Know-how 2 Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Töötaja kompetentsi säilitamiseks ja kasvatamiseks tuleb teda pidevalt koolitada; pidevalt vaid ühes firmas töötades on tal vaid ühe firma kogemus- puudub võrdlev info, kuidas mujal on analoogseid probleeme lahendatud. Kui ta on firmas ainuke IT spetsialist , pole kelleltki nõu küsida (kompetentsus langeb). ·Sisseostetud teenus IT firma spetsialistide kompetentsuse eest hoolitseb IT firma; ka partnerid ja tarnijad, kes pidevalt korraldavad täiendõpet erinevate toodete/teenustele IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (11) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Konfidentsiaalsus - Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Töölepingus on konfidentsiaalsuse punkt. Kui töötaja seda lepet rikub, riskib ta vaid oma isikliku mainega. Sisseostetud teenus Kohustub klientide ärisaladusi hoidma. Rikkumisel rakenduvad trahvid ja hooldusfirma maine rikutud.
Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid ➔ Makro- ehk üldkeskkond: globaliseerumine, majanduslik olukord, poliitiline olukord, tehnoloogia areng, demograafiline olukord Inimloomus organisatsioonis: (eksamiküsimus) 1. Individuaalne eripära 2. Taljumine 3. Inimene on tervik 4. Motiveeritud käitumine 5. Sekkumise soov 6. Isiku väärtus kohtlemise eetika Fredrick Taylor oli esimene, kes märkas inimvaatluse tulemusena (1910
e - (b + d). Vahe võib olla positiivne või negatiivne. Mida suurem on e (osa tollimaksust, mis jääb välismaiste müüjate kanda), seda suurem on riigi A võit tollimaksu kehtestamisest. • Nende tollimaksu tulemuse hindamiseks oluliste piirkondade suurus sõltub nii nõudmise kui ka pakkumise elastsusest ning kehtestatud tollimaksu suurusest Riigi heaolu tollimaksu kehtestamisest võrreldes vabakaubandusega kasvab, kuna riik on tähtis kaubanduspartner ja tarnijad loobuvad osast oma kasumist. • Optimaalne tollimaks annab maksimaalse heaolu tõusu, tollimaksu suurendamine üle selle hakkab heaolu halvendama • Riik peab olema maailmaturul olulisel positsioonil: suured tarbijad saavad mõjutada maailmaturu olukorda imporditollide kehtestamisega ning suured tootjad eksporditollide kehtestamisega oma toodetele. Niisiis on üheks teguriks turujõu olemasolu.
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse-ja ärinduse osakond Merili Meriloo Uurimistöö Laoprogrammid Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2012 Sissejuhatus Mis on laoprogrammid? Laoprogramm, tarkvara ladudele mõeldud progrmmid (tavaliselt lihtsalt "programm" või "rakendus") on ladude arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. Eristatakse süsteemiprogramme, mis peavad tagama lao operatsioonisüsteemi töö, ja rakendusprogramme, mis on mõeldud arvuti kasutajale kasulike asjade tegemiseks ( kaupade sisestus jne). Laotarkvara haldab materjalide liikumist Üldjuhul peab laotarkvara: toetama ettevõtte strateegiat ja eesmärke o...
2) taktikalised otsused - konkreetsem 3) operatiivotsused - lühiajalise ulatusega, hõlmavad vähe ressursse ning väikest riski Logistikaotsuste kolmnurk Strateegiat kavandades võta arvesse ka ärikeskkonda ja organisatsiooni ennast. Ärikeskkonna tegurid 1. Tarbijad nende vajadused, soovid, suhtumine, demograafilised tegurid 2. Konkurendid nende tugevused, positsioneerimine, maine, turu jaotus ja võim turul praegu, sisenemisbarjäärid 3. Tarnijad ja partnerid arv ja võimsus, taotlused, koostöövõimalused 4. Tehnoloogia hetkeolukord, kättesaadavus, arengud 5. Majanduskliima SKT, majanduskasv, inflatsioon, tööjõuturg, maksud 6. Omanikud soovitav kasum, muud eesmärgid 7. Juriidiline keskkond seadused, kokkulepped, reeglid, piirangud, nt konkurentsi- ja tööseadused 8. Sotsiaalkultuuriline keskkond klientide elustiil, mentaalne programmeeritus, trendid 9
2) taktikalised otsused - konkreetsem 3) operatiivotsused - lühiajalise ulatusega, hõlmavad vähe ressursse ning väikest riski Logistikaotsuste kolmnurk Strateegiat kavandades võta arvesse ka ärikeskkonda ja organisatsiooni ennast. Ärikeskkonna tegurid 1. Tarbijad – nende vajadused, soovid, suhtumine, demograafilised tegurid 2. Konkurendid – nende tugevused, positsioneerimine, maine, turu jaotus ja võim turul praegu, sisenemisbarjäärid 3. Tarnijad ja partnerid – arv ja võimsus, taotlused, koostöövõimalused 4. Tehnoloogia – hetkeolukord, kättesaadavus, arengud 5. Majanduskliima – SKT, majanduskasv, inflatsioon, tööjõuturg, maksud 6. Omanikud – soovitav kasum, muud eesmärgid 7. Juriidiline keskkond – seadused, kokkulepped, reeglid, piirangud, nt konkurentsi- ja tööseadused 8. Sotsiaalkultuuriline keskkond – klientide elustiil, mentaalne programmeeritus, trendid 9
5. Mis mõjutab juhtimist organisatsioonis? Juhtimist organisatsioonis mõjutab organisatsiooni väliskeskkond: Makrokeskkond koosneb: rahvusvahelised arengueeldused majanduslikud arengueeldused - sissetulek sotsiaal-kultuurilised arengueeldused iive, elanikkonna vanus; võõrtööjõud poliitilised ja õiguslikud arengueeldused uued seadused tehnoloogilised arengueeldused. Mikrokeskkond koosneb: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid organisatsioonid, mis kontrollivad ettevõtete tegeuvst (maksuamet, tolliamet, tööinspektsioon) strateegilised liitlased Juhtimist mõjutab veel: Organisatsiooni suurus mida suurem organisatsioon, seda tsentraliseeritum juhtimine (tippjuhtkond on suurim vastutaja) tavaliselt. Duaalse juhtimise korral detsentraliseeritud juhtimine. Organisatsiooni arengufaas 3 faasi: kasv, küpsus, langus
Vajalik söögi- ja joogipoolis valmistati linnapiiride sees või linnale kuuluvas linnasarases. Keskaegse Tallinna linnapiirides võis pidada koduloomi, samuti asus linna tööhoov ehk marstall linna sees. Linnasarases tegeleti põllumajandusega, puudujäävad põllumajanduslikud produktid saadi kohalikega kaubeldes. Esialgu toimis nn kliendi-patrooni süsteem, kus linnakodanikel olid omad kindlad tarnijad maapiirkondadest, kellega arveldati naturaalmajanduse tingimustes vahetuskaupadega. Hiljem keelustas Tallinna raad sedasorti tegevuse ja lubas edaspidi kaubelda ainult turul. Turu tarnijaid ja müüjaid sai Tallinna raad hõlpsalt kontrollida. Linna vajalikuks ja suurimaks tuluallikaks osutusid vesiveskid, kus jahvatati vilja. Tallinna raad määras veskitele spetsiaalsed veskimaksud. Vilja jahvatades pidid kõik maksma seda maksu ja raad teenis niimoodi suuri tulusid
Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protse...
EI a) Kui jah, siis kes andis toetust, kas KOV, riik, sihtasutused ja/või Euroopa Liit? VIII. TEABEALLIKAD JA KOOSTÖÖ TOOTE-NING PROTSESSIUUENDUSTEKS Hinnake järgneva teabeallika tõhusust teie ettevõtte innovaatilisele tegevusele. Hindamisel kasutage skaalat kõrge, keskmine, madal ning meie ettevõte pole seda teabeallikat kasutanud. 1. Firmasisesed teabeallikad Kõrge 2. Seadmete, materjali, komponentide või tarkvara tarnijad Keskmine 3. Erasektori kliendid/tarbijad Kõrge 4. Avaliku sektori kliendid/tarbijad Kõrge 5. Konkurendid või sama majandusharu ettevõtted Kõrge 6. Konsultandid või kommertslaborid Madal 7. Ülikoolid ja teised kõrgkoolid Madal 8. Muud teadusasutused Madal 9. Konverentsid, messid, näitused jms Kesmine 10. Teadusajakirjad, muu ajakirjandus Madal 11. Kutseliidud jms Keskmine
- mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus 5. Organisatsiooni makro ja mikrokeskkond Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised majanduslikud sotsiaal-kultuurilised poliitilised tehnoloogilised Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 6. Missiooni olemus Missioon peab vastama järgmistele küsimustele: millises äris me oleme, milline on see äri tulevikus ja milline ta peaks olema 7. Visiooni olemus Visioon on vaade organisatsiooni tulevikule, kontseptsioon sellest, milliseks organisatsiooni tahetakse arendada. Visioon peegeldab firma strateegilisi kavatsusi. 8. Juhtimise mõiste
Alati on mingid kliendid ja kaubad ettevõttele kasulikumad kui teised – seda ABC analüüs välja selgitabki. Klienditeeninduse audit: Hinnatakse ettevõttes osutatava klienditeeninduse taset. 20) ABC analüüs lk 127-132 ABC analüüsi eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond rühmadeks, millest igale kohandatakse vastavalt nende tähtsusele erinevaid lähenemisviise. ABC rühmitamisel on A rühm kõige tähtsam ning sinna kuuluvad tooted, kliendid või tarnijad mõjutavad firma tulemusi kõige rohkem. Samas on A rühma kuulujate arv suhteliselt väike. Tegevusi püütakse seega võimalikult hästi teostada just sellest rühmas. Samas ei tohi unustada B ja C rühmi, mis on aidanud saavutada laia tootenomenklatuuri või kliendibaasi. 21) Perfektne Tellimus lk 140 Perfektne tellimus näitab igasuguste probleemideta täidetud tellimuste osakaalu ja on kombinatsioon järgmistest mõõtarvudest:
juhtiv, tehnoloogia e. tehniline (materiaalne) allsüsteem. Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. Ükski organisatsioon ei eksisteeri üksinda, vaid see on osaks suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. 3.Keskkond. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid, tarnijad ning makro- ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades kompleksse süsteemi. Mikrokeskkonda saavad organisatsioonid mõjutada, läbimõeldult suheldes. Väliskeskkonnas on võimalused, ohud. 4.Sotsiaalne tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud
8 Kauba transport tarbija koju Tarbija valib endale meelepärase toote 9 Pakendi liikumine jäätmekäitlusesse Toode kasutatakse üldjuhul täies mahus ära, ainult pakend läheb jäätmekäitlusesse. Esimene etapp: Tooraine tootmine. Taimset rasva (oliivi, palmi, mandli) ostetakse sisse, seda kohalikud tootjad Eestis toota ei saaks. Loomset rasva saab ka siin toota. Sõltuvalt turutingimustest tarnijad muutuvad. Teine etapp: Tooraine transport tehasesse juhul, kui tootmine toimub teises tehases. Kasutada võib eri suurusega veokeid, olenevalt tooraine kogustest. Kolmas etapp: Seebi tootmine. 6 Et seep annaks peene kreemika vahu, poleks liiga rabe ja ei liguneks, lisatakse fosfaate. Karedas vees muutub seep "lubjaseebiks", mida võib näha pesukausis valge settena. Fosfaadid ei suuda seda täielikult takistada
organisatsioon moodab nn suhtlemise mojusust, seda toenaolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid votavad organisatsiooni kui usaldusvaarset partnerit, mis omakorda mojutab organisatsiooni tulemuslikkust. Makrokeskkond: 1. Rahvusvahelised tegurid 2. Majanduslikud tegurid 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid 4. Poliitilised ja oiguslikud tegurid 5. Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 14. Millised tegurid on organisatsiooni sisekeskkonna tegurid? Inimesed , nende teadmised, oskused, voimed, haridustase Organisatsiooni kultuur - normid, vaartused ja uldtunnustatud toekspidamised. Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, tookorraldusest ja nendega seotud susteemidest: informeerimine, tootajate varbamine, motiveerimine jms. 15
JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise Kriis= oht x võimalus Olukorra muutmise 2 võimalust A) Muuta organisatsiooni B) Püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! g Kohanemise strateegiad
Väliskeskkond jaguneb mikro- ja makrokekkonda. 13. Mida nimetatakse organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna teguriteks? Nimetage organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna tegurid. Mikro- ja makrokeskkonna tegurid - faktorid, mis on väljaspool organisatsiooni ning mõjutavad tema tulemusi. Makrokeskkond koosneb teguritest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised ja õiguslikud ,tehnoloogilised. Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. 14. Millised tegurid on organisatsiooni sisekeskkonna tegurid? Organisatsiooni sisekeskkonda mõjutavad järgmised tegurid: Inimesed , nende teadmised, oskused, võimed, haridustase. Organisatsiooni kultuur - normid, väärtused ja üldtunnustatud tõekspidamised. Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, töökorraldusest ja
Kõik struktuuriüksused, sh ka turundusosakond, paigutatakse tarbija suhtes võrdsesse seisundisse. Paratamatult jõutakse olukorrani, kus tarbijatel on keskne positsioon, turundusosakonnal aga ettevõttesiseseid tegevusi kooskõlastav funktisoon. 9. Ettevõttesisene turunduskeskkond. Koosneb erinevate allüksuste ja osakondade võimustruktuuridest ning töötajatest. 10. Turunduse mikrokeskkond. Mikrokeskkonna moodustavad lähimad äripartnerid, kelleks on tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid. 11. Turunduse makrokeskkond. Makrokeskkonna moodustavad kuus komponenti: majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik keskkond. 12. Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad, turundusorganisatsioonid ja süsteemid, turundusmeetmete analüüs, turunduse
Oskustööliste kaasamise ja hoidmise võime on tänapäeval üha suurem ... laieneb ettevõttest väljapoole tema kohalikku kogukonda, hõlmates väljakutse. Siin oleks näitajateks elukestev õpe, töötajate võimustamine, selles paiknevaid arvukaid sidusgruppe lisaks töötajatele ja omanikele sisene informeeritus, töö- ja pereelu (vaba aja) tasakaal, töötajaskonna ka äripartnereid ja tarnijad, kliente, riigiasutusi ning kohaliku kogukonna ja mitmekesisus, naiste võrdväärne palk ja karjäärivõimalused, kasumi ning keskkonna huvide esindajaid. Rahvusvaheliste sidemete mõjul võib see omandi jagamise skeemid, tähelepanu töövõimele ning tööohutusele. laieneda üle maailma. (1.2) Tööohutus ja töötervishoid (2.1) Kohalik kogukond ..
Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS........................................................................................................... 8 5. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISES DOKUMENDIKÄIVE, KOOSTAMINE, SÄILITAMINE.....................................
omavahel seotud lülidest - elementidest materjalivoogude juhtimise ühtses protsessis. Logistilise süsteemi lüli Iga logistiline süsteem koosneb teatud hulgast lülidest elementidest, mille vahel on kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted. Logistilise süsteemi lüliks nimetatakse teatud majanduslikku või funktsionaalset objekti. Nendeks lülideks võivad olla erinevad ettevõtted: tootjad, tarnijad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad erinevatel tasemetel, vedajad, ekspedeerijad, pangad, IT firmad jne. Logistiline ahel Logistiliseks ahelaks nimetatakse logistiliste lülide ühendust, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, planeerida ja teostada teatud hulk logistilisi funktsioone. Logistiline võrgustik Logistiliseks võrgustikuks nimetatakse logistilise süsteemi lülide hulka, mis on seotud
· C. Møller pakkus välja tegelike toimingute taseme tõstmisele kaasaaitamiseks 12 kuldreeglit ning 17 kvaliteediettevõtte ehtsuse tunnust. KVALITEEDI MÄÄRATLUS JA KVALITEEDIGA SEOTUD MÕISTED Kvaliteet · ... Määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded. EVS-EN ISO 9000:2001 Põhimõisted · Protsess seostatud tegevuste jada · Süsteem seostatud protsesside kogum · Tarnijad inimesed või organisatsioonid, kes eelnevad protsessile · Kliendid inimesed või organisatsioonid, kes järgnevad protsessile Sisemised ja välised kliendid Kliendid · Inimene, kelle vajadusi rahuldatakse Siseklient teine töötaja organisatsioonis Välisklient inimene väljast poolt organisatsiooni Sisemiste tarnijate- klientide ahel Sina
põhilised sissetulekuallikad. Nad andsid Nõukogude Liidu kogumajanduset 80 % ja tänu sellele püsis veel NSVL elus. Peagi hakkas USA otsima võimalusi ära kasutada Nõukogude Liidu sõltuvust maavaradest. Ameerika Ühendriigid leidsid lahenduse. Selleks tuli järsult alandada ülemaailmseid naftahindasid ja seega kõrvaldada Nõukogude Liidu võime teenida eluliselt tähtsat valuutat. Nafta on olnud alati seotud Lähis-Idaga, kuna nad on maailma suurimad tarnijad ja seega NSVL oli hindades sõltuv. Ülemaailmse tarnimise suurendamine toob kaasa üldise maailmahindade languse ja tagajärjeks oleks NSVL majanduse kahjustamine. Selleks, et tootmist suurendada, pidi saama OPECi nõusoleku, mis kahjuks ei olnud võimalik. Siiski oli Reaganil suurepärane läbisaamine Saudi-Araabia kuningaga, tänu kellele Ronaldil õnnestus oma plaani teostada. Naftatootmine suurenes meeletult, mis hävitas Nõukogude Liidu 1985. aasta valuutatulud
ehk ühel ja samal tehnoloogilisel platvormil saab toota näiliselt erinevaid tooteid, näiteks autotööstuses kasutatakse ühte ja sama kere erinevate mudelite tootmiseks. Ravimitööstuse peamised tehnoloogiaallikad on teadusarendustegevus ja baasuuringud. Autotööstuse puhul saab 6 rääkida mastaabiintensiivsest tehnoloogiatrajektoorist ehk peamisteks tehnolooga allikateks on projektibürood ning seadmetele spetsialiseerunud tarnijad. Teenindussektori kulud jäävad enam vähem samaks ehk konstantseks. See tähendab, et kui te tahate näiteks juukseid lõigata, siis juuksur peab teenindama enam vähema samas mahus teid, kui teisi kliente. Ka siin võiks rääkida mitmekülgsussäästust, sest kui juuksur kes on õppinud ka massööriks, pakub samas salongis mõlemat teenust, siis platvorm on sama, aga teenused erinevad. Teenindussektoris võib rääkida Tarnijast sõltuvast tehnoloogiatrajektoorist.
firma välismaale. Ennustatav areng teraviljakasvatuses on kindlasti mahetootmine, sest inimkond saab järjest rohkem keskkonnateadlikuks ning soovivad tervislikult toituda. Esialgu ei hakka mina mahetootmisega tegelema, aga kunagi ei saa öelda ei. Hinna ja omahinna suhe tuleb hoida ikka sellises seisus, et ettevõte teeniks kasumit. Tuleb tootmiskulusid hoolega planeerida. Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress tarnija Baltic Agro traktorid, Tehnika 5, Tartu 3840145 [email protected] OÜ varuosad, pm.tehnika Tartu Diiselküte. tartu info@terminaloil terminaal 7497248 .ee kevili Teravilja seeme. tartu 5595 575 [email protected] 6. SWOT analüüs
3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond, mida organisatsioon saab ise mõjutada konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Sisekeskond koosneb: töötajad, juhtimine, kultuur. 5. Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel Eesmärk on kindel lõpptulemus, mida soovitakse saavutada. Eesmärgiline juhtimine on keskendunud lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud. Smart mudel: Specific Measurable Achievable Realistic Time bounded 6. Juhtimise funktsioonide definitsioonid kavandamine organisatsiooni ja liikmete eesmärkide saavutamise abinõude
o poliitilised ja õiguslikud (valitsuse otsused, seadusandlus), o tehnoloogilised (tehnoloogia tase). 14. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? o Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. o Konkurendid (võisteldakse klientide pärast), o Kliendid (nendest sõltub äriedu), o Tarnijad (kas materjalid saabuvad õigeaegselt ja on kvaliteetsed), o Regulaatorid (kontrollivad organisatsiooni tegevust – keskkonnakaitse, töökaitse jmt), o Strateegilised liitlased (tehakse koostööd). 15. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr? Keerukus: Kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on? 16. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Muutlikkus: Kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist 17
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava, kõrvaleriala personalijuhtimine Veronika Žukova Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega. REFERAAT Juhendaja: Aet Kul Tallinn 2015 Enesejuhtimise teadmiste kasutamine ühe olulise eesmärgi saavutamise tõhustamisel SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTE...
Auditeerimine või isekontroll- majandus-tegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine. 3. Majandusinfost huvitatud osapooled. Kes, miks ja millisest infost huvitatud on? Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte;
Esmane info on vajalik, kui teisesest infost ei piisa turundusotsuste langetamiseks. Teisene info on olemasolev informatsioon, mida ei ole kogutud spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks, vaid muudel eesmärkidel. See ei ole kellegil varem kogutud, töödeldud, avaldatud ning on kättesaadav paljudele. Teisene info jaguneb sisene ja väline info. Ettevõttesisesed allikad: finantsallikad, turustusosakond, teenindusosakond, tootmisosakond. Ettevõttevälised allikad: tarnijad, vahendajad, konkurendid, tarbijad, info-ja nõustamisfirmad. 7. Algandmete kogumise meetodid Küsitlus(otsene intervjuu, postiküsitlus, telefoniküsitlus), vaatlus, eksperiment 8. Turundusmeetmestik J. McCarthy 4 P mudel : 1. Toode 2. Hind 3. Turustus 4. Toetus 9. Toote määratus, olemus ja tasandid Toote all mõistetakse kõike seda, mis võib rahuldada turu vajadusi ja soove. Tooted võivad olla füüsilised objektid(asjad), teenused, kohad, organisatsioonid, ideed, informatsioonid jne.
1 JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 2 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni 3 Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus 4 5 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise 2 teed: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! 6 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine Neli põhilist koosstisosa:inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad Peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks: loovus, uuenudsed, muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on prots...
