1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste u...
nõudluse vähenemise. a) Õige b) Vale 2. Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on toote hind, seda suurem on pakutav kogus. a) Õige b) Vale 3. Pakkumisfunktsioon iseloomustab seost pakutava koguse ja hinna vahel. a) Õige b) Vale 4. Normaalhüvise nõudluskõvera tõus on negatiivne. a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige b) Vale 10. Kui kaup X ja Y on asenduskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise. a) Õige b) Vale 11
Eesti Mereakadeemia (kutseõppe osakond) Majanduse alused Anastassia Piminova 31 LJ Referaat Õpetaja: Tallinn 2013 MAJANDUSE MÕISTE Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub: - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kas...
1 Arvatakse, et parim, mida keskpank võib saavutada on: Vali üks: a. finantskeskkonna loomine, milles majanduspoliitika koordineerimine on võimalik ja välisšokid põhjustavad minimaalset kahju b. riigi majanduse täiesti iseseisev suunamine parimas võimalikus suunas c. passiivne jälgimine, et mitte teha olukorda hullemaks kui ta on d. valitsuse fiskaalpoliitika ebasoovitavate tagajärgede silumine 2 Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 2% võrra? 4 NB! Vastus kirjutada ilma protsendi sümbolita (%). 3 Mis põhjustab tsüklilise töötuse? Vali üks: a. igasugused tsüklonid jm. keeristormid b. majanduse tõusude ja mõõnadega areng c. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda d. töötajate liigne spetsialiseerumine 4 Disinflatsioon ja deflatsioon: Vali üks: a. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisul...
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahj...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loob...
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud...
saab osa püsikuludest tasutud).
o Tootmine lõpetatakse ajutiselt, kui p
poolt pakutav kaubakogus suureneb ja vastupidi, hinna langedes alaneb. Pakkumisseadus kajastab samasuunalist positiivset seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Turupakkumine kujutab endast kõigi individuaalsete pakkujate poolt igal konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste üldsummat. Turupakkumiskõver on joon, mis saadakse individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsummana, kus ühel või teisel hinnatasemel liidetakse müüjate pakutavad kogused. Turu tasakaal on kui turu tasakaaluhind ja tasakaalukogus on võrdsed. Turu puudujääk e defitsiit on olukord, kui nõutav kogus turul antud hinna korral ületab pakutava koguse Turu ülejääk e sufitsiit on olukord, kui turul pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Tasakaalupunkt on nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikumispunkt. Maksimum hind on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase. Miinimumhind e hinnapõrand on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase. Loeng 3: Nõudluse ja pakkumise elastsus
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise er...
kauplema. 13. kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu? Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. -turuhind ehk tasakaaluhind, on hind mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutata. 14. Millised on säästude paigutamise võimalused? Raha arvelduskontol- ei teeni interrsi, saab igal ajal välja võtta. Säästu- või kogumishoiuse variant, raha teenib intressi, raha ei saa igal ajal välja võtta. Tähtajaline hoius- ei saa raha lepingut katkestamata välja võtta.
Nende hindade mõistmiseks on hea kasutada nõudmise ja pakkumise mudelit. Nõutava tootmisteguri kogus sõltub tootmistegurite hindadest. See tähendab, et nõutava töö kogus sõltub palgamäärast, nõutava kapitali kogus sõltub intressimäärast ning nõutavad maa kogus sõltub rendist. Seega, kui tootmisteguri hind langeb, siis selle teguri nõutav kogus suureneb. Joonisel 11.1 iseloomustab tootmistegurite pakkumist kõver S. Tasakaaluhind kujuneb välja tootmistegurite nõudluse ja pakkumise kõverate lõikepunktis. Seega oleks tasakaalupunktis tootmistegurite kaubeldav kogus QF ja tegurihind PF Sissetulekute lähenemisviis: Tarbimine, säästmine ja investeerimine. SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. SKT elaniku kohta arvestamiseks
Varumuutuja momentsuurus (nt töötajate ja töötute arv, töötuse määr, valuutakurss) Voomuutuja jooksev suurus (nt inflatsioonimäär, sündide surmade arv, kogutoodang) Majandusmudelite üks tähtsamaid eeldusi on see, kui kiiresti palgad ja hinnad reageerivad nõudluse ja pakkumise muutustele turul. See tähendab kui kiiresti saavutatakse uus tasakaal. Enamasti eeldatakse olukorda, et turud on tavaolekus tasakaalus, st tasakaaluhind ja kogus määratakse nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikepunktiga. Taolist eeldust tuntakse nimetuse all turu tasakaal. Turu tasakaalumudel eeldab, et hinnad ja palgad on paindlikud. Tegelikult on reaalses elus vähemalt osa hindadest ja palkadest jäigad, vähemalt lühiperioodil. Paindlikud pikemal perioodil Jäigad - lühiperioodil
1. Loovus ja innovatsioon Loovus ehk kreatiivsus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. Loovuse avaldumiseks on vaja asjatundlikust, loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. 2. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks on jälgida trende, leida ja lahendada probleem ning täita lünk turul. 3. Äriidee ellu rakendamise põhilised printsiibid, äriidee testimine- sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee - ideede otsimine ning tasuvate ideede väljasõelumine. Välj...
