Keiretsu - tarneahel Jaapani moodi (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Ettevõtluse õppetool
Tõnis Teinemaa
Keiretsu – tarneahel Jaapani moodi
Referaat õppeaines ärilogistika
Õppejõud: lektor Tarvo Niine
Tallinn 2013

Sisukord

Sissejuhatus

Antud referaadi eesmärgiks on anda Jaapanis kasutatavaid süsteeme mitte tundvale inimesele ülevaade Jaapanis väga laialdaselt levinud ning ka mujale maailmasse jõudnud ärifilosoofia ning logistika vormist nimega keiretsu.
Teema valikul sai saatuslikuks isiklik huvi Aasias, kui maailma ühes kiiremini arenevas piirkonnas kasutatavate äri tegemise ja koostöö lahenduste vastu. Olen üsna kindel, et 21. sajandil ei tule majanduslik ülemvõim enam eurooplaste kätte ning globaalse konkurentsivõime säilitamiseks peab tundma võimalikult paljude tegijate põhimõtteid. Nimelt usun, et Jaapan on tehnoloogia kasutamisele võtmiselt maailmas esirinnas ning kui me soovime ka enda majandust rohkem väärtuspõhiseks muuta, siis on Eestil siin üsna palju õppida.
Referaat on jagatud kolmeks osaks. Esimeses antakse ülevaade ajaloolisest keiretsu eelsest süsteemist ning keiretsu kujunemise põhjustest. Teine peatükk on keskendunud keiretsu erinevate liikide tutvustamisele ja Jaapani näidetele ning kolmandas peatükis keskendutakse keiretsu näidetele väljaspool Jaapani.

1. Ajalooline taust: Zaibatsudest keiretsudeni

Jaapani majanduses võib korporatiivsuhete ning ärivõrgustike uurimisel keiretsude laadsete süsteemide puhul ajaloos tagasi jõuda 17. sajandi algusaegadesse. Jõuliselt hakkas Jaapani majandus arenema aga indistrialiseerimisega, mis Jaapani puhul tähendas 1866. aastal Meiji Restauratsiooni aegset uue valitsuse moodustumist. Siiski tolle aegsed esimesed korporatiivsed moodustised ei olnud mitte keiretsud, vaid neid nimetati zaibatsudeks, mis tõlkes tähendab monopoli. Algselt oli tegemist väikeste perefirmadega, mis tegutsesid üle Jaapani väga erinevates tegevusalades. Majanduse kasvamisega kasvasid aga ka zaibatsud ning nende tähtsus riigis. Hilisemas faasis olid algsetest perefirmadest välja kujunenud perede poolt omatud, kuid hiiglaslikke mõõtmeid omavad monopoolsed holding ettevõtted, mis kujundasid kogu riigis toimuvat. ( Investopedia )
Zaibatsude ajastu kestis kuni Teise maailmasõjani. Siis aga sai neile saatuslikuks sõjaga kaasnev hävitustöö ning riigistamise tõttu tekkinud kahjud. Nimelt sõja ajal oli riik suure osa nende toodangust ja varast natsionaliseerinud ning alles jäänud varadest olulise osa hävitas ka sõda. Seega oli sõja lõppedes Jaapani majandus olulises osas hävitatud ning riigi majanduse uuesti käima saamiseks oli vaja kogu süsteem ümber teha. ( Ibid .)
See ei oleks pidanud zaibatsude jaoks täielikk lõpp olema, kuna nad olid riigis siiski olulised ärisuhted säilitanud, kuid lisaks finantsilisele majanduse laostumisele oli Jaapan Teise maailmasõja järel USA okupatsiooni all. Kuna zaibatsud olid oma olemuselt ebademokraatlikud monopolid , mille edukusel ja järjepideval arengul oli tugev seos kontaktidega valitsevas võimus. Lisaks oli zaibatsude kontroll äritegevusele nii totaalne , et nemad otsustasid uute toodete müügile tuleku ja võimalike hindade üle. Seega ei eksisteerinud läänemaailmale omast konkurentsi ning nõudluse-pakkumise tagajärel välja kujunevat tasakaaluhinda. Seetõttu ei saanud USA tolereerida senise süsteemi taastamist ning Jaapani majandus kaasati USA president Franklin Delano Roosevelti monopolide vastasest sõtta. (Twomey)
Kuna Jaapan oli oma kapitali sõjaga kaotanud ning neil puudusid sisemised ressursid majanduse uuesti loomiseks, siis tuli selleks kasutada välismaiseid laene ning välisinvestorite abi. Kuivõrd Jaapani ühiskond oli aga endiselt mõjutatud varasemast tugevalt protektsioniistlikust süsteemist ning Teise maailmasõja tulemusena olid maailmas väga paljud riigid olukorras, kus oli vaja välisabi, siis oli sisuliselt ainukeseks laenu pakkujaks jällegi riigi üle võimu tol ajal omanud USA. Seega pidi Jaapan tahes tahtmata aktsepteerima oma majanduse taaskäivitamisel USA-st sinna saadetud nõunike ettekirjutustega, mis sisaldasid ka zaibatsudel põhineva süsteemi hävitamist.
Tagant järgi teame, et 16 Zaibatsut lõpetasid täielikult oma tegevuse ning 26 tegevus korraldati oluliselt ümber. Sisuliselt tähendas see seda, et näiteks Nissani perefirma seniste omanike vara võõrandati, nende emafirmad likvideeriti ning ettevõttes mõjuvõimsad vanad juhid vahetati uute vastu. Seejuures ei piirdutud alati vaid zaibatsudega, vaid ka Matsushita, mida tänapäeval teame Panasonicu nime all, oli samuti USA võimude poolt sulgemisele mõeldud, kuid tänu 15 000 töötaja ning nende pere vastuseisule ning allkirjade kogumisele vastav protsess peatati.
Samas kuna USA eesmärgiks ei olnud siiski Jaapani majandust täielikult hävitada, vaid sealsed senised jõud uute vastu vahetada, kuid säilitada nende konkurentsivõime vastukaaluks Aasias levivale kommunismile, siis täielikult seniseid zaibatsusid ei hävitatud, vaid pigem eelistatigi nende tegevuse ümberkorraldust. Põhjus oli ka selles, et jaapanlased ise nägid zaibatsusid siiski pigem positiivse mõju allikana nende majandusele ning ettevõtete suur töötajaskond oli tihti vastu äärmuslikele muudatustele.

