50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Craisy12
Õppematerjali autor
Turu loomise Saavutada kompaniile dumping turuliidri positsioon uue toote osas Röövellik dumping Saavutada monopoolne positsioon välisturul "Laubad-kokku" Rünnata turuliidrit eksportturul 10. Mitmepoolne kaubavahetuse reguleerimine. GATT ja WTO. Algselt (1944) oli olemas plaan, et maailma-kaubanduse liberaliseerimist peab hakkama administreerima suur, efektiivne organisatsioon Rahvusvaheline Kaubandusorganisatsioon[1]. USA Senat ja mõnede teiste riikide valitsused aga polnud valmis aktsepteerima selle väga ambitsioonika organisatsiooni plaane. Selle asemel sai sõjajärgse rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimise tööriistaks GATT'i leping, mis kirjutati alla 23 riigi poolt 1947. aastal. Lõpuks (1995) oli GATT'il üle 100 liikme. Mõistmaks rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste olemust, tuleks meeles
Tollimaks Sisseveetava koguse piiritlemine Tollimaks ei piiritle impordi kogust, see sõltub maailmaturu pakkumise ja hinna muutumisest. Kehtivusaeg Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. Mõju hinnale Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale. Mõju tarbijale Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a) Valitsuse osa Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c) Mõju rahvamajandusele Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d) Välismaiste tootjate osa puudub Lõpetab kaubavahetuse Kulutoll Tollimaksu mõju avaldub täielikult ,,väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata komplekselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtte ega tarbijate jaoks. Tollimaks ha
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus,
teorrem) Majandus on suhteliselt efektiivsem tootes selliseid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse intensiivselt neid tootmistegureid, millega riik on suhteliselt hästi varustatud. Kuidas mõjutab kaubavahetus Heckscheri-Ohlini mudeli puhul sissetulekute jaotust? Tootmistegurite hinna võrdsustumine Autarkia tingimustes teenib tööjõud koduriigis vähem kui välisriigis, ja maaomanikud teenivad koduriigis rohkem kui välisriigis Tootmistegurite hinna võrdsustumise teoreem: rahvusvaheline kaubavahetus viib homogeensetelt tootmisteguritelt teenitavate absoluutsete ja suhteliste tulude täieliku võrdsustumiseni riikide vahel Viidates sellele, et rahvusvaheline kaubavahetus asendab tootmistegurite rahvusvahelist liikuvust. Miks Heckscheri-Ohlini mudel reaalsete riikide kaubavahetuse struktuuri kirjeldamiseks ei sobi? · Kolm eeldust, mis on olulised tootmistegurite hindade võrdsustumiseks ja mis reaalses elus ei kehti:
on piiramatu (s.t. lõpmatult elastne). Jooniselt võime lugeda, et vabakaubanduse tekkides saab riigis olema nõudlus 80 tootele, s.h. 20 neist täidetakse kodumaise pakkumisega ja 60 imporditakse. Loomulikult langeb kodumaise toote hind samuti 8000 dollarile ja omamaine tööstus saab konkurentsist kahju: kasum langeb, töötajad tuleb vallandada ning algab surve valitsusele üleskutsega kaitsta kodumaist tootmist. 10. GATT GATT- Bretton Woodsi konverentsil 1947. aastal koostatud rahvusvaheline leping, mille peamiseks eesmärgiks oli kaubanduspiirangute langetamine. Kuigi juriidiliselt ei ole GATT organisatsioon, on ta ajalooliselt täitnud rahvusvahelist kaubandust koordineerivat orgi rolli. Kuigi algselt pidi GATT saama aluseks Rahvusvahelisele Kaubandusorganisatsioonile (ITO), ei jõutud selleni kunagi. Praeguseks on GATTi ülesanded üle võtnud WTO. Peamiseks kohustuseks on tollimaksu vähendamine impordilt GATT-i liikmesriikidest
10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri;
MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE
infrastruktuuri ja tootmisettevõtete rajamises. 20. sajandil muutus majanduskasvu määravaks teguriks töö efektiivsuse paranemine, millele aitasid kaasa teaduse ja tehnoloogia areng. Kasvanud on ka tulevikku orienteeritud majanduslik aktiivsus: R&D(research and development ). Selle tulemusena kasvas töö efektiivsus 20. sajandil kaks korda kiiremine kui 19. sajandil. 9.Millised on globaliseerumise plussid ja ohud? Rahvusvaheline kaubandus üha laieneb. See omakorda kahandab võimendit. Koduse tarbimise muutus hakkab üha rohkem avalduma muutusena nõudmises välismaal toodetud kaupadele. Seega kahjustavad sisemised sokid majandust vähem. Seda rohkem mõjuvad aga välised sokid. Koos kaubandusega kasvavad ka rahvusvahelised kapitalivood. Välisinvesteeringud muutuvad kergemaks ja kiiremaks. Samal ajal on need kapitalivood ka potentsiaalseks ebastabiilsuse allikaks. Ida - Aasia kriis (1997-1998): 100 mljr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid