maagilistest võimetest läbi imbunud. Samuti ei ole neile teada ühtegi juhtumit, kui delfiin oleks inimest rünnanud, ning on arvamusel, et inimese ja delfiini vahel on psüühiline side. Tõsine teadus väidab, et delfiinidel on võime saada meist pilt nende radar võib läbistada meie keha ja ,,näha" luustiku kontuure. Nii on nad võimelised avastava kasvajaid, kuna märkavad kudede tiheduse muutusi, tajuma metallvardaid jalgades ja tehisklappe ning kardiostimulaatoreid südamehaigete kehades (Downer, 2000; Shuker, 2005). On selgunud, et need hammasvaalalised ilmutavad erilist huvi rasedate naiste vastu, seda võib-olla sellepärast, et kajalokaatori abil suudavad aimata loodet. Palju on teateid uppuvaid inimesi päästnud ja haisi eemale ajanud delfiinidest. Selle seletuseks võib olla asjaolu, et skaneerides meid, näeb delfiin endaga rohkem sarnast olevust kui seda on kala. Me oleme
• Majanduslik olukord • Sotsiaal-psühholoogilised ressursid: - sotsiaalne tugi - perekond või üksindus; - eluhoiakud – enesehinnang, tunnetatud sidusus – paremad haritumatel inimestel - elulaad – esmatähtis terviseressurss (liikumine, toit, suitsetamine, alkohol) • Inimese tervis oleneb suuresti tema väärtushinnangutest. Just kõrgharidusega inimesed on hakanud teravamalt tajuma, et vaimse töö edukuse tagab korras tervis. • Rahuolu -mida kõrgem on haridustase, seda enam ollakse rahul oma tervisega. Kõrgema haridusega inimeste seas on vähem ka haigusnähte ja stressisümptomeid. 29. Keskkonna ja kultuuri mõju tervisele. Kultuur on bioloogilise, psühholoogilise ja geograafilise teguri liitunud mustrite kogumik. Tervist mõjutavad: _ Geneetika _ Perekultuur, väärtushinnangud _ Kooli/lasteaiakultuur
ja kuna objekti on võimalik tajuda erinevas valguses erinevalt, on võimalik ühest motiivist maalida rohkelt erinevaid pilte. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasutanud impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Heideti eemale lokaaltoonid. Visuaalset pilti maailmast püüti edasi anda visandlike ja väikeste pintslitõmmetega. Teatud kaugusest pidi vaataja tajuma värvilaike nii nagu seda näeb ta looduses. Akadeemilises ja realistlikus kunstis oli selle ajani olnud valguse ja varju rõhutamine tähtsal kohal. Erksad värvid olid esindatud ainult pildi valgustatud osas, see aitas pildi ruumiliseks muutumisele kaasa. Impressionistid üritasid vältida plastilist modelleerimist ja seetõttu värvisid varju värviliseks. Tähtsaks osutus traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Realismi
analüüs ja hindamine, mis omakorda mõjutas õiguse enda arengut. Juriidilised normid, terminid, protseduurid ja otsused, asutused muutusid õigust uuriva teaduse andmeteks. Õigustoimingutes professionaalseteosalejate identiteedi lahutamatuks osaks sai arusaam nende andmete süstemaatilisest kogumisest ja tundmaõppimisest, taolise kogumise ja tundmaõppimise vajadusest. Kogutud ja süstematiseeritud andmeid ja teadmisi hakati seejärel tajuma osana õigusest. Õigusteaduse kujunemine Mandri-Euroopas on lahutamatult seotud ülikoolide kujunemisega, mille õigusteaduskonnad hoolitsesid õiguse kui võimalikult täpselt piiritletud teadmiste kogum arendamise eest. Ülikoolid olid põhiliseks allikaks, kus kujunes välja Mandri- Euroopa professionaalsete õpetatud juristide ühtne ,,seisus" koos identiteediga. Vanimaks ülikooliks Euroopas loetakse Bologna ülikooli, mis ise peab oma sünniaastaks 1088. Aastat.
üldistumiseni. 18. sajandil on tegemist subjektiivse idealismi esindajatega. George Berkeley Jõudis järeldusele, et inimene võtab vahetult vastu oma ideid ja aistinguid. Asjade eksisteerimine seisneb tajutavuses. Ideed on passiivsed, neid tajub kehatu substants hing, mis omab võimeid ideid vastu võtta (mõistus). Reaalselt eksisteerib inimese taju. Materiaalne maailm eksisteerib tänu sellele, et me tajume seda. Maailm on niivõrd olemas, kuivõrd me tajuma tema olemasolu. David Hume Maailm on tunnetamatu. Filosoofilistelt vaadetelt agnostik. Agnostika on filosoofiline õpetus, mis osaliselt või täielikult eitab maailma tunnetatavust ja teadmiste tõesuse lõplikku kindlakstegemist. Oma tunnetusteoorias pidas empiirilist kogemust, üldistatud teadmisi, ratsionaalse mõtlemise üldideid mitte tõeseks vaid suhtelisteks. Teadmised kujunevad mitte empiiriliste uuringute loogilise tõestusena, vaid kogemuste kaudu saadavate muljetena
Kepikesed ja kolvikesed silmas annavad signaali bipolaarsetele rakkudele ,mis omakorda annavad edasi ganglioonirakkudele. Gangliooniirakkude aksonid moodustavad nägemisnärvi ja sealt läheb signaal edasi aju suunas.rakud jagunevad P-rakkudeks mis kannavad endas infot värvi ja vormi kohta ja M-rakud mis kannavad infot liikumise ja sügavuse kohta. Mis on eristuslävi? Kõige väiksem ärritaja mida inimene on võimeline tajuma. Nagu näiteks kõige vaiksem heli mida tajub. Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve? 1. alustatakse kõrgemast vaiksemaks. 2. kõrgemast väiksemaks, määratud vahemike kaupa 3. konstantse stiimuli meetod - iga väärtust testitakse konkreetne arv kordi Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage
võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte.
arvestada, et luua igati harmooniline, esteetiliselt hea väljanägemisega ning funktsionaalne lahendus. 3 1. Ruum ja vorm Ruumi mõistet ei saa üheselt defineerida. Filosoofias jaotatakse ruumi mõiste kaheks, ehk siis abstraktseks ja tajutavaks. Tajutav sõltub inimese varasematest kogemustest elus ning kultuuriruumist kus ta parasjagu elab. Muidu pole inimene võimeline ruumi täpselt tajuma, kuna see sõltub paljudest eri teguritest nagu ruumielementide omadused ning nende omavahelistest suhetest. Ei tasuks ruumi tajumisel ära unustada ka selle neljandat mõõdet, milleks on aeg. Ruume jaotakse kaheks: sise- ja väliruumiks, ehk siis siseruumid on need mis jäävad hoonete sisse ning väliruumid need, mis siis vastavalt hoonetest välja poole jäävad. Arhitektuuri defineeritakse kui ruumikunsti, mille ülesandeks on sise- ja välisruumide kujundamine ning üleüldse loomine
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada lähemalt ühte 18.sajandi suurimat Saksa filosoofi ja matemaatikut Gottfried Wilhelm Leibnitzit (1646-1716). Ta oli Isaac Newtoni kaasaegne, kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus ta siiralt Jumalasse ja kirjutas kaitsekõne Kolmainsuse õpetusele. Ta astus ägedalt vastu Descartes´i ja Spinoza vaadetele. Ta püüdis edutult leida ühist alust katoliiklikule ja protestantlikule ning hiljem luterlikule ja reformeeritud kirikule nende liitmiseks. Leibnitz uskus jumalikku ettemääratusse. Referaadis tutvustan täpsemalt Gottfried Wilhelm Leibnitzi elulugu...
oma kutseoskusi. ·Tegutseb süstemaatiliselt Juht valdab tulemusjuhtimise tehnikat. ·Mitmekülgne huvi elunähtuste vastu Juht on huvitatud ka muust kui oma tööga seotud asjadest. ·Võtab õppust kogemustest Juhil on võime muuta ka negatiivsed kogemused õpetuseks. Ta õpib oma kogemustest. 33. Mis motiveerib töötajat sinikraed/valgekraed TÖÖTAJAT 1. Eesmärk ·olgu selge ja konkreetne ·kõik peavad tajuma, et seda eesmärki on võimalik saavutada 2. Hindamine ·viiakse läbi selgete ja arusaadavate kriteeriumide alusel ·toimub regulaarselt 3. Tagasiside ·kiire, hindamisele järgnev ·piisavalt sage ·vormilt erinev 4. Juhtimine ·rajatud usule inimestesse ·enamjaolt positiivne ·avatud ja inimesekeskne 5. Palgasüsteem ·Põhipalk + tulemuspalk ·Lisaks teised paindlikud ja tulemustest lähtuvad hüvitused 6. Töö ·iseseisev ·vaheldusrikas ·pingutust nõudev ·optimaalse koormusega 34
Ultrahelis võib praegu tervet last näha, hilisemal ajal saab teda vaid ositi vaadelda. Embrüo pikkus -- 12 cm, kaal 110 g. Ilmub reaktsioon helidele ning loode tajub muusikat. Käed ja jalad muutuvad enam koordineeritumaks. Viies kuu Lootel lõpeb südame kõikide nende osade areng, mis kindlustavad selle automaatse töö. Tüdrukutel on formeerunud emakas. Pannakse alus jäävhammastele. Jäävhamba alus asub iga piimahamba alguse taga. Laps hakkab järk-järgult tajuma ümbritsevat maailma. Lootega tuleks rääkida, sest laps kuuleb teid: kuulmeluud, mille kaudu heli läbib keskkõrva, on juba tugevnenud ning ajuosa, mis kannab vastutust helisignaalide eest, töötab. Tasapisi muutub tundlikuks ka silma võrkkest. Jätkub peaaju kasv. Ebaproportsionaalselt suur pea on märk sellest tähtsast osast, mida etendab peaaju lapse arengus. Neuronid, närvirakud, mis realiseerivad sideme aju ja lihaste vahel, on juba neile ettenähtud kohal
väljaspool. 5. Kas vabakslastud vang tahaks koopasse tagasi pöörduda pärast seda kui ta on päikesevalgusega harjunud? Kindlasti mitte. Kui vang harjub päikesevalgusega, siis hakkab ta aru saama tõelisest tegelikkusest. Ta mõistab, et on elanud vales ja pimedusest ning olles näinud tõde, ei pöörduks ta enam vale poole tagasi. Küll aga pöörduks ta tagasi vaid selle jaoks, et kutsuda ka teisi valguse kätte ning tõde ja tegelikkust tajuma. 6. Mis juhtuks, kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Teised ei võtaks teda omaks nin hakkaksid teda pilkama, sest nad ei ole kogenud seda, mis on väljaspool koobast. Ja seda, mida inimene pole kogenud, on kerge mitte mõista ning hukka mõista. Samuti ei usuks nad kogenu juttu, sest nende mõisted reaalsusest ei klapi enam vangi omadega. 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? James kirjeldas alguses Chatauqua koosolekukeskust üdini
probleeme täiskasvanueas. Erik Homburger Erikson (1902-1994) Psühhoanalüütiline paradigma - kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar) - sotsiaalne ja kultuuriline mõju on inimese arengu juures kõige suurem inimene on EGO poolt kontrollitud ja ratsionaalne - rõhutab, et EGO on kõige olulisem ; inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust - Erikul oli lai silmaring kuna reisis palju. Õppimises oli ääretult laisk. Kuid talle meeldis erinevate inimestega kohtuda jms. - arendas edasi Freudi teooriat Tähtsaim isiksuse komponent ego. Ego -Analüütiline lähenemine. Psühhosotsiaalne arenguteooria (Orienteeritud ühiskonnale) Ego on kõige olulisem, tähtsuselt järgmine on Superego.
Isegi pärast sündi pole imiku elu oluliselt erinev, võrreldes eelnenuga: ta ei suuda ära tunda asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda ümbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb on soojuse ja toidu positiivne trgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust ja toitu selle allikast emast. Ema on soojus, ema on toit, ema on rahuldatuse ja kaitstuse eufooriline seisund. Kui laps kasvab ja areneb, muutub ta ka võimeliseks asju sellistena tajuma, nagu need on; rahuldus, mille ta saab toitumisest, eristub rinnanibust, rind emast. Ta õpib tajuma paljusid erinevaid asju, millel kõigil on oma olemine. Samal ajal õpib ta neid nimetama ning nendega ümber käima. Ta õpib, kuidas inimestega ümber käia: et ema naeratab, kui laps sööb, et ta võtab lapse sülle, kui laps nutab jne. Kõik need kogemused kristalliseeruvad ja moodustavad tervikliku kogemuse: mind armastatakse. Mind armastatakse sellepärast, et ma olen selline,
PROHVETLUS JA PROHVETI RAAMATUD VT-S Sõna ,,prohvet" pärineb kr.k.-st ja tähistab VT-s inimest, kes kuulutab Jumala tahet. Eri usundites on alati leidunud inimesi, kes teistele vahendavad jumalate sõnumeid: nõiad, samaanid, oraaklid jne. nii on olnud ka Iisraelis. Juba kohtumõistjate ajast võime lugeda seal tegutsenud prohvetitest. Algselt kirjeldatakse neid märatsevate ekstaatikutena, kuid mitmesajaaastase arengu vältel õpivad nad üha paremini tajuma ja väljendama Jumala tahet. Kõrgeima taseme omandasid nende hulgas kirjaprohvetid, kellest on VT-s säilinud nende nimelised raamatud. Prohvetiraamatuid on jaotatud mitmeti. Tavaliselt on eraldi mainitud kolme suurt prohvetit: Jesejat, Jeremijat ja Hesekieli. Kristliku traditsiooni järgi arvatakse neljandaks suureks prohvetiks Taanieli, kelle raamat on eelmistest tunduvalt erinev. Järgneb 12 prohveti raamat, mis kirjutati tavaliselt ühele kirjarullile
ümbrus hakata paistma imeliku, võõra ja kaugena. Kõik see suurendab veelgi psüühilist pinget ja hirmu. 2.3 Iseenda tunnetus Tajudes helisid, lõhnu, maitset, puudutusi, oma hingamise rütmi ja keha aistinguid, tunned, et oled olemas. Eneseteadvus eristabki sind ümbritsevast maailmast. Tugeva ja pikaajalise stressi korral võib mõnikord tekkida iseäralik oma kehast võõrdumise tunne - kätt või jalgu, pead või selga hakatakse tajuma tundmatu, võõra, veidra ja ebamäärasena. 2 Lisa 1 Terje Aarna 7 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Enesehinnangul ja -austusel on stressiolukorras oluline osa. Kõrge enesehinnang aitab pingele paremini vastu panna, muudab reipamaks ja enesekindlamaks. Meeleolust ja enesehinnangust sõltuvalt hindad oma võimeid suuremaks või väiksemaks, näed end
Turner oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja, mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija. Johann Heinrich Füssli Luupainaja. 1802 MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka Francisco Goya hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu. Masendus süvenes veelgi, kui prantslased hispaanlaste sissisõjale terroriga vastasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism. Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Francisco Goya Ülestõusnute mahalaskmine. 1814
(N/C) kontaktidele. Induktiivanduri magnetvälja iseloomustav joonis asub järgmisel leheküljel. 6 Eelnenud info pärineb Automaatika mõõtmiste e-kursuselt. Induktiivandurite eeliseks on vastupidavus ja usaldusväärsus, mille põhjuseks on nende suletud disain ja liikuvate osade puudumine. Induktiivandurit valides tuleb arvestada, kuidas teda hakatakse kasutama. Neid toodetakse erinevate tajumisula-tustega. Tuleb arvestada, kas andur peab tajuma lineaarselt või radiaalselt lähenevat objekti. Alati tuleb kasuks põhjalikult tutvuda anduri andmelehega. Samuti tuleb arvesse võtta reduktsioonifaktorit, mis oleneb materjalist. Induktiivanduri tööd (lülituskaugusele) mõjutab ka objekti materjal. Mida suurem on materjali voolu-läbivus, seda suurem on anduri lülituskaugus. Teemakohane väljavõte tarkvarakesk-konnast on toodud alljärgnevalt.
