P. Merimée - "Carmen" (2)

5 VÄGA HEA

Kirjandusteose analüüs
„ Carmen “

Sissejuhatus
Prosper Mérimée romantiline teos räägib metsikust mustlasneiust ja kuulsast röövlist ning nende keerulisest armastusest. Raamatust saab päris palju teada ka üleüldiselt mustlaste elustiilist ja kommetest.

Teose ajalooline skeem
Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi.
Teose sündmustik toimub 1830. Aastal.

Teose tegelaskond
Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen.
Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane , kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni iseloom oli aga keeruline ning ta oli väga salakaval.
Teised tegelased nagu näiteks jutustaja ja José olid tüüpilised. Neil puudusid erilised ja meeldejäävad tunnusjooned.
Põhilise tegelaste grupi moodustavad salakaubavedajad, kelle hulka kuuluvad ka José ja Carmen. Vähem tähtsad tegelaste grupid on mustlased , sõjaväelased ning ka Carmeni ohvrid. Omaette grupi võiks moodustada tegelikult jutustaja, kuna ta oli teoses eraldiseisev isik ja ei puutunud otseselt põhi sündmustikku.
Peategelased olid José ja Carmen. Kõrvaltegelased olid salakaubavedajad, jutustaja, sõjaväelased.

Tegelaskujude analüüs
1.Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis.
Kõige olulisem koht tegelastesüsteemis oli Josél, kuna temast oli esimesest kuni viimase peatükini juttu . Tähtsuselt teine oli tõenäoliselt Carmen, temast oli esimeses pooles vähe juttu, kuid paljud edasised sündmused toimusid just tänu temale. Jutustaja ehk mina-tegelane mängis olulist rolli ainult raamatu alguses. Kolmandas peatükis andis ta üldse jutujärje Joséle.
2.Tegelase iseloomustus
José Navarro – Tema pärisnimi oli José Lizarrabengoa. Ta oli noor, keskmist kasvu, kuid tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tema jume oli päike juustest tumedamaks parkinud.
José oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temast taheti teha vaimulikku, pandi suurkooli, Joséd see aga ei huvitanud. Tema suurim kirg oli sulgpall , mis ta ka hukatas. Kord sulgpalli mängides võitis ta üht Alava poissi ning neil tekkis kaklus , mille José võitis. Ta oli sunnitud maalt lahkuma .
José sattus kokku tragunitega ja astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai ta kapraliks ning määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. Seal ta kohtaski Carmenit .
Tubakamanufaktuuri naistel oli tüli tulnud ning Carmen oli tüli käigus ühe naistest tapnud . José ülesanne oli ta vanglasse viia, kuid ta lasi Carmenil põgeneda, kuna naine talle väga meeldis. Selle eest läks José vangi. Vangist pääsenud lasi Ta Carmenil veel teisegi kuriteo korda saata ning seejärel oli ta sunnitud Sevillast kiiresti lahkuma. José liitus Carmeni sõpradega-salakaubavedajatega. Nad saatsid korda palju rööve ja isegi tapmisi. Lõpuks tappis José ka Carmeni enda, kuna soovis, et naine teda armastaks. Carmen teda enam aga ei armastanud ning nõustus sellega, et José ta tapab .
Joséle saigi saatuslikuks suur armastus Carmeni vastu. Ta oli lõkusus ning ei leidnud enam tagasiteed. José ainus võimalus oligi jätkata salakaubavedajatega koostööd ja teha seda, mida Carmen ütles. Kohati oli tal isegi endast kahju.
Väljast võis José paista kohutav jõhkard, kuid sisimas oli ta hea inimene. Ta hindas väga oma kodumaad ja tööd, kuid oli sunnitud neist loobuma .
Carmen- Noor, ilusa kehaehituse ja väga suurte silmadega väheldane neiu . Tema jalad olid nii kiired kui kaunid .
Carmen oli oma ilu tõttu alati meestest ümbritsetud. Sisimas ta tõenäoliselt ei hoolinud kellestki ega millestki . Carmen oli pidurdamatu ja teda ei peatanud ei seadused, reeglid ega ühiskondlikud normid. See naine oli üks suurimaid petiseid ja vargaid .
Tema käitumine oli alati väga ettearvamatu ja kunagi ei võinud teada kus ta parasjagu on ja mida teeb. Carmen oli väga iseseisev ja ei lubanud kellegil endale pähe astuda. Ta suutis peaaegu kõik inimesed oma pilli järgi tantsima panna.
Samas võis temas ka natukene headust tähele panna, kuna ta siiski päästis José ja aitas teda alati.
Tööd polnud ta korralikult tõenäoliselt kunagi teinud, kuna see oleks piiranud tema vabadust.
Carmenile meeldis väga ka lõbutseda. Ta nautis oma vabadust ja oli oma kummalise eluga rahul. Teda võis tihti näha lõbusa ja naeratavana. Ta ei olnud nõus oma vabadust mitte millegi vastu vahetama . Pigem suri, kui oli kellegi abikaasa.
3.Tegelase kunstiline teostus
Autor ei seadnud tegelastele mingeid piire . Ta lasi neil vabalt ja kirglikult tegutseda.
Selles teoses sai inimese iseloomust aru tema keele ja tegude järgi. Esimene ja kõige põhjalikum arusaam tegelase iseloomust ja välimusest tekkis alati siis, kui temaga tutvuti (jutustaja Joséga, José Carmeniga). Kohtudes alati hinnati välimust ning seejärel võis esimestest vahetatud sõnadest järeldada, millise inimesega tegu on.
Peategelased olid küll vargad, pätid ja mõrvarid, kuid nende keeletarvitus jäi viisakaks. Üksteisega võidi vahel ülbed olla, kui roppusi ega labasusi ei kasutatud kunagi. José oli viisakam, Carmen vabama keelekasutusega.
4.Tegelaskuju hindamine
Carmen oli väga omapärane ja harva esinev tegelaskuju. Kogu loo vältel jäi tema loomus aga samaks, ta ei hakanud elu teise pilguga nägema ega muutunud üldse. Ta oli alati vaba ja rõõmsameelne ning temas olid ühendatud kõik äärmuslikumad iseloomujooned.
José ei paistnud väga millegi erilisega silma. Ta oli pigem tüüpiline tegelane. Alguses oli ta aus ja korralik inimene. Austas oma tööd ja kodumaad. Olude sunnil pidi ta aga oma elustiili muutma ning ta ei saanud enam ausaks jääda. Armastus tõukas teda tegudele, mida ta ise võibolla polekski tahtnud teha.
Ta oli tihti väga armukade Carmeni peale ja õnnetu selle üle, kuhu ta oma eluga jõudnud on.
5.Tegelastele antud hinnangud
Autor ei anna oma teoses ühelegi tegelasele hinnanguid. Ta ei nimeta kedagi konkreetselt heaks või halvaks. Iga tegelane on lihtsalt oma moodi ja autor laseb sel ka nii olla. Lugejale on jäetud võimalus anda ise tegelastele hinnang ja otsustada, kas nad on õigesti või valesti toiminud .
Minule isiklikult ei meeldi Carmeni sugused inimesed. Selles teoses ma küll ei saaks väita, et ta oli saja protsendiliselt halb, kuid siiski ta ei olnud meeldiv tegelane. Samas aga mulle meeldis tema kavalus ja osavus ning oskus olla alati rõõmsameelne ja positiivne.
José oli minu jaoks pisut sümpaatsem, kuid ma tahaks loota , et elus on veel teisigi väljapääse kui see, mille José enda jaoks leidis. Mina poleks tema asemel nõnda toiminud. Ma oleks üritanud unustada Carmeni ja mitte liitunud salakaubavedajatega.

