsetajaist, nüüd tuli lisaks nendele veel Wagner oma ooperitega." Pidustuste puudujääk oli 120 000 marka .
Elu lõpul rändas helilooja Euroopas ringi veel dirigendina. 1882. aastal lõpetas ta oma viimase ooperi " Parsifal " ja järgmisel 1883. aastal suri. Tema looming avaldas Euroopa muusika edaspidisesel arengul tugevat mõju.
Looming

Esimene loominguperiood (1833–1842)

Esimene loominguperiood algas 1833–1834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika , kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld (William Shakespeare'i komöödia järgi). Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto . Selles suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit.

Teine loominguperiood (1842–1854)

Teine loominguperiood oli nii-öelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1841. aastal valmis ooper Lendav hollandlane. See jõudis Dresdenis lavale 1843 ning Wagner töötas selle ümber 1853 . 1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi. 1845 etendus 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest. 1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Libreto sai valmis 1845, partituur 1848. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama.

Kolmas loominguperiood (1854–1882)

1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1861 kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati vilistamise ja hõikamisega, mille algatasid Pariisi elitaarse Jockey Club 'i liikmed. Neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema. Jockey Club'ile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud vürstinna Metternich ja tema kodumaa Austria. 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1874 . aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869. aastal ja "Die Walküre" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süžeega ooper Parsifal.
„Lendav Hollandlane“
Romantiline ooper kolmes vaatuses.
R.Wagneri libreto rahvalegendi ja H.Heine novelli põhjal.
Esietendus toimus 2. jaanuaril 1843 Dresdenis.
Tegelased:
Daland, norra meremees bass
Senta , meremehe tütar sopran
Erik, jahimees tenor
Mary , enda ämm metsosopran või alt
Hollandlane bariton
Tegevus toimub 1650 . a paiku Norra rannikul.
SISU
I vaatus

• Kaljusel kaldal on Dalandi laev varju leidnud ja mehed saavad puhata heitlusest tormiga.
  
• Äkitselt ilmub Dalandi laeva kõrvale viirastuslik laev ja sellelt astub kaldale kahvatu kapten – Lendav Hollandlane, kel lasub needus leida omale ustav neiu.
  
• Hollandlane soovib Dalandi tütart naida. Dalandile on helde kapten meeltmööda.
  
• Tormi vaibudes alustatakse kojusõitu.
  

II vaatus

• Dalandi majas oodatakse meresõitjaid. Seinal ripub Hollandlase pilt.
  
• Saabuvad Daland ja Hollandlane. Senta tunneb külalises ära pildil oleva meremehe.
  
• Senta vannub tundmatule igavest truudust.
  

III vaatus

• Dalandi kodusadamas seisab kaks laeva. Pühitsetakse pääsemist tormist.
  
• Äkitselt puhkeb torm.
  
• Erik püüab Sentat veenda, et too ei seoks end sünge tundmatuga.
  
• Nähes Sentat Erikuga, kaotab Hollandlane usu naise truudusevandesse.
  
• Hollandlane annab käsu lahkuda.
  
• Senta heidab end kõrgelt kaljult merre ja tõestab oma truudust.
  
• Hollandlase viirastuslik laev kaob merelt. Hollandlase süü oli lunastatud ja Senta leidis rahu.
  

Kasutatud lingid:
http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/wagner.html
http://209.85.229.132/search?q=cache:LH4BL7z2egsJ:upload.itmees.pri.ee/Koit/Koit/Kool/RICHARD%2520WAGNER.doc+Wagner+%22Lendav+hollandlane%22+filetype:doc&hl=et&ct=clnk&cd=2&gl=ee&lr=lang_et
http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Wagner
http://www.gabrielknight4campaign.com/images/Richard_Wagner.jpg
Lisa. Pilt.
Richard Wagner
14