Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk onsündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Andrus Kivirähk õppis 1993.aastal Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaa
Näiteid raamatust ,,Rehepapp" Rehepapp Jaanile: ,,Küll sa oled ikka loll! Päris õige oleks jah, kui va vikatimees sulle kohe praegu järele tuleks ja jalust ära viik! Saaks sitast lahti." Sulane Jaan advokaadile: ,,Urramurra, ahvikene! Hea küll, sõidame mõnda trahterisse, siis ma ostan sulle viina, vaatame, mis sa veel siis teed! Ja ma tahan su saba näha!" Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllitas sealt, silmad punnis. Rehepapp tegi tema poole ristimärgi: ,,Isa, poja ja püha vaimu nimel!" pomises ta harjunult. Koll kadus susisedes ainult paha hais jäi järele. Õuna Endel tuleb Liinale kosja: ,,Nägin siia sõites aidameest. Kurat, sel mehel oleks tarvis küll munad pihku võtta." Raamat ,,Rehepapp" on eestlaste... ... rumalustest ...tarkustest ...iseloomust ...tavadest ja kommetest Näidend ,,Rehepapp" on lavastatud... ...Võru Teatriateljee egiidi all
I am learning, I am learnign, see on pööning, see on pööning. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Tähtsamad tegelased: *Rehepapp Sander ja tema kratt Joosep *kubjas Hans ja tema lumememmest kratt *Liina *Räägu Rein *Koera Kaarel *sulane Jaan *toapoiss Ints *nõid Miina *Muna Ott *Aida Oskar *vanapaar Imbi ja Ärni
jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele- ja filmitekste. Elulugu Andrus Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. keskkoooli. Ta on töötanud Päevalehe ja Eesti Päevalehe toimetuses kolumnisti ja huumorikülje toimetajana. Aastal 1996 astus ta Eesti Kirjanike Liitu. Looming Andrus Kivirähile meeldis juba poisikesena kirjutada jutukesi. Tema loominguline tee algas 15- aastaselt humoristlike tekste kirjutades. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava Mälestused". Rehepapp Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, ilmus 2000. aastal. 2008. aastaks oli ,,Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis tegi Kivirähku 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Rehepapp ehk November Teoses elab ühel määrdunud maal kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Halb keskkond oli seda rahvast küll muserdanud, aga ometi
aastal Pühapäevalehes ilmuma hakanud järjejutuga Ivan Oravast ja tema seltsilistest. Kivirähu romaane on mitmel juhul ka lavateosteks kohandatud ja ka tõlgitud võõraisse keeltesse. Romaan "Rehepapp ehk November", mille on oma sulest välja võlunud ei keegi muu kui Kivirähk ise, tõusis aastal 2002 menukaimaks eesti raamatuks, müües 4805 eksemplari. "Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks ongi vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Novembri, selle lumise, vihmase, lobjakase ja lörtsise kuu vältel tuleb papil päris kõvasti ringi sebida, nagu mainib talle ka tema vana seltsiline ja teener kratt Joosep. Küll selleks, et katku, küll selleks, et Vanatonti ninapidi vedada. Tegemist on ka pisuhändade, krattide, külmkingade, esivanemate hingede, kodukäijate, virvatulukeste, näkkide, tuulispaskade, libahuntide, puukide ja halltõvega
TEOSE ANNOTATSIOON Andrus Kivirähki „Rehepapp „ on romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Teose olustik vastab 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi ning kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna. Inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Raskes olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanapagana käest. Krikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Igaüks tunneb või teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu nendeks Imbi ja Är
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid
pärast surma peremehe hing endale saada . Kuna Vanapagan oli hajameelne ning kergesti petetav, kasutasid seda paljud ära tilgutades vere asemel raamatusse sõstramahla. Nii jäigi Vanapaganal hing saamata. Libahundiks said muunduda kõik ,kellel oli nõialt ostetud hallikat salvi , seda peale määrides muutusid otsekohe hundiks ning võisid murda nii palju lambaid ja kitsi kui tarvis . Nõid oli Rehepapi vastand , kui Rehepapp aitas külaelanikke oma nõu ja kavalusega siis Nõid Minna aitas viimases hädas, segades kokku imeravimeid ja salve .Külmkingad, olendid kelle oli loonud vaid kõige õelamad inimesed , hirmutasid ning sõid metsas inimesi. Hoopis huvitavamad tegelased raamatus olid merilehmad, lehmad kes toituvad lumest ning annavad mitmeid kordi rohkem piima kui tavalised lehmad. Nende loomade eripäraks oli ka see, et kui neid püüda tahad, pead kolm ringi ümber nende tiirutama,
Kõik kommentaarid