Kummardamine ohverdamine või tahab sisemist pöördumust pühendumust talle nagu temal on teile?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus filosoofiasse

Sissejuhatus filosoofiasse (1)

Tallinna Ülikool - Filosoofia - Sissejuhatus filosoofiasse

3 HALB

Esitatud küsimused

Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia?
Kui on siis kust see tuleb?
Kust tähendus ja mõte tuleb et inimese olemasolul on mõte?
Kes või mis on jumal?
Miks on maailmas kurjus?
Kes selle eest vastutab?
Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias?
Kummardamine ohverdamine või tahab sisemist pöördumust pühendumust talle nagu temal on teile?
KUS jumal praegu on?
Kusagil korraga Jumala kohta ei saa küsida MILLAL ta sündis kas ta sureb või on suremas või surnud?
Mis põhjustas asjade olemise?
Mis pani asjad liikuma?
Miks liigub kuu ümber maa?
Mis tekitas suure paugu?
Mis pani selle liikuma?
Kuidas on võimalik et korrapärane maailm on tekkinud?
Kellegil oli see korrapära juba plaanis?
Mis on teodiike?
Kui jumal on kõikvõimas ja ülihea siis miks ei võinud ta luua maailma kus kurjust ei oleks?
Miks on olemas looduses kehtiv kord kus loomad teineteist söövad ja inimesed võivad hukka saada?
Mille jumal on loonud Kas jumal oleks olnud võimeline kehtestama teistsuguseid loogika reegleid?
Kuidas Cioran kirjeldab inimest?
Mida arvab Cioran inimese elust?
Millega ta seda õigustab?
Miks Cioran võitleb elu vastu?
Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"?
Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt?
Kes on Nietzsche järgi "immoralist"?
Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis?
Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"?
Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit?
Kuidas järsku nii?
Kui ei siis kuidas ta jüngrid" valesti talitada said?
Miks jumal neid ebamoraalse käitumise eest ei karistanud?
Kes tuli maamunale?
Mis on täiuslik?
Kuidas saaksime luua uue täiuse?

Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia ?
Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne.
Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte?
Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)?
Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps).
Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus ? Kes selle eest vastutab?

Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias?
Vabastatud kõikidest vastuoludest. Näiteks vana testamendi jumal vahel kiusab inimesi proovilepanekuks, uue testamendi jumal on armastaja ja heatahtlik tüüp. Kõik see on tavaliselt määratlusel jäänu välja ja jumalat on defineeritud kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isikut, kes lõi maailma:

kõikvõimsus – loob maailma eimillestki, võib oma soovi korral imesid korda saata- loodusseaduste rikkumine , eiramine.
ülim tarkus- omadus, mis võimaldab jumalal olla kursis sellega, mis oli, on ja tuleb. Jumala kursisolek sellega, mis tuleb, teab jumal ette ILMA, et need oleksid ette määratud. Inimesel on vaba tahe otsustada mida ta teeb, jumal ei manipuleeri ja sellegi poolest ta teab ette, mida inimene otsustab.
ülim headus (kristlik)- ootus inimese suhtes ei ole selline, nagu enamikel jumalustel teistes religioonides, kes nõuab et talle toodaks ande või järgitaks tema seadust. Talle on tähtsam vastuarmastus inimese poolt ja selle vastuarmastuse ootamisega on probleem: inimesel ei ole lihtne mõista, mida tal on vaja teha jumala suhtes, kui see mida talt oodatakse , on armastus. Mida see vastuarmastus tähendab? Kas kummardamine , ohverdamine või tahab sisemist pöördumust, pühendumust talle nagu temal on teile? Ta nõuaks justkui tegu, mis on inimese sisemuses, mis peab toimuma inimese sisemuses.