arendada mitteakadeemilisi meetodeid kasutades. Kolmandaks on tähtis kindlameelne empaatia. Liider peab olema iga inimese vastu tähelepanelik. Tihti väldivad juhid inimeste mõistmist, sest nad arvavad, et probleemi mõistes peab juht võtma endale ka vastutuse probleemi lahendamise eest. Kindlameelne empaatia (tough empathy) tähendab teravdatud võimet mõista, kuid samas jääda kindlaks eesmärkidele, mille saavutamise eest liider on vastutuse võtnud. Lõpuks peab liider olema inimlik, tajuma ja näitama iseenda puudusi. Paljud juhid arvavad, et nad peavad olema täiuslikud, või mis veelgi hullem nad arvavad, et nad juba ongi täiuslikkuse saavutanud. Koos ametiga kaasneb tahtmatult enesehinnangu moondumine. Tagasiside, mida juhid saavad, on paratamatult seotud nende positsiooniga raske on saada enda kohta tahtmatult või tahtlikult moonutamata tagasisidet. Paraku on kaitsekiht, mida juhid enda ümber tekitavad, püüdes kõigest väest täiuslikud näida, nende nõrk koht
Vanemad, kes peavad paljusid laste tegusid ja ütlemisi talumatuks, tekitavad paratamatult oma lapses tunde, et nad on ka inimestena vastuvõetamatud. Ja vastupidi lapsed, kelle vanemad tunnustavad enamikku asjadest, mida lapsed teevad või ütlevad, tunnevad end tõenäolisemalt hinnatud inimestena. Parem on endale (ja lapsele) tunnistada, et te ei hinda teda kui inimest, kui ta teeb või ütleb midagi teatud viisil ja ajal. Nii õpib laps teid tajuma avatud ja ausa inimesena. Ehkki lapsed eelistavad olla tunnustatud, suudavad nad konstruktiivselt toime tulla ka vanemate laitusega, kui vanemad edastavad selgeid ja ausaid, oma tõeliste tunnetega kooskõlas olevaid sõnumeid. See mitte ainult ei lihtsusta laste toimetulekut vanemate vastuseisuga, vaid aitab näha oma vanemas inimest, kes on aus ja inimlik kedagi, kellega on tore suhelda. Probleemilahendus
2.2.2. Gammakiirgus Gammakiirgus on kõige väiksema lainepikkusega ja seega kõige suurema energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgust kasutatakse näiteks meditsiinis vähi ravimisel, kuna ta on võimeline tapma elusaid rakke. Gammakiirguse avastajaks peetakse Prantsuse füüsikut Henri Becquerel'i. Gammakiirgus on võimeline väga kaugele levima ning samuti on tal piisavalt palju energiat, et inimkeha läbida. Kuna gammakiirgust ei ole inimesed võimalikud tajuma ja on tuvastatavad ainult spetsiaalsete seadmetega, siis ei ole seda võimalik vältida. 2.2 Mitteioniseerivad kiirgused Mitteioniseeriv kiirgus on kiirgus, mis ei tekita ionisatsiooni. Mitteioniseerivad kiirgused on näiteks ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunakiirgus ja raadiolained. 6 2.2.1. Ultraviolettkiirgus Ultraviolettkiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega
näidenditele, ei olnud mõtekas pidada üleval nõnda suurt teatrivõrgustikku. ,,Sulaaeg" Peale Stalini surma 1953. aastal hakkas üldine kultuurpoliitiline situatsioon järk-järgult senisest liberaalsemaks muutuma, kuigi kuhugi ei kadunud ka tsensuur ja nõue kinni pidada kompartei ettekirjutustest. Kohandumine nõukogulike käskude keeldudega oli harjutanud nii teatritegijaid kui publikut tajuma pealtnäha vägagi võimutruude lavastuste vihjeliselt esitatud tähenduslikke alatoone. (Epner jt 2006: 73) ,,Sõnalava ei päästnud aga nõukogude hallusest miski. Sealjuures olid teatripoolsed kohendamisvõimalused viidud miinimumini. Võib ju hästi mõista, et teatri salakavalat muundamisoskust tundes olid võimud keelanud igasugused kõrgemalt sanktsioneerimata lisandused" (Rähesoo 2011: 280) Kirjandus on väga mitmetahuline. On ka ütlus, et keegi ei loe ühte ja sama raamatut
millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas. Kui me suudame paika panna reeglid ning olla hoolivad, ei upu laps virtuaalmaailma. Kui see peakski juhtuma, saame ulatada abikäe ning ta sealt välja aidata. Teine külg on siin täiskasvanud õppija. Elukestvat õpet vajavad igas vanuses, igast sotsiaalsest klassis ja soost inimesed, samuti erivajadusega inimesed. Selleks, et olla
(individuaalsetel) ja sotsiaalsetel (ühistel) asjaoludel ja mida saab motivatsioonidena kuuldavaks teha; laias plaanis on personaalne kasu tähtsam auditooriumi moodustumise määraja kui esteetilised või kultuurilised tegurid; kõiki või enamikku auditooriumi moodustumisel olulistest teguritest (motiivid, tunnetatud/saavutatud rahuldused, meediavalikud, taustamuutujad) saab põhimõtteliselt mõõta. Rosengreni mudel: selleks, et indiviid hakkaks tegutsema, peab ta tajuma vajadusi kui probleeme ja teiselt poolt peab tal olema ka ettekujutus, et lahendus neile probleemidele on võimalik. > sotsiaalse struktuuri aspektid (arengutase, poliitilise süsteemi tüüp) ja indiviidi omadused (iseloom, sotsiaalne positsioon, elulugu) mõjutavad või kujundavad vajaduste kogemist. >> probleemide ja võimalike lahenduste ettekujutamine viib meediakasutuse motiivide formuleerimisele. Rosengren: inimene valib meediakanali sisu alusel ja kasutab seda nii, et see aitaks tal
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
Tsiv ühiskond on kontrollija, mitte vabastaja. Mässumeelsuse akt on seotud hirmuga. Rock laulud on täis kuidas armastus tekitab hirmu. Naist käsitletakse kui Nõida- silmamoondajat. Led Zeppelini lugudes palju kajastub seda teemat. Armastus tähendab terve mõistuse ja mehelikkuse kadumisega. Kastratiseerimine. 60datel Hedonism lõbujanu. Rockmuusikasse hakkas armastuse teema laienema ja mõistmine oma lüüasaamisest. Selles nähti ka müügi ja turunduse nippi. Rock kultuur hakkas tajuma oma piire. Kuidas naistega seotud hirme on rock kultuuris käsitletud naisi on seotud meeste fantaasias vedela ja vormituse olelust. Levinud kujund millele on osutatud on uputav ja lämmatav jõud. Mees on kalju, naine keeris. Led Zeppelin - ,,When the lavvi/(tamm) brakes" (üleujutus) Reaalsusprintsiip meie ihadel on piirid ja takistused. Demüstifikatsioon sa oled sinu keha. Tsitaat on pärit U.Eco ,,Roosinimi" romaanist. Vaata ette mu poeg,
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus...
