Loote areng (0)

LOOTE ARENG

bioloogia referaat

koostas: Anete Unnuk

klass: 9 ak

kool: Pelgulinna Gümnaasium
Tallinn 2010
RASEDUS
Raseduseks nimetatakse naise seisundit munaraku viljastumise ja sünnituse vahel.
Rasedusel on kolm trimestrit:
 

• 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani.
  
• 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani.
  
• 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni).
  

 
 
 
VILJASTUMINE
 
Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi . Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot ehk viljastatud munarakk liigub mööda munajuha emakasse, see võtab aega umbes viis päeva. Seitsmendal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale, seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab loode kõik vajaliku emakalt.
 
LOOTE ARENG
 
1.-3. NÄDAL 
Viljastunud rakukogumik on sellel ajal mikroskoopiline pallike. Kuid sealt saab alguse 40 nädalat kestev loote areng. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged . Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend . Hakkab moodustuma loote veresooned , magu ning närvisüsteem, mis see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 21. elupäeval hakkab tööle süda. Nüüdsest on võimalik näha esimesi soo omandamise märke. Viljastunud munarakk kannab endas 46 kromosoomi, millest 23 on ema ja 23 isa omad. Ema kannab alati X kromosoome ja isa võib kanda nii X kui ka Y kromosoomi. Lapse sugu sõltub sellest, kumba kromosoomi kandis munaraku viljastanud spematosoid. Kui see on X kromosoom , siis XX kromosoom tähendab tüdrukut, kui see oli aga Y kromosoom, siis XY tähendab poissi. Lõplikuks soo määramiseks läheb veel kuid.
 
 
 
 
 
4. NÄDAL
Munarakk jaguneb kaheks: emrüoks ja platsentaks, mis on lapsele eluks vajalik. Embrüo kaalub alla ühe grammi ning on mõne millimeetri pikkune. Embrüol on märgatavad kihid , millest arenevad välja spetsiaalsed osad lapse kehas:
 

•      Kõige sisemine kih´ist ehk endotermis areneb välja seedesüsteem: maks ja kopsud .
  
•     Keskmisest kihist ehk mesodermis arenevad süda, suguorganid , luud ja lihased.
  
•     Välimisest kihist ehk ektodermist arenevad lõpuks organid ja koed , sealhulgas ka närvisüsteem, juuksed, silmad ja nahk.
  

 
Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini.
 
 
 
 
 
5. NÄDAL
Praegu koosneb beebi süda kahest peenikesest kanalist, mida kutsutakse südametorudeks. Alles nädalate pärast muutub nende töö koordineerituks. Kui need kaks toru ühinevad, saab laps endale funktsioneeriva südame. Samuti arenevad mõned teised organid, sealhulgas närvitoru, mis on lapse pea-ja seljaaju eelkäija. Närvitoru pole veel tihenenud, kuid see juhtub järgmiste nädalate jooksul. Lapse suurust võib nüüd võrrelda apelsiniseemnega. Loode näeb välja nagu konnakulles, pea ja sabaga , kuna hakkavad moodustuma käte ja jalgade algmed. 
 
 
 
 
 
 
6. NÄDAL 
Sellel nädalal saavad oma kuju neerud , maks ja kopsud. Nüüd on loode üle viie millimeetri pikkune ja muudkui kasvab edasi. Ta pea ja keha on peaaegu ühesuurused. Süda lööb 140-150 lööki minutis . Rasvkoe voldid pea juures arenevad lapse lõualuudeks, põskedeks ja lõuaks. Kahest lohust, üks kummalgi pool pead, arenevad lapsele kõrvad. Väikesed kühmud näos annavad märku silmade arengust ja ninast . Täpsemalt on neist aru saada mõne nädala möödudes.
 
