Teadusreferaat autoriõiguseseadus sündmuse kontekstis (0)

Tartu Ülikool Kultuuriteaduste instituut Iren Hansen AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE PORT ARTURI JÕULUMAA NÄITEL Teadusreferaat Tartu 2021


Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3
1. Autoriõigused..................................................................................................... 4 1.1 Kuidas on autoriõigused kaitstud Eesti Vabariigis.........................................5
1.2 Autoriõiguste levinumad rikkumised.............................................................5 2. Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaa............................................................7 2.1 Autoriõiguste rikkumine Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaal................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 10
Kasutatud kirjandus..............................................................................................12 2


Sissejuhatus Tehes   lapseeas   oma   esimesed   kritseldused   paberile,   ollakse   juba   täisväärtuslik   autor. Kritselduse ehk teose edasimüümisel aga on autoril õigus saada tasu. Tsiteerides Pisukest (2004) „Kõik inimesed on autorid. Suurem osa nendest ainult ei tea seda. Enamus ülikooli töötajatest ja üliõpilastest teab, et nad on autorid, kuid suur osa ei tea oma õigusi. Ja osa nendest, kes teabki oma õigusi, ei pruugi sageli osata neid õigusi kaitsta.“ (Pisuke 2004: 9) Seega   kirjutades   ülikooli   referaati,   artiklit   või   luues,   mis   tahes   teos,   on   see   kaitstav autoriõigustega. Antud referaat keskendub autoriõiguste rikkumisele sündmustel, kus kasutatakse erinevaid pildi, heli- ja videosalvestusi. Eesmärgiks on anda lugejale ülevaade, mis on autoriõigused, kuidas on need kaitstud Eesti Vabariigis ja millised on autoriõiguste levinuimad rikkumised sündmustel.  Uurimisobjektiks valisin juba toimunud Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaa, mille näitel kirjeldan, milliseid autoriõigusi rikuti ning mis osas toimus rikkumine teadlikult.  Olen omaalgatuslikult korraldanud erinevaid sündmusi 2009. aastast saadik ja sellel ajal ei teadvustatud   autoriõigusi   nii   aktiivselt   ja   ka   internetiavarused   antud   temaatikas   olid   alles lapsekingades.   Lapsekingade   all   mõtlen   siis   vähest   informeeritust,   mis   on   autoriõigused, kuidas need on kaitstud ja millised on tagajärjed, kui kellegi õigusi rikutakse.  Seega antud töö võimaldab mul püstitada hüpoteesi, et vähendada sündmustel autoriõiguste rikkumist, tuleks korraldajaid järjepidevalt informeerida autoriõigustest ning leida võimalusi koostööks erinevate autoriõigusi kaitsvate ühingutega.  3


1. Autoriõigused Autoriõigus on üks intellektuaalse omani liike, mis oma normistikuga tagab loojatele nende õigused.  Intellektuaalse   omandi   mõiste  tähistab   õigusi,   mis   tekivad   loometöös,   sh   tehnoloogilise loometöö tulemuste suhtes ja sellisel varal on alati omanik. (Õunapuu 2014: 1)  Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1. autoriõigus; 2. autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; 3. tööstusomand. (Samas: 1-3) Antud   töös   keskendun   ma   autoriõigusele   ja   Eesti   Vabariigis   reguleerib   autori   õigusi autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb  §39, et  „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015)  Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus  autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum  ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. „Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis“ (Autoriõiguse 2019).  Autoriõigus on tugevasti seotud ka teiste õigustega, mida nimetatakse naaberõigusteks ja mis omakorda   tekivad   juba   autoriõigustega   kaitstud   tööde   ümber.   „Naaberõigused   tulenevad autoriõiguse   põhimõtetest   ja   antakse   teoste   esitajatele,   fonogrammitootjatele,   raadio-   ja teleorganisatsioonidele   ning   andmebaaside   loojatele   või   valdajatele. Autorite   õigusi   oma teoste kasutamise suhtes aitab kaitsta Eesti Autorite Ühing“ (EAS). Autoriõiguste   temaatikaga   puutuvad   üha   enam   inimesi   kokku,   kuid   nad   ei   tea,   millised õigused ja kohustused selle temaatikaga kaasnevad. Korraldada võib väga häid sündmusi aga, kui ei teata intellektuaalsest omandist ja ei väärtustata teiste loomingut, siis tahes tahtmata jätab sündmus endast maha halva märke.  4


