Rahvusvaheline kaubandus KT2 (0)

Tartu Ülikool - Majandus - Rahvusvaheline kaubandus

1 Hindamata

Välismajanduslik kaitsepoliitika
Kontrolltöö kordamisküsimused

Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki.
suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest;
kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele

Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika.
TÖÖPUUDUSE ARGUMENT
Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti.
Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms.

Impordi piirangutest tulenevalt teenivad välisriigid vähem antud riigi valuutat ja vastusena püüavad omakorda vähendada eksporti sellest riigist
Impordi piiramise tingimustes ei taha investeerida välisfirmad. Tavaliselt ei alustata investeerimist üldse enne, kui kauba ostmine vaadeldavas riigis on saavutanud teatud taseme
Protektsionism võib viia inflatsioonile. Kaitsevalliga kindlustatud kohalikud tootjad ei suuda tavaliselt hoiduda kiusatusest tõsta hindu, et oma kasumeid kiiresti suurendada
Oluline oht peitub ka selles, et tavaliselt rakendavad teised riigid omakorda vastupiiranguid ning lõpptulemuseks võib olla nn. bumerangiefekt, millal iseenda meetmed pöörduvad omaenese vastu.
Ka võib töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel, tegelikult saavutatakse tööhõive eesmärgid siis, kui piirangute tulemusena tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse.
Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid).
Lõpuks tuleb arvestada, et välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. Import võib luua töökohti ka teistes harudes ja siit tulenevad survegrupid protektsionismi vastu.
Sotsiaalsed kaalutlused seoses tööpuuduse argumendiga
On väga raske mõõta rahas töötute stressi ja meeleheidet
Teisalt on raske veenda töötavaid ühiskonnaliikmeid , et nende olukord on kokkuvõttes parem kui osa maksurahast kulutada impordi tõttu töö kaotanute palgakompensatsiooniks
Võib olla ületamatult raske panna inimesi vastu võtma sunnitud pensioni kaotatud töökoha asemel
Komplitseerivaks asjaoluks on, et väljatõrjutud töötajad on sageli sellised, kes ei suuda leida uut töökohta, ega ole võimelised ümberõppeks
TOOTMISKULUDE ARGUMENT

Osa protektsioniste õigustab oma toiminguid asjaoluga, et välismaised kaubad on odavamad, kuna mõnes riigis on väiksemad tootmiskulud. Järelikult on tarvis barjääre, et muuta importtoodete hinnad kunstlikult kõrgemaks. Näiteks lubas Euroopa Liit 1996. aasta lõpul võtta töötingimused argumendiks maailma kaubandusvaidlustes[1]. Nende väitel maksavad Euroopa kaubad heade töötingimuste loomiseks tehtud kulutuste tõttu palju rohkem kui teiste riikide omad. Nüüd tahab Euroopa Liit kehtestada kaitsetollid viletsate töötingimustega riikide kaupade vastu.
[1] “Euroopa mure töötingimuste pärast” - Postimees , 31. oktoober 1996
Argument pole eriti veenev mitmel põhjusel :

hinnaerinevuste põhjusi on väga raske leida - on selleks tööjõu või tooraine odavus , tootmise kõrgem efektiivsus või tootjatele makstavad subsiidiumid,
kulud ja eesmärgid varieeruvad riigiti ning on võimatu kindlaks teha, milliseid kulusid õieti võrdsustada tuleks,
isegi kui hinnaerinevuste põhjusi on võimalik kindlaks teha, on raske mõista, miks hinnad ja kulud erinevates riikides tuleks kunstlikult ühtlustada - teooria järgi peitub siin just eeldus vastastikuse kasu saamiseks omavahelisest kaubavahetusest.
RIIGI JULGEOLEKU KINDLUSTAMISE ARGUMENT
Põhitees: iseseisvuse tagamiseks peab riik olema isevarustav vähemalt hädavajalike kaupadega.
Oponendid on seisukohal, et riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud.
Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma.