Piisab hinna alandamisest 40 kr- ni, mille tõttu toimub nõudluse laienemine 300 tk- ni. Järelikult tootmist on vaja vähendada 200 võrra. 200 < 280. Tasakaaluhind 40 kr : D = S = 300 defitsiit P = 20 kr S = 100 tk D = 380 tk defitsiit - 280 tk pakkumine Joonis 5.1. Tasakaaluhind Tootja tõstab hinda ja suurendab väljalaset, mille tõttu nõudlus kitseneb ja jõutakse jällegi tasakaaluhinnani 40.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa Keiretsu tarneahel Jaapani moodi Referaat õppeaines ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on anda Jaapanis kasutatavaid süsteeme mitte tundvale inimesele ülevaade Jaapanis väga laialdaselt levinud ning ka mujale maailmasse jõudnud ärifilosoofia ning logistika vormist nimega keiretsu. Teema valikul sai saatuslikuks isiklik huvi Aasias, kui maailma ühes kiiremini arenevas piirkonnas kasutatavate äri tegemise ja koostöö lahenduste vastu. Olen üsna kindel, et 21. sajandil ei tule majanduslik ülemvõim enam eurooplaste kätte ning globaalse konkurentsivõime säilitamiseks peab tundma võimalikult paljude tegijate põhimõtteid. Nimelt usun, et Jaapan on teh...
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
13. Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest. 4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked Turg mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku-
Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest. 4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked Turg – mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents –turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal – ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku-
tarbitavad kogused on võrdsed. Tasakaalukogus q* tasakaaluhinnaga ostetav ja müüdav hüvisekogus Ülejääk selle hinna pihul pakutakse rohkem kui nõutakse (nt kõrge hind) Defitsiit osta soovitav kogus on suurem kui pakutakse (nt madala hinna juures Nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked pikal perioodil turutasakaal püsib, kuni muud tegurid püsivad muutumatutena. Kui toimub muutus, siis võib nõudlus- ja pakkumiskõver nihkuda. Kui pakkumiskõver nihkub paremale, siis tasakaaluhind langeb ja tasakaalukogus suureneb (tootmine odavneb ja suudetakse odavama hinnaga rohkem pakkuda). Nõudluskõvera nihe paremale põhjustab nii tasakaaluhinna kui tasakaalu koguse suurenemist (sissetuleku suurenedes on tarbijad nõus rohkem ostma isegi kõrgema hinna juures). Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge, kus turuhind võrdub minimaalse tükikuluga. Konkurents sunnib kasutama ressursse maksimaalse efektiivsusega. Kui
intressimäära turu üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena · netoinvesteerimispositsioon riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning kohustuste vahe · netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. · nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind · nominaalkurss keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes · nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades · nõudjad kõik, kes turult midagi osta soovivad · nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest · nõudmise hinnatundlikkus vt nõudmise hinnaelastsus
tarbimine - ongi vajaduste rahuldamine tarbimise üldine psühholoogiline seadus - J.M.Keynesi poolt formuleeritud seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tarbimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületamisel hakkab inimene säästma tarbimisfunktsioon - näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel tasakaaluhind - turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind tasakaalukogus - turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste kogus tasakaalupalk - tööjõu pakkimist ja nõudlust tasakaalustav palk tavamajandus - ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus - Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Tasakaaluhind, tasakaalukogus, maksimum- ja miinimumhind - Turu tasakaal- turujõud on tasakaalus. Tasakaalukogus - niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. Eksisteerib vaid üks hind, mille puhul nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Sellist hinda nimetatakse tasakaaluhinnaks. 5. Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus - Nõudmise hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja
9. Tollimaksu mõju analüüs Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. "väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist "väikese riigiga", kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20). Vabakaubanduse tekkimisel oletame, et maailmaturu hind on 8000 dollarit ja pakkumine väikese riigi jaoks selle hinnaga on piiramatu (s.t. lõpmatult elastne). Jooniselt võime lugeda, et vabakaubanduse tekkides saab riigis olema nõudlus 80 tootele, s.h. 20 neist täidetakse kodumaise pakkumisega ja 60 imporditakse
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassi...