 
 
 
 
 
7. NÄDAL
Praeguseks on embrüo kasvanud umbes 10 000 kora suuremaks, kui ta oli kuu aega tagasi. Nüüd on ta mustikamarja suurune.
Sellel nädalal tekivad suguorganite alged, hakkavad arenema tema käed ja jalad, mis iga kord järjest pikemaks ja tugevamaks muutuvad. Nüüd on kondid paigas ja keha hakkab tasapisi ka kaalus juurde võtma. Umbes nädala pärast hakatakse tootma uriini.
 
 
 
 
 
 
8. NÄDAL
Embrüo kaalub umbes 15 grammi ning kasvab iga päev umbes millimeetri jagu. Kasvamine võib väljenduda ka käte, jalgade, selja või muude kehaosade arengus ning seda on raske täpselt kindlaks teha. Moodustunud on kõik peamised siseorganid . Südamelööke on võimalik ultraheliuuringul juba ka näha. Embrüo muutub nüüd juba täitsa lapse sarnaseks. On võimalik eristada ülemise huule kuju, näo väljaulatuv osa on nina ja imepisikesi silmalauge. Lapse õhulised sõrmed ja varbad eristuvad teineteisest.
 
 
 
 
 
9. NÄDAL
9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Loode oskab veel ka haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada. Närviretseptorid näol, peopesades ja jalataldadel tunnevad õrna puudutust. Vastuseks jalatalla õrnale puudutusele painutab loode ennast puusadest ja põlvedest ning võib varbaid kõverdada. Silmalaud on nüüdseks täiesti kinni. Hääleligamentide nähtavale ilmumine kõris annab märku häälepaelte arenemise algusest. Naissoost loodetel on näha emakat ja ebaküpseid sugurakke ehk oogoone, mis munasarjas paljunevad. Hakkavad eristuma välimised suguelundid, vastavalt siis kas mees- või naissoo omad.
 
 
 
 
 
 
 
10. NÄDAL
Loode on nüüd juba kuivanud ploomi suurune ja hakkab iga päevaga aina rohkem inimese kuju võtma, kehakaal on tõusnud 75%. Tema luud ja kõhred saavad vormingu . Väikesed lohukesed jalal annavad märku põlve- ja pahkluude arengust. Käsi saab ta juba küünarliigesest liigutada. Käed saavad vormingu ja tugevust juurde. Kõht toodab seedemahlu, neerud toodavad uriini ja poisslaps toodab juba ka testosterooni. 10-nädalasel lootel põhjustab ülemise silmalau stimuleerimine silma allapoole liikumise. Loode haigutab ning avab ja sulgeb sageli oma suud ning enamus neist imeb paremat pöialt. Nabanööris peitunud sooleosad pöörduvad kõhukoopasse tagasi. Hakkavad arenema sõrme- ja varbaküüned. Tekivad sõrmejäljed, mida saab kasutada isiku tuvastamiseks terve elu jooksul.
 
 
 
 
 
 
11. NÄDAL 
Nina ja huuled on täiesti välja arenenud. Nii nagu iga teinegi kehaosa, muutub nende välimus inimese elutsükli igas faasis. Soolestik hakkab imama glükoosi ja vett, mida loode alla neelab. Lapse pea ja ülejäänud keha on nüüd ühesuurused. Peas hakkavad kasvama juuksed. Kuigi sugu on kindlaks määratud juba viljastumise hetkel, saab alles nüüd välimisi suguelundeid eristada kui mees- või naissuguelundeid.
 