Tollilised piirangud: tollimaksu mõiste ja erinevad klassifikatsioonid.
Tollimaks [1] on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri.
Eksporditollide (nimetatud tavaliselt ekspordimaksuks) eesmärgiks on hoida nappe ressursse või toorainet kodus.
Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest
Sellise jaotuse puhul on vaatluse all eelkõige tollimaksuga saavutatav lõpptulemus.

Eritollid on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomine antud riiki tahetakse muuta raskeks.
Diferentseeritud tollide eesmärk on põhimõtteliselt sama: kehtestades erinevad tollid erinevatele kaupadele (tavaliselt on kriteeriumiks töötluse tase), püütakse saavutada erinevat mõju nende sisseveole.
Keelutoll versus tulutoll.

Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle ( ajutised ) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle.

Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise.
Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad , võetakse sageli kasutusele, kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti.

Kindel, väärtuseline ja kombineeritud tollimaks. Liikuv tollimaks.
Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult ( kaaluühik või muu ühik, näiteks - tükk ).
Väärtuseline e. ad valorem tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest (hinnast), kusjuures transpordikulud võivad olla kaasa arvatud või mitte.
Kombineeritud tollimaks kujutab endast kahe eelmise tollimaksu kombinatsiooni

Tollimaksu mõju seda kehtestanud väikeses avatud majanduses: tulemused valitsusele, kodumaistele tootjatele, kodustele tarbijatele, rahvamajandusele tervikuna .
Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. “väikeses riigis”, mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist “väikese riigiga”, kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20).

Optimaalne tollimaks – selle kehtestamise võimalused ja tulemused.
Tollimaksu mõju käsitlemisel baseerusime siiani eeldusel, et tegu on nn. väikese riigi juhtumiga. Seepärast võis ka impordi pakkumist maailmaturu hinna juures vaadelda täiuslikult elastsena. Niisugusel juhul ei peegeldu tollimaks ka riigi kauplemistingimustes[1].
Tarbijate kahju tollimaksust – a –b –c –d
Tootjate kasu tollimaskust +a
Valitsuse eelarvetulud +c +e
Puhas tulemus -b -d +e
Puhas tulemus sõltub sellest, milline on vastus tehtele
e - (b + d).
Vahe võib olla positiivne või negatiivne. Mida suurem on e (osa tollimaksust, mis jääb välismaiste müüjate kanda), seda suurem on riigi A võit tollimaksu kehtestamisest.

Nende tollimaksu tulemuse hindamiseks oluliste piirkondade suurus sõltub nii nõudmise kui ka pakkumise elastsusest ning kehtestatud tollimaksu suurusest
Riigi heaolu tollimaksu kehtestamisest võrreldes vabakaubandusega kasvab, kuna riik on tähtis kaubanduspartner ja tarnijad loobuvad osast oma kasumist.
Optimaalne tollimaks annab maksimaalse heaolu tõusu, tollimaksu suurendamine üle selle hakkab heaolu halvendama
Riik peab olema maailmaturul olulisel positsioonil: suured tarbijad saavad mõjutada maailmaturu olukorda imporditollide kehtestamisega ning suured tootjad eksporditollide kehtestamisega oma toodetele . Niisiis on üheks teguriks turujõu olemasolu.
Mida elastsemad on nõudmine ja pakkumine koduturul ning mida ebaelastsemad välisturgudel, seda suurem on võime kehtestada optimaalset tollimaksu.

Mittetollilised piirangud: klassifikatsioon , kasutamisvôimalused.
Mittetollilised piirangud võib jaotada viide suurde rühma, millest igaühes võib eristada veel tervet hulka erivõtteid:
Valitsuse osalemine väliskaubanduses.
Tolli- ja kauba sisseveoprotseduurid.
Nõuded tootele.
Koguselised piirangud (kvoodid)
Finantskontroll.