Süžee
Jutustaja ja José kohtuvad mäekurus. Edasi liiguvad nad koos ja lähevad Rongatrahtrisse. Jutustaja teejuht saab teada, et José on röövel ja annab ta üles. José läheb vangi ning jutustaja külastab teda. José räägib, kuidas ta on vanglasse sattunud ja miks ta üleüldse halvale teele on läinud. Joséd oli ees ootamas surmanuhtlus.

Kompositsioon
Jutustaja ning Carmen kohtusid ja samal ajal sattus kohale ka José. Hiljem vangis José rääkis sellest samast kohtumisest. Süžeeliinid ristusid.
Teejuht Antonio andis José ametivõimudele üles. José läks vangi. Järjestikused süželiinid.
Carmen on küll romantismiaegne teos, kuid ei ole täiesti romantiline. See on pigem romantismi ja realismi segu. Ühest küljest eksootika , tugevad karakterid ja metsikud kired, röövlid, mustlased, nõidus, ebausk , teisest küljest aga asjalik , rahulik esitus, mis mõnikord lausa teaduslikult kiretu, igasugused kommentaarid ning kõrvalepõiked ajalukku, keeleteadusse jne.
Diaalooge oli kautatud parajas koguses. Kuskil ei oldud asja keeruliseks aetud.
Teos on jaotatud nelja peatükki: Esimeses peatükis tutvub jutustaja Joséga, teises Carmeniga, kolmas peatükk, teose tuum räägib Josést, tema elust ja kuidas ta Carmeniga tutvus ning selle tagajärgedest. Neljas peatükk räägib üldiselt mustlaste elust.

Autori keel ja stiil
Autor kasutas palju elulisi näiteid. Oli aru saada, et ta on maailmas palju reisinud ja arvatavasti ka ise mustlastega kokku puutunud. Ta kasutas ka palju tsitaate, vanasõnu ja väljendeid erinevatest teostest. Ta tegi ka kõrvalepõikeid ajalukku.
Üldiselt oli sõnavara lihtne ja stiilipuhas.

Teema ja idee
Autor võis tahta ütleda, et ka väliselt halb inimene võib sisimas olla hea ning tal võivad olla omad põhjused, miks on läinud sellist teed pidi. Autor püüdis ka välja tuua inimese nõrkusi ja tugevusi ning seda, kui suur võib vahel armastus olla.

