Lapse areng ja arvuti (4)

LAPSE ARENG JA ARVUTI
Referaat
Tallinn 2009
SISUKORD
Sissejuhatus…………………………………………………………………………………3
1. Lapsed ja arvuti…………………………………………………………………………..5
2. Laps-vanem-arvuti…………………………………………………………………….....8
3. Hariduse kvaliteet………………………………………………………………………11
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………12
Kasutatud allikad………………………………………………………………………….14
SIssejuhatus
Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused , hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hääl, millega lapsega räägitakse. Vali või sõjakas hääl lapse arengut positiivses suunas ei mõjuta, nagu multifilmides sageli olema kipub. Lapsel on vaja kuulda teise inimese kõnet selle kõigis nüanssides, mis tulenevad vastastikusest suhtlemisest.
Tänapäeval peetakse lihtsaks variandiks suunata laps televiisori või arvutiekraani. Paraku pikad päevad helendava ekraani ees võivad kujundada väärarusaamu elust ja pidurdada kõne arengut.
Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju.
Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised.
Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet , mobiiltelefon , mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev , huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas. Kui me suudame paika panna reeglid ning olla hoolivad, ei upu laps virtuaalmaailma. Kui see peakski juhtuma, saame ulatada abikäe ning ta sealt välja aidata.
Teine külg on siin täiskasvanud õppija. Elukestvat õpet vajavad igas vanuses, igast sotsiaalsest klassis ja soost inimesed, samuti erivajadusega inimesed. Selleks, et olla konkurentsivõimeline, on võimalus antud kõigile tulemuslikult saada elukestvat õpet, mis omakorda aitab suurendada kvalifitseeritud, oskuslike ja täiuslikku elu elavate inimeste arvu. Selle kõige täiustamiseks ongi kasutusele võetud e-õpe, mis muutub aina populaarsemaks õppijate hulgas. (Singh 2005: 5). Täiskasvanud inimesele/õppijale on antud võimalus ennast arendada, kuna infotehnoloogia on väga kiirelt arenenud. Muudatused on toimunud erinevate õppevormide ja meetodite osas. Interneti poolt pakutavaid võimalusi kasutatakse äritegevuseks, isiklikuks tarbeks kui ka õppimiseks ja õpetamiseks. Julgemaks on muutunud ka koolitajada, kes koostavad uusi ja huvitavaid materjale, mis on suureks abiks õppijatele ainete läbimisel.
Me oleme uues ajastus. Ilma arvutita ei kujuta enam keegi elu ettegi. Kasutame koolis e-kooli, anname teha õpilastel töid arvutis, pead tõstab järjest rohkem e-õpe.
1. LAPSED JA ARVUTI
Palju on mänge, mille sisuks on tulistamine , tapmine ja peksmine . Kuigi vägivallast ei saa üle ega ümber, sest ka televiisorist näevad lapsed ju enamasti samasuguseid multikaid ning filme. Mõned teismelised istuvad tundide kaupa arvuti taga ja mängivad tulistamismänge
Arvuti kasutamise osas peaksid peres olema kindlad reeglid: tehke kokkuleppeid arvutis olemise aja suhtes ning kontrollige sellest kinnipidamist. Ärge lubage lastel mängida rohkem kui tund korraga.
2001. aastal vastu võetud rahva tervise seaduse kohaselt tohivad
- 1.-3. klassi õpilased järjest arvutit kasutada kõige enam 15 minutit
- 4.-7. klassi lapsed 25 minutit
- 8.-12. klassi omad kuni 30 minutit.
On muidugi absurdne ette kujutada, et keegi sellise ajaga mängitud saaks. Kuid neid norme tuleks võtta kui aega, mille möödudes peab laps tegema väikese pausi – kas pilgu kaugusse suunama või korraks köögis käima. Jälgida tuleks, et valgustus oleks sisse lülitatud. Iste olgu ekraanist võimalikult kaugel.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis läbi viidud uurimus näitas, et kahjuks istuvad mõned teismelised tundide kaupa arvuti taga ja mängivad või viidavad aega suhtlusportaalides. Enam pole neil aega isegi rahulikult süüa ega oma hobidega tegelda. Sageli veedavad lapsed arvuti taga tunde. Selle tulemusena muutub laste käitumise vägivaldseks, virtuaalne reaalsus ja tegelik elu võivad sageli sassi minna, silmad väsivad, liikumisvaeguse tagajärjel tekib kõhukinnisus ja isegi hemorroidid. Laps kaotab huvi õppimise vastu, koolis tekivad probleemid ja tavaliselt halveneb õppeedukus. Vanemad peavad lapsele selgitama, mis on mängus ja mis päris; võrdlema mängulahendite võimalikkust päriselus. Vanemate ülesanne on ergutada last arvutivabal ajal rohkem liikuma. Näiteks võiks korraldada koos perega sportlik nädalalõpp või ühine jalutuskäik.
Iga arvutimäng ei sobi lastele. On hulk mänge, mida ei soovitata koguni alla 18aastastele
mitte keerukuse tõttu, vaid vägivalla ja seksi rohkuse tõttu. Enamasti on põhjus vägivallas. Osa mänge on nii verised, et toovad täiskasvanulegi hirmujudinad ihule. Kindlasti on teile tuttav olukord, et koolist tulles tahetakse kohe arvuti taha minna. Oleks tore, kui vahel ununeb ka arvuti muude, toredamate toimetuste keskel aga sootuks. Peres võiks olla kokkulepe, et vägivaldseid mänge ei mängita. Vägivalla mõiste tuleks lapsega üheskoos arutledes selgeks teha – see oleks lapsele ühtlasi elust arusaamist õpetav harjutus. Arvuti ega televiisor ei tohi täita lapsehoidja rolli – kuigi pahatihti see just ongi õlekõrs, mis annab vanematele aega oma asju toimetada. Ennekõike peab arvuti last arendama. Internetis on palju arendavaid mänge, aga on ka palju saasta. Lapsevanem lihtsalt peab olema valikute langetamise juures, sest tegelikult ju vastutab vanem otseselt selle eest, mida laps mängib, mida internetis teeb. (Miksonn 2007: 3)
Rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC study), mis tehti 2006. aastal Eestis neljandat korda, sedastas nii positiivseid kui ka negatiivseid trende võrreldes 2001/2002. õppeaasta uuringuga. Õpilaste enesehinnanguline tervis on paranenud , ent nooremate vanuserühmade poisid on sagedamini ülekaalulised kui varem. Suurenenud on kehaliselt aktiivsete õpilaste osakaal.
Majandusliku olukorra hindamiseks kasutatakse uuringus perekonna jõukuse skoori (HBSC Family Affl uence Scale ), milles võetakse arvesse perekonna autode, arvutite, ühiste puhkusereiside arvu ja oma toa olemasolu noorukil. Arvutatav skoor jääb vahemikku 0–7. Majanduslikku olukorda peetakse halvaks, kui skoor on 0–3 (alumine tertsiil ), keskmiseks 4–5 ja heaks 6–7 (ülemine tertsiil) korral (1).
Näitaja: Kaks tundi või rohkem koolipäevadel vabal ajal arvutit kasutavad õpilased
Vanuserühm
2001/2002
Õppeaasta
2005/2006
Õppeaasta
41 riigi
Keskmine
2005/2006
Eesti koht
maade hulgas
11aastased
30
39**
23
2.
13 aastased
36
51**
34
4.
15 aastased
31
57**
42
3.
(Väljavõte tabelist 2. Eesti üldhariduskoolide õpilaste tervise ja tervisekäitumise indikaatorid 2005/2006. õppeaastal võrreldes rahvusvahelise HBSC uuringu keskmiste näitajatega 2001/2002. õppeaasta tulemustega)
Arvutit kasutatakse koolipäevadel vabal ajal internetis surfamiseks, suhtlemiseks või kodutöö jaoks. Koolipäevadel kodus 2 või rohkem tundi arvutit kasutanud õpilaste osakaal oli 2006. aastal olenevalt vanuserühmast 9–26% võrra suurem kui 2001. aastal. Arvutikasutajate osakaal oli kõige enam suurenenud 15aastaste tütarlaste seas.
2001. aastal istus neist 2 või rohkem tundi vabal ajal arvuti ees 17%, 2006. aastal aga juba 57%. 2006. aastaks oli kadunud sooline erinevus 15aastaste arvutikasutuses: 57% nii tüdrukutest kui ka poistest kasutas arvutit koolipäevadel vabal ajal 2 tundi või kauem. Hiljutises uurimuses oli noorukite väheliikuva eluviisi indikaatorina määratud vabal ajal televiisori/arvuti ees veedetud aeg ( screen time per day) poistel seotud alakaaluga, tütarlastel aga ülekaaluga (18). Kuna tütarlaste kehaline aktiivsus on kõikides vanuserühmades väiksem kui poeglastel, võib arvata, et tüdrukute/poiste arvutikasutuse
võrdsustumisel süveneb tüdrukutel väheliikuv elusviis, millega võib tulevikus kaasneda ülekaalulisuse sagenemine nende seas.
Kokkuvõtteks - vabal ajal koolipäevadel ≥ 2 tunni arvutikasutajate osakaal on suurenenud, tütarlaste arvuti kasutamine on 15aastaste hulgas tõusnud poistega ühele tasemele; see võib süvendada väheliikuvat eluviisi tüdrukute seas ja suurendada ülekaalulisuse riski.
(Aasvee & Maser 2009: 392-393)
2. LAPS-VANEM-ARVUTI
Suhtekolmnurk laps-vanem-arvuti on uus mängumaa, kus aitavad vanad head nipid: peame lapsega rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks alati olemas, peame ise tasemel olema. Olgu pealegi arvuti tänapäeva religioon – kui lapsel on olemas hoolivad vanemad, ei upu ta virtuaalmaailma. Või kui korraks upubki, saate teie ta sealt jälle välja aidata.
Soovitused lapsevanematele:

• alla kahe aasta vanused lapsed ei tohiks üldse TV saateid vaadata. Hoolimata sellest, et rida TV-saateid on suunatud just sellele vanusegrupile, on uuringud aju varajase arengu kohta näidanud, et väikelapsed vajavad otsest vanematepoolset sekkumist selleks, et lapse aju saaks areneda normaalselt ja kujuneksid välja õiged sotsiaalsed, emotsionaalsed ja tunnetuslikud oskused.
  
• kindlameelselt ja hoolikalt valida välja TV- programmid , mida üldse vaadata - jälgida programmi koos laste ja noorukitega ja arutada nende sisu
  
• õpetada kriitiliselt vaatama
  
• limiteerida ja kindlalt määratleda aeg, mida kulutatakse meediale, eriti TV le, videomängudele ja arvutile .
  
• olla ise eeskujuks, vaadata ainult valikuliselt saateid ja mitte lubada lastel piiramatult ise valikuid teha
  

Alternatiivne tegevus ausse
Tuleks luua "elektroonilisest meediast vaba" keskkond laste ruumides. Vältida TV, videomängude ja arvutite muutumist elektrooniliseks lapsehoidjaks. Teadlased on jaganud osavõtjatele ka infoallikaid, kust lastearstid saaksid mõtlemisainet meedia kohta ja selle toimest patsientidele.
Üks selline on AAP veebilehekülg ( http://www.aap.org ). Siit leiab kolm aastat tagasi alustatud rahvusliku meedia toimet käsitleva haridusliku kampaania materjale abiks nii arstidele, lapsevanematele kui ka lastele mõistmaks neid mõjutusi. (Mae 2009)
USAs tehtud uuringu tulemustest tuleb välja, et veebilehtedel surfamine, võrgumängude mängimine ja suhtlusportaalide külastamine mõjub teismeliste arengule hästi.
Uuringu tulemused on teravas vastuolus paljude lapsevanemate ja õpetajate seisukohaga, et vaba aja veetmine arvuti seltsis on lihtsalt ajaraiskamine või koguni pärsib nooruki arengut. Uuringus, mis sellised seisukohad ümber lükkab, osales kolme aasta vältel üle 800 teismelise ja lapsevanema.
