Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on vaja neid loenguid ärimudelit?
  • Kui palju on võimalik sõna �äri kirjutada?
  • Kuidas see inglise keeles on?
  • Missiooniks miks selline süsteem üldse ellu on kutsutud?
  • Kuigi UML loodi tarkvara modemiseks saab teda ka mujal kasutada Aka mida nad halavad?
  • Mida whitespacei?

Ema, anna padruneid ma hakkan UML-i uurima
1. Ärimudeli mõiste
Omab erialakirjanduses kahte tähendust - mudel selle kohta, kuidas äriüksus teenib raha (loob väärtust) VÕI äriüksuse toimimise kirjeldus.
Süsteemianalüüsi lähenemine - ei vastanda ärimudeli tähendusi, sest ärimudel on ka ärisüsteemi arhitektuuri kirjeldus. Ühte ja sama äriarhitektuuri saab kirjeldada erinevas vaates erinevatele huvigruppidele nt äripoole jaoks on tähtsam mudel see, kuidas raha teenida VS IT department, keda huvitab rohkem kuidas ettevõte toimib, et neile tarkvaralahendusi luua. Kõlab nagu kodusõda.
EHK, parafraseerime eelmist teksti ilusamale kujule , sest äkki ei jõudnud kohale.
Äriinimeste jaoks - ärimudel on kirjeldus, mis näitab kuidas ettevõte loob kasu ja tulu, kirjeldab ettevõtte turusegmenti, positsiooni turul, konkurentsivõimet, rentaablust, kliendile loodavat väärtust etc.
IT inimeste jaoks - on ärimudel ettevõtte toimimise kirjeldus, mis on neile vajalik arusaamiseks enne, kui hakkavad ehitama ettevõttele infosüsteemi.
Süsteemianalüüsi sobiv definitsioon - Ärimudel on ärisüsteemi arhitektuuri kirjeldus kindlal eesmärgil. Kirjeldades keskendutakse kindlatele vaatenurkadele, mis valitakse lähtudes huvirühmadest ja nende vajadustest , sobival abstraktsioonitasemel (lol Mart mv see tähendab? So deep). Ärimudel on täiuslik kui suudab katta antud vaatenurgas kogu süsteemi vajalikul abstraktsioonitasemel.
2. Miks on vaja neid loenguid ärimudelit?
Äri toimimise (sh tulu teenimise) mehhanismi mõistmine. Saab kasutada inimeste koolitamiseks et nad saaks aru mis nende tööülesanded on ( haha kujutad seda ette kuskil söögikohas?).
Äri (protsesside, struktuuri ja personali) ümberkorraldamine - et teha muutusi on vaja aru saada kuidas asi parasjagu toimib. Mudel nt muutusi, mida on vaja läbi viia selleks, et täiustada ärimudelit.
Äriprotsesside efektiivsuse tõstmine - Eesmärk on ratsionaliseerida ja/või tõsta konkurentsivõimet kriitilistes äriprotsessides.
Äriprotsessi automatiseerimine - Seotud tarkvara arendamisega. Eesmärk on vähendada protsessi ressursside vajadust, võimaldades sellel toimuda ilma inimsekkumiseta. Selles kontekstis võimaldavad ärimudelid saada aru keskkonnast, milles hakkab toimima tarkvara + saadakse
3. Äriprotsess
Kasutab sisendina üht või mitut ressurssi ning, teisendades või tarbides neid, loob uue või teisendatud väljundressursi. Ressursid võivad olla toodetud teiste organisatsioonide (nt partnerid, tarnijad jms) poolt.
4. Mõisteid + selgitusi ( aitäh issi, hari mind)
Väljundressurss - väljendab protsessi eesmärgi täitmist. Ühe protsessi väljund võib olla sisendiks teisele protsessile. Väljundil on väärtus sisemisele või välisele kliendile.
Ärireegel - väide, mis kontrollib äriprotsesside teostamist, mõjutab organisatsiooni struktuuri ja tema ressursse ning piirab täitjate käitumist. Mõned ärireeglid täpsustavad eesmärke. Ärireeglid võivad viidata üksteisele.
Äriprotsessid - on määratud mitte äritöötajatele, vaid ettevõtte struktuurüksustele. Äriprotsessi eest vastutab vähemalt üks struktuurüksus (protsessi omanik). Üldjuhul läbib äriprotsess mitut osakonda, kuid ta võib ületada ka organisatsiooni piire . What the fuck did this all mean ? Ei päriselt, kui keegi sai aru siis kirjutage mulle.
Sündmus - mis tekib organisatsiooni sees või väljaspool, võib mõjutada mitut äriprotsessi. Äriprotsess võib ka ise genereerida sündmusi. Seda võib ka hierarhiliselt tükeldada elementaarsete äriprotsessideni. Kõige detailsem tase on tegevuste tase.
Tegevus - on protsess, mis täidetakse ühes kohas ja mis lisab ärile olulist väärtust. Tegevust ei saa tükeldada. Iga tegevus on planeeritud või organiseeritud töö ning on määratud ühele või mitmele täitjale, kes võib töötada mitme ressursiga.
Täitja - võib olla töötaja või masin. Tegevused realiseerivad äriprotsessi. Kuna tegevused on äriprotsessi realiseerimise sammud, siis neid võib iseloomustada samal viisil, aga detailsemalt.
PS. Tal oli skeem ka, aga see seletab suht normaalselt misasi on äriprotsess.
5. Väärtusmodelleerimisest näitepõhiselt
Ärimudel - (business model) on SÜSTEEMIANALÜÜSI KONTEKSTIS UP ärimodelleerimise distsiblinni tegevuste “koondtulemus” ning ärisüsteemi arhitektuuri (kindlate vaadete) kirjeldus (nii äri- kui ka IT poole inimestele, PS mõlemad pooled kasutavad veidi erinevat ärimudeli definitsiooni).
Fuck me, kui palju on võimalik sõna “äri” kirjutada? Mu ä täht läheb katki varsti
Väärtusmodelleerimine - ( value modeling) - on äri(HAHA my point) modelleerimise alamdistsiblinn, mis toetab pigem seda definitsiooni, mille fookus on väärtuste loomisel ja raha teenimisel.
Siin aines sellega eriti ei tegele, aga võtame aluseks e3-value meetodi ja notatsiooni lihtsustatud/vähendatud ver mida annab UMLi panna.
Sellised lingid oli toppinud sinna, kel huvi vaadaku
https://www.google.ee/?gws_rd=ssl#q=e3-value+diagra m
http://www.palgrave-journals.com/ejis/journal/v19/n3/fig_tab/ejis201013f1.html
http://e3value.few.vu.nl/
Ahja , kuuenda loengu ajal ma photoshoppisin Rogeri näole kivi-paber-kääre peale seega ma väga ei kuulanud. Sorry !
6. e3 - Value notatsioonist
Mõeldud ärivõrgustike (business networks ) modelleerimiseks.
Põhifookus:
  • Kuidas luuakse , vahetatakse ja tarbitakse väärtust mitme osapooltega võrgustikus (majandusliku väärtuse vaatenurgast)
  • Kes kellega mida (kakoi majandusliku väärtuse liiki) vahetab (Äritehingu/transaktsiooni duaalne iseloom anna-ja-võta)