 
 
 
 
 
 
 12. NÄDAL
Suu sisemust katavad maitsmispungad. Sünni ajaks jäävad maitsmispungad alles ainult keelele ja suulaele. Algab täielik soolestiku töö. Esmast väljaheidet loote ja vastsündinu käärsoolest nimetatakse mekooniumiks. See koosneb seedeensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest, mille seedetrakt kõrvale heidab. 12. nädalaks on ülemiste jäsemete pikkus saavutanud peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. Alumistel jäsemetel kulub rohkem aega oma lõplike proportsioonide saavutamiseks. Õrnale puudutusele reageerib juba terve loote keha, välja arvatud pealagi ja kukal . Esimest korda ilmnevad soost sõltuvad arengulised erinevused. Näiteks naissoost loodetel täheldatakse lõualuude liikumist palju sagedamini kui meessoost loodetel. Erinevalt varem nähtud eemaletõmbumise refleksist kutsub suu ümbruse stimuleerimine nüüdseks esile suu avamise ja ärritaja poole pöördumise. Sellist reaktsiooni nimetatakse imemisrefleksiks ja see aitab pärast sünnitust vastsündinul leida ema rinnanibu, kui see teda imetama hakkab. Nägu jätkab arenemist , põskedele hakkavad ladestuma rasvavarud ja algab hammaste areng.
 
 
  
 
13. NÄDAL
Loode on nüüd juba virsiku suurune, millest enamuse moodustab pea. Selleks ajaks, kui laps sünnib, muutub pea vaid ühe neljandiku suuruseks kogu kehast. Nägu sarnaneb juba üha rohkem inimese omaga. Loote sisikond teeb läbi suuri muutusi. Siiani on see arenenud nabanööri õõnsuses, aga nüüd liigub edasi oma õigesse kohta lapse kõhus. Selleks, et täita kasvava lapse vajadusi, suureneb ka platsenta hulk, mis põhjustab ka kaalutõusu.
Sel nädalal hakkavad arenema ka nn. vokaalsed akordid .
 
 
 
 

 ALGAB 2. TRIMESTER

 
14. NÄDAL
 Laps on nüüdseks kinnisurutud rusika suurune, kusjuures on ka tema  juba võimeline oma rusikat kinni suruma , ning tema areng jätkub. Koordinatsiooni, jõu ja tarkusega oskab ta liigutada ka oma varbaid ning võib juba ka pöialt imeda. Loote kael pikeneb ja ta on suuteline seda rohkem püsti ajama . Lootele tekivad juuksed, kuigi nende värvus saab selgeks alles peale sündi. Samuti hakkavad kasvama kulmud. Nahk on õhuke, kaetud karvakeste ning rasutaolise lootevõiga.
 
 
 
 
 
 
15. NÄDAL
 
15. nädalaks on tekkinud verd loovad tüvirakud, mis paljunevad luuüdis. Siin leiab aset suurem osa vererakkude tekkest. Beebi harjutab hingamist, imemist ja neelamist, et neil oleks kõik vajalikud oskused ellujäämiseks, kui neid lõpuks vaja läheb. Tema väikse kaalu tõttu pole tema liigutusi ilmselt veel tunda. Ta suudab väänata varbaid, lüüa ja liigutada oma käsi ja jalgu . Nüüd on õige koha leidnud kõrvad, mis enne asusid kaelal , ning ka silmad.
 
 
 
 
 
 
 
 
16. NÄDAL
Loode on nüüd kuni 16 cm pikk ja kaalub umbes 100 grammi. Kuna nahk on veel nii õrn ja läbipaistev, on näha tema kehas ringlevat verevoolu .
Väike luuke loote kõrvas saab paika selliselt , et ta hakkab kuulma väliskeskkonnast tulevat juttu ja laulu. Uuringud on näidanud, et need helid, mida lapsed kõhus olles on kuulnud , tunnevad nad peale sündi väga kergesti ära. Hingamiselundkonnas on bronhiaalne võrgustik juba peaaegu valmis. Nüüdseks katab loodet kaitsev valge aine, mida nimetatakse lootevõideks. Lootevõie kaitseb nahka lootevee ärritava mõju eest.
 
 
 
 
 
 
 
17. NÄDAL
 
Nüüd on loode juba avatud käe suurune. See on aeg, mil tema keha ümber hakkab rasva kogunema ja seda kuni raseduse lõpuni. Kui laps sünnib, moodustab see tema kaalust umbes kaks kolmandikku. Nüüd kuuleb ta juba kindlasti erinevaid helisid, näiteks koera haukumist ja uksekella helinat. Lapse silmad hakkavad tasapisi liikuma ja võivad ka õrnalt valgust tajuda, kuigi silmalaud on veel suletud. Samuti harjutab ta hoogsalt imemist.
 
 
 
 
 
 
 
18. NÄDAL
 Alates 18. nädalast hakkavad loote liigutused, hingamistegevus ja südame löögikiirus järgima igapäevast tsüklit, mida nimetatakse tsirkadiaanrütmiks.
 
 
 
 
 
 
 
 
19. NÄDAL
 
Nüüd on laps juba suure mango suurune ja üleni kaetud kaitsva ainekihiga. See rasvane ollus on valge ja koosneb lanugo õlist, mis on pärit beebi näärmetest ja surnud naharakkudest. Nüüd on ka loote käed ja jalad oma proportsioonid saavutanud, närvid on ühendatud aju ja lihastega ning luudes on tekkinud luuüdi. Kõik need muutused aitavad lootel oma jäsemete liigutusi kontrollida. Nüüdseks on tunda tema põksimist.
 
 
 
 
 
 
 
20. NÄDAL
 
Loote pikkuseks on nüüd 25 cm ja ta kaalub umbes 300 grammi. Nüüdseks on tüdrukul emakas välja arenenud ning arenema hakkab vaginaalne kanal . Poisil hakkavad munandid laśkuma, kuid nad asuvad siiani kõhul ning ootavad munandikoti täielikku valmimist, et mõne nädala pärast sinna liikuda . 20. nädalaks on kuulmiselund tiguorgan saavutanud oma täiskasvanud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrva sees. Praegusest hetkest alates reageerib loode järjest suuremale hulgale helidele. Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas, sealhulgas juuksenääpsud ja -näärmed.
 
 
 
 
 
 
 
 
21. NÄDAL
 
21.-22. nädalal pärast viljastumist suudavad kopsud juba teataval määral õhku hingata . Seda peetakse eluvõimeliseks lootevanuseks, kuna ellujäämine väljaspool emaüsa osutub mõnede loodete puhul võimalikuks.
 
 
 
 
 
 
 
22. NÄDAL
Loote silmalaud ja kulmud on välja kujunenud. Neil puudub pigment ja seetõttu on nad täiesti helevalged. Arenema hakkab ka tunnetusmeel, seega hakkab loode järjest rohkem teda ümbritsevast aru saama. Loode võib kinni haarata nabanöörist, kuna see on ka ainuke, mida kõhus olles käte vahele püüda saab. Samuti suudab ta paremini eristada valgust ja pimedust .
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 23. NÄDAL
Loode kaalub umbes 550 grammi. Nüüd on võimalik kuulata südamelööke stetoskoobiga. Järgmise nelja nädala jooksul tõuseb loote kaal ligi kahekordseks praegusest. Beebi nahk paistab punakas arenevate veresoonte ning ikka veel väga õhukesele naha tõttu. Nahk ei ole pingul , sest selle kasv on kiirem, kui rasva omandamine.
 
 
 
 
 
 
 
24. NÄDAL
 
24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud ja loode pigistab ehmudes silmad kinni. Reaktsioon äkilistele ja valjudele häältele areneb naisloodetel tavaliselt varem välja. Mitmed uurijad arvavad , et kokkupuuted valju müraga võivad mõjuda ebasoodsalt loote tervisele. Vahetute tagajärgede hulka kuuluvad südame pikemalt kestev kõrgendatud löögisagedus, loote ülemäärane neelatamine ja äkilised käitumuslikud muutused. Pikemas perspektiivis avalduvaks tagajärjeks võib olla kuulmislangus. Loote hingamissagedus võib tõusta kuni 44 sisse- ja väljahingamistsüklini minutis. Aju kiire areng nõuab rohkem kui 50% loote poolt kasutatavast energiast. Aju kaal suureneb 400-500 protsendi võrra.
 