Noored täiendavad arvutit kasutades oma tehnilisi oskusi ja digitaalset kirjaoskust, ilma milleta moodsas maailmas hakkama ei saa. Nad õpivad, kuidas võrgus suhelda, endale avalikkuse ees mainet luua, võrgulehti teha ja linke postitada. Kõiki neid oskusi peeti veel 10 aastat tagasi väga spetsiifilisteks, kuid tänapäeval on see noorte meelest juba enesestmõistetav.
Uuring, mida rahastas MacArthuri Sihtasutus, on osa rohkem kui 630 miljonit krooni
maksvast digimeedia ja –õppe uuringust.
Kolm aastat väldanud uuringu "Digitaalse noorsoo projekt" kestel jälgisid teadlased arvutikasutajaid rohkem kui viie tuhande tunni vältel. Ettevõtmise eesmärk oli anda etnograafiline ülevaade, kuidas noored kasutavad sotsiaalset meediat suhtlemiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks.
Internet annab noortele võimaluse avastada oma loovus ning seda arendada, pakkudes suurepäraseid võimalusi mingit teemat või probleemi põhjalikult uurida ja sellesse süveneda.
Ühtlasi selgus uuringust, et internetiühendusega noorte ja sellest võimalusest ilma jäänute vahel haigutab digitaalne lõhe.
Mõnele lapsele on oluline just veebiühenduse kättesaadavus. Paljud noored saavad internetti kasutada ainult koolis või raamatukogus, kuid seal on paljud veebilehed blokeeritud, ühendus üsna aeglane ja ka arvutite kasutamisajal piirangud.
Vanematel ja õpetajatel on soovituslik end kiiresti kurssi viia, mida lapsed internetis teevad, sest veebimaailmas käivad muutused kiiresti. Ka on internetielul oma varjupool: laps võib langeda pedofiilide küüsi või internetile liiga palju aega pühendades tavaelust irduda.
Kuna paljud vanemad ei tea, millega lapsed internetis tegelevad, ei tea nad ka seda, mida karta või mida lastele õpetada. Kuna noorte arvates on suhtlusportaalid nende nii-öelda oma koht, ei taha nad, et neid lehti külastaksid nende vanemad või õpetajad. Kui asi puudutab õppimist, uute oskuste hankimist, siis oleks vanemate abi ja suunamine väga teretulnud. Ühtlasi aitaks see tugevdada sidemeid vanemate ja laste vahel. ( Mahtra 2009)
3. HARIDUSE KVALITEET
Hariduse kui saatusliku valiku eitajad põhjendavad oma väidet sellega, et mingit valikut sisuliselt ei toimugi, kool ja kogu haridustee on paratamatus, mis langeb inimesele tema kooliealiseks saades kaela, mõjutades tema arengut kuni haridustee lõppemiseni ja veel ka hilisema elu vältel. Nii et saatuslik on haridus küll, kuid kas see on ka valik...? Et olla tänapäeva ühiskonna enam-vähem täisväärtuslik liige, peab inimene omama haridust vähemalt mingilgi tasemel.
Ideaalse kooli õppevahendid peavad olema kahtlemata nüüdisaegsed, töökorra ja neid peab piisama kõikidele õpilastele. Naeruväärseks peavad õpilased mõne kooli praegust olukorda, kus ühe arvuti taha peab mahtuma mitu õpilast. Pikalt peatuti kooli õhkkonnal, õpetajate ja õpilaste suhetel . Heas koolis, kuhu praegune õpilane paneks oma lapsed, peab valitsema soe ja sõbralik õhkkond. Nii õpetajate kui ka õpilaste endi vaheline terror ja konfliktid peavad olema välistatud.