Jumal pole loodusjõud vaid inimeselaadne teadvusega olend , kes mõtleb iseenda ja selle peale, mida ta teeb. Kes suudab seada eesmärke ja neid ellu viia jne. Iseloomustab isegi isiksuse sisene konflikt, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Kõige olulisem omadus on see, et ta eksisteerib teiselpool aega ja ruumi. EI saa esitada küsimust, et KUS jumal praegu on? Kristluik jumalus pole selle ruumi suhtes kusagil, ta asub ruumist väljaspool ning see teeb võimalikuks olla nii igalpool samas mitte kusagil korraga. Jumala kohta ei saa küsida MILLAL ta sündis, kas ta sureb või on suremas või surnud? Kas ta tulevikus saab ka olemas olla, mis ta aastaid tagasi tegi.. Ta on väljaspool seda ning tänu oma väljaspoolsusele (erilisele asendile aja ja ruumi suhtes) on ta olend, keda iseloomustab kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus.
Jumal ongi reeglite allikas, selline substants , kus need reeglid tulevad. Kui meie käitume eetiliselt hästi, siis käitume jumala moodi, mitte meie mõlemi üle kehtivate reeglite kohaselt.

Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid.
Ateistlik positsioon:
L. Feuerbach (1841- Ristiusu olemus)- Jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailma slohutust ja seda on võimalik saada projitseerimise kaudu fantastilisele olendile.
Karl Marx (Saksa Ideoloogia)- „Usk on oopium rahvale“- kristlik jumalakujutis on väljamõeldis aga lisab mõõtme, et see pole välja mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all.
F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida.
Freud (1927- Ühe illusiooni tulevik)- kristlus määratletud sarnaselt Nietzschele- kristlik religioon pole midagi muus kui neuroos - kollektiivne vaimuhaigus millest tuleks ravida.
Kristlik positsioon I- jumal on olemas, on alati leitud et jumala olemasolu pole raske tõestada:

Ontoloogiline tõestus

Anselm Cantenbury’st:

Mul on idee täiuslikust olendist- seda pole raske omaks võtma, sest kõik oleme võimelised mõtlema olendist, kes on ÜLI.

Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine- olemine on üks perfektsioone, üks täiusi- iga asi eelistab olla ja alati on parem olla kui mitte olla. Kui on olet , kes on igas mõttes täiuslik hing, saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib, sest tema juurde kuulub täius eksistents .
Thomas Aquino ’st- jumal on ainus lihtsubstants- olemuseks ongi olla. Olemuseks ongi olemine ise.

Kausaalne tõestus

Mis põhjustas asjade olemise? Lõpuks jõuame välja jumalani. Miks mina olen? Minu vanemad on. Nemad on, sest nende vanemad on... Ja lõpuni välja minnes jõuan, et keegi pidi looma esimesed asjad.

Kineetiline tõestus

Mis pani asjad liikuma? Miks liigub kuu ümber maa? Maa ümber päikese? See tuli mingitest jõududest, mis olid mateeria tükkidel. Lõpuks küsimuseni välja Mis tekitas suure paugu? Mis pani selle liikuma? Vib vastata, et suur pauk „tegi“ iseenda või et selle tekitas mingi olend- jumal.

Kosmoloogiline tõestus

Lähtub maailma korrapärast. Kuidas on võimalik, et korrapärane maailm on tekkinud? Oleks võinud tekkida maailm ilma konstantsideta, korduvate sündmustega ( planeedid ümber päikese). Kas kellegil oli see korrapära juba plaanis?
Kristlik positsioon II

Teleoloogiline

David Hume - kõik vahendid ja asjad on loodud eesmärgi pärast. Kell mõõdab aega- kõik tema osad on tehtud nii, et see kell saaks aega mõõta. Kõik kella osad moodustavad kokku terviku. Kellast palju keerulisemad mehhanismid nagu inimese silm (võimeline nägema)- silm on loodud eesmärgiga et me näha saaksime ning ta ei saanud juhuslikult kokku saada aineosakeste tasemel.
Charles Darwin - Sarnasus kavanduga võib tekkida ka loomuliku valiku tagajärjel. Sellised silmalaadseid aga nägevaid molekulaarseid moodustusi on küll ja küll aga evolutsiooni käigus on välja selekteeritud mitte funktsioneerivad funktsioneerivatest.

„eelhäälestuslik“ tõestus

Darwin- „Jumal lõi looduse selliselt , et jumal areneb loodusliku valiku teel.“ Selleks et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel olema loodud sellised füüsikalised konstandid, nagu nad täna on. Muidu poleks olnud võimalik molekulaaride teke.

Eksistentsiaalne tõestus

Pascal- Paradiisi müüt on parim seletus inimesele inimese loomulikule nostalgiale. (Loomulik nostalgia- loomupärane inimese tung, iha millegi suurema, kõrgema ja ülema järgi (keegi elab igavesti , keegi on absoluutselt võimas...- loomupäraselt loome fantaasiaid). ) Kui jumal lõi inimese, lõi ta ka Eedeni aia koos Aadama ja Eeva . Teadupärast oli seal muretu elu. Peale keelatud puuviljade söömist aeti nad aiast välja ning peale seda ongi elu teistsugune. Paradiisi müüt annab näo ja sõnastuse sellele nimetule igatsusele mis meil on. See on selle pärast, et meis on mälestus kaugetest aegadest esivanematest Aadamast ja Eevast.

Mis on teodiike ?
Kui jumal on kõikvõimas ja ülihea, siis miks ei võinud ta luua maailma, kus kurjust ei oleks?

Looduslik- miks on olemas looduses kehtiv kord, kus loomad teineteist söövad ja inimesed võivad hukka saada?
Moraalne kurjus- see, mida inimesed teevad teineteisele (valivad moraalsuse asemeb mittemoraalse käitumise)

Teodiike- teoditseia- jumala õigustamine
Teodiike moraalse kurjuse kohta:

Vaba tahe- jumal lõi meid vabaks- inimene saab kurjuse valida

Teodiike loodusliku kurjuse kohta:

Illusiooni argument ( Platon )- me peame kõigepealt eristama need asjad, mis tegelikult ka on nendest asjades, mis meile näivad olevat.
Kosmilise disaini paratamatuse argument (Leibniz)- meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. Jumal on loonud niisuguse maailma korra, mille reeglite kogusumma annab parima tulemuse võrreldes olukorraga, kus kõik valitsev ja reeglistik oleks teistsugune.

Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses.
Postmoderne religioonifilosoofia:
Jumala eksistentsi tõestamise poolt argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest- jumalad tasapidi uskumise käigus saavad olevaks , sisenevad eksistentsi, muutuvad eksisteerivateks.
Igasuguse religiooni filosoofia vastu laiemalt argument: loogika transtsendentsest kehtivusest- kui on nii, et jumal on kõikvõimas, siis kas jumal võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Me ei tea oma loogika piire. Me ei tea kas loogika kehtib selle maailma kohta, mille jumal on loonud. Kas jumal oleks olnud võimeline kehtestama teistsuguseid loogika reegleid?
Usu ja mõistuse vahekord

Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- „loomupärased“- võime jõuda loogikat rakendades- ja „ilmutuslikud“- kuidagi iseõppimise teel ei jõua- tõed.
On kahte tüüpi tõdesid- ühed pärinevad ühest ja teised teisest allikast. Üleminek ühelt teisele on võimalik teatud kohtades ja küsimustes. Ilmutuslikud tõed on oma olemuselt samuti ratsionaalsed aga inimene oma piiratud mõistusega nendeni ei jõua.

„mõõdukas“ seisukoht (David Hume, William James)- on asju, mida me ei saa teada nt armastus, sõprus. Teeatud situatsioonides on mõistlik teha panus asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla.

Irratsionaalne (Augustinus... Kierkegaard )- lahendused ei pruugi meile mõistlikud paista. Ma usun selle pärast, et ei mõista. Uskuda tuleks pea ees! =)
Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta:
1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest?

Inimene on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Isegi põlgust ja vastuhakku harrastab ta vaid selleks, et need tema üle valitseksid.
Inimene on kloun . Tema trikid on otsakorral. Ta püüab viimases hädas olles muljet avaldada tõmbluste ja näomoondustega…
Lihtne inimene ei oska mõelda, andekas inimene on tark. See, kes millestki vaimustub, on naiivne ja pime. Armastus ja teadvustamine üheaegselt ei ole võimalik. Inimesed on sisimas pahelised ja perverdid on oma tasemelt kõrgemal kui normaalsed inimesed.

2. Mida arvab Cioran inimese elust?

Inimene on universumi tööriist. Ta sünnib siia ilma mingi ametiga. Ta on sünnist alates universumi ori. Inimene rabeleb mõttetult, kuigi võiks hoopis vabalt võtta ja lihtsalt eksisteerida. Koopast tulnud, elab ta koopasuus. Varem oli ta koopa vang, nüüd on ta selle arhitekt . Kibestunud inimene on pessimist , ta ei andesta elule, et see tema ootusi pettis .

3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu . Millega ta seda õigustab?

Surm toob tõelise tarkuse . Enesetapp on lunastus. Ja ainuke asi mis elus on kindel ja tõde.

4. Miks Cioran võitleb elu vastu?

Elu ja vajadused ja keskkond mõjutavad meid. Me ei mõista tõde kui me olema elus. Surm vabastab keha nuhtlusest. Viletsus aitab vaimu virgena hoida. Surmahirmuga inimene mõtleb ja tegutseb kõige selgemini. Need, kes ei suuda end tappa, kadestavad neid, kes naudivad elamist.

Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta:
1. Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”?

Ta arvab, et siiani on kõik inimesed pidanud õigeks seda, mis tegelikult on vale. Nietzsche on see, kes kuulutab tõde.
Kõigi väärtuste ümber kujundamine tähendab seda, et kõik see vale, mida inimesed enne õigeks pidanud on, on tegelikult vale. N. ütleb, et saatus tahab, et just tema saaks esimeseks korralikuks inimeseks .

2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt?

Tema on see, kes selle teostab. Tema on nagu tõe kuulutaja. Tema avab inimeste silmad. Ja suunab nad tõeliste asjade juurde. Ta on hävitaja, kellest algab õige ja uus. Tema on esimene immorialist. Ta arvab, et kristlus on kuritegu elu kallal.
N. ei kõnele kunagi massidele, ta ei soovi mitte mingeid „usklikke“ ja arvatavasti on ta selleks liiga õel, et iseennastki uskuda. Ta ei soovi, et teda pühaks kuulutatakse, enne on ta juba tola.

3. Kes on Nietzsche järgi “immoralist”?

Inimene, kes eitab head inimest ja kehtivat kristlikku moraali. Inimesed kasvatatakse headeks ja seega on nad juba sünnist saati halvad
Immoralist hõlmab enesesse kaks eitust- inimtüüpi, keda siiani on kõrgemaiks peetud- heasoovlikke, heategevaid inimesi; teiselt poolt eitab ta moraali

4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis?

Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud
Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing, mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama .

5. Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”?

Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks.
Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. Dekadendi jaoks on kaastunne voorus

6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit ?

Terves kehas terve vaim. Kui keha on haige, siis see mõistus ei saa olla normaalne.
Haiglusaeg, mille N. läbi elas, andis talle tahte avastada oma elu uuesti, sealhulgas ka iseenda. Ta tegi oma oma elutahtest filosoofia. Tema elujõu mõõna aastail lakkas ta olemast pessimist, enesetaastamisinstinkt keelas talle viletsuse ja pelgurluse filosoofia.

7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub “füsioloogiaks” ja “hügieeniks” (lk. 24-5). Millised on tema “hügieeni” põhimõtted?

Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp vaid sõprus lõpetab vaenu . Tuimus on tugeva inimese tunnus. Asju ei tohi sisse võtta, see kurnab.
Vihavimm, mis on kasvanud nõrkusest, on kahjulik nõrgale endale.

Kirjutage või lükake ümber üks jumalatõestus.
Jumalatõestuse ümberlükkamine:
Jumal paistab olema kui äritehing. Kirik on „firma“, mis teenib head tulu. Kirikuga on läbi aja teenitud raha, samuti on kirik tähendanud võimu. See oli lihtne viis panna tegema inimesi seda, mida nad muidu ei teeks. Rumalad inimesed usuvad jumalat- indulgentsidega sai ennast pattudest vabaks osta. Kui muidu pidid olema moraalne ning käima korralikult kirikus siis ühel hetkel said oma patud lunastada raha eest? Kuidas järsku nii? Kas see oli siis moraalne? Ja kas jumal oli sellega nõus? Kui ei, siis kuidas ta „jüngrid“ valesti talitada said? Nad ei kuulnudki jumala ilmutusi? Miks jumal neid ebamoraalse käitumise eest ei karistanud? Miks ta ebamoraalset käitumist ära ei hoidnud ? Kas jumalat siis tegelikult polnudki ?
Ühel hetkel mõtles keegi X, et kuidas teenida raha ning hakkas suust välja ajama juttu ühest vennikesest, kes uskujaid aitab ning nende eest hoolt kannab. Saades pisikese järgijaskonna kokku, saigi temast ehk „ Jeesus Kristus“ ise, kes tuli maamunale?
Inimestel on vaja midagi uskuda. Neil on raske ise hakkama saada ja lihtsam on uskuda ülimuslikku olendisse, kes neid aitab. Kergem on õnnestumisi ja ebaõnnestumisi panna arvele : „Ju pidi nii minema“ kui et „siin tegin seda valesti ning siin seda õigesti“.
Minu jaoks ei ole kergem uskuda. Kui ma pole „ilmutust“ saanud või mu soovid pole imepäraselt täide läinud, ma ülimat olevust ei usu. Pole minuga midagi uskumatult halba ka juhtunud, kui olen vandunud või „jumala nime ilmaasjata suhu võtnud“.

LISAÜLESANNE filosoofia eriala üliõpilastele jt filosoofiast huvitatutele: Lugege Cantenbury Anselmi eesti keelde tõlgitud teksti Proslogion (selle leiate Akadeemiast no 9, 1991) ja andke tema jumalatõestusele argumendi kuju. Kaitske või kritiseerige seda argumenti.
Canterbury Anselmi mõtles: Kui vaatame endasse, leiame, et meil on olemas täiuslikust olendist idee. Me suudame mõelda (ja mõtlemegi) olendist, kes on suurem ja täiuslikum kui ükskõik mis muu, mida suudame mõelda. See on idee olendist, kellel on kõik positiivsed omadused, kõikvõimalikud “täiused“. Kuid olemasolemine ise on samuti täius, positiivne omadus: hea asi, mis on olemas, on parem ja täiuslikum kui (temaga muus mõttes identne) hea asi, mis on vaid ettekkujuteldav. Kui oletada nüüd, et seda täiuslikku olendit, kellest mõtlesime, tegelikult pole, siis näib olevat võimalik idee veelgi täiuslikumast olendist: kellel on kõik needsamad täiused, mis juba mõeldud olendil , aga kes lisaks sellele veel ka tegelikult on olemas. Sellega oleme jõudnud aga loogilise vasturääkivuseni. Eeldasime juba algselt, et olendil on kõik täiused, nüüd aga ilmnes , et see nii pole. Vasturääkivuse ärahoidmiseks tuleb asuda seisukohale, et kui meil on juba idee täiuslikust olendist, siis see olend on ka tõesti olemas. Järelikult on kaheldamatult nii arus kui ka reaalsuses olemas miski, millest suuremat ei saa kujutleda.
Mis on täiuslik? Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid seisukohti. Kui küsida naistelt nende jaoks täiusliku mehe kohta, saame väga palju erinevaid kirjeldusi. Järelikult on ka nende paljude naiste jaoks see kõige täiuslikuim olend üldse, mida võimalik kujutleda, täiesti erinev. Aga kas siis Jumal ongi igaühe meie jaoks täiesti erinev? Siis ei saa ju ühte ja seda ainsat Jumalat eksisteerida.
Kui naised räägivad enda jaoks täiuslikust mehest (näiteks) siis on seal omaduste loetelus nende jaoks ülimad omadused, mida nad on kusagilt kas kuulnud , näinud või kogenud. Ilus nagu Brad Pitt , sportlik nagu David Beckham . Nimekiri võib minna väga pikaks aga kõik need omadused on kusagil juba eksisteerinud. Iga naine paneb kokku oma ideaal mehe ja otsib. Ta on meie meeltes olemas, seega peab ta ka reaalselt olemas olema. Samas öeldakse, et ideaalset meest (naise seisukohast siis) ei ole olemas aga siiski elukaaslase või kallima valikul võrreldakse olemasolevaid väärtuseid selle ideaalsega, mis on meie meeltes. Ometi, kui seda kõige ideaalsemat pole olemas, on nii palju õnnelikult koos eksisteerivaid paare - naised loobuvad täiuslikkusest ning aksepteerivad seda kõige ligilähedasemat varianti , mille nad leidsid . Kas seepärast üldse usutaksegi Jumalasse, sest temaga pole isiklikult kohtutud ning keegi ei saa meie jaoks ümber lükata seda meeltes püsivat täiuslikkust? Või kui me kohtuksimegi Jumalaga, kas siis pettuksime oma täiuslikus kujutelmas ning lõpetaksime uskumise või automaatselt välistaksime võimaluse, et kohtusime Jumalaga ning usume veel täiustatud varianti Jumalast. Kui aga üks täius oli juba olemas, kuidas saaksime luua uue täiuse?
Minul pole täiuslikust olendist pilti. Vähemalt pole ma seda enda jaoks selgeks mõelnud. Kuna ma Jumalat ei usu, ei oma ma ka pilti temast. Öeldakse et iga ema silmis on tema laps täiuslik. No minu poeg küll täiuslik pole- tal on üks silm suurem kui teine ning ta on jube kangekaelne- nagu mina. Kas siis nende emade silmis on nende laps Jumal? Noh, sellisel juhul on näha jälle, et mina Jumalasse ei usu :D
Sõnnile omaselt ajan sarved püsti ja väidan, et lollid on need, kes oma aega ja raha Jumalale ning kirikule kulutavad. Selle asemel võiks palju muud elus korda saata, kui oma kujuteldava sõbraga mingis külmas hoones või õhtul enne magamaminekut juttu puhuda ning siis ette kujutleda, kuidas su enda kujuteldav sõber sind jälle aitab. Usk Jumalasse on haigus mida tuleks ravida!

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 120 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

120 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Enxukas Õppematerjali autor

x II nädala koduülesanded. Tõnu Viik (Joonas Hellerma)

tõnu viik sissejuhatus filosoofiasse teodiike relifioonifilosoofia jumalatõestus

Sarnased õppematerjalid

docx

Filosoofia 2. loeng

1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/ tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Kas konkreetse inimese elul on mõte/ tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja

Filosoofia

rtf

Sissejuhatus filosoofiasse.Vastused Camus,Pascal,Cioran,Nietz sch

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puud

Filosoofia

odt

Religioonifilosoofia 2. loeng

2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback on öelnud, et Juma

Filosoofia

docx

Religioonifilosoofia

Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? (Reliogioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil. Kuidas käituda, et õndsaks saada? Kuidas olla jumalale meelepärane? Millised on religioossesse kogukonda kuuluva inimese omadused, teod? Mis on tema eesmärgid?) Religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine konflikt, ülim heasoovlikkus,

Filosoofia

doc

Loengud

Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol

Filosoofia

docx

Filosoofia konspekt

1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade h

Kategoriseerimata

docx

FILOSOOFIA

Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on). · Descartes- filosoofia saab alguse radikaalsest kahtlusest. Filosoofiaga saab algust teha nii, et kõige pealt seame kahtluse alla kõik selle, mis on vähegi võimalik ning kahtleme selles,

Eetika

Rohkem sarnaseid