Väärtussadamad ühendatud läbi value exchange noole , mis tähistab ühte või enamat potentsiaalset kauplemist/transaktsiooni väärtusobjektidega väärtussadamate vahel.
Dependency path - transaktsiooni algatamise kohta (kes peab algatama), eduka lõpetamise kohta (kes peab algatama? No mees võiks ikka välja kutsuda, ma oleks super meelitatud) Eduka lõpetamise kohta (millised väärtusvahetused peavad olema tehtud?).
E3 mudeleid UMLi tõlkida pole lihtne (apparently?). Lihtsustatakse nii, et alles jäävad (näite põhjal) vaid tegutsejad ja väärtusvahetused koos väärtusobjekti nimedega.
Üleminek äritransaktsioonide mudelile - Iga väärtusvahetuse realiseerumiseks on vaja vähemalt ühte transaktsiooni. Täpselt kahe tegutseja vaheline väärtustegevus, äriteenuse osutamine, tellija -täitja suhtel
7. Äritransaktsiooni muster
* sigh * brace for the overuse of the word ‘äri’. Ma lähen lihtsalt informaatikasse üle varsti
Äriprotsess koosneb ühes või enamast transaktsioonist (“kauplemisest”)
  • Normaliseerimine = tema jagamine transaktsioonideks
  • Eesmärk - keerukuse vähendamine