2. Keiretsud Jaapanis

2.1. Keiretsude põhiolemus ja erinevus zaibatsudest

Keiretsu (系列) on Jaapanist pärit termin, mida võib eesti keelde tõlkida kui gruppi ettevõtteid või ettevõtete ühendust. Sisuliselt on tegemist Jaapani korporatiivses kultuuris kasutatava äriorganisatsioonide koostöö vormiga , mille eripäraks on erinevate ettevõtete koondumine mõne konkreetse panga või teise keskse asutuse ümber ning ettevõtete tihe omavaheline seotus nii läbi omavaheliste tehingute, kui ka üksteises väikeste osaluste omamise. ( Kongo )
Jaapani ettevõtete omavaheline seotus on välja kasvanud ajaloos pikalt viljeletud isolatsionistlikust poliitikast, mille eesmärgiks oli piirata Euroopa kolonistide võimet end Jaapani majandusse ja sisepoliitikasse sisse süüa. Kuigi maailm on vahepeal kaubanduspoliitikate alast retoorikat muutnud, siis Jaapani kultuur on endiselt väga protektsionistlik. Samas on USA survel kui ka eeskujul vastu võetud mitmeid seadusmuudatusi, mille eesmärgiks on olnud monopolidest lahti saada, näiteks võeti 1977. aastal vastu monopolide vastane seadus, mis keelas pankadel ettevõtetes üle 5% osalust omada. (Tolunay)
Antud meede on andnud ka aluse keiretsude puhul aina keerukamate ärisuhete tekkeks. Nimelt just see piirang on üks teguritest, miks keiretsudes olevad ettevõtted tihti kõik üksteises väikseid osalusi omavad. Selline seotus aitab neil tugevamini vastu seista turuolukorra muutustele ning ülevõtmise katsetele, kui stabiliseerib ka ettevõtte äritegevust ning aitab rohkem keskenduda pikaajalistele eesmärkidele ning uute innovaatiliste projektide arendusele. Jaapanlased on seisukohal, et kui enamusosalus oleks jaotunud erinevate huvidega omanike vahel, siis oleks nende tööstusel ka palju raskem pikaajalistele eesmärkidele keskenduda ning sarnaselt lääne börsiettevõtetele peaksid nad vaid kvartalist kvartalisse liikuma.
Siiski on suured Jaapani ettevõtted noteeritud tavapäraselt nüüd avalikel börsidel, kus nad on kontrollitud neid omavate aktsionäride poolt. Kuid nagu eelnevalt näidatud, siis ei pruugi hulga väikeste osalustega seal olevate ettevõtete sildi taha peitunud omanikud väga zaibatsu aegsest süsteemist erineda ning omanike suhtumine võib olla varasemate perioodidega väga sarnane. Pigem on avalikult kaubeldavate ettevõtete institutsionalsed investorid just börsidel mitte noteeritud perefirmade omanikest märkimisväärselt lühiajalisematele tulemustele orienteeritud.
Oluliseks erinevuseks Jaapani keiretsude ja läänemaailmas tuntud korporatsioonide vahel on ka ettevõtete sisese informatsiooni jagamine. Ühte keiretsusse kuuluvad ettevõtted jagavad väga tihedalt omavahel informatsiooni, et ühtlustada äritegevust ning vältida ebatäpseid prognoose. See aitab kaasa puuduste lahendamisele, mille olemasoluga tutvusime logistika õllemängu simulatsioonis. (Isobe)
Joonis1: Näide keiretsu põhisest mudelist
Allikas: Zain 2012

2.2. Horisontaalsed keiretsud

Keiretsud jagunevad oma olemuselt kaheks, on nii horisontaalsed kui verikaalsed keiretsud. Horisontaalsed keiretsud, mida vahel kutsutakse ka finantskeiretsudeks, on koondunud tavaliselt ühe Jaapani panga või finantsasutuse ümber. Antud finantsasutuse ülesandeks on kindlustada keiretsusse koondunud ettevõtted, pakkudes ettevõtetele pikaajalist stabiilset finantseerimist ning tagades, et ülevõtmiskatsete ja muude probleemide korral ettevõtted üksteist aitaksid. Lisaks on keiretsus olevate ettevõtete juhtidele loodud ühised aja veetmise võimalused, mida tihti nimetatakse Presidendi klubideks, et hõlbustada nende omavahelist koostööd. Vastava stabiilse omavahelise koostöö ning võimaliku riskide maandamise eest aktsepteerivad keiretsus olevad ettevõtted reeglina ka madalamat kapitali tootlikkust. (Tolunay)
Juhtivateks horisontaalseteks keiretsudeks on nn Kuus Suurt, mis tähendab Fuyo, Sanwa, Sumito, Mitsu, Dai-Ichi Kangyo ja Mitsubishi pangandusgruppe. Horisontaalsete keiretsud on Jaapanis laialt levinud näiteks kindlustuse , panganduse, terasetööstuse, kaubanduse, elektroonika ja keemiatööstustes valdkondades. Horisontaalsetel keiretsudel võib esineda ka vertikaalseid harusid.
Viimasel ajal tehtud uuringud on aga näidanud, et vastupidiselt ootustele ei aita horisontaalsed keiretsud enam kaasa ettevõtetel äritegevuse riskide vähendamisele ning mõjuvad oma jäikade reeglitega üksnes kasumlikkusele negatiivselt. Küll aitavad nad kaasa aga määratud eesmärkide ja tegeliku tulemuse täpsemale korreleerumisele, mis lõppkokkuvõttes siiski suurendab ettevõtete stabiilsust. (Isobe)

2.3. Vertikaalsed keiretsud

Veritikaalsed keiretsud, mida vahel kutsutakse ka tööstuskeiretsudeks, on loodud selleks, et kokku koondada ühe tööstussektori erinevaid osapooli ning muuta äritegevust nii stabiilsemaks, kui efektiivsemaks. Tavapäraselt on sinna kaasatud nii hankijad , tootjad, kui ka müügiga tegelevad osapooled, et ühe äriringkonna siseselt saada kogu tootmisprotessiga hakkama. Sellistes keiretsudes on pankade mõju äritegevusele väiksem ning juhtivat rolli omavad sektori kõrgeimal tasemel asuvad ettevõtted. Kuna vertikaalsed keiretsud on väga populaarsed Jaapani autotööstuses, siis on vastavateks kõrgeimateks ettevõteteks näiteks Nissan, Honda või Toyota.
Vertikaalsete keiretsude puhul on huvitavaks asjaoluks ka ettevõtete jaotamine kategooriatesse läbi seotuse keiretsu tuumikuks oleva tegevusega . Mida lähemal äri tuumale , seda suuremad ning stabiilsema tegevusega on seal asuvad üksused. Väiksemad ning suurele ärile vähem olulised tootjad omavad suuremaid riske ning väiksemaid kasumimarginaale. Seejuures on põhjuseks just varasemate kontaktide ja kogemuse olemasolu. Vanu sisse töötanud võrgustikke ei hakata naljalt lammutama ning uued tulijad peavad end esmalt vähem oluliste tegevustega tõestama. Erinevus USA ja Euroopa puhul kasutusel olevast kapitalismist on üsna ilmne. (Twomey)
Suurim vertikaalselt integreeritud keiretsu grupp on Toyota. Kuna seda haldav pank on teisi vertikaalseid keiretsusid haldavate pankadega võrreldes keiretsu suurusega pigem väiksem, siis loetakse Toyotat vahel ka teistest vertikaalselt integreeritud keiretsudest enim horisontaalselt integreerituks. Seetõttu liigitatakse Toyotat vahel ka mõlema keiretsu tüübi alla. (Ibid.)

2.4. Keiretsude mõju Jaapani majandusele

Kuna ettevõtete sihid ja tegevus on orienteeritud pikaajalisele stabiilsusele, siis on keiretsud, oma laiahaardelise omavahel tugevalt seotud äride võrgustikuga pakkunud tugevat stabiilsust ka riigi arengule. Lisaks on Jaapanis üldiselt, kui ka nende suurtes ettevõtetes tugev töökultuur ning mõistetakse, et ootamatut elanikkonna kasvu seal ei paista, mistõttu olemasolevaid töötajaid väärtustatakse väga kõrgelt. Nii on keiretsude süsteem loonud keskkonna, kus töötajad võivad ühes ettevõttes või ühe ettevõttega seotud võrgustikus kogu elu tegutseda. See on hoidnud tööpuuduse Jaapanis ka pikaajaliselt väga madalana.
Huvitav on keiretsude puhul ka see, et kuna nad on 127 miljoni elanikuga Jaapani kohta väga mastaapsed, siis on nende mõju Jaapani majandusele väga tugev. Asi on tegelikult ka vastastikune - kui 1990ndatel tabas Jaapani majandust majanduskriis , siis said väiksema või suurema löögi ka kõik keiretsud. Kuna keiretsu sisu on valdavalt koondunud ühe suure panga ümber, siis kriisi ajal pidid pangad hulga halbu laenu maha kandma ning nõrgemas finantspositsioonis olnud pangad kas liitusid või panid oma tegevuse üldse kinni. On teada, et näiteks Mazdasid tootev Sumitomo gruppi haldav Sumitomo pank ja Sony ning Toshiba halduriks olev Mitsui gruppi juhtiv Sakura pank liitusid kriisi tingimustes Sumitomo Mitsui pangaks.

3. Keiretsud väljaspool Jaapani

Jaapani ettevõtete eeskujul on keiretsu mudelit hakatud kasutama ka mujal maailmas. Nii on keiretsu mudeli sarnase ülesehitusega Richard Bransoni loodud ja üle maailma üle 400 ettevõtet koondav Suurbritanniaga seotud Virgin Group ning Jamsetji Tata loodud Indiast välja kasvanud Tata Group, kelle hallata on üle 100 ettevõtte. (Economist)
Kuna keiretsu aluseks on väga tugev integreeritud koostöö, mille üheks eesmärgiks on läbi koostöö ka olemasolevaid ärimudeleid tugevdada, siis on Jaapani eeskujul analoogne koostöö levinud eelkõige just traditsioonilistesse tegevusharudesse, kus muidu riskid olid kõrged, kuid kasumimarginaalid kippusid väga väikseks jääma.

3.1. Keiretsude laadsed ühendused lennunduses

Seega saab keiretsu näiteid tuua ka lennundusest, kus enamik suuri lennufirmasid on seotud ühe või teise lennufirmade ühendusega. Üheks selliseks lennufirmade ühenduseks on Star Alliance , maailma esimene ja suurim globaalne ühendus, kuhu kuulub 28 lennufirmat, kellest tuntuimad on Lufthansa, EgyptAir, Air Canada , Scandinacian Airlines (SAS), TAP Portugal , kui ka United Airlines. Teise näitena saab tuua Oneworldi, kellest kuulsaimad on British Airways, Finnair, American Airlines ja Air Berlin . (Oneworld)
Erinevalt traditsiooniliste Jaapani keiretsudega on antud gruppidel või ühendustel nõrgem omavaheline osalus, vahel ei pruugi nad üldse üksteisega majanduslikult seotud olla, vaid panustatakse pigem koostööle turunduse, kauba- ja reisijate veo valdkondades. Näidetena saab tuua ühiseid müügi- ja teeninduskontoreid, lennukite hooldusjaamu, kui ka tegevustest ühishankeid suuremate allahindluse saamiseks ning transporditava kauba jagamise abil parema efektiivsuse saavutamist. Kuna hiljuti oli võimalus ka Estonian Airi nõukogu liikme Erki Urvaga lennunduses kasutatavatest alliansidest rääkida, siis kinnitas ka tema nende kasu just suuremate lennufirmade tegevusele. Estonian Air polevat nendega liitunud just oma väiksuse tõttu, mistõttu sobivat meile pigem kahepoolsed kokkulepped.
Klientide jaoks positiivsete tegurite kõrval esineb samas ka negatiivset. Nii võivad lennupiletite hinnad kasvada, kui kogu konkurents teatud liinil on koondunud ühe ühenduse kätte. See ei pea sugugi olema negatiivse tagamõttega kartelli laadse kokkuleppe tulem, vaid ekstreemsetest hinnaalandustest loobumise tagajärel on tasakaaluhind stabiliseerunud lihtsalt senisest kõrgemal tasandil. Seejuures on tarbijatel väga keeruline väliselt hinnata, kas omavahel sõlmitakse kokkuleppeid legaalsuse piiril kõikuva keiretsu või ebaausaks liigitatud kartelli põhimõtete alusel.
Teise klientide huve halvendava, kuid ettevõtete jaoks olulise arengu näitena saab tuua lennuliinil toimuvate lendude hulga vähenemist. Nimelt konkureerivad lennufirmad võivad populaarsemate liinide puhul võimalikult laia turuosa saamiseks olla huvitatud maksimaalsest lendude hulgast, mis tähendab ka mitme lennufirma samaaegselt väljuvaid pool täis lennukeid. Ühendustesisese koostöö abil on võimalik pooltühjade lendude hulka vähendada ning reisijaid erinevate lennufirmade väljalendude vahel jagada. Nii võidakse ka väljumiste ajad omavahel ära jagada või luua mingi optimaalne süsteem. Ka antud näite puhul on näha, et ettevõtluse jaoks kasuliku koostöö ja läänemaailmas kahjuliku kartelli vaheline piir on üsna õrn. Seega eeldab see ka kas ühenduse või mõne välise üksuse poolset tugevat kontrolli. Pikemas perspektiivis on optimaalselt ja efektiivsemalt tegutsevad ettevõtted vähem haavatud erinevatele majanduse volatiilsusest tekkivatele riskidele.