9000 tasakaaluhin 32 11000 d 36 krooni MR =MC 20 14000 ülesanne on 13 19500 lahendatud Seega tasakaaluhind on: a) 32 krooni; b) 42 krooni; c) 36 36krooni; krooni; d) 20 krooni. 57. Oletame, et harus on 1000 firmat. Kõigis neis on piirkulu 2 krooni, kui igaüks neist toodab 5 ühikut; piirkulu on 3 krooni, kui iga firma toodang on 6 ühikut ja piirkulu on 5 krooni, kui iga firma toodab 7 ühikut. Kui tooteühiku hind on 3 krooni, on haru kogutoodang a) mitte rohkem kui 5000 ühikut; b) 5000 ühikut; c) 6000 6000ühikut; ühikut;
NORMATIIVNE MAJANDUSTEADUS annab hinnanguid, mida tuleks teha, tuginedes teatud normidele, standarditele või väärtustele (nt annab hinnanguid, kui hästi või halvasti mingi poliitika toimib ning mida tuleks muuta, et eesmärke paremini saavutada); eriarvamuste põhjused tulenevad väärtushinnangute erinevustest. EFEKTIIVSUS- Peamine normatiivne majanduslik kriteerium erinevate variantide vahel valimiseks. Turutõrgete puudumisel tagab hästitoimiva konkurentsi korral kujunev turu tasakaaluhind (turuhind) ressursside efektiivse jaotuse. TURUTASAKAAL tekib nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktis ehk hinna juures, kus hüvise nõutavad ja pakutavad kogused on võrdsed, st ei esine ülepakkumist ega ülenõudlust. NÕUDLUSKÕVER näitab, kui palju on tarbijad erinevate koguste tarbimise korral maksimaalselt nõus täiendava tarbitava hüviseühiku eest maksma ehk nende maksevalmidust. PAKKUMISKÕVER kajastab tootja piirkulu suurust ehk kui palju maksab
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) ...
Arvestustest 1.1. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutu...
mitte ainult ei tegutse turgudel (seda teevad kõik majandussubjektid). Kaubanduse spetsiifiliseks (kõige tähtsamaks) funktsiooniks turumajanduse tingimustes on eel- ja järelturgude ning konkurentsi organiseerimine. Kaubandusettevõte on ühe erilise kauba tootja. Selleks kaubaks on turg. Nimelt on iga kaubandusettevõte lokaalseks turuks, kus kohtuvad nõudmine ja pakkumine, kus tekib ülevaade turust, kujuneb tasakaaluhind. Oma vaba hinna või sortimendi kujundamisega loovad kaubandusettevõtted originaarseid turge ja piiratud, kuid hankijate ja/või ostjate poolt kasulikuks peetud turuülevaateid. Kaubandusettevõtte iga riiul, vaateaken, näitusehall, saatekaubamaja kataloog, telepood jne. on täielik turg, mis võib teenindada ükskõik millist pakkujat (hankijat) ja ükskõik millist nõudjat (ostjat). Konkurentsisituatsioon tekib ja tema ilminguks on näiteks ka see, kui ühel riiulil, vaateaknal või
Sobitamata koguse osas kuulub turuhinnaga tehingutellimus koheselt tühistamisele, kuna kõigi turuhinnaga tehingutellimustele laieneb tingimus „täida ja tühista”. • Tasakaaluhinnaga– vastavalt üksnes ava-või sulgemisoksjonil kasutatav tehingutellimus, mille peamiseks eesmärgiks on vastava oksjoni käigus katmata nõudluse või tekkiva üle pakkumise tasakaalustamine. Tasakaaluhinnaga tehingutellimuse hinnaks loetakse vastava oksjoni käigus kujunenud tasakaaluhind. Tehingutellimustele võib kehtestada ka lisatingimusi. a) Varjatud kogusega – tehingutellimuse kogusest kuvatakse tellimusraamatus vaid kindlaksmääratud osa ning ülejäänud osa tehingutellimuse kogusest tellimusraamatus ei kuvata. Varjatud kogusega tehingutellimuse kuvatud kogus ei või olla väiksem kui üks. b) Miinimumkogusega – tehingutellimuses määratakse kindlaks miinimumkogus, millest väiksema koguse korral sobitamist ei lubata.