 
 
 
 
 
 
25. NÄDAL
Loote nahk muutub roosamaks ja veresooned täituvad verega. Kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Enneaegse sündimise korral on lapsel võimalik nüüd ellu jääda. Kopsud ei ole ainus süsteem, mis aitab lootel õhku saada. Sel nädalal hakkavad avanema ka beebi ninasõõrmed, mis annab talle võimaluse hingamist proovima hakata. Loomulikult ei ole kõhus päriselt õhku, kuid harjutusi saab ta teha lootevedelikuga.

26. NÄDAL

26. nädalaks hakkavad silmad pisaraid tekitama. Pupillid reageerivad valgusele juba 26. nädalal. See reaktsioon reguleerib silma võrkkestani jõudvat valguse hulka terve elu jooksul. Kõik vajalikud koostisosad lõhnaaistingu toimimiseks on funktsioneerimisvõimelised. Uuringud enneaegsetest imikutest paljastavad, et võime tajuda lõhnasid tekib juba 26 nädalat pärast viljastumist. Kui lootevette panna magusat ainet, siis loote neelatamissagedus kasvab. Kui aga lootevette lisatakse kibedat ainet, siis loote neelatamissagedus väheneb. Sellega kaasneb sageli ka näoilme muutumine. Sammumist meenutavad jalaliigutused võimaldavad lootel kukerpalle teha. Loode ei tundu enam nii kortsuline, sest naha alla tekivad täiendavad rasvavarud. Rasval on oluline roll kehatemperatuuri säilitamisel ja energiavarude hoidmisel pärast sündi.
 
 
 
 
 

27. NÄDAL

Loote lõug on ümaram, kehaproportsioonid sarnanevad rohkem vastsündinu omadega ning jalalaba suurus on juba 2 cm. Tema nahk on kortsuline ja tumepunane ning naha alla on moodustunud rasvkude , mis kaitseb loodet temperatuuri kõikumise eest. Pannes kõrva vastu raseda kõhtu, võib kuulda lapse südamelööke. Loode võtab vastu erinevaid maitseid, see mida ema sööb, jõuab kaks tundi hiljem temani. Üks reaktsioon teistsuguse söögi söömisele võib olla luksumine.
 
 
 
ALGAB KOLMAS (ehk viimane)TRIMESTER:
 

28. NÄDAL

 
Loode kaalub umbes 1 kilogramm ja ta on 35 sentimeetrit pikk. Ajulained, mis mõõdavad loote sees arenevaid tegevusi, näitavad erinevaid unetsükleid, ka kiirete silmaliigutuste faase ning olukorda, kus ilmneb unistamine. Veel ühed uued oskused on intensiivne imemine ja parem hingamine. Nüüdseks on ka kopsud välja arenenud ning beebi suudab hästi eristada kõrgeid ja madalaid helisid.
 
 
 
 
 

29. NÄDAL

Praeguseks kaalub loode umbes 1,3 kilogrammi ning on 40 sentimeetrit pikk. Tema nahk on siledam, sest tema naha all on piisavalt rasva. Seda nimetatakse valgeks rasvaks ja see on erinev alguses kogunenud pruunist rasvast, mida arenev loode on kogunud . Kui pruun rasv oli vajalik sobiva temperatuuri hoidmiseks, siis valge selleks, et hoida energiavarusid. Kesknärvisüsteem peegeldab üha suurenevat keerukust.
 