Impordikvoot kui mittetolliline piirang ja sellega seotud probleemid.
Impordi kvoot on koguseline piirang, millega määratakse teatud kauba lubatud aastane impordimaht antud riiki.
Kvoot võib olla kogu maailma müüjatele või olla rakendatud erinevatele riikidele. Viimasel juhul tõuseb küsimus nende jaotamise meetoditest. Maailma praktika tunneb kolme impordilubade (impordilitsentside) jaotamise meetodit:
Enampakkumine
Fikseeritud eelisseisund
Ressursside kasutamise efektiivsuse alusel
Mõningatel juhtudel loetakse kvoote tollidest paremaks kaubavahetuse reguleerimise võtteks:
Tollide kehtestamisel pole võimalik täpselt määrata tulevase impordi mahtu, kuna aga kvootide süsteemi puhul on see väga täpselt teada,
Kvoodi rakendamine võib aidata parandada riigi maksebilanssi, vähendades kulutusi impordile ka maailmaturu hindade langemise tingimustes; kui sellisele kaubale oleks rakendatud tolle, oleks ikkagi olnud võimalik impordi suurenemine ja maksebilansi halvenemine.
Kvoodid annavad valitsusele suurema võimu ja paindlikkuse. GATT-i voorude kokkulepped on piiranud valitsuste võimalusi tollimaksude tõstmiseks, kuid kvootide kehtestamiseks olid kuni 1996. aastani suhteliselt vabad käed

Dumpingu mõiste ja dumpingu kehtestamisega seotud probleemid.
Dumpinguga on tegu, kui kaupu müüakse välismaal odavamalt tootmiskuludest (pro: omahinnast).
Dumping on kaupade müük välisturul hinnaga, mis on oluliselt madalam siseturu hinnast.
GATT’i reeglitega olid dumpinguvastased kaitsemeetmed lubatud Article 6 järgi, kuid nende rakendamiseks pidid olema täidetud kaks tingimust:

Tõestatud müük “odavamalt kui õiglase hinna eest”[1].
Tõestatud, et kodustele tootjatele on tekkinud materiaalne kahju.
GATT defineeris dumpingut ka kui toote pakkumist eksportturul müügiks hinnaga alla “normaalse väärtuse”[2].

Sporaadiline dumping
Pole tahtlikku kavatsust dumpinguks
(odavalt müüakse toodangu ülejääke)
Pidev dumping - hinnadiskrimineerimine
Kasumi maksimeerimine
üle erinevate turgude
Tsükliline dumping
Katta vähemalt muutuvkulud
Kaitsev dumping
Minimiseerida kahjud
üle-määrastest toomisvõimsustest
Masstootmine
Saavutada
mastaabisäästu efekti realiseerumine täies ulatuses
Turu loomise dumping
Saavutada kompaniile turuliidri
positsioon uue toote osas
Röövellik dumping
Saavutada monopoolne
positsioon välisturul
“Laubad-kokku”
Rünnata
turuliidrit eksportturul

Mitmepoolne kaubavahetuse reguleerimine. GATT ja WTO.
Algselt (1944) oli olemas plaan, et maailma-kaubanduse liberaliseerimist peab hakkama administreerima suur, efektiivne organisatsioon – Rahvusvaheline Kaubandusorganisatsioon[1].
USA Senat ja mõnede teiste riikide valitsused aga polnud valmis aktsepteerima selle väga ambitsioonika organisatsiooni plaane.
Selle asemel sai sõjajärgse rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimise tööriistaks GATT’i leping, mis kirjutati alla 23 riigi poolt 1947. aastal. Lõpuks (1995) oli GATT’il üle 100 liikme.
Mõistmaks rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste olemust, tuleks meeles pidada lihtsaid arusaamu läbi rääkivate riikide eesmärkide kohta:
(1) Eksport on hea.
(2) Import on halb.
(3) Muude tingimuste samaks jäädes on impordi ja ekspordi võrdne kasv hea.
Teiste sõnadega on GATT-mõtlemine valgustatud merkantilism.
GATT-mõtlemine on majandusteadlase jaoks ka nonsenss. Riik, mis piirab importi, piirab kaudselt ka oma eksporti.
GATT’i põhipritsiibid olid mitte-diskrimineerimine, vastastikulisus ja läbipaistvus[1].