1.1 Kuidas on autoriõigused kaitstud Eesti Vabariigis Nagu ma eelmises peatükis kirjutasin, siis autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. „Iga   autorile kuuluv õigus väljendab teose praktilise kasutamise teatud viisi“ (Adamsoo 2012).   Selleks, et kasutada teiste autorite teoseid või anda kasutada oma teoseid, tuleb ise teada autoriõigusi ning autoriõiguse seadus on aluseks ka kokkulepete ja lepingute sõlmimisel (Samas). Järgnevalt loetlen, millised on isiklikud õigused, tuginedes autoriõiguse seadusele §12: 1) õigus autorlusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele; 7) õigus teose täiendamisele; 8) õigus teos tagasi võtta; 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt (Autoriõiguse 2019).  Samuti ütleb autoriõiguse seadus, et autori isiklikud õigused on autorist lahutamatud ja neid ei saa tehinguga loovutada, vaid on võimalus teose kasutajale anda litsents isiklike autoriõiguste kasutamiseks. Viimase puhul tuleb teose avaliku kasutamisega alati mainida ka autori nime. Autoriõiguse seaduse §13 järgi on autoril ainuõigus kasutada oma teost ning lubada ja keelata oma teose kasutamist kolmandate isikute poolt. Samuti on autoril õigus saada tulu oma teose kasutamise eest v.a. seaduses ettenähtud juhtudel. Ka teose reprodutseerimisel, levitamisel, tõlkimisel, töötlemisel jne tuleb saada autori nõusolek. 1.2 Autoriõiguste levinumad rikkumised Autoriõiguse seaduse kohaselt toimub autoriõiguse rikkumine siis, kui autoriõigusega kaitstud teost   kasutatakse   ilma   õiguste   omajate   nõusolekuta   või   on   teose   kasutamine   vastuolus kasutusõiguse ulatusega. (Autoriõiguse 2019) 5


Kõige   rohkem   on   autoriõiguste   rikkumist   täheldatud   internetis.   Internetis   leidub   lõputult erinevaid   faile   (filmi,   muusika,   e-raamatute,   arvutimängude   jne.),   mida   saab   kasutada kujundamisel,   materjalide   koostamisel   või   näiteks   sündmuste   korraldamisel.   Kasutades internetis leitavat fotot või muusikapala oma teose juures ning jättes selle eest tasumata tuleb leppida tõsiasjaga, et ollakse rikkunud autoriõigusi.  Üks lihtsamaid variante autoriõiguste rikkumisel internetis on P2P. See põhineb failide ja teenuste jagamise põhimõttel arvutite vahel. „Vastastikune partner salvestab failid oma arvutis või haldab teenuseid ja annab neile juurdepääsu teistele osalejatele. Vastutasuks saab partner sarnaste failide või teenustega teiste vahetuse osalejate arvutitest“ (Mis on …). Iseenesest on tegu ju hea ja lihtsa võimalusega jagada faile aga antud võrgu puuduseks ongi see, et failide jagamise eest ei maksta autoritasusid, kuna failide jagamist on peaaegu võimatu jälgida.  Autoriõiguste   rikkumist   võib   kohata   ka   erinevate   koolituste   korraldamises,   kus   läbitakse kellegi koolitus ning kopeeritakse antud koolituse materjalid hoolimata, et materjalidele on lisatud hoiatustekst, et kõik õigused on reserveeritud ja ühtegi selle õppematerjali osa pole lubatud reprodutseerida ega paljundada autoriõiguse valdaja kirjaliku loata. Ka   sündmuste   korraldamisel   avalikkusele   eksitakse   autoriõiguste   vastu.   Kui   korraldada näiteks laat, kuhu on kutsutud esinema mõni aktiivkollektiiv, siis tuleb arvestada, et esitatud palade eest tuleb tasuda autoritasu. Selle vastu eksitakse tänapäeval väga palju ja peamine põhjus on see, et tellija arvab, et tasudes aktiivkollektiivile honorari, on tema kohustused lõppenud. Võiks ju arvata, et aktiivkollektiiv, kes küsib oma esinemise eest tasu, tasub ka muusikaliste teoste eest, mille ta on laenanud oma listi. Kuid siin see nn lõhkine küna ongi, et üks   eeldab   teiselt   aga   omavahel   ei   suhelda.   Tegelikkuses   jääb   esitamata   aruanne   koos muusikalise listiga ning tasumata autoritasud koos litsentsitasuga.  Võttes   eeltoodu   kokku   siis   võib   arvata,   et   väga   tihti   eksitakse   autoriõiguste   vastu teadmatusest, sest kellele sa ikka lähed maksma, kui kasutad sündmusel vaid üht kellegi teise lugu. Internetimaailmas on lood hoopis teised. Sealsed tegutsejad on rohkem teadlikud, mida nad   teevad   ning   suuremas   osas   arvavad,   et   suudavad   jääd   anonüümseteks.   Samuti   on internetis   muutunud   aastatega   autoriõiguste   info   levik   kättesaadavamaks   ning   need,   kes soovivad olla ausad, seda ka on!  6


2. Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaa Port Arturi kaubamaja on üks kaubanduskeskustest Pärnu linnas ning asub kahes erinevas hoones nimedega Port Artur 1 ja Port Artur 2. Tegu on ühe vanima kaubanduskeskusega Pärnus,   kus   tegutsetakse   selle   nimel,   et   olla   alati   sammuke   konkurentidest   ees   ja   näida innovatiivsetena.   Klientidena   oleme   harjunud   nägema   kaubanduskeskustes   ka   tühju kaubanduspindu, mis tänapäeval kaetakse katetega, millel ilutsemas, kas kaubanduskeskuse logod või kirjad: „varsti avab siin uus pood“. Vahetult enne detsembrikuud jäi Port Artur 2s tühjaks 300 ruutmeetrine pind. Omanike vaatepunktist ei mõjunud see mainele hästi ja kiiresti asuti leidma lahendust, kuidas täita pind jõulude ajaks ning meelitaks rohkem kliente.  Mina tegutsesin sellel ajal Port Artur 2s mängumaaga. Peale igapäevase mängumaa tegevuse korraldasin ka erinevaid sündmusi nii lastele, peredel kui ka naistele. Võib olla ka sellest tingituna tuli Port Arturi turundusjuhilt pakkumine just minule. Info edastati telefoni teel ja sisuks oli: „Iren, mis sa arvad, kas sa oled valmis tegema Port Artur 2s jõulumaa ja hoidma seda lahti 3 nädalat?“  Esialgu ei osanud ma sellele midagi vastata ning võtsin mõtlemise aega. Seda anti lahkesti 3 päeva.  Kuna   pakkumine   oli   ahvatlev   ning   samas   ka   suurte   riskidega,   siis   otsustasin   võtta   selle pakkumise vastu. Nii vastuse andmine kui ka tasu kokku leppimine toimus telefoni teel, siis praegu mõeldes saan aru, millised olid tegelikud riskid. Ma sain ju kasutamiseks ruumi ja selle tegevuse eest tasu aga seda ei fikseeritud üheski dokumendis. Rääkimata sellest, kas mind palgatakse käsunduslepingu alusel või pakun antud asutusele teenust. Kõik see teema oli lahtine aga samas alustasin agaralt tiimi loomisega ja ruumi sisustamisega. 2.1 Autoriõiguste rikkumine Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaal Esimene samm jõulumaa avamiseks oli luua plakat. Kuna minu tiimikaaslase sõbral on suur pere siis pakkus ta, et võiksime kasutada plakati kujunduses nende perepilti. Kuna tegu oli ilusa perefotoga, kus ema- isa ja 3 last ning kõik nad olid pildil jõulumeeleolus, siis tundus see   hea   idee.   Et   foto   kenasti   plakatile   sobitada,   tuli   see   sobivaks   töödelda.   Nii   foto kasutamiseks kui ka töötlemiseks me luba ei küsinud ega tasu maksnud. Kuid  autoriõiguse seaduse § 12 lg 1 p 3 järgi on teose autoril õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas või autorinime tähistuses mistahes muudatusi ning õigus vaidlustada 7


ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi ehk siis õigus teose puutumatusele. (Autoriõiguse 2019) Kuna  meie  kasutasime  fotot  ja töötlesime  seda, siis sellel  perel  oleks olnud  õigus vaidlustada meie tegevus, kuna me tegime seda ilma nende nõusolekuta. Tegelikkuses oleks piisanud nõusoleku küsimisest, lihtlitsentsi sõlmimisest ja kokkulepitud summa tasumisest.   Kui   plakat   oli   valminud   ja   reklaam   välja   antud,   asusime   kiiresti   dekoreerima   ruume. Väiksema ruumi sisustasime filmipesaks, kus igal pühapäeva hommikul näitasime erinevaid multifilme. Multifilmide näitamiseks kasutasime CD plaatide, mille kodust leidsime ja mis vähegi sobis jõuludega kokku. Autoriõiguse seaduse kohaselt (§13 lg1 p1) on autoril õigus lubada   ja   keelata   oma   teose   reprodutseerimist,   kusjuures   „reprodutseerimiseks   loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist, mis tahes vormis või mis tahes viisil“ (Autoriõiguse 2019). Selleks, et näidata multifilme, oleks   tulnud   meil   võtta   ühendust   Eesti   Autorite   Ühinguga,   sest   see   ühing  kaitseb   Eestis autorite huve. See on autorite vabatahtlik organisatsioon, mis tegeleb peamiselt heliloomingu ja kujutava kunsti teoste autorite õiguste ühise esindamisega. Ühing sõlmib lepinguid teoste kasutajatega  ning kogub ja maksab välja autoritasu. Nii oleks ka tulnud meil täita vastav taotluse vorm, sõlmida litsentsileping (EAÜ-ga ja EEL/EFÜ-ga), loetleda neile multifilmid, mida soovime näidata ning tasuda autoritasud vastavalt tariifidele ning litsentsitasu.   Tehes tööd nii päeval kui öösel, saime me jõulumaa õigeaegselt valmis ja mis jõulumaa see on, kui jõulumuusika ei kõlaks. Nii võtsime appi youtube kanali ja laadisime sealt alla mitme tunni eest jõulumuusikat. Meil ei olnud aimugi, kas need muusikapalad on autoriõigustega kaitstud või mitte aga meie tegevusest jäid ka need autorid oma tasudest ilma ning meie panime toime õigusvastase teo. Seega kehtiva autoriõiguse seaduse järgi oleks tulnud meil enne failide allalaadimist hankida kas autoritelt või kollektiivse esindamise organisatsioonilt (EAÜ) vastav luba.    Peale sündmust  tulnuks meil koostada muusikalist, täita aruanne ning maksta autoritasud koos litsentsitasuga.  Pean oluliseks välja tuua, et kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse printsiibid ja viisid on välja toodud autoriõiguse seaduses (§79) ning nende peamine eesmärk on teostada ja kaitsta   oma   liikmete   varalisi   ja   isiklikke     organisatsiooni   põhikirjas   ja   liikmelepingus ettenähtud korras nagu näiteks: 8


1)   annavad   nõusoleku   teose   või   autoriõigusega   kaasnevate   õiguste   objekti   kasutamiseks, sõlmides selleks kasutajaga vastav leping; 3)   koguvad   ja   maksavad   välja   tasud   õiguste   omajatele,   mis   kaasnevad   õiguste   objektide kasutamise eest. Võttes kokku antud peatükk siis olen arvamusel, et inimesi tuleb teadvustada autoriõigustest, internetist erinevate failide allalaadimisel kohustustest tasuda autoritasusid ning samuti andes kasutada enda loodud teoseid, küsida nende eest õiglast tasu.  9


KOKKUVÕTE Sel aastal saab Autoriõiguse seaduse olemasolust Eestis 29. aastat. Olenemata pikast staažist on autoriõiguste kaitsmine igapäeva elus üsna keeruline, kuna rikkujaid on raske kindlaks teha, toimugu see rikkumine internetis või ettevõttes.  Kui   võtta   aluseks   jõulumaa   korraldamine,   mis   toimus   2010.   aasta   siis   kindlasti   ei   oleks toimunud   meie   poolt   sellist   rikkumist,   kui   me   oleksime   olnud   autoriõigustest   teadlikud (kirjutan teadmatuse oma kogenematuse hulka) või meiega oleks sõlmitud vastavasisuline teenusepakkumise leping, kus ühe punktina oleks ka välja toodud, et sündmusel kasutatavate teoste   eest   tuleb   tasuda.   Leian,   et   sellised   punktid   peaksid   olema   kajastatud   kõikides teenuselepingutes, et juhtida tähelepanu autoriõigustele. Samuti võiks autoriõiguste bännerid jne.   lingiga   olla   üleval   kõikjal   internetis,   kus   on   võimalik   midagi   üles/   alla   laadida. Sündmuste korraldajaid ja ettevõtjaid tuleb ning läheb aga kõigil on tegutsemisfaasis midagi õppida   ning   tööde   käigus   endaga   kaasa   võtta.   Eksimine   ju   ei   ole   kuritegu,   kui   seda tunnistatakse ja selle eest kantakse vastutust. Seega   minu   poolt   seatud   hüpotees   (tuleks   korraldajaid   järjepidevalt   informeerida autoriõigustest   ning   leida   võimalusi   erinevate   autoriõigusi   kaitsvate   ühingutega)   leidis kinnitust.   Olen   arvamusel,   et   inimestel   ei   ole   alateadlik   soov   rikkuda   seadust   vaid   seda tehakse pigem teadmatusest või ei ole seostatud tegevust seadusega. Samuti olen arvamusel, et tehes ettevõtjana  koostööd kollektiivse  esindamise  organisatsioonidega,  suudaksime  ära hoida rikkumisi, kuna mina, kui ettevõtja saan edastada autoriõiguse seaduse kohaselt infot oma kollektiivile, kelle tegevuseks on igapäevaselt luua reklaame, koostada koolitusi jne. Lugedes Autoriõiguse seadust, leidsin ennast korduvalt uuest lugemas mõnda punkti, millest esimese   korraga   ei   saanud   aru.   Siin   kohal   tahan   öelda,   et   ühiskonna   õigusteadvus   ja õiguskuulekus on seotud ka sellega, kuidas inimesed seadustest aru saavad. Olen arvamusel, et need, kes ei saa seadusepunktidest õigesti aru, loobuvad ka seaduste edasi lugemisest ja see viib ka neid rikkumisteni. Seega leian, et seaduse tekst peaks olema ühtselt mõistetav kõigile! Samuti peaksid sündmuste jt. korraldajad endale teadvustama, mis on autoriõigus ning viima ennast kurssi seadusega, et mitte hiljem sattuda eesti Autorite Ühingu võlglaste listi. Samuti 10


tuleks korraldajatel mõelda, et kui soovitakse asju ajada otse autoriga siis ei piisa näiteks muusikaliteose kasutamisel saada luba vaid muusika loonud autorilt vaid luba tuleb saada ka lauljalt.  Jõudes   tagasi   oma   referaadi   sissejuhatuse   juurde,   kus   kirjutasin   „Tehes   lapseeas   oma esimesed kritseldused paberile, ollakse juba täisväärtuslik autor“, siis leian, et Eesti Vabariigi koolisüsteemis   ei   pöörata   autoriõiguse   seadusele   erilist   tähelepanu   enne,   kui   alles   III kooliastmes. See, et II kooliastmes tehakse ülevaade, mis on plagiaat siis selleks, et kasvatada järeltulevat põlvkonda seaduse kuulekamaks, tuleks seaduste tutvustamisega alustada varem.  11


Kasutatud kirjandus Adamsoo, Reet, 2012. Intellektuaalne omand teadus- ja arendustöös.  https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24773/index.html, 21.12.2020 Autoriõiguse seadus. RT I 1992, 49, 615; RT I, 19.03.2019, 55.  https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005?leiaKehtiv, 19.12.2020 EAS. Intellektuaalomandi kaitse.  https://www.eas.ee/alustav/plaanitu-elluviimine/intellektuaalomandi-kaitse/, 19.12.2020 Eesti Vabariigi Põhiseadus. RT 1992, 26, 349; RT I, 15.05.2015, 2.  https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv, 19.12.2020 Mis on P2P. https://et.allsoftfree.com/3270750-tip-1-what-is-p2p, 21.12.2020 Pisuke, Heiki, 2004. Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus: 9. Õunapuu, Tanel, 2014. Intellektuaalne omand ja andmekaitse.  http://www.cs.tlu.ee/instituut/oppe_materjalid/avalik/Tanel_Ounapuu/ IOAK_loengumaterjal_2014.pdf    ,   21.12.2020 12

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. Autoriõigused
  • 1.1 Kuidas on autoriõigused kaitstud Eesti Vabariigis
  • 1.2 Autoriõiguste levinumad rikkumised
• 2. Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaa
  • 2.1 Autoriõiguste rikkumine Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaal
• KOKKUVÕTE
• Kasutatud kirjandus