Transaktsioon on kommunikatsiooniakt täpselt kahe osapoole (tellija - täitja) vahel:
  • Tellija küsib mingit soovitud tulemust (O-faas)
  • Täitja lubab anda selle tulemuse (O-faas) (kakoi faas, on see eufemism ?)
  • Täitja toodab selle tulemuse (E-faas)
  • Täitja kuulutab seda tulemust (R-faas)
  • Tellija kinnitab seda tulemust (R-faas)

Mudel UML-is. Pm kasutusjuhtude diagrammina, tellib/soovib/pakub nooltele
8. Transaktsioon vs Funktsionaalne - Eesmärk?
Eesmärk on tavaliselt seotud väärtuse loomise/lisamisega. Tellimisfaasis (O) olev transaktsioon väljendab tellija eesmärk/kavatsust kasutada/saada konkreetset äriteenust/väärtust ja täitja eesmärki/kavatsust osutada/anda konkreetset äriteenust/väärtust
Hilisemates faasides olevad transaktsioone saame tõlgendada kui osaliselt või täielikult täidetud eesmärke. Transaktsioonide hierarhiaid saame vastavalt käsitleda eesmärkide hierarhiana.
9. Eesmärkmudelid ja eesmärkide liigitus
Süsteemidel on eesmärgid, mis on suunatud konkreetsete huvigruppide huvide ja nõuete-vajaduste rahuldamisele (väärtuse lisamisele). Eesmärgid on kõrgtaseme (ok?) nõuded ( requirements )
Eristame funktsionaalseid eesmärke ( goal , functional goal) ja kvaliteedieesmärke (no mis sa arvad kuidas see inglise keeles on??). Kõige kõrgemat eesmärki nimetatakse sageli süsteemi missiooniks (miks selline süsteem üldse ellu on kutsutud? Hahaha Mart stahp, liiga diip)
Eesmärkmudel - konteiner kolme sorti komponentidele - eesmärgid, kvaliteedieesmärgid ja rollid.
Tema slaididel - Eesmärk e süsteemi funktsionaalse nõude esitus. Pildil romb kus on eesmärk kirjas. Või rööpkülik? Mdea ma ei oska kujundeid.
Kvaliteedieesmärk on süsteemi mittefunktsionaalne nõue. Pildil (irooniliselt) kujutu blob /pilv.
Roll on süsteemi võimekus kui positsioon (n. ametikoht ), mida süsteem omab/vajab
eesmärkide täitmiseks. Pildil tavaline actor /kriipsujuku
Eesmärkide vaheline seos - tavaline joon
Seos eesmärgi ja kvaliteedieesmärgi vahel - katkendlik joon
Eesmärkide hierarhiad - Nii eesmärgid kui kvaliteedieesmärgid jagunevad alameesmärkideks ning moodustavad hierarhiaid.
Fun fact - ns kasutusjuht on mullike, aga ärikasutusjuhul on see kriipsuke paremas nurgas
10. UML ja ärimodelleerimine
Ei eksisteeri ühtegi domineerivat ärimodemise keelt. Samas tarkvaramodemises on standardiks UML. Tavaliselt tarkvara ja ärisüsteemid modetakse erinevate notatsioonidega. Sarcastic claps sest see põhjustab raskesti täidetavaid lünkasid mudelite vahel, eriti fun saab olema siis kui tahetakse ärimudelit toetavad tarkvara luua, aga puudub sujuv üleminek teisele notatsioonile.
Kuigi UML loodi tarkvara modemiseks saab teda ka mujal kasutada. Aka mida nad halavad? Kasutage UMLi lihtsalt
Nõuded ärimodemise keelele
Notatsioon peab väga lakooniliselt väljendama põhisemantikat. Ta peab olema kergelt loetav ka mittetehnilistele inimestele. Ei pea kulutama palju aega semantika ja süntaksi õppimisele.
UMLis ärimodemise plussid:
  • Samu mõisteid saab kasutada nii ärisüsteemis kui ka teda toetavas infosüsteemis
  • Ühise keele kasutamine soodustab äri ja IT inimeste vahelist kommunikatsiooni
  • Toetab tarkvara spetsifikatsiooni kvaliteeti, kuna kaob vajadus teisendada mudelit teise modemise keelde ja see vähendab veavõimalust
  • Eksisteerib mitmeid UML profiile , mis ongi arendatud ärimodemiseks.

UMLis ärimodemise miinused:
  • Mudelis sisalduv info on kättesaadav vaid neile, kes tajuvad UMLi
  • Mida tehnilisem on mudel, seda raskem on mittetehnilistel inimestel/neandertaallastel sellest aru saada
  • Mudeli kasutajale on samuti vaja teada, kuidas modemise vahenditega töötada
  • Tihtipeale on raske aru saada kust alustada mudeli lugemist
  • Info, mis on väljendatud visuaalse modemise keelega muutub tihti märkamatuks mudelis
  • Isegi modemise keele tundjale võib olla raske kätte saada ärinõudeid mudeli põhjal - SOLUTION - Sõnaline modemine

To be continued (L)....
11. Sõnaline modelleerimine
Eelnevalt mainitud probleemide lahenduseks on sõnaline modelleerimine . Kui modelleerimise keel ja see mida räägime saavad armulapse, on tulemuseks sõnaline modelleerimine. Point on selles, et UML mudelile lisatakse dokument, mis on kirjutatud jutustavas vormis (analoogiks meie ainetöö, kus soovitakse UML mudelit (.eap) ja tekstidokumenti (.doc).
Idee pärineb sõnalisest progemisest (lexical programming), mis kombineerib dokumentatsiooni ja lähtekoodi nii, et see oleks kergelt loetav.
Äri(fuck)konteksti dokument selfitab UML mudelit ärikonteksti valguses.
Seletab mudeli loogilisi põhiprintsiipe sellisel kuhul, mis on ka tsiviilisikutele (non-it crowd) arusaadav, tõstab esile ärinõuded, seab vastavusse konkreetseid mudeli detaile tähtsate ärinõuetega, selgitab, kuidas ärinõuded ja kontekst on põhjustanud spetsiifilisi modelleerimise lahendusi.
Pros
  • Mudel kättesaadav laiale ringile (isegi need, kes ei tea modest mitte midagi saavad lugeda dokumeti kõrvale ja siis see pole enam nii mumbo-jumbo)
  • Võimaldab dokumenteerida äriteadmust UML diagrammidesse

Vaatenurgad ja vaated
Äriarhitektuuri kirjeldus peab olema organiseeritud üheks või mitmeks vaateks. Iga vaade keskendub kindlatele aspektidele ning on koostatud mingite graafiliste diagrammidena ja/või tekstiliste kirjeldustena.
Standardid EI MÄÄRA vajalike vaatenurkade hulka.
Tüüpilised äriarhitektuuri vaatenurgad:
  • Väärtuste vahetamise vaade/vaatenurk
  • Eesmärkide
  • Protsessi
  • Struktuuri
  • Dünaamika
  • etc.
Aga igal konkreetsel juhul sõltub vaatenurkade valik huvirühmadest ja nende huvidest kirjelduse suhtes. Nii võib seal olla ka kultuurivaadet, inimressursside vaadet (modelleerime inimkaubandust? I’m on to you Mart)
Vaatenurga definitsioon
  • Kirjeldus - annab ülevaate konkreetsest vaatenurgast.
  • Huvirühmad ja huvid - Loetleb huvirühmi, kellele on suunatud see vaatenurk ja nende huve, mida katab antud vaatenurk.
  • Modelleerimise meetodid - Loetleb modelleerimise meetodeid ja diagrammi tüüpe, mis kasutatakse vaate visualiseerimiseks. Vajadusel seletab keele notatsiooni, kasutatavaid keele (n UML) laiendusi jmt.

