Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER (4)

Rakvere Eragümnaasium
12.A klass
Andrus Kivirähk

REHEPAPP ehk NOVEMBER

Uurimustöö
Juhendaja : Tiina Ervald
Rakvere 2009
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................................................3
1.Autorist, loomingust............................................................................................... 4-6
2. Teose analüüs
2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7
2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8
2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus ..................................................................9
2.4 Analoogia graafiline kujundamine........................................................10
3. Hinnag teosele
3.1 Milliseid mõtteid teao tekitas.................................................................11
3.3 Kelle võtaksin sõbraks ja miks?............................................................12
3.4 Kokkupuuted tänapäevaga....................................................................13
3.5 Kas ja miks soovitan teistele?................................................................14
Kokkuvõte.................................................................................................................15
Kasutatud kirjandus................................................................................................16
Lisad..........................................................................................................................17
Sissejuhatus
Ma lugesin raamatut “Rehepapp” ja nüüd uurin seda põhjalikumalt. Valisin selle teose kuna ma tahtsin paremini tundma õppida autorit ja tahtsin teada missugused on tema raamatud. Ma arvan, et kokkuvõtteks tahaks teada kas see raamat on huvitav või mitte. Ma arvan, et kui ma selle raamatu lahti mõtestan ja endale selgeks teen, kus miski ja miks toimus siis mõistan nii raamatut kui selle autorit.
AUTORIST
Andrus Kivirähk on mitmekülgne eesti kirjanik, kes kirjutanud fantaasiarikkaid jutte lastele, poliitilist pila ja absurdihuumorit täiskasvanutele ning populaarseid näidendeid. Ta on sündinud 17. augustil 1970. aastal, õppinud Tallinna 32. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Praegu on ta 39-aastane. Ta alustas kirjutamist juba 15-aastaselt. Kuulsaks sai 1990. aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Nad kohtusid 1988. aasta sügisel Tartu Ülikoolis ajakirjanduse esimesel kursusel. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Praegu töötab Ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Andrus ise arvab , et ta ei ole mingi romaanikirjanik. Talle meeldib teatrile kirjutada. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Tema vend on sotsoloog Juhan Kivirähk. Tema ema on kunagine Nukuteatri näitleja Ingrid Kivirähk, kelle laiemalt tuntud roll oli Tipp ETV legendaarses lastelavastuses. Isa Ants oli samuti näitleja ja aastatel 1979-1986 Nukuteatri direktor .
LOOMINGUST
Andrus Kivirähk on kirjutanud väga palju raamatuid, proosateoseid, näidendeid, stsenaariume. Tema kuulsaimad raamat on „Rehepapp“ „Mees kes teadis ussisõnu“.
1995. aastal ilmunud proosaraamatu ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed´´ eest omistati Andrus Kivirähkile Eesti kultuurikapitali 1996. aasta kirjanduse aastaauhind. 1997. aastal pälvis ta novelli ,,Kunstnik Jaagup`` eest Tuglase novelliauhinna. 2000. aastal ilmunud romaan ,,Rehepapp ehk November´´ sai Eesti kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitalilt 2000. aasta romaaniauhinna.
Mõned tema proosateosed:
,,Ivan Orava mälestused``
,,Sirli, Siim ja saladused``
,, Sibulad ja šokolaad``
,,Rehepapp``
,,Leiutajateküla Lotte ´´
,,Mees kes teadis ussisõnu´´
Mõned tema näidendid:
,Vanamehed seitsmendalt``
,,Eesti matus``
,, Romeo ja Julia ``
,,Teatriparadiis``
,,Sürrealistid``
,, Voldemar `
Mõned tema stsenaariumid:
,, Setu vurle küüsis`´
,,Keegi veel´´
,,Tom ja Fluffy ´´
,,Libarebased ja kooljad´´
,,Saamueli Internet ´´
,,Lotte´´
,,Lepatriinude jõulud´´
Mõned tema raamatud:
,Kalekirjak´´
,,Õlle kõrvale´´
,,Kalevipoeg``
,,Pagari piparkook``
,, Liblikas ``
,,Sirli, Siim ja saladused``
,,Rahva oma kaitse``
,,Papagoide päevad``
,,Romeo ja Julia``
,,Vargamäe vanad ja noored``
,, Limpa ja mereröövlid``
„Mees kes teadis ussisõnu“
„Rehepapp“
2.2 Jutu püramiid
Peategelane oli selles raamatus Rehepapp. Ta oskas inimesele tarka nõu anda ja oskas ka tervendada. Tegevus toimus metsa lähedal külas, ilm oli halb - külm ja lumine . Sel ajal liikus ringi katk, mis niitis kõik maha, kes vähegi ette jäid. Probleemiks oli sel ajal kadedus, et kellelgi oli rohkem kui mul. Selle tarbeks, et teistelt varastada leiutati välja määre, mis muutis su kuju ja sa said käia läbi seina, teise tare sahvris . Kindlasti olid ka kollid ja hundid probleemiks, sest kui keegi metsa ära eksis või jäi sinna kauaks siis ta lihtsalt söödi ära.