tootmisressursside hinnad; tehnoloogia tase; tootjate ootused; tootjate arv; maksud. Kõverate kujunemine ja põhimõte 2.3 Turu tasakaalu joonis Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt. Punktis T asubki turu tasakaal. Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne. Tasakaalukogus (TK) on selle hinna juures nõutav ja pakutav kogus. Ülejääk, puudujääk- miks tekkis (hind tõuseb, langeb) Mitte alati ei kujune nõudmise ja pakkumise koostegevusest turul tasakaal, vaid hoopis üle- või puudujääk.
- Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks. - Turg liigub tasakaaluhinna poole, kus nõutav kogus võrdub pakutava kogusega – vastav kogus on tasakaalukogus. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. - Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist, mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus Turu puudujääk (defitsiit) - Turul võib tekkida lühiajaliselt turu puudujääk - Turu puudujääk ehk defitsiit on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse - Graafiliselt väljendatuna jääb puudujääk nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist allapoole - Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga.
Vabaturu tingimustes toimub selline hindade kohandumine automaatselt tasakaalu suunas. 9) Turutasakaalu mõiste (sh. puudujääk & ülejääk). Turu tasakaal (tähis E, equilibrium) on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus – see tähendab, et tarbijad ega pakkujad pole sunnitud oma käitumist muutma (mistõttu ei teki ka survet hindade ja koguste muutumiseks). On olemas ainult üks hind, mille korral pakutav kogus ja nõutav kogus on võrdsed – tasakaaluhind (Pe). Sellise hinna korral pakutav ja nõutav kogus on tasakaalukogus (Qe). Tasakaalupunktis toimub turu tühjenemine vastavalt tasakaaluhinnale ja tasakaalukogusele. 9 Kui hüvise hind ei ole tasakaalutasemel, tekib surve hinnamuutusteks (liikumaks turutasakaalu suunas). Puudujäägi korral leiavad tootjad, et nad võivad tootmismahtu suurendada, et
Peatükk algab nõudmise ja pakkumise olemuse ning nende graafilise esitluse tutvustamisega. Formuleeritakse nõudmise ja pakkumise üldine seaduspärasus, defineeritakse asendus ja täiendkaubad ning asendus ja tuluefekt. Eristatakse nihet piki (nõudmisepakkumise) kõverat kõvera enda nihkest. Tutvutakse nõudmist ja pakkumist mõjutavate teguritega. Järgnevalt pannakse nõudmine ja pakkumine kokku ning leitakse tasakaaluhind ja kogus. Peatüki lõpuosas tutvutakse hinna funktsioonidega: · nõudmisepakkumise tasakaalustamine; · tulude jaotamine; · tootjate ja tarbijate suunamine. Sõnastik: (31 terminit) alapakkumine vt. ülenõudmine asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
23. . Tollimaksu mõju seda kehtestanud riigis.Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. "väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist "väikese riigiga", kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 24. Optimaalse tollimaksu kehtestamise võimalus ja probleemid. . optimaalne tollimaks on võimalik, kui riik on oma tegevusega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid: sellisel juhul võib konkreetne riik tollimaksu kehtestamisest võitaTollimaksu mõju käsitlemisel baseerusime siiani eeldusel, et tegu on nn. väikese riigi juhtumiga.
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
Kordamisküsimused 2011 Hinnapoliitika ja strateegia MS.0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muu...
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
nende soovide rahuldamisel. stiimulid Kui ettevõte suudab hoida oma tootmiskulud normi piires, saab ta teenida kasumit, müües oma toodet turgu tasakaalustava hinnaga. Hoides samal ajal oma piiratud, kulukaid ressursse. Tarbijaid ergutab vähem tarbima teatud tooteid, et kohaneda pakutavate kogustega. Hind Pakkumine Ülejääk Tasakaaluhind Nõudlus Vaegus kogus Tarbijad ja säästjad VI peatükk · Millised on kaks peamist sissetulekuallikat? · Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? · Kuidas saad panna oma rikkust aja jooksul kasvama, säästes teatud osa oma tuludest?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