 
 
 
 
 

30. NÄDAL

30. nädalaks on hingamisliigutused palju igapäevasemad ja keskmine loode teeb neid 30-40% ajast. Praeguseni oli aju pind sile. Nüüd hakkab ta omandama iseloomulikke sooni ja lohke, mis omakorda annavad võimaluse suurendada ajukude. Teine suur muutus on see, et loote luuüdi on võtnud üle punaste vereliblede tootmise. See on oluline samm, mis tähendab, et ta on võimeline paremini edasi arenema, kui ta juba sündinud on. Nüüd hakkab kaduma pehme karvkate, mis loodet kaitses, sest lapse kehatemperatuuri reguleerivad juba rasv ja aju.
 
 
31. NÄDAL
Loode on nüüd juba umbes 39 sentimeetrit pikk ja kaalub 1,6 kilogrammi. Enamuse ajast ta magab ja näeb ka unenägusid. Kui ta on üleval, siis teeb ta nägusid, hingab , luksub, neelab, tambib oma jalgade ja kätega vastu emakaseina ning imeb oma pöialt. Loote aju teeb ületunde ja areneb kiiremini kui kunagi varem. Sidemed üksikute närvirakkude vahel kasvavad pöörase kiirusega ning beebi on nüüd suuteline tajuma viite erinevat meelt. Lõhnu ta küll hetkel ei tunne, kuid see on sellepärast, et ta hulbib lootevedelikus.
 
 
 
 
 
 
32. NÄDAL
Nüüdseks kaaub loode umbes 1,8 kilogrammi ja on 40 sentimeetrit pikk. Nahaalune rasvkude on ta veidi ümaramaks muutnud. Üldjuhul on loode nüüdseks võtnud juba sisse sobiva poosi sünnituseks, ehk keeranud pea allapoole. Lisaks asendile on nüüd valmis kogu lapse seedesüsteem ja jääb ootama rinnapiimaga toitmist. Ligikaudu 32. nädalal hakkavad kopsudes arenema alveoolid ehk õhutaskud. Nende teke jätkub kuni 8. eluaastani pärast sündi.
 
 
 
 
 
 
33. NÄDAL
Loode on kasvanud 43 kuni 45 sentimeetri pikkuseks ja kaalub umbes 2 kilogrammi. Ta süda lööb 120-160 korda minutis. Nüüdseks on ema kõhus rohkem lootevedelikku kui loote mass. Loode oskab avada silmi, kui on üleval ning silmi sulgeda, kui ta uinub . Loote immuunsüsteem on saavutanud staadiumi, kus ta on suuteline juba nõrgemate haiguste vastu võitlema.
 
 
 
 
 
 
 
34. NÄDAL
 
Loode võib nüüd olla juba ligi 50 sentimeetri pikkune ja kaaluda 2,2 kilogrammi. Poisslapsel peaksid tema munandid sel nädalal alla munandikottidesse laskuma. Samas võivad need muutused aset leida alles esimese eluaasta jooksul, mida juhtub umbes 3-4% poisslastel. Praeguseks on loote sõrmeküüned saavutanud õige kuju ja kipuvad liiga pikaks kasvama.
 
 
 
 
 
35. NÄDAL
Loode kogub kiires tempos rasva, kuid hetkeseisuga on ta juba peaaegu saavutanud oma maksimumkaalu, mis tähendab, et lapse käed ja jalad on suurelt välja arenenud. Tal jääb iga nädalaga ruumi järjest vähemaks ning tema liigutuste ulatus jääb väiksemaks, mis samas tähendab, et tema liigutused järjest tugevnevad. Jätkub beebi aju jõuline kasv, aju ümbritseb esialgu pehme koljuluu, et laps saaks premini sünnikanalist väljuda. Samuti oskab loode käega tugevasti haarata.
 
