Jumalaema kirik Pariisis analüüs (10)

1. Sissejuhatus:
See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire , ülemdiakon Claude Frollo , kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda , kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul , ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna.
2. Teose ajalooline skeem:
Mõjud teose kirjutamiseks 
Kirjutatud 1830. aasta juulis revolutsiooni ajal Hugo oli vabariigi toetaja Ta tahtis vabadust poliitiliselt ja sotsiaalselt Mõjutusi ka 1789 Suurest Prantsuse revolutsioonist E. Delacroix maal “Vabadus viib rahva barrikaadidele”
3. Teose tegelaskond:
Tegelased:  
Pierre Gringoire – reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse.
Esmeralda – mustlastüdrukust   tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues päästab ta Gringoire´i
 Quasimodo – Jumalaema kiriku küürakas kellamees , kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener
Claude Frollo – Jumalaema kiriku ülemdiakon
Phoebus de Chateaupers – kuningliku kaitseväe kapten
Gudule – rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre.
Teose jooksul juhtus palju asju. Tegelaskond oli suhteliselt laiali koguaeg . Quasimodo oli alati omaette . Sattus harva rahva ette. Esmeralda aga armastas tantsida ja teda vaatasid koguaeg kõik. Ja suhtles paljudega. Põhiline mis teoses toimus oli Jumalaema kiriku kirjeldamine. Tegevust oli väga vähe. Alles väga lõpu poole toimus väga huvitavaid asju.
4. Tegelaskujude analüüs:
1. Tegelase koht üldises tegelaste süsteemis:
2. Tegelase iseloomustus:
Esmeralda on mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Ta armastas väga tantsimist. Ta oli hea, südamlik ja hooliv . Esmeralda esines alati oma kitsega. Esmeraldal oli Quasimodost kahju. Quasimodo armastas Esmeraldat väga aga hiljem sai teada, et Esmeralda on tema tütar. Esmeralda omakorda armastas Phoebust. Esmeralda ei elanud koos emaga sellepärast, et mustlased olid ta ema käest ära varastanud ning ise ülesse kasvatanud. Esmeralda abiellus vahepeal ka Gringoinega ja ta pidi temaga olema 4. aastat abielus. Esmeralda ja Phoebuse kohtumine ebaõnnestus kuna Claude Frollo tappis Phoebuse. Esmeralda võttis süü endale peale, sest teda hakati piinama. Tal oli lihtsalt nii valus ning ta ei kannatanud seda valu ära ja ta otsustas, et ta ütleb, et tema tappis. Claude Frollo külastas vanglas Esmeraldat ja ütles talle, et armastab teda ülekõige maailma. Kui Esmeralda hukkamisele viidi siis Quasimodo päästis ta ning viis ta Jumalaema Kirikusse. Esmeraldat et vahistatud kirikus, sest see oli puutumatu püha paik ning Quasimodo kaitses teda seal. Quasimodo andis Esmeraldale vile , millega ta saaks vilistada kui ta hädas on ja siis ta tuleb talle kohe appi. Esmeralda viisid kirikust ära Claude Frollo ja Gringoine. Esmeralda sattus tänu Claude Frollo pärast rotiaugu asuku mõjuvõimu alla. Rotiaugu elanik ei sallinud mustlasi, sest mustlased olid ta tütre ära varastanud. Suhtumine Esmeralda vastu muutus, kui
ta sai teada, et Esmeralda oli tema tütar. Ta võttis Esmeralda oma auku varjule sellepärast, et ta ei tahtnud , et ta tütar ülesse puuakse.
Soldatid said teada tänu sellele et Esmeralda on rotiaugus, sest Esmeralda kuulis Phoebuse häält ning hüppas püsti, ja enne kui ema teda takistada sai, oli ta juba aknaavas ja hüüdis: Phoebus! Kallis Phoebus! Tulge, mina olen siin! Phoebust aga polnud enam seal. Ta oli juba Coutellerie tänava nurga taha kadunud. Küll aga oli Tristan veel seal. Tristan nägi teda. Esmeralda tõmmati võlla.
