Sissejuhatus Eestis on väga palju häid luuletajaid. Paljud neist on läinud juba manalateele ja paljud alles leiavad omale kohta eesti kirjanduses. Sellised nimed nagu Doris Kareva, Juhan Viiding, Kauksi Ülle ja paljud teised, on paljudele eestlastele tuttavad. Neid teatakse nimepidi ja ehk on mõni luuletuski pähe kulunud. Ka kaasajal on väga palju noori luuletajaid, kes üha rohkem tuntust koguvad. Üheks nendest on noor luuletaja Andra Teede, kelle loomingust püüan ülevaate anda. 3 Luuletaja elulugu Andra Teede on sündinud 23. septembril 1988. aastal. Ta kasvas ülesse Tallinnas, kuid praegu on tema elupaigaks Tartu. Andra on õppinud Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis 19942004, Tallinna Ühisgümnaasiumis 20042006 ja Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis 20062007. Aastast 2007 õpib ta Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas kirjandust ja eesti keelt
väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Andra Teede Andra Teede (sündinud 23. septembril 1988) on eesti kirjanik. Ta on Tartu Noorte Autorite Koondise (Tartu NAK) ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Andra Teedelt on ilmunud luulet koguteoses "Väike kuri kevad" (2005, koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga) ning kahes oma kogus "Takso Tallinna taevas" (2006) ja "Saage üle" (2007). Peale selle on ta avaldanud luuletusi ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress jm) ja kirjutanud ka proosat, kuid seda luule kõrval avaldanud vähem
referaat Margus Konnula alias Contra Autor: ~2~ Sisukord Sisukord ..................................................................................................... 3 Elu ..............................................................................................................
Kuressaare Gümnaasium DEBORA VAARANDI Luulereferaat Liinu Tuust XIIf klass Kuressaare 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Luuletaja elulugu.............................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................................6 Luuleanalüüs....................................................................................................................................7 Enim meeldinud luuletus.................................................................................................................9 Kokkuvõte..............................................................................
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7.keskkooli lõpetamist astus ta Tart
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Doris Kareva referaat Õppeaine: Kirjandus Klass: 12. C Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Sirje Priks Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 Looming lk 5-7 Arvamus ja kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2010-11-21 Sissejuhatus Ma mäletan, et põhikoolis pidin ühe Doris Kareva luuletuse ,,Üle kuristiku" pähe õppima. See oli nii kerge, kuna tema looming tundus mulle mõtisklev ja hingeline. Nüüd on võimalus läh
Kõik kommentaarid