Eraldi väljatoomist väärib õppekava. See seostub ka koolitüübi valikuga. Mõned õpilased eelistavad panna oma lapsed tulevikus erakooli, väites, et hariduse kvaliteet on seal parem kui riiklikus keskkoolis. Erakooli klassides on vähem õpilasi ja sellest johtuvalt õpetajate suurem tähelepanu igale õpilasele. Kuid mõni eelistab riiklikku üldhariduskooli - ilma eriklasside ja kallakuteta tavalist keskkooli, mille eeliseks on ühtlased teadmised igas ainevaldkonnas, mis pidavat hõlbustama edasist erialavalikut. Enamik eelistab teada-tuntud, s.t nimega koole, eriklasse või süvendatud keele-, arvuti- või majandusõppega klasse . Teatud hulk pragmaatikuid leiab, et tänapäeva tingimused kohustavad lapsevanemaid võimaldama oma lastele ajakohast haridust, mis aitaks lastel tulevikus leida tulutoov töö ja parajasti moes olev eriala. Võõrkeelte ja arvuti õppimine on kindel tingimus tänapäeva keskkooliõpilaste silmis tegemaks üht või teist kooli piisavalt heaks, et panna sinna oma lapsi.
Maa- ja provintsikoolide õpilased (nt Saaremaalt ) leiavad, et Tallinnas ja teistes suuremates linnades on õpilastel suuremad võimalused endale meelepärast ja huvitavat tööd või õppimisvõimalusi leida, seal ollakse tänapäeva Eestis edukuse mallile vastavate teadmiste poolest rikkamad , seal on rohkem võimalusi õppida erinevaid võõrkeeli ja arvuti käsitsemist.
Haridustasemest sõltub omakorda ühiskondlikus elus osalemise intensiivsus ja kvaliteet. Mõnele piisab lugemis- ja kirjutamisoskusest, lihtsamate arvutustehete tundmisest, teisele aga on eluliselt vajalikud teine kirjaoskus - arvuti käsitsemine, võõrkeeled ja nendest tulenev avatum maailmakäsitus ja silmaring . (Kamerov 1996)
Kultuuriuurijate arvates on üks tänapäeva lääne kultuuri arengu märke ajaloosidemete katkemine. Soomes tehtud uuringu kohaselt hakkab noorte ajaloomõiste ahenema. Niinimetatud ajalootust tingib see, et üha tugevamini tõuseb kogemuses esi- plaanile see, mis on siin ja praegu. Internet, televisioon, mobiiltelefonid ja arvutimängud seovad noori üha tugevamini praeguse hetkega. Tundes vaid seda, mis on siin ja praegu, jääb kogemusest välja ajalugu, kultuuripärand ja traditsioon.
Need nn kommunikatsioonirevolutsiooni tegurid – internet, arvutid ja mobiiltelefonid – suunavad tänapäeva noorte elu pidevalt “kontsentreerituma oleviku ” suunas. Kultuuri ja ühiskonna olevikuvormi kinnistumine ja elurütmi kiirenemine nõrgestab sidet kultuuripärandiga. Internet mõjutab tänapäeval noorte väärtusi ja ellusuhtumist väga oluliselt. Kiired kultuurimuutused sunnivad muutma ka kultuuripärandi õpetamist ja edasiandmist, eriti ajal, mil laste elu täidavad üleilmastumine ja popkultuur .(Hulkki 2007)
KOKKUVÕTE
Teabevahendite ja infotehnoloogia areng toob noorte ellu järjest uusi elemente, muutes oluliselt nende maailmapilti ja juhtides samal ajal ühiskonda täiesti uue reaalsusmudeli suunas.
Ollakse üsna lähedal eesmärgile, mille kohaselt põhikooli lõpetajad on võimelised õppima suuresti iseseisvalt ja kandma oma õppimise ja õppimisteede valiku üle otsustamise eest ka täit vastutust. Murdeealised võivad olla uute ideede genereerijad ning kohalike kogukondade arengu kiirendajad. On saanud tavaks, et noorukid õpetavad eakamatele inimestele uute arvutiprogrammide, tegelikult mis tahes uute tehnoloogiate kasutamist.
Enamik inimesi kasutab arvutit igapäevase abivahendina eluliste ja tööalaste probleemide lahendamiseks. Iga enesest lugupidav teadlane , firma, selts ja kodanikeühendus tutvustab iseennast , oma uusi ideid, tooteid oma kodulehekülgedel. Inimesed elavad ja teostavad end korraga kahes reaaluses: virtuaalses ja tegelikus . On tekkinud arvuti kasutamise uus kultuur, millega kaasneb uut tüüpi suhtluskultuur nii kodu- kui välismaiste partneritega. Leitakse, et uued ideed tekivad erinevate arvamuste ristumiskohtades , mistõttu otsitakse kontakte endast erinevaga nii kultuurilises kui sotsiaalses mõttes.
Sotsiaalsed võrgustikud võimaldavad kasutajatel tunda ennast kuhugi kuuluvana. Sõpruskonnad, ühiste huvide, koolide, klasside või mõne muu tunnuse alusel moodustunud võrgustikud on ühtlasi iga virtuaalse isiku isikutunnistus. Staatuse veebikeskkonnas määrab kontaktide hulk ja kvaliteet ning inimese eelnev käitumine – postitused foorumites, üleslaetud piltide/videote olemasolu, kommentaarid teiste kasutajate piltidele.
Lapsed ja noored kasutavad iseenesestmõistetavalt võimalust kontrollida uute võimalike tuttavate tausta Google’i, internetiarhiivi või usaldusväärsete sõprade kaudu. Et internetis toimuvast läbustamisest jääb jälg suure tõenäosusega isegi pärast kustutamist, on selline kontroll palju tõhusam kui täiskasvanute oma. Inimesel, kellel ei ole veebikeskkonnas tõsiseltvõetavat profiili, ei maksa loota kiirele tutvusesõlmimisele noortega. Lapsed on tänu varakult omandatud oskustele internetis varitsevate ohtude eest märksa enam kaitstud kui täiskasvanud, kes ehmuvad iga e-kirja peale, mis on tulnud teisest riigist.
Et arvutiekraanil kuvatav suhtlusvõrgustik on noorte jaoks justkui staatuse sümbol, niinimetatud digitaalne kinnisvara, on selle avalik eksponeerimine iseenesestmõistetav. Täiskasvanud ei mõista sageli sellise käitumise loogikat, sest nende jaoks kuuluvad sõprussuhted pigem privaat - kui avalikku sfääri.
Võimalik, et kirjeldatud vastuolud vanade ja noorte käsituses privaatsusest ja avalikust infost viitavad uue avalikkuskontseptsiooni saabumisele. Sõprusest saab jälle avalik asi. Ning avaliku fotoalbumita inimest vaadatakse tööintervjuul kui veidrikku, kes üritab koolitunnistuseta juhtivale kohale kandideerida. Reit ongi elu. Mitte sugugi vähem kui kirjandusselts, kuhu Kreutzwald ja Faehlmann omal ajal kuulusid. (Kärdi 2009: 17)
KASUTATUD ALLIKAD
Aasvee, K. & Maser, M (2009). Ülevaade Eestis 2001/2002. ja 2005/2006. õppeaastal toimunud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutest (HBSC uuring) teiste riikide taustal.
[2009, november 11] http://www.eestiarst.ee/eesti_arst/arhiiv/article_id-1374
Kamerov, K. (1996, november 22). Elu, kool, haridus. Õpetajate leht.
Hulkki, E. (2007, veebruar 27). Meedia, väärtused, identiteet ja kunstikasvatus. Eesti Päevaleht.
Kärdi, H. (2009, detsember 04). Noorte internetikäitumine reitijärgsel ajastul. Õpetajate leht.
Mae, S. (2009). Laps ja massimeedia .
[2009, detsember 02] http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,27,147
Mahtra, A. (2009). Internetis viibimine mõjub teismelistele hästi.
[2009, detsember 12] http://www.greengate.ee/index.php?page=4&id=6990
Miksonn, T. (2007). Sinu laps vajab sind.
[2009, november 11] http://www.poltsamaa.edu.ee/content/infoleht/dets0708/dets1_4.pdf
Singh, P.P. (2005). E- learning . New Trends and Innovations . Deep & Deep Publications PVT. LTD.
15