Esimest sündmust võiks kirjeldada nii, et ilm oli just läinud ilusaks kui sulane Jaan hakkas karjuma. Sulane sõi mõisas vargil olles kogematta seepi ja tal tekkisid hirmsad valud . Selle peale kutsuti välja rehepapp, kes käskis sulasel lihtsalt süüa mannaputru, sest see teeb kõhu lahti ja seep tuleb välja.
Teise sündmuse kohta ütleks nii palju, et oli hingedepäev ja selleks päevaks kaeti sauna laud, et surnud hinged saaksid õhtul tulla ja süüa kõike paremat. Neile köeti isegi saun kuumaks, et leili visata . Räägu Rein teadis öelda, et hinged võtavad mingi kuju ja, et see kuju on kana kuju. Räägu Reinu tütar Liina kattis laua ära ja läks saama kokku Luisega, kes oli talle kleidi varastanud ja selle eest andis ta talle hõbeprossi, mille ta varasta omakorda isalt. Isal oli suur varandus ja ta arvas , et isa ei saa teada, kuid ikkagi sai.
Kolmanda sündmuse kohta nii palju, et inimesed oskasid endale meisterdada kratti mis siis, et selle eest pidid nad andma vanapaganale kolm tilka verd, mille nad tilgutasid sarvelise raamatusse. Kuid inimesed olid nii kavalad, et ei tilgutanud mitte verd vaid pigistasid taskus sõstrad katki ja siis tegid nii, et sõstra mahla hoopis tilgutasid vanapagana raamatusse. Ja nii nad saidki endale uue krati , kes teeb nende eest ära kõik asjad.
Probleeme lahendati muidu nii, et kutsuti rehepapp ja tema juba teadis oma kavalusega mida peale hakata. Näiteks ükskord ta põletas katku ära nii, et lõi läbi katku käe noa otse piiblisse ja viskas katku ahju.
2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus
Mulle jäi kõige enam meelde see sündmus, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi. Ta ei tahtnud algul minna aga selle eest sai ta tasu ja ta otsustas ikkagi minna. Ning kui ta kohale jõudis ja nägi, et advokaat tuli majast välja karvase kasuka ja karvamütsiga siis ta arvas, et see on ahv. Ta hakkas teda ahviks kutsuma ja torkis vahet pidamata teda piitsaga , et ahv talle tantsiks. Aga advokaat oli võõrmaalane ja ei osanud seda keelt, mida sulane Jaan rääkis ja tänu sellele ei saanud ta Jaanile ka midagi öelda. Sulane Jaan ei jätnud ahvi rahule ja muutkui torkis teda ja vedas ta ka baari , et ahv väikse pitsi võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obaduse. Baari leti juures käsutas Jaan ahvi istuma ja pitsi võtma, et ahv siis tantsiks kõikidele. Aga baarmen sai aru advokaadi keelst ta mõistis, et midagi hullu on teoksil ning helistas kellelegi. Sel ajal aga Jaan peksis ahvi, et see tantsiks. Kui Jaan nägi kahte suurt meest enda juurede tulevat siis ta karjus neile, et vaadake kohe hakkab ahv tantsima kuid mehed tulid ja peksid Jaani vaese omaks. Ning advokaat viidi koos sulase Jaaniga mõisahärra juurde. Kui aga mõisahärra Jaani tempudest teada sai andis ka tema Jaanile omakorda peksa nii, et Jaan kaotsas meelemärkuse ja seda ise ei mäletanudki.
2.4 Analoogia graafiline kujutamaine
Mina võrdlen Rehepappi nõiaga, kuna nad on minu arust natuke sarnased. Nad mõlemad on kavalad ja oskavad asju nii lahendada, et nad ise ka sellest kasu saaks. Kuid kindlasti on nad mõlemad ka väga targad, sest nad oskavad anda abivajajatele nõu. Siiski erinevuse kohapealt peaks välja tooma, et nõiad tegelevad spiritismiga ja neil on rohud mida nad inimestele välja jagavad ning nad ka ennustavad, kuid Rehepapp selliseid asju ei teinud. Tema abivahenditeks olid kavalus ja tarkus.
3.1 Milliseid mõtteid teos tekitas?
Raamat “Rehepapp” tekitas minus arvamust, et sellel ajal kui need tegelased elasid siis
oli kõik palju halvem ja hirmsam. Ma arvan seda sellepärast, et siis olid liikvel igasugused tõved, eriti hull oli katk. Ning inimesed kartsid kõike ja kõiki.
Sel ajal olid kõigil ühesugused tõekspidamised: vihati mõisarahvast ja kupjaid. Mulle jäi mulje, et sel ajal sadas rohkem lund, inimesed ei hoolinud eriti teistest, käidi üksteise juures vargil, kui kedagi kodus ei olnud ning räägiti teineteisest taga.
Aga samas oleks sellisel ajal tahtnud küll elada kuna inimesed said muutuda huntideks, teha end nähtamatuks ja minna läbi seina.
3.3 Kelle võtaksin sõbraks ja miks?
Mina võtaksin endale sõbraks Räägu Liina. Mulle meeldis ta kuna tema oli alati heas tujus ja teadis kes ta olla tahab. Ta ei olnud uhke ega ülbe. Liina oli hea südamega ja hoolis väga inimestest, kes teda armastasid ja keda tema armastas .
3.4 Kokkupuuted tänapäevaga.
Ma arvan, et selles raamatus on parraleele tänapäevaga. Ka tänapäeval on rikkad ja vaesed. Vaesed ei ole kunagi rikkaid sallinud. Rikkus kipub ikka tulema majja kellegi teise arvelt, kuigi väga paljud tänapäeva rikkad on oma rikkuse välja teeninud raske tööga.
Veel üks näide on see, et ka tänapäeval on armastus. Raamatus armastas Räägu Liina Kubjast. Kuid Kubjas teda ei armastanud ja kui oleks ka armastanud siis isa ei oleks seda suhet heaks kiitnud kuna kubjas oli kõrgemast soost kui nemad ja pealegi mõisapere tuttav. Ka tänapäeval on vahest nii, et üks pool armastab teist kuid teine teda ei armasta. Ka tänapäeval ei kiida vahest vanemad armastust heaks, kuna arvavad, et nende lapsele ei ole see kaaslane piisavalt hea.
Ka nõia võib tuua näiteks, kuna ka tänapäeval on ka nõidasid. Nii nagu raamatus käituvad nad ka tänapäeval, ravitsevad ja ennustavad jne.
3.5 Kas ja miks soovitan teistele.
Ma ise võtsin selle raamatu kuna tahtsin paremini teada saada, kes on Andrus Kivirähk ja milliseid jutte ta kirjutab. Alguses kui ma selle raamatu laenutasin raamatukogust siis arvasin , et see raamat on väga igav ja ma ei viitsi seda läbi lugeda. Kuid kui selle kätte võtsin ja lugema hakkasin, siis hakkas mulle tunduma, et see on suhteliselt huvitav raamat. See raamat haarab su kaasa ńagu oleksid ise selles tegev. Autor kirjeldab väga selgest, mis toimub ja missugune on ümbruskond ja tänu sellele tuleb silme ette pilt, sellest mida öelda tahetakse. Ma soovitan kõigile seda raamatut.
Kokkuvõte
Uurisin raamatut “Rehepapp” ja sain teada, et see raamat on väga lihtsa sisuga. Minu arust on see küllaltki huvitav, kuna selles raamatus on nii palju tegelasi ja väga huvitavad sündmused. Eriti meeldis mulle selle raamatu juures, et see on nii hästi lahti kirjutatud, igat asja on detailselt kirjeldatud ja kogu aeg on selline tunne nagu lugemise asemel olengi kohal ja näen kõike kõrvalt.
Kasutatud kirjandus
Raamat “Rehepapp ehk November”
http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kivir%C3%A4hk
http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/ANDRUS.html
http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=8109
http://www.parnupostimees.ee/041006/esileht/uudised/10068131.php
http://www.slideshare.net/helja/andrus-kivirhk-presentation
Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3