Lõpphinnang teosele kui tervikule.
Üldiselt oli tekst lihtne ja arusaadav, kuid minule valmistasid kohati probleemi võõrsõnad ning võõrkeelsed väljendid. Sisu oli lihtne aga huvitav.

Kasutatud kirjandus
Prosper Mérimée „ Colomba .Carmen“

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 93 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

93 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Paula67 Õppematerjali autor

Teose põhjalik analüüs. Saab hea ülevaate raamatu sisust ja tegevustikust.

carmen josé mustlased carmen

Sarnased õppematerjalid

docx

Prosper Mériée - „Carmen“

Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.

Kirjandus

doc

Georgeos Bizet ooper „Carmen“ retsensioon

tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on ,,Carmen" üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga traagiline ooper jutustab ühest mustlasneiust Carmencitast (Carmen) ning sõdurpoisist Don Jose'st. Esietendusel vilistati Carmen välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma heliloojad nagu Saint-Saëns, Tsaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks - lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Kuid Bizet ei näinud oma teose tähelendu, kuna kolm kuud hiljem pärast esietendust ta suri. Istun ja ootan, kuid mida

Muusikaajalugu

docx

Carmeni kokkuvõte

Öösel, kui kõik magasid, tahtis Antonio minna linna, et anda don José üles, kuna selle teate eest oli võimalik saada vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid Antonio ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Silmapilk läks rännumees don Joséd hoiatama ning too asus viivitamatult teele. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul kutsus Carmen ta aguliserval olevasse majja, kus Carmen hakkas rännumehele ennustama. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus don Joséks. Neil oli Carmeniga suur tüli. Don José juhatas rännumehe otsekohe majast välja ning jättis temaga jumalaga. Hiljem avastas rännumees, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Mõne aja möödudes kuulis rännumees, et don José on vanglas. Rännumees sai don Joséd vaatama minna, ning päris temalt vangisoleku

Kirjandus

docx

Prosper Mérimée “Carmen”

Ta teejuht Antonio tunneb uues kaaslases tagaotsitava röövli ära ning otsustab ta politseile üles anda. Seda kõike raha pärast. Mina tegelane ajab don Jose ülesse ning ta põgeneb. Hiljem saadakse don José ikkagi kätte ning määratakse hukkamisele. Enne seda aga kohtub ta uuesti mina tegelasega ning räägib talle kogu oma eluloo. Don José kohtub Carmeniga, kes jätab endast kustumatu mulje, kui on noor ja armuasjades kogenematu sõdur. Carmen on teistest naistest erinev mustlanna, kes teab, mida elult tahab ning kuidas seda saavutada. Don José armub temasse. Kahjuks jääb see armastus ühepoolseks. Don José on sõjaväelane, kes unistab ohvitseriks saamisest ja on aus. Taaskohtumine Carmeniga on uuesti tubakamanufaktuuri valvekorra ajal, kui Carmen on osaline kuriteos ning Don Josél tuleb ta vahistada ja viia vanglasse. Oma mesimagusa jutu ja kauni välimusega suudab Carmen don Jose pea sassi ajada ning põgeneda. Selle eest

Kirjandus

docx

M�rim�e ÜCarmen�

ma enam ei saa. Sinuga elada - ma enam ei taha.). Põhjus, miks José ränduri vastu sõbralik oli, oli see, et rändur pakkus kohtudes José’le sigareid ja süüa ning oli ta vastu kena. (Hispaanias paneb pakutud ja vastuvõetud sigar aluse sõprussuhtele) 4. Missugune on sinu lemmikkarakter? Miks? Kes on kõige ebameeldivam tegelane? Miks? Kui saaksid olla keegi selle raamatu tegelastest, kes sa tahaksid olla ja miks? Minu lemmikkarakterid on José ja Carmen. José’i meeldib mulle, sest ta on rahulik ja sõbralik, tundub nagu tema seltskond oleks meeldiv. Carmen meeldib mulle, sest ta on tark ja ilus, ta on ainult enda eest väljas ja ta on väga huvitav. Kõige ebameeldivam tegelane on ränduri/teadlase (jutustaja) teejuht, sest ta tahtis José üles anda, et raha saada. Ta ei hoolinud José viisakusest ja sõbralikkusest ning umbusaldas teda (kakssada tukatit pole maha visata, eriti veel kui saam maa sellisest nuhtlusest vabastada)

10.Klass Kirjandus

docx

P. Merimeé "Carmen"

Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu alhul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.

Kirjandus

docx

P. Merimee "Carmen"

ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud,

Kirjandus

docx

"Carmen"

2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

pirukasown: Minu arvates halb kokkuvõte. Sisu ümberjutustuses jäi vajaka. Analüüsile on põhiline rõhk pandud

01:37 12-05-2011

Paula67: See ongi teose analüüs mitte lihtsalt sisukokkuvõte, seega on analüüsile pandud suurem rõhk. :)

14:44 08-11-2011

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk