Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Ettevõtte majandusõpetus

1 HALB

TARTU ÜLIKOOL
VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS NING SELLE ERIPÄRAD PÄRNUMAAL
Referaat
SISUKORD
Sissejuhatus 3

Väikeettevõtlus Eestis 4

1.1 Väikeettevõtluse printsiibid 4

1.2 Väikeettevõtluse olukord Eestis 5

Ettevõtluse eripärad Pärnumaal 7

2.1 Ettevõtluse olukord Pärnumaal 7

2.2 Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal 9

2.3 Ettevõtluse tulevik Pärnumaal tuginedes ettevõtluskeskkonna

SWOT - analüüsile 11
Kokkuvõte 16
Viidatud allikad 17
SISSEJUHATUS
Referaadi teemaks on valitud väikeettevõtlus Eestis ja ettevõtluse eripärad Pärnumaal, sest Eestis on ettevõtluse vormidest kõige levinum väikeettevõtlus ja Pärnumaa on üheks paremaks näiteks selle kohta.
Töö eesmärkideks on teada saada, milline on väikeettevõtluse olukord Eestis. Samuti on eesmärgiks teada saada, millised on ettevõtluse eripärad Pärnumaal ja ettevõtluse tulevikuvõimalused ning kirjeldada Eesti väikeettevõtlust Pärnu näitel.
Saavutamaks püstitaud ülesandeid, on välja toodud väikeettevõtluse põhiprintsiibid, kirjeldatud väikeettevõtluse hetkeolukorda Eestis ning selleks, et teada saada Pärnumaa ettevõtluse eripärasid, on kirjeldatud peamisi ettevõtluse valdkondi. Tulevikuvõimaluste analüüsiks on kasutatud Pärnumaa ettevõtluskeskkonna SWOT-analüüsi.
Teoreetilise tagapõhjana on kasutatud ettevõtluse teemalisi raamatuid, Pärnu Maavalitsuse poolt välja antud kohaliku ettevõtluskeskkonna SWOT-analüüsi ja internetiallikaid. Väikeettevõtlust Eestis ja Pärnumaal on varemgi uuritud ning käesolev töö põhinebki osaliselt neile.
Referaat koosneb kahest peatükist. Esimene kirjeldab väikeettevõtlust Eestis ja teine ettevõtluse eripärasid Pärnumaal. Esimene peatükk jaguneb kaheks alapeatükist, millest esimeses on välja toodud väikeettevõtluse põhiprintsiibid ja teises kirjeldatud praegust väikeettevõtluse olukorda Eestis. Teine peatükk jaguneb kolmeks alpeatükiks. Esimene neist kirjeldab ettevõtluse olukorda Pärnumaal, teine toob välja ettevõtluse tulevikuvõimalused regioonis ja kolmas tulevikuvõimalused tuginedes Pärnumaa ettevõtluskeskkonna SWOT-analüüsile. Selline ülesehitus on valitud, sest selleks, et kirjeldada väikeettevõtluse olukorda Eestis, oleks vaja välja tuua ka konkreetne näide ja teisalt selleks, et kui soovitakse kirjeldada ettevõtluse eripärasid mõnes maakonnas , on vaja eelnevalt kirjeldada üldist olukorda riigis.
1. VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS
1.1. Väikeettevõtluse põhiprintsiibid
Elujõulist väikeettevõtlust on alati peetud parimaks konkurentsi säilitamise ja seeläbi monopolide tekkimise vältimise ning soodsamate hindade ja kõrgema kvaliteedi tagamise viisiks. Seetõttu on väikeettevõtlus majanduses eriti suure tähtsusega. Näiteks USA-s kuulub sinna paarkümmend miljonit väikefirmat. Igal aastal tekib juurde ligi pool miljonit uut. Suurfimad ja väikeettevõtted on omavahel tihedalt seotud. Väikefirmad sõltuvad oma tegevuses suurtest, kuid see sõltuvus on ka vastupidine – suurkorporatsioonid vajavad allatöövõtjaid, tarnijaid ja edasimüüjaid. Ka riiklikud asutused on kohusatud võimaluse korral väikefirmade tooteid ja teenuseid kasutama. (Steinhoff, Burgess 1991)
Isikut, kes väikefirma asutab, seda juhib ja kõigega riskib, nimetatakse ettevõtjaks. Et firmast asja saaks, tuleb ettevõtjal nii oma raha kui ka reputatsioon kaalule panna. Igaühest ei saa ettevõtjat. See amet nõuab inimeselt suurt töövõimet, riskivalmidust, kainet hindamisoskust, eriti aga algatusvõimet. ( Ibid .)
Ükskõik, kas tegemist on uue või vana ettevõttega, peab enamik ettevõtjaid vastama järgmistele nõuetele (Steinhoff, Burgess 1991):

Neil peab olema kindel ärieesmärk või tulevikunägemus.
Peavad olema valmis aega ja raha kaalule panema .
Peavad suutma plaane teha, organiseerida ja kavasid ka ellu viima.
Peavad suutma edu saavutamiseks pingutama ja kõike mängu panema.
Peavad valmis olema vaevanägemiseks, et luua häid suhteis klientide, töötajate, varustajate ja teistega .

Üks era- ja väikeettevõtluse oluline oskus on võime eesmärke püstitada ja nendeni jõudmise teed leida. See tähendab, et ettevõtja peab suutma kujutleda, kuidas ta äri pärast pikemat tegutsemist välja näeb. Ta peab tajuma, mida soovivad kliendid ja kuidas neile seda pakkuda. Äri on edukas vaid siis, kui ettevõtte tooteid või teenuseid ka ostetakse, nii et tulu kataks kulu ja jääks ka kasumit. Klientide suhtumise määrab sageli see, kuidas neid ettevõttes koheldakse. Teenindamise kvaliteet võib isegi tähtsam olla kui toode ise või selle hind. Peaaegu sama olulised on ka suhted töötajatega. Ettevõtet esindavad töötajad mõjutavad suuresti sellest jäävad muljet ja reputatsiooni. Alahinnata ei tohi ka suhteid teiste gruppidega. Varustajatest sõltub, kas ettevõte saab oma kaubad õigeaegselt kätte. Samavõrra tähtis on hästi läbi saada ametnike, konkurentide ja pankadega. (Steinhoff, Burgess 1991)
Konkurents eksisteerib igal ärialal, sealjuures mitte ainult ühe riigi piires, vaid ka rahvusvaheliselt. Rahvusvaheliste suhete paranedes see ainult kasvab. Seetõttu peab ettevõtja pidevalt oma tooteid ja teenuseid parendama, uusi ideid juurutama. Vanale tasemel jäämine tähendab klientide huvi vähenemist ja konkurentide möödalaskmist. (Ibid.)
Iga ettevõtja peab arvesse võtma, et kaugeltki iga pingutus ei anna soovitud tulemusi ja äriasjad ei lähe alati tõrgeteta. Edukas ettevõtja võtab seda juba ette arvesse ning koostab alternatiivsed plaanid võimalike raskuste puhuks. Kui selline ettevõtja ülesaamatu raskuse otsa satub, on tal taganemis- või möödapääsutee varuks. Võimalike raskuste arvestamine planeerimisel ja paindlikkus on väikeettevõtluse vältimatud nõuded. (Ibid.)
1.2. Väikeettevõtluse olukord Eestis
Viimastel aastatel on hakanud Eestis väikeettevõtluse osakaal kahanema. Fakt on see, et ettevõtlusega tegeleda soovijaid on viimastel aastatel tunduvalt vähemaks jäänud. Ettevõtlus kui elustiil kaob. Ettevõtluse kui elustiili kadumise taga on riigi majanduspoliitika . Nähakse ju ettevõtjatena Eestis peamiselt ainult neid, kes loovad töökohti ning investeerivad kümneid või sadu miljoneid kroone. Näide: algajale väikeettevõtjale mõeldud tugimeetmeid võib Eestis üles lugeda ühe käe sõrmedel. Kaks peamist on EASi pakutav alustavate ettevõtjate stardiprogramm ning tööturuameti toetus ettevõtluse alustamiseks. (Silm 2005)
Neist kahest parem on vaieldamatult ettevõtjate stardiprogramm, kuna sealt on võimalik toetust saada kuni 160 000 kr. Nüüd on aga võtnud EAS suuna sellele, et stardiabi jaotamisel eelistatakse vaid n-ö jätkusuutlikke ettevõtteid, mis loovad ka ohtralt töökohti. Ainult oma pere liikmetele tööd ja leiba andvate väikeste firmade võimalused programmis osalemiseks seega kahanevad . (Ibid.)
Kuid olgem ausad, maal ja väikelinnades valdavalt väikeettevõtlusega tegeldaksegi, sest peamine eesmärk on oma pere ära toita, ilma et peaks kuhugi suuremasse linna kolima. Kuna EAS on riigi käepikendus ettevõtlusmaastiku kujundamisel, siis on riigi sõnum üks: ettevõtluseks loetakse Eestis ainult suurt ettevõtlust. (Ibid.)
Siinkohal võib ette tulla erinevate inimeste ja gruppide poolt eri arvamusi , kuid töö autor on samuti seisukohal, et tihti mõeldakse ainult neile ettevõtetele, kes on jätkusuutlikud ja loovad uusi töökohti. Loomulikult on arusaadav, et riik toetab jätkusuutlikkust ja innovaatilisust, kuid maapiirkondades on inimeste peamiseks eesmärgiks oma pere toitmine. Kui peredele antaks võimalus alustada, on ehk tulevikus sellistest ettevõtetest oodata ka suuri investeeringuid ja uusi töökohti.
2. ETTEVÕTLUSE ERIPÄRAD PÄRNUMAAL
2.1. Ettevõtluse olukord Pärnumaal
Pärnu on Eesti üks tuntumaid ja arenenumaid piirkondi. Pärnumaal on aga piirkondi, mis ei ole nii heal järjel kui on seda linn. Linnas on erinevate suurustega ettevõtteid, millel on erinevad tegevusvaldkonnad . Maapiirkondades on samuti arvukalt ettevõtteid, millest mõned on edukad , kuid on ka vähemedukaid. Neis piirkondades ei saa rääkida suurtest ja kohalikele elanikele töökohti pakkuvatest ettevõtetest. Peamiselt on tegemist väikeettevõtetega. Perefirmad ja üheininese ettevõtted on nii Pärnu linnas kui ka maakonnas populaarsed ja tihti ka ainsaks võimaluseks omale elatist teenida. Kuna Pärnus peamiselt väikeettevõtted ongi, siis kui järgnevalt on räägitud ettevõtetest, võib oletada, et tegemist on väikeettevõtetega.
Tutvudes Pärnumaaga, võib kõikjal näha erinevaid ettevõtteid, peamiselt turismiga tegelevaid. Pärnus ongi valdav osa väikeettevõtetest turismiettevõtted. Rannapiirkond, jõeäärsed alad ja looduskaunid paigad linna ümbruses on täis ehitatud villasid, söögikohti, puhkemajasid, kämpinguid, vabaaja tegevuse kohti jne. Linnale lähedal asuvad kohad nagu näiteks Uulu , Reiu, Audru ja ka mõned kaugemal olevad nagu Vändra pakuvad võimalusi majutuseks , toitlustuseks ja vabaaja veetmiseks.
Kaugemates piirkonadades on olukord pisut erinev. Turismiettevõtteid on vähem, kuid see on võimalus, kuidas tuua elule neid piirkondi, mis on seni veel avastamata ning kus elanikel puudub tihti ühistranspordi kasutamise võimalus. Pärnu maakonnas tegeletakse teistegi valdkondadega, kuid see ei ole üldsusele niivõrd nähtav kui on seda turism .
Pärnumaa on viimasel aastakümnel olnud üks Eesti edukama majandusega maakondi ja pakkunud tugevat konkurentsi Tartumaale. Pärnu rahvastik on kahanenud vähe: kõikjal madalat iivet on aidanud tasa teha uuspärnakad, keda on Pärnumaale meelitanud uued töökohad ja suhteliselt kõrge palgatase . Eesti oludes suur keskus Pärnu, on turu suuruselt kolmas linnaruum Eestis. Pärnut läbib kasvava rahvusvahelise tähtsusega Via Baltica maantee. Pärnu regionaalsadam töötleb ligi veerandi riigi nn puhtast, st transiidiga mitte seotud ekspordimahust. Pärnus on kiiresti kasvanud transpordi ja veondusettevõtete arv – ajavahemikus 1998-2002 üle kolme korra. Asend Via Baltical on Pärnusse meelitanud ettevõtteid, mis soovivad oma turgu Põhjamaadest lõuna poole laiendada. (Terk, Raagmaa 2004)
Pärnu suutis end suvepealinnaks kuulutades haarata suure siseturismi mahu, võõrustab üha arukamaid välispuhkajaid-terviseparandajaid ja on kujunenud prestiižseks elamis - ja puhkamiskohaks. Pärnu turismimajandus ei orienteeru ainult suveturismile: siinsed sanatooriumid ja konverentsihotellid on koormatud aasta ringi. Turismimajandus ja suvepealinna maine toob Pärnusse suviti üle 400 000 puhkaja ja kasvatab Pärnumaa suveelanikkonna arvatavasti kaugelt üle 100 000 (Pärnus muidu ca 50 000 elanikku.) (Ibid.)
Puhkemajandusega seonduv on loonud Pärnule ühe parema maine: pangad annavad siia kergelt laene ja kinnisvaraturg kasvab jõudsalt. Kinnisvarahindade poolest on Pärnu samal tasemel Kuressaare ja Tartuga. Kinnisvaraturu ja äriteenuste aktiivsust peegeldab selles vallas tegutsevate ettevõtete arvu pea kahekordistumine ajavahemikul 1998-2002. (Ibid.)
Nagu mujalgi Lääne-Eestis, on Pärnule iseloomulik aktiivne ettevõtlus – maha jäädakse vaid Harju- ja Tartumaast. Muudest kohtadest peale Pärnu linna paistab ettevõtusaktiivsusega silma kõige enam Vändra. Kiiresti on suurenenud kontaktide arv välismaaga, millest kõneleb ka välisettevõtete suur ostähtsus ja investeeringute kasv. Põllumajandusel on Pärnumaal suhteliselt vähe perspektiivsust ja sellepärast on maapiirkondade majandus orienteerunud ümber puhkemajandusele. (Ibid.)
Kohalike ettevõtjate tegevus, ressursid ja asend on lubanud ligi meelitada välisinvesteeringuid – selle näitaja poolest ühe elaniku kohta on Pärnumaa Eestis maakondade seas Harju-, Lääne-Viru- ja Raplamaa järel neljandal kohal. Just välisinvestorid on taastanud osa ajaloolise tekstiilitööstuse ja viinud uuele tasandile puidu väärindamise. (Ibid.)
Lisaks traditsioonilistele sektoritele on viimastel aastatel jõudsalt arenenud elektroonikatööstuse ja metallitöötlemise ettevõtted. (Ettevõtlus 2007)
Kui paljud Pärnumaa majandusarengu näitajad on võrdväärsed Harju- ja Tartumaaga, siis tööjõu haridustasemes jäädakse selgelt alla: kõrgema haridustasemega töötajaskonna osatähtsus tööjõus on oluliselt väiksem. Samas on viimasel ajal näha paranemist – nende osatähtsus tööjõus kasvab pidevalt ja seda just madala haridustasemega töötajaskonna arvel. Jätkuvalt on probleemiks üksikute kõige kaugemate maapiirkonade, nagu Tali, kõrge tööpuudus, mis tuleneb ennekõike elanike kvalifikatsiooni sobimatusest. Siingi on heaks alternatiiviks puhkemajanduse ja ökoturismi edenemine Soomaa eeskujul. (Terk, Raagmaa 2004)
2.2. Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal
Puhke- ja teenindusmajandusega on Pärnumaa kindlasti õigel teel. Küsimus on aga selles, kuidas suvituslinn tuleb välja juba alanud vana majanduse langusest tootmises ning loob uusi kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. (Terk, Raagmaa 2004)
Pärnu on kasvav ravikuurort – puhkamise ja tervise parandamise sihtkoht. Kiiresti vananev Euroopa, eriti soomlased ja sakslased , kellel on tugev kultuur, ning ka rootslased tulevd Eestisse tervist parandama. Enam kui viiekordne kinnisvara hinna ja teenindustöötajate palgataseme erinevus Lääne Euroopast ja lähedastest Põhjamaadest annab Eesti ravi-, sotsiaal- ja puhketeenuste ettevõtetele veel aastakümneteks konkurentsieelise . Pärnu ajaveetmise ja konverentsi pidamise ettevõtetel tasuks senisest enam aga vaadata lõuna poole, sest pärast Läti piiri langemist ja üleüldist eurostumist on suurenenud lõunanaabrite lähimat „lääne“ tüüpi välismaa linna külastada soovijate arv. (Ibid.)
Suur liin on öko- ja loodusturism, mis aitaks seni linna arengutest maha jäänud kaugemad maapiirkonnad jalule. Puutumatu looduse ja isegi naturaalse taluelu nautimise sihtturg on ennekõike ülilinnastunud Kesk-Euroopa. (Ibid.)
Pärnumaa eluruumis toimub hajumine eeslinnadesse ja kaugemale maakonda , mis viib pärnakad kortermajadest minema. Linnamajad asustatakse väljast tulnud suvitajate ja eriti pensioniealiste uuskodanikega. Pärnumaale saab seega prognoosida kindlat kasvu kinnisvara- ja ehitusturul. Pärnu kesklinnas kui ka rannikul ja jõekallastel on kasvav oht rikkuda keskkonda sobimatute ehitiste ja mitmesuguste meelelahutusprojektidega. Tihenev keskkond kasvatab konfliktide hulka kohalikku päritolu ja uute pärnakate, ravi- ja lõbuturistide vahele. Pärnusse tullakse ju paljuski meeldiva linnakeskkonna pärast, mille devalveerumine võib hakata murendama Pärnu kui suvepealinna mainet. (Terk, Raagmaa 2004)
Selleks, et Pärnu linn ja Pärnumaa oleksid jätkusuutlikud, senine hõive ja heaolu säiliks, ei piisa siiski vaid logistikast ja puhkemajandusest, mis on ülimalt sõltuvad rahvusvahelisest kojunktuurist. Vaja on lisaks konkurentsivõimelist tootmist. Selline allhankepõhine tööstus väheneb paratamatult: Pärnust võib aastate jooksul kaduda suur osa tööjõumahukast tekstiili-õmblustööstusest, kalatöötlemisest ja ka odavam osa puidu-mööblitööstusest, liikudes Venemaale, Valgevenesse või Aasiasse . Konkurentsivõime säilitamiseks tuleb kasvavate palkade tingimustes paratamatult rakendada uusi tehnoloogiaid ja spetsialiseeruda. (Ibid.)
Pärnus on oluliseks tulevikuprobleemiks senise majanduse vähene innovaatilisus ja teadmismahukus – innovaatikat ja tehnosiiret toetavate institutsioonide puudumine või nõrkus. (Ibid.)
Pärnumaale tervikuna saab aga prognoosida head arengut nii lähitulevikus kui ka pikemas perspektiivis. Luuakse uusi (väike)ettevõtteid puhkemajanduse, logistika ja puidusektori erinevates niššides, kuid võidakse teha ka suuremaid investeeringuid väljastpoolt. (Ibid.)
Nagu eelnevast selgub , on Pärnus ettevõtlus küllalt hästi arenenud. Arenevad ehitus- ja kinnisvarafirmad, kuid eelkõige puhkemajandusega seotud ettevõtted. Suur roll on siinkohal väikeettevõtetel.
2.3. Ettevõtluse tulevik Pärnumaal tuginedes ettevõtluskeskkonna SWOT- analüüsile
Pärnu Maavalitsus on koostanud kohaliku ettevõtluskeskkonna SWOT-analüüsi, mida võib järgnevalt sellest peatükist lugeda. See analüüsib, millised on ettevõtluse tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud Pärnumaa.
Tugevused
Pärnu ettevõtluskeskkonna kõige olulisemaks tugevuseks võib lugeda geograafilisest asendist ja looduslikest oludest lähtuvate eeliste ärakasutamist. Väljaarendatud logistiline keskus ja olemasolev tehniline infrastruktuur mõjub soodustavalt kõikide siinsete majandusharude tegevusele.
Hea ja turvaline elukeskkond näitab Pärnu väärtustamist töö ja elukohana, mis loob eelduse paikse elanikkonna püsimiseks ja elanike arvu kasvuks sisserände teel. Sellega kaasneb linna hea maine, millel on oluline roll linna teadvustamisel väljapoole ning loob eeldused mitme ettevõtlusvaldkonna nagu turismi, kaubanduse, kinnisvaraarenduse ja ehitustegevuse elavnemiseks.
Kohalike looduslike ressursside tõttu on Pärnus välja kujunenud traditsioonilised iseloomulikud majandusharud - puidutööstus, toiduainetööstus ( kalandus ), turism ja puhkemajandus . Samuti on majandustegevuses oluline osakaal pikaajalist tootmistraditsiooni omavatel tekstiili- ja metallitööstusel, teenindavatest harudest transpordil ja ehitusel. Kõik see moodustab mitmekesise majanduskeskkonna, mis vähendab sõltuvust turusituatsioonide muutumistest või ilmastikust tekkivast hooajalisusest.
Hariduse ja inimressursi arendamise vallas on tugevuseks kohapeal kõrghariduse omandamise võimalus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži baasil, kus hetkel on võimalik rakeduskõrgharidusena õppida ärijuhtimise, turismi- ja hotelliettevõtluse, veeökosüsteemide majandamise ja sotsiaaltöö korraldamise erialadel .
Tervikliku, Pärnule iseloomuliku majandusklastri tunnuseid omab enam turismi ja puhkemajanduse valdkond . Siin on tegemist paljude omavahel koostööd tegevate aga samas konkureerivate ettevõtetega. Töötajate ettevalmistamisega ja arendustegevusega tegeleb Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž¸ ning linna mainekujundusega toetab turundustegevust ja ettevõtete konkurentsivõimet Pärnu Linnavalitsus .
Nõrkused
Pärnu ettevõtluskeskkonda enam mõjutavaks nõrkuseks tuleb pidada linna arengusuundade määratlematust. See seostub linna arengukava puudulikkusega, mis on paljuski põhjustatud viimastel aastatel Pärnus valitsenud poliitilise ebastabiilsusega ja sellest mõjutatud linnavalitsuse ebajärjekindla töökorraldusega.
Ettevõtjad ootavad kohalikult omavalitsuselt arenguvalikuid ja nende põhjendusi, ettevõtluse spetsialiseerimisvaldkondade ehk nn tuumikkompetentsi väljaeristamist. Ettevõtlusele on möödapääsmatu avaliku sektori ja kohaliku omavalitsuse tugi maakasutuses ja tehnilise infrastruktuuri rajamisel, kutse- ja kõrghariduse omandamise võimaldamises, tehnoloogiaarengu ja innovatsiooni kindlustamisel, piirkonna maine ja ettevõtluse ühiskondliku arvamuse kujundamisel. Samuti tähendab see kohaliku omavalituse arengukavast ja üldplaneeringust lähtuvaid selgeid nägemusi ja põhjendatud seisukohti linnaruumi ja -maa kasutamise otstarbest ja eesmärkidest.
Pärnu tuleviku kujundamiseks vajaliku konsensuse saavutamine on võimalik määrata ainult ettevõtjate ja kohaliku omavalituse koostöös. Omavaheline infovahetus ja toimuvate majanduslike arengute analüüs loovad ühise objektiivse ja põhjendatud nägemuse toimuvatest protsessidest ning sellest lähtuvatest võimalustest tulevikuks.
Oluline takistus ettevõtluses on tööjõu kvalifikatsiooniga seonduvad küsimused. Paljude ettevõtete laienemine ja areng on takistatud seoses kvalifitseeritud tööjõu puudumisega. Elanikkkonna vananemine ja noorte lahkumine linnast peamiselt mujale õppima asumise tõttu ähvardab tulevikus süvendada seda veelgi.
Haridussüsteemis pakutava kutseõppe tase, tingimused ja õpetatavate erialade valik ei vasta ettevõtete vajadusele. Kõrghariduse ühesuunalisuse ja tehniliste erialade kõrghariduse omandamise võimaluse puudumise tõttu ei ole võimalik arendada suuremat majanduslikku lisaväärtust andvat kõrgtehnoloogilist tootmist.
Ettevõtluse arenguvajadustele ei vasta tehnilise infratsruktuuri tase. See pärsib uute maa-alade kasutuselevõtmist ettevõtlusega ja ka elamuehitusega seonduvatel eesmärkidel. Ettevõtjale on keeruline ja kulukas ehitiste ja hoonete varustamine tehnilise infrastruktuuri elementidega nagu teed, vesi- ja kanalisatsioon , elekter. Pärnule kui turismilinna mainele mõjub halvasti teede, tänavate ja sildade kehv olukord.
Pärnu linna ettevõtlusele on iseloomulik hooajalisus. Talveperioodil puuduvad lisaväärtust tootvad elemendid turismi- ja puhkemajanduses ning mere kinnikülmumise tõttu võivad saada häiritud kalatööstuse ja sadamat oma toodangu väljaveoks kasutatavate ettevõtete töö.
Tekstiili-, metalli- ja toiduainetööstuse ettevõtjatele tekitavad muret tollis asjaajamisega seonduvad probleemid.
Kaubandussektor näeb nõrkusena kaasaegse turu ja Rüütli tn kaubandusliku kontseptsiooni puudumist.
Kinnisvaraarenduse ja ehitusettevõtjad näevad Pärnu linna territooriumis arenguks geograafiliselt piiratud ruumi, mis tähendab tulevikus ettevõtluse ja elamuehituse kandumist linna lähipiirkondadesse.
Võimalused
Maailma ja Eestis toimuvate arengutrendide alusel võib ka Pärnu ettevõtlusele enam pakkuvaid võimalusi siduda üldise globaliseerumisega ja Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga. Eesti liitumisprotsess Euroopa Liiduga on toonud ja toob tulevikus kaasa majandustegevuse oluliste mõjurite nagu investeeringute ja reaalse kaubavahetuse kasvu. Euroopa Liidu ühtne majandusruum lihtsustab kaubavahetust liikmesmaade vahel ja aitab kaasa olemasolevate turgude laienemisele ja uute tekkimisele.
Lisaks ühise majandusruumi tekkimisele on Euroopa Liidust võimalik saada finantsabi majandusarengu eesmärgil. See on ette nähtud suuremate tehnilise infrastruktuuriobjektide rajamiseks, inimressursi arendamiseks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Tulevikus Pärnut läbivad üleeuroopalise transpordikoridori raudtee ja maantee soodustaksid oluliselt kohalikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
Ettevõtjatele pakub uusi võimalusi Pärnu regionaalse mõjukuse suurenemine ja kujunemine Lääne-Eesti keskuseks. Majanduskeskuse ja riiklike haldusfunktsioonide täitmisega kaasneb tehniliste (teed, kommunikatsioonid) ja sotsiaalste ( haridus , teadus, meditsiin) infratsruktuuri elementide areng.
Pärnu linna ja lähiümbruse hea elukeskkond ja senine vähene asustatus koos elukvaliteedi väärtsutamisega ühiskonnas loob väljavaateid elanike arvu juurdekasvuks sisserände teel. Pärnu majandustegevuses toimuva tehnoloogiaarengu ja kõrgemat lisaväärtsutust tootvate töökohtade tekkimise korral on sellel pinnal tulevikus olemas head eeldused kvalifitseeritud tööjõu sissevooluks.
Ettevõtluskeskkonna parandamise seisukohalt omab tähtsat rolli riikliku kutsehariduspoliitika muutmine tööturu vajadustele orienteeritumaks ja efektiivsemaks. 2001.a. väljatöötatud Pärnumaa kutsehariduse arengukavas on esitatud lahendused kutsehariduse kvaliteedi parandamiseks Pärnu linnas ja Pärnumaal.
Ohud
Kohalikku ettevõtlust enam mõjutavaks ohuks peavad ettevõtjad nn tootmissisenditega ehk tootmisega seotud kulutuste (energia, keskkonnanõuded) kasvu. See suurendab toodangu omahinda, mis vähendab konkurentsivõimet niigi tundlikul hinnaturul.
Oluline mõju ettevõtlusele on regionaalsel konkurentsil. See ei hõlma mitte ainult Eestit, vaid omab järjest globaalsemat mõõdet. Riigi regionaalpoliitika kaudu on võimalik toetada kõiki regioone, kuid see on ebapiisav ilma kohalike omavalitsuste ja ettevõtete aktiivse tegevuseta. Pärnu linna ja regiooni üldise konkurentsivõime langedes on linnal oht jääda ilma välisinvesteeringutest.