õpimotivatsiooni kujundamisele õpilases 16. Probleemülesannete psühholoogiline olemus Probleem- ja tüüpülesannete olemus. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemüleannete öölahendamisoskuste õpetamissõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel. Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. Probleemülesannete lahendamise etapid: DEWEY 1.Probleemi esitamine(teadvusta või lase selgitada); 2.Probleemi defineerimine (määratle lähteandmed ja eesmärgiks olev lõppseis
variatiivsuse põhjal eristasin üksteisest taeva, maa, mered ja ülejäänud kehad. Ja kõigi nende kvaliteetide ideede tõttu, mis end minu mõtlemisele pakkusid ja mida ma rangelt võttes ainsana vahetult aistisin, arvasin mõningase põhjendatusega, et tajun asju, mis on minu mõtlemisest täiesti erinevad nimelt kehi, millest need ideed esile tulevad; sest ma kogesin, et nad tulevad minu juurde ilma igasuguse nõusolekuta, nõnda et ma ei olnud võimeline ühtki objekti tajuma, isegi kui tahtsin, ilma et see objekt ei oleks meeleorgani juures, ja ma ei olnud võimeline ka mitte tajuma, kui ta juures oli. Ja kuna aistitud ideed olid palju elavamad ja väljendusrikkamad ning omal moel ka selgepiirilisemad kui ükski neist ideedest, mida ma välja mõtlesin teadlikult ja kaalutletult mediteerides või mida märkasin olevat vermitud mu mällu, siis näis võimatu, et nad võiksid tulla minust enesest; ja seetõttu jäi üle, et nad tulevad mingitest teistest asjadest
31. NÄDAL Loode on nüüd juba umbes 39 sentimeetrit pikk ja kaalub 1,6 kilogrammi. Enamuse ajast ta magab ja näeb ka unenägusid. Kui ta on üleval, siis teeb ta nägusid, hingab, luksub, neelab, tambib oma jalgade ja kätega vastu emakaseina ning imeb oma pöialt. Loote aju teeb ületunde ja areneb kiiremini kui kunagi varem. Sidemed üksikute närvirakkude vahel kasvavad pöörase kiirusega ning beebi on nüüd suuteline tajuma viite erinevat meelt. Lõhnu ta küll hetkel ei tunne, kuid see on sellepärast, et ta hulbib lootevedelikus. 32. NÄDAL Nüüdseks kaaub loode umbes 1,8 kilogrammi ja on 40 sentimeetrit pikk. Nahaalune rasvkude on ta veidi ümaramaks muutnud. Üldjuhul on loode nüüdseks võtnud juba sisse sobiva poosi sünnituseks, ehk keeranud pea allapoole. Lisaks asendile on nüüd valmis kogu lapse seedesüsteem ja jääb ootama rinnapiimaga toitmist. Ligikaudu 32. nädalal hakkavad kopsudes
Objekti kauguse või vaatenurga muutmine ei muuda tema suuruse ja kuju tajumist. Illusioonide tekitamisega aga on võimalik seda konstantsust mõnel määral kõigutada. (Tankler, M. 33, 34) Mehhanismid ja seaduspärasused sõltuvad suurel määral aju ja närvisüsteemi funktsioneerimisest. Taju areng on seega seotud otseselt organismi üldise arengu ja küpsemisega. Kasvatus ja sotsiaalne keskkond ei mõjuta oluliselt taju kujunemist. Laps on võimeline enda ümbrust tajuma sündimisest alates, väidetavalt isegi enne sündi. Nägemine on aga esimesest momendist eelistav ja valiv. Ka vastsündinu eelistab ühtesid objekte teistele. Kuulmistaju areng on märgatavalt aeglasem kui nägemistaju areng, kuna see on otseselt seotud kõne ja selle arenguga. Pikka aega arvati, et imik hakkab keskmisele kuulmisärritusele reageerima alles 20-päevaselt kuid katseliselt on kindlaks tehtud, et loode kuuleb helisid ka juba sünnieelselt isegi, kui ema neid ei kuule.
4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing, mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks.
uskumusi. Laps pole siiski veel võimeline teostama operatsioone; ta suudab lahendada ülesandeid pigem vaimselt kui füüsiliselt. Mõtlemine on endiselt egotsentriline. Lapsel on raske omandana kellegi teise vaatenurka. Piaget oletas, et lapsed õpivad peamiselt läbi imiteerimise ja mängimise nendes kahes staadiumis, kus nad moodustavad sümboolseid kujutlusi läbi tegevuste. (7) 5.1.3. Konkreetne tegevuse staadium (6-12) Egotsentrism taandub. Hakatakse tajuma ja mõistma teiste vaateid ja arvamusi. Mõtlemine on siiski piltlik ja seotud konkreetsete asjadega. Raskusi on abstraktse mõtlemisega. (6) Seda staadiumit iseloomustab loogika asjakohane kasutamine. Olulisemad protsessid selles staadiumis: Sorteerimine - võime sorteerida objekte vastavalt suurusele, kujule või mõnele teisele omadusele. Sihipärasus - Võime tunda ära loogilisi seoseid sündmuste vahel, mis on kindlas järjekorras
loomise viljad. Stereotüüpne mõtlemine on eriti halb juhul, kui inimesed keelduvad uut teavet vastu võtmast ning mõtlevadki ainult oma stereotüüpide raames. 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? 1)vastuvõtja enesekindlus; 2)konteksti mõju; 3)muud mõjutegurid Uues või võõras olukorras teeb aju puuduvate detailide asjus ennatlikke järeldusi, mis põhinevad peamiselt varasematel kogemustel. Inimesed tajuvad seda, mida nad on harjunud tajuma. Tunnetus on suhteline. Kui meil on midagi hädasti tarvis, kõlbab ka kõige kehvem variant. Suunatud taju paneb meid nägema just seda, mida ootame ja tahame näha. Uurimised näitavad, et meile meeldivaid inimesi peame ilusamateks ja targemateks, kui nad seda tegelikult on. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 22
Valemina saab lugemist kujutada järgmiselt: L=K+D+A+L L lugemine, K küsimine, D dekodeerimine, A arusaamine, L loomine Lisaks valemis toodud põhioskustele peab lugeja valdama veel osaoskusi: 1) tundma ära, missuguse keelega on tegemist (kirjakeel, murded, släng vm); 2) suutma aimata tundmatute sõnade tähendust; 3) mõistma kaude väljendatud mõtteid; 4) tabama konteksti; 5) tajuma lausete semantilisi ja grammatilisi seoseid; 6) mõistma teksti osade omavahelisi seoseid; 7) oskama seostada uusi teadmisi olemasolevatega; 8) tundma ära tekstis sisalduvad viited; 9) eristama teksti ideed kõrvalistest mõtetest; 10) mõistma teksti kommunikatiivset eesmärki. Kokkuvõte Iga lugemine lõppeb kokkuvõttega, mis sõltub eelkõige lugeja süvenemisvõimest ning lugemise eesmärgist. Sageli on see poolalateadlik sedastus, mis ajaviitekirjanduse
kõigis. Ta nimetab neid ,,väljavalituid" nümfettideks. Nümfettidest õhkub see kummaline miski, mis on noore tüdruku veider teadlikkus oma seksuaalsusest. Humbert veel ütleb, et tavaline meesterahvas ei tunneks karja kooliplikade seast eales ära nümfetti ning siin kohal tuleb välja esimene hetk, kus ta muutub lugejale sümpaatseks. Ta usub, et nümfeti äratundmiseks peab olema erilise kunstnikuhingega, melanhoolne ja vaevatud. Vaid sellised peenetundelised härrased on võimelised tajuma nümfettide erinevaid jooni ning võlusid. Kõik kirjeldused nendest noortest tüdrukutest on kaunid kuni selle hetkeni, kui meenub tõsiasi, et neid pilte manab silme ette keskealine meesterahvas. Sellest tulenevadki need meeleheitlikud vastuolud ja segadused ning jällegi peab kiitma Nabokovi kirjeldamisoskust või hoopis Humberti manipuleerimisoskust. Manipuleerimine on selles teoses väga tähtsal kohal. Humbert Humbert on intelligentne ning haritud mees
· Peavad suutma edu saavutamiseks pingutama ja kõike mängu panema. · Peavad valmis olema vaevanägemiseks, et luua häid suhteis klientide, töötajate, varustajate ja teistega. 4 Üks era- ja väikeettevõtluse oluline oskus on võime eesmärke püstitada ja nendeni jõudmise teed leida. See tähendab, et ettevõtja peab suutma kujutleda, kuidas ta äri pärast pikemat tegutsemist välja näeb. Ta peab tajuma, mida soovivad kliendid ja kuidas neile seda pakkuda. Äri on edukas vaid siis, kui ettevõtte tooteid või teenuseid ka ostetakse, nii et tulu kataks kulu ja jääks ka kasumit. Klientide suhtumise määrab sageli see, kuidas neid ettevõttes koheldakse. Teenindamise kvaliteet võib isegi tähtsam olla kui toode ise või selle hind. Peaaegu sama olulised on ka suhted töötajatega. Ettevõtet esindavad töötajad mõjutavad suuresti sellest jäävad muljet ja reputatsiooni. Alahinnata
. Laused kus on olemas keeles tinglikult kasutatavad sõnad, mis on norm, kuid ei oma tähendust Inimesed teevad süstemaatilisi vigu, mida on võimalik ennustada. Vead ei ole sõna tähenduses olulised · Süntaks: süsteem, mis ühendab sõnad tähenduslikesse fraasidesse ja lausetesse. Süntaks- määrab ära selle, millised elemendid ja missuguses jrk peavad elemendid lauses esinema. Sõltuvalt järjekorrast muutub mõte Süntaks on see süst mille abil oleme võimelised tajuma grammatilist struktuuri, olenemata keelest. Uurib mustreid, kuidas tajutakse reegleid · Noam Chomsky, 1950ndate lõpp keeleorgani teooria, mis tugineb ideele, et kõik inimesed omandavad oma emakeele reeglid. Meil on olemas pärilik eelsoodumus :D. · Lause pindstruktuur- igas keeles erinev ja süvastruktuur- kõigis keeltes sama; neid esitatakse hierarhiliselt Hierarhiline pindstruktuur on see milline lause välja näeb, ning millistest osadest ta koosneb LAUSE
Ka uusim teadus räägib suuresti sama keelt, kui räägib kõikehõlmavast seotusest ja sõltuvusest. ( De Waal, 2007) Olen Euroopa vanu kultuure uurides imetlenud kõige rohkem just kelte: nad on mõjutanud paljusid Euroopa maid, kuid sellest rahvast (või neist rahvastest) ei ole alles muud, kui arvukad legendid, muinasjutud ning (koha)nimed. Lausa müstilisena tunduv rahvas on inspireerinud kirjanikke, ajaloolaseid ja kunstnikke. Keldi kultuuri uurimise käigus olen hakanud tajuma ka paljude teiste põliskultuuride rikkust. Olen avastanud, et Aafrika ja Ameerika põlisrahvaste kogemus räägib keldi kultuuriga paljuski ühist keelt, et nende maailmatajus ja maailma kajastamises on üllatavalt suur ühisosa. Seoses sellega, et paganlikud keldid ei olnud kirjarahvas, kirjutati nende lood üles alles sajandeid hiljem. Neil olid rikkalikud teadmised, oma poeesia, ajalugu ja mütoloogia, kuid ettevaatuse tõttu ei pannud nad oma pühasid tekste kirja. Kuna
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
· St tajumine suhteline, mitte absoluutne, kaks inimest (nt õpetaja ja laps) võivad sama nähtust tajuda erinevalt A0C 12 0 14 Õpetajale · Jälgida, et juhendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad. Lapsed on kergesti mõjutatavad tajumise kontekstist. Seda peab arvestama juhiste andmisel tuleb jälgida, et need oleksid ühemõttelised, selged ja suunaksid lapsi tajuma õpetatavas suunas. · Jälgida, et kasutatavad visuaalsed abivahendid oleksid lastele mõistetavad. Raamatutes on palju jooniseid ja skeeme, mida lapsed iseseisvalt mõtestada ei suuda. Jooniste ,,keelt" tuleb õpetada niisama nagu tavakeelt ja matemaatika sümboleid. Töömälu · Tööruum, kus hoitakse ja töödeldakse infot, et seda kasutada arutlemisel, probleemide lahendamisel jm · Piiratud korraga töödeldavate objektide hulgaga. Maht 7
avaldab see siiski inimese käitumisele mõju. Freudi arvates ongi teadvustamatu mõju inimese käitumisele määrav ja see seletab inimese käitumises kõike (keelevääratustest elukutse valikuni). Tänapäeva psühholoogia ei nõustu Freudi teadvusekäsitlusega, kuna see pole kinnitust leidnud. Eneseteadvus on teadvuse üks vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast. 1.3. Psüühika funktsioonid Et olla ümbritsevast teadlik peab organism oma ümbrust kõigepealt mingil viisil tajuma. Et olla teadlik asjadest, mis on juhtunud tulevikus, ja asjadest, mis võivad juhtuda tulevikus, on inimesel tarvis mälu ja mõtlemist. Taju. Meeled on mõõteriistad, millega tehakse kindlaks, mis ümbruses toimub ja milline on organismi asend ümbritsevate asjade suhtes. Mälu. Organismid suudavad meenutada asju ka siis, kui need pole otseselt nähtavad, kuuldavad või haardeulatuses. Protsesse, millega
ema on toit, ema, rahuldatuse ja kaitstuse eufooriline seisund. Selline seisund on Freudi terminoloogia järgi nartsislik (Fromm 2006). Välisel tegelikkusel, inimestel ja asjadel on tähendus ainult sedavõrd, kuivõrd nad kehaliselt rahuldavad või häirivad. Tõeline on ainult see, mis on sisemine; kõik väline on tõeline vaid sõltuvalt minu vajadustest - mitte kunagi sõltuvalt välise enese olemusest ja vajadustest. Kui laps kasvab ja areneb, muutub ta ka võimeliseks asju sellistena tajuma, nagu need on; rahuldus, mille ta saab toitmisest, eristub rinnanibust, rind emast. Lõpuks kogeb laps janu, piimast saadud rahuldust, rinda ja ema eraldi. Ta õpib tajuma paljusid erinevaid asju, millel kõigil on oma olemine. Sel ajal õpib ta neid nimetama. Samal ajal õpib ta nendega ürnber käima: ta saab teada, et tuli on kuum ja valus, et ema keha on soe ja meeldiv, et puu on kõva ja raske, et paber on sirge ja seda võib tükkideks rebida
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi koht...
See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele tunnusele omistatakse samuti negatiivsem tähendus. St et mingi põhitunnus varjutab ülejäänud tunnused. Halo efekti puhul hakatakse inimest tajuma kas siis hea või halvana. Inimestel on võrdlemisi sarnased ettekujutused selle kohta, millised on seosed iseloomu ja välimuse vahel. See on tingitud 5-st erinevat liiki järelduste tegemise protsessist: 1) Ajaline laiendus - järeldus tehakse hetkeotsustuse põhjal. Hetkeväljendust peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks. 2) Parataksis - kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise inimese kohta.
nistide virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest ning püüab luua kindlaid, rütmiliselt liigendatud kompositsioone, milles valitseb tasakaal ja selge masside ülesehitus. Eluõiguse saavad lokaaltoonid. Ta hakkab kasutama vastandvärve. Looduses leiduvad vormid lihtsustab. Laiem publik suhtus kunstiuuendustesse tõrjuvalt, isegi vaenulikult. Omaette osa Cezanne loomingust moodustavad natüürmordid. Neil on kujutatud majapidamisriistu ja puuvilju. Kunstnik on suutnud panna vaataja tajuma asjade struktuuri. Kõik on antud edasi tõetruult-iga eseme värvi, hele-tumedust ja vorme kujutatkse nii, nagu näeksime seda mitmest erinevast vaatekohast, nagu võiksime seda käega kombata või selle raskust kindlaks määrata. Cezanne püüdis saada enda töid ametlikele näitustele, kuid need lükati alati tagasi. Alles üsna elu lõpul hakkas asjatundjate ja kunstnike kitsas ringis tekkima huvi tema tööde vastu. Suur
Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof David Hume ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). George Berkeley Eksisteerida tähendab olla tajutav. Maailm koosneb fenomenidest on üks suur ideedekobar. Hinge idee eksisteerib ainult seal hinges, kus ta on. Teadmaks, et esemed on olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed. Muljed on fundamentaalsemad meie teadvuse vahetud kujutlused, aistingud ja immanentsed tähelepanekud meie oma meele tegevusest. Kõik meie ideed on muljete koopiad. Kui tekib küsimus, kas mõnel ideel on tähendus või mitte, peame küsima: millisest muljest see väidetav idee on tekkinud
Hugo Raudsepp (1883-1952) tema tee kirjandusse pikk ja veniv. Loomingus 4 perioodi: 1) küllalt pikk, suht tähendusetu följetonid, luuletused 2) aktiivsemalt draamatekste kirjutama 1920ndatel. ''Sinimandria'' 1927 üks algupäraseima süzeega näidend, ei ole tüüpiline eesti komöödia sisu. Eristub Raudsepa teistest tekstidest ka keeleliselt 3) kõrgperiood suht lühikest aega (1929-1934) ,''Mikumärdi'' 1929 eksperimentide aeg möödas. Seda hakati tajuma teatris ja kirjanduses kui teatavat rahvuslikku teksti. Ropp. Sisaldab päevapoliitilisi kihte, aga lavastuseks vaja vaid taluõue, seega lihtne. ''Vedelvorst'' võrreldes eelmisega ebatüüpilisem lahendus perepoeg laisk aga see tegelastüübi valik ei saa olla draamakirjanduses tüüpiline. Keelekoomika. ''Põrunud aru õnnistus'' 1931 paradoksne salongikomöödia, uus joon. ''Roosad prillid'' 1934. 1930ndate paiku mingi mõõnahetk, kuid see ei tähenda tootlikkuse
4) Visuaalne kontekst – pildimaterjalis mõttekas esitada mingi lugu või juhtum jutukontekstina. Kasutatakse enamasti siis kui tootel on meeldivate omaduste kõrval ka ebameeldivaid. IMAGO Imago on teatud ettekujutuste, ootuste, kogemuste ja teadmiste kogum mingi propageeritava toote, isiku või firma kohta. Subjektiivne arvamus. Imago tugevus kui brändi ekviteedi kaudne näitaja on seda suurem, mida rohkem on võimalik selle brändi hinda tõsta, ilma et tarbija hakkaks tajuma, et teda koheldakse ebaõiglaselt. Magi või brändi ekviteet – teatud aktivate kogum, mis seostub marginimega: margiteadvus, margilojaalsus, positsioneeringu kvaliteet, tarbijal tekkivad assotsiatsioonid, imago tervikuna. Ekviteedi kaudu määratletakse brändi lisaväärtust, mis lisandub tema tootmise või tarnimisega seotud füüsilistele aktivatele, mõõdetuna majanduslikes terminites. Imago tekib isikliku kogemuse ja reklaami ning sotsiaalse teabelevi mõjul. Imago
Vaba aeg demokratiseerus Kõrgklass või kõrgem keskklass liigub vaba aja tegevustes edasi sinna, kus pole nii palju rahvast. Ajaliselt töötunnid kahanesid. Kaheksa tundi tööle, kaheksa tundi puhkuseks, kaheksa tundi oma tahte järgi. Thomas More Morus "Utoopa" nägi ette, et kuus tundi päevas piisab töötamiseks ja on isegi ülearu. Oluline, et muidusööjad tööle panna. Campanella nägi ette, et 4 tundi piisab ja igaüks teeb meelepärast tööd. Inimesed hakkasid tajuma oma aega teistmoodi. MINU aeg. Oma maja äärelinnas, roheluses.tasutud puhkepäevad, puhkus. 19. Sajandil juba tekkis arusaam nädalavahetusest kui ühikust. Puhkepäevad hakkasid teatud ametkondades tasustatud saama. Ka puhkus. Töö aeg ja oma/pere aeg ja ruum. Modernse vaba aja algus. 20. Sajandil erinevates riikidel erineval ajal. Vaba aeg kui inimõigus. Tehnologiapõhine vaba aeg. Kino, radio ja television tõid kaasa nii vaba aja õhetaolistumise kui ka privatiseerumise. Ühtlustumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