6. Võlad tarnijatele võimalusel tuleks vältida ettemakseid tarnijatele, kui tarnija nõuab ettemaksu, siis tuleks kaubelda võimalikult paindlik ettemaksu graafik, näiteks kui tarned on osade kaupa, peaks ka ettemaks toimuma ositi. Maksmiseks võiks kasutada võimalusel pangatsekke, mis võimaldab makseperioodi lühendada ja seega on raha laekumine tarnijale suhteliselt lühiajaline. Tuleks võimalikult venitada tarnijale tasumisega, sest tavaliselt hakkavad tarnijad aktiivselt tegutsema sissenõuetega alles mõne päeva möödumisel tähtpäevast. Lepingu sõlmimisel tarnijaga tuleks püüda kaubelda võimalikult pikk maksetähtaeg, kuigi võib tekkida oht et tarnija hakkab kehtestama lisatingimusi. 8
resultaati ja samal ajal ka kui toimingut või protsessi. o Teenust käsitletakse kui tegevust, mis on seotud väärtuste vahendamisega ja suunatud vajaduste rahuldamine ning millega ei kaasne materjalide ja kaupade omandiõiguse üleminek. o On teada reegel, mida rohkem osutatakse teenuseid, seda kõrgem on teeninduse kvaliteet. o Teenindustase uuringud on näidanud, et kliendid määratlevad klienditeenindust veidi teisiti kui tarnijad. o Tihiti eelistatakse madalamat, kuid seeeest kindlamat teenindustaset, kui neile tegelikult pakutakse. Teenindustaseme hindamine. o Kompleksset klienditeenindust on võimalik jaotada teatavateks elementideks, mille taset on võimalik jälgida. o Jälgimiseks ja klienditeeninduse taseme hindamiseks on vaja need elemendid määratleda kvantitatiivsete eesmärkide kaudu, mõõtes teostatud teenindamist. o Klienditeeninduse tase on seotud üksikute mõõdetavate
22 kanamunaga. Koor on 2-3 mm paks ning avatakse toorelt külmal perioodil. puuriga ja keedetult nt rauasaega, puhastatuna võib koort kasuatada sisustuselemendina. Keeb ligi 2 tundi. K Kaaviar haruldane ja kallis soolatud tuurlaste kalamari, parim serveerimistemperatuur on 10°C. Värvuselt must või hallist tumepruunini. Suurimad tarnijad Venemaa ja Iraan. Kalmaar soolaveekogus elav peajalgne, torpeedokujulise keha ja kahe suure uimega tagaosas. Nahk on punakaslinna, liha valge. Neid võib hautada, praadida ja grillida ning kalmaaritindi abil pasta või risoto mustaks värvida. Kanapee väike suupistevõileib, läbimõõduga u 4cm, serveeritakse fursetilaual jookide kõrvale või peolaual eelroana.
LÄÄNE - VIRU RAKENDUSKÕGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA Äriökonoomika kursusetöö Õppejõud: Raili Kuusik Mõdriku 2012 2 SISUKORD JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA.....................................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS......................................................... 5 3. JUHTIMISARVSTUSE SEOSE...
lühendada neid kuni 35-40%. See tähendab puhverladude drastilist vähenemist ning prognoosi täpsuse paranemist. (Slepuhhov 2006) 6 Teise piitsaefekti põhjustajana said välja toodud ratsionaliseerimispüüdlused ja seda eeskätt piiratud pakkumisega kauba puhul. Efektiivsuse tõstmiseks võib taolises olukorras rakendada teistsugust varude jaotust tarneahelas. Tuues näiteks jaemüüjad, siis nende tarnijad võiksid neist igaühele saata kaubakoguse, mis on proportsioonis vastava jaemüüja turuosaga. Sellist skeemi rakendab teiste seas näiteks General Motors. Tellimuste kokkukuhjamise vastu aga aitavad samuti igasugused elektroonsed andmevahetussüsteemid, kuna need võimaldavad vähendada tellimiskulusid, mis on peamisteks kaupade kuhjumise põhjustajaks. Nii näiteks kasutab Nabisco taolist süsteemi eeskätt just selleks, et vähendada tellimiskulusid.
Kui ostjad on suured ja nendel on suur mõju läbirääkimistel 7 Odava tootja strateegia kokurentsitugevus: Firma-kululiider on tugevamas olukorras, et panna turuhinna väiksema piiri põhimõte) Odava tootja strateegia võimaldab ligimeelitavaid kaitsemehhanisme konkurentsijõudude vastu: konkurendid, ostjad, tarnijad, potentsiaalsed sisenejad, asendused. 8 3. KULUJUHTIMINE JA VIIE KONKURENTSIJÕU MUDEL Mis see on? Konkurentsiuuringute klassiku Michael Porteri viie konkurentsijõu mudel on analüüsimeetod, mille abil saab määrata ettevõtte tegevusvaldkonna konkurentsiolukorda. Miks kasutada? Porteri viie konkurentsijõu mudel aitab välja selgitada tegevusvaldkonna (tööstusharu) olukorra
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste ...
Äriprotsessi automatiseerimine - Seotud tarkvara arendamisega. Eesmärk on vähendada protsessi ressursside vajadust, võimaldades sellel toimuda ilma inimsekkumiseta. Selles kontekstis võimaldavad ärimudelid saada aru keskkonnast, milles hakkab toimima tarkvara + saadakse 3. Äriprotsess Kasutab sisendina üht või mitut ressurssi ning, teisendades või tarbides neid, loob uue või teisendatud väljundressursi. Ressursid võivad olla toodetud teiste organisatsioonide (nt partnerid, tarnijad jms) poolt. 4. Mõisteid + selgitusi (aitäh issi, hari mind) Väljundressurss - väljendab protsessi eesmärgi täitmist. Ühe protsessi väljund võib olla sisendiks teisele protsessile. Väljundil on väärtus sisemisele või välisele kliendile. Ärireegel - väide, mis kontrollib äriprotsesside teostamist, mõjutab organisatsiooni struktuuri ja tema ressursse ning piirab täitjate käitumist. Mõned ärireeglid täpsustavad eesmärke. Ärireeglid võivad viidata üksteisele.
1 Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nen...
· hinnapoliitika · hinna kujunemise alused ja kululiikide osakaal hinnastruktuuris 5.2. Turg · pakkumine, nõudlus, import, eksport, nende maht ja suunitlus · peamised konkurendid ja potentsiaalsed tarbijad ning vastavalt nende turuosa ja kindlus turul · marketingiprogramm · eeldatav turuosa suurus 6. Ressursid 6.1. Tooraine ja varustamine · tooraineturg ja hankekanalid · peamised tarnijad, nende maksetingimused ja hinnad · transport 6.2. Personal · töötajate arv · töötasud · planeeritav koolitus ja sellega kaasnevad kulud 7. Projekti finantseerimine 13 · finantseerimisallikad ja nende kasutamine · oma- ja laenukapitali suhe · aktsiakapital ja selle jaotumine osanike vahel · välis- ja kohalikud laenud · muu 8. Finantsprojektsioonid · projekti maksumus · investeerimisvajadus
Üldine eesmärk määrab ära ettevõtte suuruse, struktuuri, töötajate vajaduse, tehnoloogia, aineliste ja finantsressursside vajaduste. Spetsiifilised on lühemaajalised, täpsemad ja muunduvad põhieesmärkide saavutamise abinõudeks Sisekeskond koosneb: töötajad, kultuur, juhtimine Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased 3. Organisatsiooni efektiivsus ja säästlikkus Kõrge ja madal: Efektiivne kuid mitte tootlik. Ressursse on raisatud. Hea ja kõrge: Efektiivne ja tootlik. Eesmärk täidetud, ressursse kasutatud mõistlikult. Madal ja halb: Ei ole efektiivne ega tootlik Eesmärk pole saavutatud, ressursse on raisatud. Madal ja hea: Tootlikkus on kõrge, efektiivsus mitte Eesmärk saavutamata, ressursse kasutatud mõistlikult. Efektiivsus teha õigeid asju
· Sotsiaal-kultuurilsed tegurid muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. · Poliitilised ja õiguslikud tegurid seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt tehtud soodustused ja subsiidiumid. · tehnoloogilised tegrid tehnloogia tase, muutused selles. 8. Millest koosneb organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkonda kuuluvad konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid (organisatsioonid ja rühmitused, mis mõjutavad organisatsioon tegevust- tarbijakaitse, töökaitse; eristatakse kodanikulagatustel ja riikikult loodud regulaatoreid) 9. Milles seisneb juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus? Juht eetika väljendub järgmistes tegevustes: · Kuidas org. kotleb oma töötajaid (värbamine ja valik vabastaine, töötasu maksmine, töötingimused, privaatsus jne)
JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Inimeste kogum, is toimib ühise eesmärgi nimel. Tunnused: kordineeritus, tegevus eon eesmärgistatud. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Selged eesmärgid, haritud töölised, teadlik ohtudest. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside effektiivse kasutuse. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Tegevuste planeerimine, jooksvate tegevuste organiseerimine, inimtöötajate rakendamine, liikmete motiveerimine, tegevuste kordineerimine ja kontrollimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid: moodustuvad samal tasemel olevatest ametikohtadest, nt tippjuhid, keskastmejuhid jne. (INIMESED) - juhivad mingit kindlat t...
redaktsioon: Anna Sidorenko) D Ostjatelt laekumata arved 400 000 K Müügitulu 400 000 15.Klientidele lähetatud tellimuste kulud perioodi jooksul 240 000 (osakuluarvestus 168 000) D Müüdud kaupade kulud 240 000 K Valmistoodang 240 000 Koostada raamatupidamislausendid ja kanda summad kontodele. Kasutada järgmisi kontosid: Tooraine ja materjalid, Tootmise üldkulud, Mittetootmislikud üldkulud, Tarnijad, Tootmistööliste palk, Muu tootmispersonali palk, Sotsiaalmaks, Töötuskindlustus, Muud kreeditorid, Lõpetamata tellimused, Valmistoodang, Põhivarade akumuleeritud kulum, Müük, Nõuded ostjatele, oma valikul veel võla- või nõudekontosid Leida perioodi tulemus (kasum/kahjum) ja jäägid kontodel tooraine ja materjalid, Lõpetamata toodang, Valmistoodang Kalkuleerida tulemus nii täiskulu kui osakuluarvestuse põhimõttel
Juhtimisele avaldab otsest mõju keskkond, milles org töötavad. Org keskkond jaguneb sisekeskkonnaks, mille moodustavad org inimesed, kultuur ja juhtimine ja väliskeskkonnaks mikro- ja makrokeskkond. 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. 1. Rahvusvahelised tegurid 2. Majanduslikud tegurid 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid 4. Poliitilised ja õiguslikud tegurid 5. Tehnoloogilised tegurid 13. Nimetage organisatsiooni mikrokeskkonna tegurid. · Konkurendid · Kliendid · Tarnijad · Regulaatorid · Strateegilised liitlased 14. Nimetage organisatsiooni sisekeskkonna tegurid. · Inimesed, nende teadmised, oskused, voimed, haridustase · Organisatsiooni kultuur - normid, vaartused. · Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, töökorraldusest ja nendega seotud susteemidest: informeerimine, töötajate varbamine, motiveerimine jms. 15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr?
Ärijuhtimine on jõudnud võrkudevahelise konkurentsi ajajärku ja iga äriüksuse lõplik edu sõltub juhtkonna võimest integreerida firma keerukat ärisuhete võrku. Paljude suhete juhtimist üle tarneketi nim. tarneahela juhtimiseks. Neli peamist erinevust tarneahela juhtimise ja klassikalise ettevõttelogistika juhtimise vahel: 1. Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena mitte fragmenteritud elementide jadana (näit. tarned, tootmine, jaotus, etc. Nü tarnijad kui kliendid kaasatud planeerimisprotsessi. Planeerimine ületab seega ühe ettevõtte organisatsioonilisi püre, püüdlused planeerida tarneahela kui terviku tegevust. 2. Tarneahela juhtimine on suures osas strateegilise planeerimise protsess põhirõhuga strateegiliste otsuste tegemisel süsteemide operatüvjuhtimise asemel. 3. Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Traditsiooniliselt on varusid kasutatud kui ohutusventiüi tarneahela eri komponentide vahel
– Võimalik, et tarnija teab paremini (täpsemalt) tarneaega, mis võimaldab täpsemini kavandada tellimispunkti • Vähem defitsiiti = suurem müük – Prognoosimine on täpsem, reageerimine kiirem – Võimalik parem tooteartiklite koosseis (product mix) – Võimalik, et tarnija märkab kergemini nõudluse ebaregulaarseid kõikumisi ning uurib nende põhjuseid – Tarnijad võivad osalise kaubapuuduse korral eelistada VMI kliente, et vastata lepingu tingimustele • Väiksemad tellimisega seotud kulud – Kategooria jälgimise ja täiendamisega tegeleb tarnija – Võimalik, et vähem „üleöö“ tellimusi, mis tuleneb varude paremast kontrollist – Kui tarnija saab parema info, on tal parem varustatus, vähem järeltellimusi ja seega vähem tellimusi kokku
rakendamine. Riskianalüüsi käigus peavad olema välja selgitatud ka suurenenud riskiga töötajad, kelleks on: · rasedad ja rinnaga toitvad naised, · nõrgenenud immuunsüsteemiga töötajad (töötajad, kes kasutavad ravimeid, kellel juba esinevad nakkusest tekkinud kaebused) · töötajad, kes ei viibi bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonnas pidevalt (koristajad, seadmete hooldus- ja paigaldustöölised) · muud külastajad (loomafarmis külastajad), materjalide tarnijad ja teised isikud, kes viibivad episoodiliselt bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonnas. Mõned tööd eeldavad kokkupuudet suure hulga inimestega, näiteks bussijuhid, kelle nakatumisoht on tõenäoliselt suurem kui reisijatel. Nakatumisrisk peab olema etteaimatav (ettenähtav) enne riski hindamist ja kontrollimeetmete rakendamist (näiteks busside koristajad, kes oma töö käigus võivad kokku puutuda saastunud (nakatunud) süstlanõelte või muude jäätmetega, parkide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