Viimastel aastatel on ettevõtjate tegevuse teinud keerulisemaks seadusandluse kiire muutumine. Paljuski on see olnud põhjustatud Eesti seadusandluse kohandamisest vastamaks Euroopa Liidu seadustikule ja peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga on oodata selles valdkonnas stabiliseerumist.
Tööstuses domineeriv allhankel põhinev tootmine, mis toimib hetkel tänu ressurside ja toodangu konkurentsivõimelisele hinnale, peidab endas mitmeid ohte tulevikuks. Euroopa Liidu tingimustes, palgataseme ja muude kulude kasvu korral, on võimalik allhanke nihkumine veel odavamate tootmiskuludega maadesse, nagu näit. Venemaa, Poola, Ukraina jt. Tegeledes allhanke tellimuste täitmisega, puudub ettevõttel vajadus ja ressurss oma tootearendusega tegelemiseks, mis tekitaks enam lisaväärtust ja kindlustaks toodangule stabiilsema turu tulevikuks.
Võimaluste osas mainitud üleeoroopaliste transpordikoridoride mitterajamise või Pärnu mitteläbimise korral, tekib oht logistiliseks äralõigatuseks ehk jäämiseks nn logistilisse kotti . See raskendab oluliselt ettevõtete tegevust ning annab konkurentsieelise paremaid logistilisi võimalusi omavatele piirkondadele.
Euroopa Liidu ühinemisega ja tööjõu vaba liikumisega on seotud oht siinse kvalifitseeritud tööjõu väljavoolu ja võimalike võõrtööliste tulekuga kaasnevate sotsiaalsete probleemidega. Euroopa Liiduga liitunud riikide senine praktika on küll näidanud senisest suuremat inimeste rännet, kuid olulist negatiivset mõju majandustegevusele pole see seni avaldanud.
SWOT-analüüs on hea võimalus, et analüüsida piirkonadade tugevusi ja nõrkusi, mis tulenevad ettevõttest endast ning võimalusi ja ohtte, mis on väliskeskkonnast tulenevad.
KOKKUVÕTE
Referaadi valmimise käigus selgus palju olulist. Väikeettevõtluse olukord Eestis ei ole enam nii hea, kui oli seda varem. Peamiselt toetatakse väikeettevõtteid, mis on jätkusuutlikud ja tekitavad uusi töökohti. Väikeettevõtlus kui elustiil hakkab kaduma. Pärnumaal on peamiseks ettevõtluse vormiks väikeettevõtlus. Tegeletakse erinevate valdkondadega, kuid domineerivateks on teenindus ja puhkemajandus. Puhkemajandusega tegelevaid ettevõtteid leidub nii linnas kui ka maal, viimases aga vähem. Mitmed piirkonnad ei ole ettevõtluse poole pealt veel arenenud, kuid neilgi aitaks oluliselt areneda puhkemajandusega tegelemine. Väikeettevõtluse tulevikuvõimalused on Pärnumaal suhteliselt head, nii lähitulevikus kui ka pikemas perspektiivis. Võimalusi tuleb osata arukalt ära kasutada.
Väikeettevõtluse olukorda Eestis ja Pärnumaal, samuti teistes maakondades, tuleks inensiivselt uurida. See aitaks kaasa ettevõtluse efektiivsemaks muutmisele ja erinevate piirkondade teenuste ja toodete mitmekesistamisele erinevate tegevusaladega tegelevate ettevõtete näol. Probleeme, millega tegeleda, on veel teisigi. Kui käesolevas töös on tähelepanu pööratud üldisele kirjeldamisele ja analüüsile, siis kindlasti oleks vajalik töösse tuua rohkem statistilisi näitajaid, mis aitaks paremini olukorda analüüsida ja järeldusi teha.
VIIDATUD ALLIKAD
1. Ettevõtlus. Pärnumaa ametlik kodulehekülg. [ http://www.parnumaa.ee/index.php?id=65 ]. 06.05.2007
2. Kohaliku ettevõtluskeskkonna SWOT-analüüsi tulemused. Pärnu Maavalitsus. [ http://www.mv.parnumaa.ee/fileadmin/parkla/failid/areng/Kohaliku_ettev_tluskeskkonna_SWOT.rtf ]. 03.05.2007
3. Silm, S. Väikeettevõtlus kui elustiil kaob. Veebruar 2005. [ http://www.rmp.ee/uudised/igasugust/1701 ]. 03.04.2007
4. Steinhoff, D., Burgess, J. F. 5 trükk. Väikefirma juhtimise ABC (USA kogemus). Tallinn: Informare, 1991, 89 lk.
5. Terk, E., Raagmaa, G. Ettevõtluse võimalused maakondades. Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2004, 168 lk.
2