12. Funktsionaalne vaade
Funktsionaalses vaates kirjeldatakse (äri)protsesside struktuuri ja dünaamikat funktsionaalsete allsüsteemide kaupa.
Neid saab defineerida:
  • Protsessikeskselt (suuremate äriprotsesside käsitlemiseks) nt Vastuvõtu allsüsteem Ülikoolis
  • Objektikeskselt (põhiobjekti e. Ressursi kogu elutsükli kõigi protsesside käsitlemiseks) nt Lepingute allsüsteem, Personali allsüsteem
    Seesama asi Haigla Labori näites
    Haigla labori funktsionaalne vaade on jaotatud kolmeks suureks allsüsteemiks protsessikeskselt. Visioonis kirjeldatud terviksüsteemi funktsionaalsete eesmärkide ja protsessi mudeli alusel on Laboriuuringute läbiviimise eesmärk ning protsess jagatud kolmeks alamprotsessiks:
  • Preanalüütiline(eelanalüüs) - what a surprise
  • Analüütiline
  • Postanalüütiline(järelanalüüs) - such Latin , kas ma olen ka nüüd one of the popular guise???
    Neist igaüks vajab käsitlemist iseseisva samanimelise funktsionaalse allsüsteemina.
    13. Funktsionaalne allsüsteem
    Igat funktsionaalset allsüsteemi saab modeda sarnaselt (Visioonis kirjeldatud) terviksüsteemile kasutades samu või sarnaseid tehnikaid ja kirjeldamismustreid.
    Postaalüütiline allsüsteem
    Nii nagu Visiooni üheks esimestest diagrammidest oli (äri..ffs)kasutusjuhtude kontekstidiagramm terviksüsteemi (Haigla Labor ) jaoks, saame sarnase kontekstidiagrammi teha ka iga funktsionaalse allsüsteemi jaoks.
    Käsitleme postanalüütilist protsessi äriteenusena, mida labori esindaja (juhataja või sekretär) tellib vanemlaborandilt e Tehnoloogilt, seega esitab diagramm ka transaktsioonimudelit
    Järelanalüüsi allsüsteemi kogu funktsionaalsus on väljendatud Postanalüütilise protsessi funktsionaalse eesmärgi ning äriprotsessiga:
    Mida viib läbi tehnoloog
    Labori Kliendi e Haigla arsti tellimust vahendava Labori Esindaja (juhataja v sekretäri) nõudel
    Järelanalüüsi protsesside sisuks on Analüütilise protsessi tulemuste valideerimine ning interpreteerimine, mis on seotud kahe kvaliteedieesmärgiga (“Täpsed tulemused” ning “Õigeaegne aruandlus
    Postanalüütiline protsess ( funktsionaalsed eesmärgid)
    Funktsionaalsete eesmärkide mudelil on funktsionaalset allsüsteemi defineeriv suurem funktsionaalne eesmärk ning protsess(Postanalüüs) jagatud väiksemateks eesmärkideks-protsessideks (valideerimine ja interpreteerimine), kasutades extend stereotüübiga seost.
    Rohkem nagu do you wanna build a konspekt millest oleks midagi aru ka saada hahah I’m so sorry
    Funktsionaalsed eesmärgid on seotud sobivate kvaliteedieesmärkidega (nii täpselt kui saab). Ka väiksemad funktsionaalsed eesmärgid-protsessid võivad vajada (kui nad on piisavalt mahukad ja tähtsad) iseseisvate funktsionaalsete allsüsteemide (UML pakettide ) defineerimist (suurema allsüsteemi- paketi sees, hierarhiliselt (lol ma ei teadnudki kuidas seda sõna kirjutada)).
    Interpreteerimise ja valideerimise protsesside puhul see tegelt nii ongi (Valideerimise allsüsteem, Interpreteerimise allsüsteem)
    Järelanalüüsi tegevusdiagramm - iga funktsionaalne eesmärk-protsess võib olla täpsemalt kirjeldatud ühe või enama tegevusdiagrammiga: töövoo kirjeldamiseks, infovoogude/objektivoogude kirjeldamiseks
    Mmmm dat UML diagramm järgmisel lehel #ladyboner palun laske magada
    The fuck do those diagrams even mean?
    Esimeses tegevusdiagrammis on äriprotsessi (järelanalüüsi) töövoog ja peamised ressursivood (infovood ja objektivood) joonistatud ühele ja samale diagrammile, teisel tegevusdiagrammil on näidatud kõik ressursivood ilma töövoo elementideta.
    Preanalüütiline protsess
    14. Registrite vaade
    Täpsustab Visiooni kontseptuaalsel klassidiagrammil (visuaalne Ärisõnastik) näidatud põhiobjekte (ehk ressursse)
    Struktuuri osas - registrite klassidiagrammid
    Käitumise osas (elutsüklid) - registrite põhiobjektide olekudiagrammid
    Tellimuste registri kontseptuaalne klassidiagramm
    Lol mida whitespacei??
    Igatahes see on tellimuse olekudiagramm. Nooltel on kirjas ärisündmused , mis viivad kliendi tellimuse ühest olekust teise. Need sündmused peavad sisendite-väljundite poolest kokku sobima Funktsionaalse vaate tegevusdiagrammis olevate tegevuste kirjeldustega.
    Vist suht kõik. U did well human. Ok hakkame siis kolmandat tegema
  • Vasakule Paremale
    Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #1 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #2 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #3 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #4 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #5 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #6 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #7 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #8 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #9 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #10 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #11 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #12 Süsteemianalüüs - 2 loengutöö konspekt #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Mart Roosti slaidid söödavamal kujul teise loengutöö sooritamiseks.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1
    204
    docx

    Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1

    M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi.  Aine fookus  Aine taust  Eesmärgid ja õpiväljundid  Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS  VALDKONNA ANALÜÜS  TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS  ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis

    Modulatsioon
    Süsteemianalüüs - Esimese loengutöö konspekt
    12
    docx

    Süsteemianalüüs - Esimese loengutöö konspekt

    Kui Arno süsteemianalüüsi jõudis, oli… Töö juba alanud do not fuck up eks? <3<3<3 1. Miks analüüsi üldse vaja? Mis on süsteemianalüüs? Valdkonna paremaks mõistmiseks, ühise arusaama nimel, konkurentsis püsimine jne. Seos modega - asju on lihtsam analüüsida kui nad on keskkonnas asuvad elemendid, mis omavad kindlat käitumist ja struktuuri. Parem küsimus on, kas neid slaide oli üldse vaja? Süsteemianalüüs on (mudelipõhine) struktuurne arutelu asjaosaliste vahel (tellijad, arendajad, sponsorid etc.) süsteemist (toode, teenus, protsess) ühise arusaamise kujundamise eesmärgil. 2. Analüüsi osad ja liigid

    Süsteemianalüüs
    Süsteemianalüüsi kontrolltöö vastused
    12
    docx

    Süsteemianalüüsi kontrolltöö vastused

    1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? +mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõr

    Kontseptuaalne süsteemianalüüs
    kontseptuaalne süsteemianalüüs spikker
    12
    docx

    kontseptuaalne süsteemianalüüs spikker

    1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad + Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõr

    Kontseptuaalne süsteemianalüüs
    Kontseptuaalne süsteemianalüüs
    7
    pdf

    Kontseptuaalne süsteemianalüüs

    Kontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi) korrektse ning kasuliku skoobiga tarkvara kasutuslugu (use case)? Ainult üks vastusevariantidest vastab korrektse kasutusloo põhitingimu

    Kontseptuaalne süsteemianalüüs
    Süsteemianalüüs - Neljas loengutöö
    9
    docx

    Süsteemianalüüs - Neljas loengutöö

    Kontseptuaalsete klasside atribuudid Operatsioone kontseptuaalsetele klassidele üldjuhul EI defineerita (erandina võib soovi korral defineerida operatsioonid, mis väljendavad inimtegutsejate rolle) 2. Kontseptuaalne Klass Tal on sümbol, sisu ja laiendus. See ütles tohutult palju, right? 1. Sümbol - sõna või kujutis, mis esitab kontseptuaalset klassi (n Loengutöö) 2. Sisu/eesmärk (intentsion...Mart see intention ei peaks olema?) - kontseptuaalse klassi definitsioon (n Loengutöö esitab testi sooritamise sündmust. Tal on kuupäev ja kellaaeg) 3. Laiendus (extention...MART PLS ma hakkan ise ka juba kahtlema. Extension) - nääidete hul, millele kontseptuaalne klass rakendub (kõikide loengutööde hulk). UML-is saab laiendust modelleerida Objektidiagrammiga. 3. Objektikeskne vs tegevuskeskne dekompositsioon (tükeldus) Dekompositsiooni loogika erinevus struktuurses ja OO alaüüsis: OOA dekomponeerib valdkonna kontseptuaalseteks klassideks e domeeni

    Süsteemianalüüs
    Projekt aines-Infosüsteemide strateegiline analüüs
    64
    pdf

    Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs”

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs” Solaris Kino Infosüsteem Õpilased: Maksim Nikiforov 132274 Vassilina Matvejeva 132553 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2013 © TTÜ Informaatikainstituut Contents 1. PROJEKTI SPETSIFIKATSIOON 2 1.1 PROJEKTI TAUST 2 1.2 PROJEKTI EESMÄRGID JA TULEMUSED 2 1.3 TÖÖJAOTUS 2 2. INFOSÜSTEEMI ÄRI- EHK TOIMIMISE VAADE 3 2.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE 3 2.2 P

    Kontseptuaalne süsteemianalüüs
    Andmebaasid I - eksamiküsimused
    30
    docx

    Andmebaasid I - eksamiküsimused

    Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Register (teema 7) 15. Kuidas on omavahe

    Andmebaasid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun