Innovatsiooni kostöömudelid (0)

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR
Ärijuhtimise õppekava , kõrvaleriala personalijuhtimine
Veronika Žukova
Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega.
Referaat
Juhendaja : Aet Kul
Tallinn 2015

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTEVÕTTES 4
1.EESTI ETTEVÕTLUSE KASVUSTRATEEGIA 4
2.TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON (TA&I) STRATEEGIA 6
Põhiseisukohad 6
3.INNOVATSIOONIKOOSTÖÖ 7
KOKKUVÕTE: 9
KASUTATUD KIRJANDUS: 11

SISSEJUHATUS

Eesti majanduse konkurentsivõime on määrava tähtsusega nii eesti inimeste elujärje parandamisel kui Eesti jõudmisel Euroopa jõukamate riikide hulka. Selleks peaks senisest palju enam panustama teadusesse ja innovatsiooni. Eesti tuleb muuta innovaatiliseks tippteaduse ja kõrgtehnoloogiaga riigiks. Innovatsiooni tasub investeerida, kuigi see valik nõuab palju pingutusi ja rasket tööd ning kulutused tasuvad ennast ära alles mõne aja pärast. ( Haridus - ja Teadusministeerium, 2007)
Käesoleva töö eesmärgiks on kirjeldada kuidas arenes ja muutus teadus- ja arendustegevus ja ettevõtete innovatsioon Eestis viimase kümne aasta jooksul. Ning vaadata üle kuidas on muutunud koostöö eesti ettevõte ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga
Urve Palo arvamuse järgi on Eesti eesmärk on olla targa majandusega riik. Seetõttu on riigi aktiivsus järgmisel seitsmel aastal esmalt suunatud valdkondadesse, kus on ettevõtete ja teadlaste koostöös kõige suurem potentsiaal lisandväärtuse. Arengufondi analüüs näitas, et suurima kasvupotentsiaaliga on Eesti majanduses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Nende valdkondade eelisarendamisele pühendumegi. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013)
Ühe olulise uuendusena keskendume strateegias ettevõtete vajadustele, kes Eesti majandust enim mõjutavad. Olulise osa Eesti ekspordist ja lisandväärtusest annavad ca 3700 firmat, kellele mõeldes on plaanis luua ettevõtte arenguprogramm. Programmi käigus kaardistatakse konkreetsete äriühingute arenguvajadused tootlikkuse tõstmiseks ning pakutakse professionaalset nõu, analüüsi ja tuge erinevateks tegevusteks. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013)

INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTEVÕTTES

Tuntud juhtimisspetsialist Peter Drucker on öelnud , et ettevõttel on kaks ja ainult kaks põhifunktsiooni: turundus ja innovatsioon. Innovatsiooni juhtimine ettevõttes hõlmab selle planeerimise, organisatsiooni ja kontrolli kõiki strateegilisi, lühemaajalisi ja operatiivseid ülesandeid. Selle all mõistetakse laiemas mõttes ettevõtte muutuste juhtimist. ( Vihalem , 1993)
Tegevusalati on Eesti majanduslikult aktiivsed ettevõtted koondunud enam-vähem samadesse valdkondadesse kui teistes Kesk-ja Ida-Euroopa maades. Tegevusalade struktuur näitab, et Eesti on muutunud teeninduskesksemaks maaks . Valdavaimaks teenindusalaks on kaubandus, kõige rohkem investeeringuid on tehtud hotellidesse ja restoranidesse. Tootmisettevõtetesse on enamus investeringuid on tehtud omavahendite arvel. ( Ivar Simson , Rein Lumiste ,Rünno Lumiste, 2000, lk 169)

EESTI ETTEVÕTLUSE KASVUSTRATEEGIA

Eesti ettevõtjaskonda iseloomustab mitu olulist strateegilist nõrkust. Mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjad imestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui pürgimises välisturgudele. Samas vajab parandamist juhtimiskvaliteet. Kitsaskoht on vähene ettevõtjate omavaheline koostöö eksporditurgudel, kus see on Eest mahtude väiksuse tõttu ekspordi õnnestumiseks sageli vajalik. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007)
Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2020 näol on tegemist kogu Eesti majanduse keskse strateegiaga, milles pööratakse tähelepanu kolmele reaalsele väljakutsele Eesti jõukuse kasvatamisel. Need on tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine. Seame endale aastaks 2020 üsna ambitsioonikad eesmärgid: kasvatada Eesti Balti- ja Põhjamaade ning Loode-Venemaa start-up keskuseks ja kujundada Eestist sobivaim riik suurkorporatsioonide arenduskeskuste jaoks Euroopas. Seitsme aasta pärast peab Eesti olema üks maailma parimaid riike ettevõtte loomiseks ja arendamiseks. Eesti eesmärk on olla targa majandusega riik. Seetõttu on riigi aktiivsus järgmisel seitsmel aastal esmalt suunatud valdkondadesse, kus on ettevõtete ja teadlaste koostöös kõige suurem potentsiaal lisandväärtuse. Arengufondi analüüs näitas, et suurima kasvupotentsiaaliga on Eesti majanduses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja - teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Nende valdkondade eelisarendamisele pühendumegi. Ühe olulise uuendusena keskendume strateegias nende ettevõtete vajadustele, kes Eesti majandust enim mõjutavad. Olulise osa Eesti ekspordist ja lisandväärtusest annavad ca 3700 firmat, kellele mõeldes on plaanis luua ettevõtte arenguprogramm. Programmi käigus kaardistatakse konkreetsete äriühingute arenguvajadused tootlikkuse tõstmiseks ning pakutakse professionaalset nõu, analüüsi ja tuge erinevateks tegevusteks. Endiselt on oluline Eesti inimeste ettevõtlikkusele ergutamine – meil peab olema palju rohkem uuenduslikke ja edukaid firmasid, kes suudavad pakkuda tööd kümnele või enamale inimesele ning oma tooteid ja teenuseid eksportida. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013)
Tuginedes GEM Globaalse ettevõtlusmonitooringu 2012 Eesti rapordile ettevõtete kasvuootuste näitajatena võib vaadelda ettevõtjate hinnanguid töötajate arvu kasvule ning rahvusvahelist ambitsiooni. Kui rahvusvahelistumise taseme poolest oleme sama arengutasemega riikide grupi keskmisel tasemel, siis ootused kõrgele töötajate arvu kasvule (st viie aasta jooksul rohkem kui 10 töötajat ja enam kui 50% kasvu) on Eestis varase faasi ettevõtjate puhul madalamad, jäädes alla ka Läti ja Leedu vastavatele näitajatele. ( Arengufond , 2012)

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON (TA&I) STRATEEGIA

Põhiseisukohad

Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegiale 2002–2006 „ Teadmistepõhine Eesti oli suunatud võimekate inimeste leidmisele ja konkurentsivõimelise infrastruktuuri arengule, mis vastaks Eesti vajadustele ja võimalustele, samuti rahastamise stabiilset kasvu. Väljakutse Eesti ettevõtlusele ja majandusele on suurendada tootlikkust ja suure lisandväärtusega eksporti ning luua uuendusvõimet soodustavaid koostöövõrgustikke, väljakutse avalikule sektorile on väärtustada teadmistepõhisust ja kujundada vastav poliitika. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007)
Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni intensiivsus on kasvanud. See peegeldab Eesti majanduse struktuuri, milles domineerisid madalatehnoloogilised väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Eesti ettevõtete innovatsiooniinvesteeringud (ettevõttesisene T&A, väljast tellitud T&A teenused, soetatud masinad ja seadmed , mis on otseselt seotud toote- või protsessiuuendustega, kulutused patentide ja litsentside omandamiseks, kulutused tootedisainile, koolitusele ning innovatiivsete toodete ja teenuste turustamisele) moodustasid 2004. aastal Euroopa Liidu nnovatsiooniuuringu andmetel 1,6% ettevõtete käibest. Kasvanud on ettevõtete võimekus teadus- ja arendustegevuse toetusi taotleda ja kasutada, märkimisväärselt on kasvanud innovatsiooni tugistruktuurides hõivatud inimeste arv märkimisväärselt on kasvanud innovatsiooni tugistruktuurides hõivatud inimeste arv. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007)
Eesti majanduses 2006-2008aa toimusid kiired muutused, mis muudab ka tulemuste tõlgendamise kohati keeruliseks. majandustõusu ajal oli ettevõtetel uuendustegevusteks rohkem vahendeid ja võimalusi. Samas läks ettevõtetel majandusbuumi ajal sedavõrd hästi, et vähenes surve innovatsiooniks, sellele hakati taas rohkem tähelepanu pöörama kriisi ajal, mil uute toodete ja turgude leidmine ja olemasolevate säilitamine määras selle, kas suudeti edukalt kriis üle elada. Samas olid kriisi tingimustes vahendid oluliselt piiratumad. Selliseid vastuolulisi arengu taganttõukajaid tuleb uuringutulemusi lugedes kahtlemata silmas pidada. (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus , 2011)