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 172 allalaadimist

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #1

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #2

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #3

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #4

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #5

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #6

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #7

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #8

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #9

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #10

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #11

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #12

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #13

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #14

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #15

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #16

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal #17

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

172 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dunker01 Õppematerjali autor

Hinnati tulemusega B

väikeettevõtlus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

VÄIKEETTEVÕTLUST MÕJUTAVAD ÕIGUSAKTID JA NENDE TOIME EESTI VABARIIGIS

Juhendaja: dotsent Matti Raudjärv Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks sai valitud ,,Väikeettevõtlust mõjutavad õigusaktid ja nende toime Eesti Vabariigis". Kuna valdav osa Eesti ettevõtetest on väike- ja mikroettevõtted siis on käsitletav teema suhteliselt oluline. Riik osaleb ettevõtlust toetaval ja soodustaval tasandil võrmerollis. Uurimisülesanded millele vastust otsitakse on järgmised: · Väikeettevõtluse osakaal ja selle roll Eesti majanduses · Ettevõtlust takistavad õiguslikud tegurid · Riigi poolt rakendatavad meetmed ettevõtluskeskkonna soodustamiseks Töö on jaotunud kaheks osaks, esimeses osas saab defineeritud mis on väikeettevõtte kriteeriumid ning selle osakaal Eesti Vabariigis. Referaadi teises osas käsitletakse peamisi väikeettevõtlust takistavaid tegureid ning riigi poolt rakendatavad meetmed väikeettevõtluse soodustamiseks. Viimasesse teema punkti on kogutud mõned

Majanduspoliitika

doc

Ettevõtluse alused eksam

Kordamisküsimused 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad?

Ettevõtluse alused

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011

1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad?

Ettevõtlus alused

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011

ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja  ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat  ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus  protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990)  ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad?

Ettevõtluse alused

docx

Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega

SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?

Ettevõtlus

docx

Pärnumaa loodusturism

Pärnu Täiskasvanutegümnaasium Illimar Valg 12. klass PÄRNUMAA LOODUSTURISM Uurimistöö Juhendaja: E. Solom Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Valisin teemaks loodusturismi Pärnumaal, sest Eestimaa loodus on lopsakas ja mitmekülgne oma pakutavate tegevuste poolest. Oma uurimistöös keskendusin loodusturismi murekohtadele ja nende lahendustele. Urimustöö käigus külastasin mitut loodusturismi pakkuvat ettevõtet ja ettevõtjat kes kõik rääkisid meile loodusturismis toimuvast. Eesti on tuntud oma eripärase ja mitmekesise looduse poolest siin on loodushuvilisel lootust näha nii haruldasi taimi kui loomi, puutumatuid rabamaastikke ja puisniite

Turism

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011 (Juhan Teder)

Ettevõtlus

doc

Ettevõtluse alused - eksami kordamisküsimused

pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua

Ettevõtlus

Rohkem sarnaseid