Mitte-diskrimineerimine kindlustati kõige muu kõrval enamsoodustuspõhimõtetega. Sellega kooskõlas laienes iga võimalik kahepoolne (või ka mitmepoolne) tollisoodustuse kokkulepe automaatselt kõigile GATT’i lepingu liikmesmaadele.
Ära hoidmaks merkantilistlike valitsuste nn. priiküüdi võimalust, juurutati vastastikulisuse printsiip. See printsiip tulenes veendumusest, et riigid käsitlevad oma barjääre kui eelist ning loobuvad neist üksnes siis, kui näevad partnerit millestki loobuvat.

Kindlustamaks, et kõik kaubandusmeetmed oleks läbipaistvad, lubasid lepinguriigid loobuda ekspordi ja impordi otsese kontrolli meetmete kasutamisest. Tollimaksud ja kvoodid pole teatavasti ekvivalentsed vahendid.
WTO organid ja struktuur
WTO kõrgeim otsuseid tegev organ on Ministrite Konverents, mis tuleb kokku iga kahe aasta tagant.
Seni on toimunud järgmised ministrite konverentsid:

1996 Singapur
1998 Genf
1999 Seattle
2001 Doha
2003 Cancun
2005 Hong Kong

Kodulehe andmetel on WTOs 151 liiget
Konverentside vahelisel ajal täidab konverentsi ülesandeid Peanõukogu.
WTO töö toimub lepingute all moodustatud komiteedes, nõukogudes ja töögruppides. WTO koosolekutest võtavad osa esindajad liikmesriikide diplomaatilisest esindusest Genfis ning spetsialistid pealinnadest. Komiteedes arutatakse lepingu täitmisega seonduvaid probleeme, liikmete kaubanduspoliitilist tegevust nende poolt esitatud teatiste alusel ning lepingute täiendusi.
Otsused võetakse vastu häälteenamuse printsiibil, seejuures ühel riigil on üks hääl. Euroopa Liit on WTO kollektiivne liige, s.t. kõik liikmesriigid on eraldi WTO liikmed, kuid teostavad oma poliitikat Euroopa komisjoni esinduse kaudu. Praegu, kui ELi liikmete arv on 27, on ELil seega 27 häält.

ERINEVUS
Regionaalsete kaubanduslepete tunnustamine
Erimeetmed kõlvatu konkurentsi vastu:

- dumpinguvastased tollid
- subsiidiume tasalülitavad tollid

Erandid arengumaadele

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 52 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Craisy12 Õppematerjali autor

Rahvusvahelise kaubanduse teise kontrolltöö küsimused-vastused.

tollimaks tollid kvoot tollimaksu mõju organisatsioon euroopa liit diskrimineerimine kaubad

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahvusvahelise majanduse KT küsimused-vastused

Turu loomise Saavutada kompaniile dumping turuliidri positsioon uue toote osas Röövellik dumping Saavutada monopoolne positsioon välisturul "Laubad-kokku" Rünnata turuliidrit eksportturul 10. Mitmepoolne kaubavahetuse reguleerimine. GATT ja WTO. Algselt (1944) oli olemas plaan, et maailma-kaubanduse liberaliseerimist peab hakkama administreerima suur, efektiivne organisatsioon Rahvusvaheline Kaubandusorganisatsioon[1]. USA Senat ja mõnede teiste riikide valitsused aga polnud valmis aktsepteerima selle väga ambitsioonika organisatsiooni plaane. Selle asemel sai sõjajärgse rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimise tööriistaks GATT'i leping, mis kirjutati alla 23 riigi poolt 1947. aastal. Lõpuks (1995) oli GATT'il üle 100 liikme. Mõistmaks rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste olemust, tuleks meeles

Rahvusvaheline majandus

doc

Tollimaks ja mittetollilised

Tollimaks Sisseveetava koguse piiritlemine Tollimaks ei piiritle impordi kogust, see sõltub maailmaturu pakkumise ja hinna muutumisest. Kehtivusaeg Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. Mõju hinnale Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale. Mõju tarbijale Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a) Valitsuse osa Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c) Mõju rahvamajandusele Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d) Välismaiste tootjate osa puudub Lõpetab kaubavahetuse Kulutoll Tollimaksu mõju avaldub täielikult ,,väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata komplekselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtte ega tarbijate jaoks. Tollimaks ha