INNOVATSIOONIKOOSTÖÖ

Eesti on olnud edukas väliskoostöö arendamisel. Viimastel aastatel on 13–17% T&A koguinvesteeringutest Eestis tulnud välisfinantseeringutena (EL-i riikide vastav keskmine näitaja on 7–8%). Eesti edukus välisrahade hankimisel on seotud Eesti teadlaste aktiivse ja eduka osavõtuga Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammidest. 5. raamprogrammi esitati 809 projektitaotlust, millest rahastati 195 (24,2%), 6. raamprogrammi kolme esimese aasta jooksul on edukaid taotlusi juba 252 (23,4%). Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu teaduskoostöös ja on astunud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks (Euroopa Molekulaarbioloogia Konverents (EMBC)) ning sõlminud mitmeid koostöölepinguid (Euroopa Elementaarosakeste Füüsika Laboratoorium,( CERN )). (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007)
Võrgustikuteooria väidab, et ettevõtted on harva võimelised eraldatuna innovatsiooni tegema (Chesbrough, 2003; Powell , 1990; Rosenbloom, Spencer, 1996; Roberts, Liu, 2001). Ettevõtetevahelise koostöö kasulikkus seisneb eelkõige ressursside baasi ja kompetentsi laiendamises. Seega võib järeldada, et ettevõtte innovatsioonivõime paraneb laiema teadmiste baasi, kulude ja riski jagamisel, mis toimub koostöös teiste subjektidega (näiteks tarnijate, klientide, konkurentide, ülikoolide jt koostööpartneritega). (Arengufond, 2012)
Koostööpartnerite väärtustamise muster peegeldab ka olulisemate teadmusallikate mustrit . Kõige väärtuslikumaks hindavad ettevõtted viimastel aastatel kontsernisisest uuenduskoostööd (31,7%). Viimase kahe innovatsiooniuuringu tulemused näitavad kontsernisisese koostöö olulist kasvu, mis võib olla seotud nii innovatsioonikoostöö üldise sagenemise ja tähtsustumisega ettevõtete hulgas kui ka asjaoluga, et kontserni kuuluvate ettevõtete osakaal erinevate innovatsiooniuuringute valimites on kasvanud (2002–2008 aastaid kirjeldavates uuringutes vastavalt 38%, 45% ja 46%). Seejuures tuleb märkida, et väliskontsernide osakaal uuringuga hõlmatud ettevõtetest on püsinud stabiilsena (42,0%, 42,6%, 41,4%), kuigi Statistikaameti elektroonilise andmebaasi andmetel on samal perioodil väliskontsernidesse kuuluvate majandusüksuste osakaal kõigist kontsernidesse kuuluvatest ettevõtetest langenud 45,1%-lt 39,8%-ni perioodil 2004–2008. (Arengufond, 2012)
Ettevõtjad pidasid väga oluliseks koostööpartneriks tarnijaid (27,5%) ja kliente (23,8%), viimaste väärtustamine on vastupidiselt oodatule suhteliselt madal (võrreldes kontserni ja tarnijatega), samuti ajas kahanenud. Põhjuseid võib siin olla erinevaid:

• ettevõtted müüvad seesuguseid kaupu, mille puhul tarbija on hinna-, mitte tulemuse (innovatsiooni) tundlik ja seega ei nõua turg innovatsioone (sõltuvalt nii tegevusvaldkonnast kui ka paiknemisest tarneahelas);
  
• ettevõtted ei müü lõpptarbijale ja vahendajal ei ole innovatsiooni seisukohalt olulist teadmust või ei ole vahendaja nõus seda teadmust jagama .
  

(Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2011)
Koostööpartnerite asukohtade struktuur on Eestis erinevatel ajaperioodidel tehtud innovatsiooniuuringutes muutunud, mistõttu on ajas võimalik vaid võrrelda koostööpartnereid Eestis ja mujal Euroopas. Seega on nii Eesti ja Euroopa kui ka kõigi välisriikide partneritega kokku koostööd teinud ettevõtete osakaal kogu valimis ajas kasvanud. Võib tõdeda, et ettevõtted on laiendanud oma koostöövõrgustikku väljapoole Eestit, eriti Euroopa riikide partneritega. Välispartneritega innovatsioonikoostööd teinud ettevõtete osakaal püsinud stabiilselt kõrgel tasemel erinevates innovatsiooniuuringutes, mis on ootuspärane, arvestades Eesti siseturu piiratust. (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2011)
Euroopa riikide võrdluses paistab Eesti silma väga kõrge (keskmisest 2 korda kõrgema) Euroopa-sisese koostöö tasemega. Eesti koostöö taseme näitaja (48,6% innovaatilistest ettevõtetest) on vaid veidi madalam võrreldes Sloveeniaga, kus koostööd teinud ettevõtete osakaal oli kõrgeim Euroopas). Balti riikidest on Läti rahvusvahelised koostöönäitajad kõigi partnerite hulgas oluliselt madalamad. Mitmed väikeriigid eristuvad selles innovatsiooniuuringus kõrge innovatsioonikoostöö taseme poolest, seejuures on näiteks Sloveenia , Eesti, Küprose, aga ka Luksemburgi jaoks Euroopa-sisese innovatsioonikoostöö näitajad kõrgeimad. Kodumaised koostöövõrgustikud on väikeriikides sageli väga olulised, kuna ettevõtetel on parem ülevaade nii erinevatest äripartneritest kui ka avaliku sektori teadusasutustest, väliskoostöö puhul võib olulist rolli mängida väikeriikide avatus ja ekspordile suunatud koostöö suhteliselt suurem osatähtsus. (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2011)

KOKKUVÕTE:

Viimase kümne aasta jooksul Eesti arenes ja muutus teadus- ja arendustegevus ning ettevõtete innovatsioon. Tuginedes ülevaltoodud informatsioonile ja kasutatud allikatele võib öelda:

• Ettevõtete uuenduskoostöö on ajas kasvanud (seda just väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetes).
  
• Kõige olulisemad koostööpartnerid on oma kontserni ettevõtted.
  
• Ärivõrgustikud (tarnijad, kliendid) on jätkuvalt olulisemateks koostööpartneriteks, avaliku sektori roll on tagasihoidlik, koostöö ülikoolidega on kasvanud.
  
• Euroopas paistab Eesti silma nii üldise kui ka Euroopa-sisese kõrge koostöö sageduse poolest.
  

Kindlasti Eesti peab rohkem panustama arengule teadus- ja arendustegevuse, kuna

KASUTATUD KIRJANDUS:

Arengufond. (2012). GEM Globaalne ettevõtlusmonitooring Eesti raport. www.arengufond.ee ( http://www.arengufond.ee ).
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. (2011). Innovaatiline tegevus ettevõtetes aastatel 2006-2008. Tallinn: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Haridus- ja Teadusministeerium. (2007). Teadmistepõhine Eesti.Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013. Allikas: www.hm.ee: https://www.hm.ee/sites/default/files/tai_strateeiga_2007-2013.pdf
Ivar Simson, Rein Lumiste,Rünno Lumiste. (2000). Tooteinnovatsioon ja innovatsioonisüsteemid. Tallinn.
Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium . (2013, 09). Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020. Allikas: http://kasvustrateegia.mkm.ee/
Majandus-ja Kommunikatsiooni ministeerium . (n.d.). www.mkm.ee. Allikas: http://kasvustrateegia.mkm.ee/
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013, september). Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 20014-2020. Allikas: www.mkm.ee: http://kasvustrateegia.mkm.ee/
Statistikaamet . (2012, 05 24). Majanduskriis ei vähendanud ettevõtete uuenduslikkust . Allikas: www.stat.ee: https://www.stat.ee/57649
Vihalem. (1993). Marketing I. Tallinn.