3.2. Räniorg ja tehnoloogiaettevõtted

Keiretsu mudel on uuema jõuna hakanud levima ka tehnoloogiaettevõtteid koondavas Silicon Valleys. Nimelt kuna erinevad uurimis ja arendustööd on kallid ning edu saavutamiseks võib olla vaja väga suuremahulisi arendusprotsesse teostada, siis on mitmed tehnoloogiaettevõtted omavahel üsna tugevat koostööd tegemas. Näitena saab tuua AOL-i ja Sun Micro, kes üksteises osalust küll ei osa, kuid teevad erinevate projektide osas tihedat koostööd.
Huvitava näitena saab tuua ka keiretsu nime sisaldava Keiretsu Forumi, mis on globaalne investeerimisalane kogukond , koondades omakapitali investeeringuid tegevaid ingelinvestoreid, riskikapitaliste ja institutsionaalseid investoreid. Keiretsu Forum loodi juba 2000 aastal San Francisco Idarannikul, seega Ränioru vahetus läheduses. Tegemist on hea näitega investoreid ja nende omanduses olevate ettevõtete juhtkondi koosnevast võrgustikust, mille eesmärgiks on sarnaselt Jaapani traditsioonilistele keiretsudele omavahel infovahetuse ja koostööga lisandväärtust luua. Siinkohal saab ka Eestit operatiivse tegutsemise eest kiita ning välja tuua, et 2012 oktoobris käis meie majandus- ja kommunikatsiooniminister USAs visiidil, mille raames kohtus ta ka Keiretsu Forumi juhtkonnaga, et edendada USA tegutsevate Eesti idufirmade tegevust (BNS).
Sisult analoogseid näiteid leiab tehnoloogiasektori ning idufirmade hulgast üsna rohkelt ning ka Eestis on teada riskikapitalistid , kes peale otsese investeeringu nimetavad oma poolse panusena ka kogemuste toomist ning koostöövõrgustiku pakkumist teiste analoogsete ettevõtete poolt, kes nende omanduses on. Sellised võrgustikud ei ole küll tegelikult täisväärtuslikud keiretsud, kuna tihti omavaheline koostöö on nõrk, kuid kui Jaapani horisontaalse keiretsus on koondutud ühe panga ümber ning pank pakub koondumiskohta ja hoolitseb oma ettevõtete eest, siis siin on koondutud analoogselt finantseerija ümber, kes samuti oma hoolealuste eest hoolitseb. Lisaks potentsiaali edasise koostöö arenguks piisavalt.

3.3. Net Group Eestis

Eesti kõige tuntuimaks keiretsu mudeli näiteks on end uue põlvkonna IT ettevõtteks nimetav Net Group, kes on 2012 aastal nimetatud eduka tegevuse eest ka Microsoft Eesti Aasta Partneriks.
„Net Group, võttis keiretsu mudeli eeskujuks viie aasta eest. Firma oli selleks ajaks tegutsenud iseseisvalt viis aastat ning oli selge, et jätkuva kasvu tagamiseks tuli teha tihedamat koostööd teiste IT ettevõtetega. See on väga hea koostöömudel, sest ei eelda teiste ettevõtete ülevõtmist või äraostmist. Ülevõtmistega ei pruugi olla rahul ülevõetavate firmade töötajad – nende identiteet saab kannatada ja sageli ei ole ülevõtmiste juures 1 + 1 = 2, vaid hoopis 1,5.” (Aasmäe)
“Net Group valis investeerimise vähemusosalustesse koos kokkulepetega, et müügi-, turunduse- ja finantstegevused koordineeritakse tsentraalselt ja Net Groupil on nendes küsimustes vetoõigus. Lepiti kokku gruppi kuuluvate ettevõtete omavahelise infovahetuse regulaarsus ja kord. Samas on iga gruppi kuuluva ettevõtte ärikultuur, juhtimine ja motivatsioonisüsteemid endised ning oma sõltumatu mina jätkuvalt olemas. Kliente teenindades tegutseme sõltumatute ettevõtetena, mõnikord isegi konkureerides omavahel.“ (Ibid.)

Kokkuvõte

Töö eesmärgks oli anda ülevaade Jaapani populaarsest keiretsu nimelisest suuri ettevõtteid koondavast ettevõtlusvormist.
Töö esimeses peatükis anti ülevaade Jaapani korporatiivse majanduse tekkest, keiretsudele eelnenud zaibatsudest olemusest ning nende Teise maailmasõja järgselt toimunud languse põhjustest. Teises peatükis tutvustati keiretsude olemust, anti ülevaade põhilisest eksisteerivatest keiretsude liikidest ning selgitati ära horisontaalsete ja vertikaalsete keiretsude põhiline erinevus. Lisaks toodi erinevaid näiteid Jaapanis eksisteerivatest keiretsudest ning tutvustati keiretsu süsteemi mõju Jaapani majandusele. Kolmandas peatükis keskenduti väljaspool Jaapanit eksisteerivate keiretsu või keiretsu laadsete süsteemide tutvustamisele. Tuli välja, et keiretsud on aktiivselt kasutuses lennunduses ning suuri arendustöid vajavates valdkondades, nagu IT. Ka Eesti pole keiretsudest eemale jäänud ning mudelit on edukalt juurutanud Net Group.
Referaadi autor on seisukohal, et koostatud töö võiks pakkuda teistele majandustudengitele huvitavat lugemist ning esialgu püstitatud eesmärk anda ülevaade Jaapanis populaarsest keiretsu süsteemist sai täidetud.

Kasutatud materjalid

Aasmäe, K. (2012) E24. Microsoft Eesti aasta partneriks sai Net Group. [WWW] http://www.e24.ee/996384/microsoft-eesti-aasta-partneriks-sai-net-group (16.10.2013)
BNS. (2012) E24. Parts Washingtonis : kriis kasvatas Eesti konkurentsivõimet. 11.10.2012. [WWW] http://www.e24.ee/1003284/parts-washingtonis-kriis-kasvatas-eesti-konkurentsivoimet (16.10.2013)
Kongo, P. (2008) Director . Jaapani keiretsu Net Groupi mahlas. [WWW] http://www.director.ee/jaapani-keiretsu-net-groupi-mahlas/ (16.10.2013)
Isobe, T. Makino, S. Goerzen, A. (2006) Japanese horizontal keiretsu and the performance implications of membership , [WWW] http://www.rieb.kobe-u.ac.jp/academic/ra /dp/English/dp190.pdf (18.10.2013)
Oneworld. (2013) [WWW] http://www.oneworld.com/member-airlines/overview (18.10.2013)
Tolunay, C. (1995) Japanese Keiretsu System And Its Impact On The US [WWW] http://www.cenktolunay.com/keiretsu.ht m (16.10.2013)
The Economist. (2009). Keiretsu [WWW] http://www.economist.com/node/14299720 (16.10.2013)
Twomey, B. (2009). Understanding Japanese Keiretsu [WWW] http://www.investopedia.com/articles/economics/09/japanese-keiretsu.asp (16.10.2013)
Zain, O. (2012) Keiretsu mudel. Keiretsu: A Special type of Ownership. [WWW] http://articles2day.org/2012/03/keiretsu-a-special-type-of-ownership-forms-of-business-ownership.html (18.10.2013)