36. NÄDAL
Loode on nüüd täiesti välja arenenud. Pikkust on tal umbes 45 cm ja kaalu 2,5 kg. Pea läbimõõt on 9 cm ning tema soolestik on täidetud esmarooja ehk mekooniumiga.  Nüüd kasv aeglustub, et ta ikka kitsast vahekäigust välja mahuks, ning ta hoiab ja talletab energiat sündimiseks.
Beebi pealuu ei ole ainuke pehme koht tema kehas. Enamik tema lapse luudest, ka kõhrluu, on pehmed , mis aitab samuti kaasa kergemale sünnitusele. Muud eluks vajalikud  süsteemid, näiteks vereringlus , on valmis töötama ka peale lapse sündi. Ka lapse immuunsüsteem on valmis võitlema pisikute ja bakteritega väljaspool emakat. Seedetrakt aga on valmis toitu omastama alles mõne aja pärast peale sündi. Enamjaolt normaliseerub seedesüsteem aasta või kahe jooksul.
 
 
 
 
 
 
 
37. NÄDAL
Loote kaal on nüüd umbes 2,8 kg ja ta on valmis ilmale tulema. Lootevett on umbes liitri jagu. Laps harjutab neelamist, hingamist ja küljelt küljele pööramist. Need on oskused, mida ta peale sündi vajab. Sündiva lapse pea on sünnihetkel sama ümbermõõduga nagu tema puusad , kõht ja õlad. Seda põhjustab rasv, nagu ka väiksemaid lohukesi küünarnukil ja põlvedel, õlgadel ja puusadel ning kortsukesi ja volte kaelal ja randmetel.
 
 
 
 
 
 
 
38. NÄDAL
 
Loote kaal suureneb nüüd 30 grammi päevas. Tema kopsud ja seedesüsteem on töökorras. Seedesüsteem valmistub loote esmase väljaheite - mekooniumi väljutamiseks, mis koosneb seedeensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest, mille seedetrakt kõrvale heidab. Kõik süsteemid on seega peaaegu valmis.
 
 
 
 
 
 
 
39. NÄDAL
 
Loote kaal ja pikkus on ilmselt suurenenud vaid mõned grammid ja millimeetrid, aga tema aju areneb pidevalt edasi. Imikud ei tooda nuttes aga kohe pisaraid, kuna nende pisarakanalid ei ole veel avanenud. Pisarad tekivad üldjuhul peale esimest elukuud. Lapse valge nahk on nüüd oma värvi roosa vastu vahetanud , olenemata sellest, milliseks naha pigmentatsioon tulevikus muutub, kuna lõplik nahavärv kujuneb alles peale sündi. Roosa värvus tuleneb sellest, et paks rasvakiht on veresoontele ladestunud.
 
 
 
 
 
 
40. NÄDAL
 
Lapse kaal on nüüd 3.5 kg ja pikkus umbes 50cm. Tema pea pressib aina tugevamalt pehmenenud emakakaela vastu algatades sünnitegevuse. Loode algatab sünnitegevuse, vallandades suurel hulgal hormooni, mida nimetatakse östrogeeniks. Sellega algab üleminekuperiood, mille jooksul saab lootest vastsündinu. Sünnitegevusest annavad tunnistust emaka võimsad kokkutõmbed, mille tulemuseks on lapse ilmaletoomine.
Viljastumisest kuni sünnituseni ja sealt edasigi on inimese areng dünaamiline, pidev ja keeruline. Uued avastused selle põneva protsessi kohta näitavad üha rohkem, kuidas loote areng avaldab olulist mõju tema tervisele edaspidise elu jooksul.
LOOTE IGAKUINE ARENG PILTIDES :
     1. KUU          
2. KUU
 
3. KUU
4. KUU
 
5. KUU
 
6. KUU
 
7. KUU
 
8. KUU
9. KUU
 
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus:
 
 
 
  http://www.netiemme.ee/EE/3597?week=4189&trim=A3912
 
 
 
  http://www.parentsplace.com/first9months/main.html
 
 
 
 
  http://www.hot.ee/nunnukad/rasedus.html
 
 
http://et.wikipedia.org/wiki/Rasedus
 
 
 
  http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=3&language=26
 
 
 
http://www.amor.ee/17391