3. Tegelase kunstiline teostus :
Victor Hugo “ Jumalaema kirik Pariisis” on obsessiivne romaan. Montfauconi kelder, mida Hugo kirjeldab nõnda: “Kivist kast, selle vastiku ehituse alusmüür, oli seest õõnes. Seal asus avar kelder, mida pealt kattis vana katkine raudvõre. Sinna ei visatud mitte üksnes inimeste jäänuseid Montfauconi ahelate küljest, vaid ka teiste õnnetute korjuseid, kes olid üles poodud mujal Pariisi võllasammastel.” Raudvõre on Justiitspalee piinakambri ahju ees: “Ahju sulgev raudvõre oli üles tõstetud. Tumedas müüris lõõmava ahjusuu kohal oli näha ainult võre varbade alumisi otsi, mis paistsid mustade, teravate, suurte vahedega hammaste reana, nii et kogu ahi sarnanes muinasjutulise tuldsülitava lohe suuga. Keset tuba üsna maa ligidal oli nahkmadrats. Selle kohal rippus võlvitud lakke kinnitatud pandlaga rihm vaskrõnga küljes, millesse hammustas nikerdatud läsuninaline koletis. Selle Tartarose nimi oli lihtsalt piinakamber.” Hugo kirjeldab Claude Frollo vaimustumist alkeemiast ja hermetismist küllaltki põhjalikult — on selge, et Frollo pole algaja ning järgnev selgitus kuulus keskajal alkeemia triviaalteadmiste hulka. Niisiis pole smaragdi näol tegemist mingi tavalise kalliskiviga, vaid alkeemilise vormeli tähistajaga. Tegelase keeltarvitus on väga leebe ja malbe. Esmeralda hoolis kõigist ja ei soovinud kellegile halba. Ta oskas inimestega viisakalt rääkida.
4. Tegelaskuju hindamine:
Esmeralda oli väga emotsionaalne. Ta ei saanud tihti aru mis temega toimub ja kus ta on. Ta kaitses alati Quasimodot ega põlganud teda. Kui Quasimodot peksti andis Esmeralda talle vett.
5. Tegelasele antud hinnangud :
Autor on pannud Esmeraldale hinnagu, et ta on naine kellesse kõik armuvad tahest-tahtmata ja ta on mustalneiu. Kes on nagu ees mainitudgi juba väga hooliv. Ta on teinud Esmeraldast teose tähtsaima tegelase. Minu hinnang: Minu meelest oli Esmeralda osa väga hea. See sobis sinna teosesse kuidagi. See kuidas ta Quasimodot aitas ja oli hooliv. Ja kuidas ta kõigile rõõmu valmistas oma tantsuga, mida ta tegi koos oma kitsega. See oli kurb kui ta lõpus võlla tõmmati, aga ta saatus pidigi nii minema ja midagi muud ei saanud teha.
5. Süžee
See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajand Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna.Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses.
6. Kompositsioon
Kaks süžeeliini: tegelaste elu ja 15. sajandi elu ning ehitised Põhineb kontrastidel: Esmeralda Quasimodo Quasimodo sisemine ilu Phoebuse väline ilu Jumalaema Kirik Pariisis Pariis ja sealne rahvas Claude Frollo Jehan Frollo Quasimodo Jehan 
Raamat on jagatus 1. raamatuks 2. raamatuks jne Kokku on 11.raamatut. Igas raamatu kirjutatakse erinevast teemast. Dialoogi kasutamist oli suhteliselt vähe, aga seda ka leidus.
 7. Autori keel ja stiil
Miljöö: 15. sajandi Pariis- klassitsismi vastand, sest keskendus keskajale ; ülistas pidevalt gooti arhitektuuri. Kirjandusvool : romantism . Žanr: Ajalooline romaan. Hugo kirjutas selle pärast mitmete näidendite kirjutamist, seega on teos eriti alguses mõningate näidendi tunnustega.
Romantism pürgis erakordse, suursuguse ja imepärase poole. Igapäevasus on kunsti surm – V.Hugo Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori, isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu.
Tundmuste, jõuliste elamuste ja fantaasia eriline rõhutamine Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud Looduseülistus, eriti eksootilise ja ürglooduse eelistamine tegevuse taustana Tundelise stiili kasutamine. Rahvuslikkuse rõhutamine. Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine
8. Teema ja idee
Teemad  -Peale suhete kujutamise on teos ka lugu: -Pariisi põhjakihtide ( lihtrahvas , Imede Õue asukad) ustavusest ja vaprusest. -Kuningas Louis XI väiklusest ja julmusest Kohtusüsteemi väiklikkus, piinamine -Jumalaema kirikust ja keskaegsest Pariisist, -Ülemlaul ehituskunstile kui rahva vaimsete rikkuste kehastusele
9. Lõpphinnag teosele kui tervikule:
"Jumalaema kirik Pariisis" on võrdlemisi hea raamat. Raamat on küll paks ja sisu üpris keeruline, kuid siiski lugejale arusaadav. Mainimist vääriksid peatükid "Katkine kruus", " Pisar tilga vee eest" ja "Väike sussike". Victor Hugo on lisaks tegelastevahelistele suhetele kajastanud ka arhitektuuriliselt ilusat Pariisi.