Rahvusvaheline majandus

doc

Eksami vastused

RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus,

Rahvusvaheline majandus

doc

Rahvusvahelise majanduse konspekt

teorrem) Majandus on suhteliselt efektiivsem tootes selliseid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse intensiivselt neid tootmistegureid, millega riik on suhteliselt hästi varustatud. Kuidas mõjutab kaubavahetus Heckscheri-Ohlini mudeli puhul sissetulekute jaotust? Tootmistegurite hinna võrdsustumine Autarkia tingimustes teenib tööjõud koduriigis vähem kui välisriigis, ja maaomanikud teenivad koduriigis rohkem kui välisriigis Tootmistegurite hinna võrdsustumise teoreem: rahvusvaheline kaubavahetus viib homogeensetelt tootmisteguritelt teenitavate absoluutsete ja suhteliste tulude täieliku võrdsustumiseni riikide vahel Viidates sellele, et rahvusvaheline kaubavahetus asendab tootmistegurite rahvusvahelist liikuvust. Miks Heckscheri-Ohlini mudel reaalsete riikide kaubavahetuse struktuuri kirjeldamiseks ei sobi? · Kolm eeldust, mis on olulised tootmistegurite hindade võrdsustumiseks ja mis reaalses elus ei kehti:

Rahvusvaheline majandus

doc

Rahvusvaheline majandus arvestustöö

on piiramatu (s.t. lõpmatult elastne). Jooniselt võime lugeda, et vabakaubanduse tekkides saab riigis olema nõudlus 80 tootele, s.h. 20 neist täidetakse kodumaise pakkumisega ja 60 imporditakse. Loomulikult langeb kodumaise toote hind samuti 8000 dollarile ja omamaine tööstus saab konkurentsist kahju: kasum langeb, töötajad tuleb vallandada ning algab surve valitsusele üleskutsega kaitsta kodumaist tootmist. 10. GATT GATT- Bretton Woodsi konverentsil 1947. aastal koostatud rahvusvaheline leping, mille peamiseks eesmärgiks oli kaubanduspiirangute langetamine. Kuigi juriidiliselt ei ole GATT organisatsioon, on ta ajalooliselt täitnud rahvusvahelist kaubandust koordineerivat orgi rolli. Kuigi algselt pidi GATT saama aluseks Rahvusvahelisele Kaubandusorganisatsioonile (ITO), ei jõutud selleni kunagi. Praeguseks on GATTi ülesanded üle võtnud WTO. Peamiseks kohustuseks on tollimaksu vähendamine impordilt GATT-i liikmesriikidest

Majandus

pdf

Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri;

Majanduse alused

ppt

Trendid rahvusvahelises kaubanduses

MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE

Majandus

doc

Majannduse muutumine

infrastruktuuri ja tootmisettevõtete rajamises. 20. sajandil muutus majanduskasvu määravaks teguriks töö efektiivsuse paranemine, millele aitasid kaasa teaduse ja tehnoloogia areng. Kasvanud on ka tulevikku orienteeritud majanduslik aktiivsus: R&D(research and development ). Selle tulemusena kasvas töö efektiivsus 20. sajandil kaks korda kiiremine kui 19. sajandil. 9.Millised on globaliseerumise plussid ja ohud? Rahvusvaheline kaubandus üha laieneb. See omakorda kahandab võimendit. Koduse tarbimise muutus hakkab üha rohkem avalduma muutusena nõudmises välismaal toodetud kaupadele. Seega kahjustavad sisemised sokid majandust vähem. Seda rohkem mõjuvad aga välised sokid. Koos kaubandusega kasvavad ka rahvusvahelised kapitalivood. Välisinvesteeringud muutuvad kergemaks ja kiiremaks. Samal ajal on need kapitalivood ka potentsiaalseks ebastabiilsuse allikaks. Ida - Aasia kriis (1997-1998): 100 mljr

Majandus

Rohkem sarnaseid