Loote areng - referaat (1)

Loote areng
Referaat

Sisukord

Sisukord 2
Viljastumine ja rasedus 3
Esimene kuu 3
Teine kuu 5
Kolmas kuu 6
Neljas kuu 6
Viies kuu 8
Kuues kuu 8
Seitsmes kuu 9
Kaheksas kuu 9
Üheksas kuu 10
Kasutatud allikad 11

Viljastumine ja rasedus

Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga . Munaraku suurus on ligikaudu 0.1 – 0.2 millimeetrit, seemneraku pikkus on umbes 0.06 millimeetrit.
Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi . Ontogeneesi saab liigitada kolmeks etapiks:

Viljastumine ehk spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine.

Embrüogenees ehk loote areng

Postembrüogenees ehk lootejärgne areng.
Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse naine rasedaks juba enne, kui ta tegelikult rasestub. Viimase menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev.

Esimene kuu

Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine — moodustub sügoot. See jaguneb hoolega ning muutub rakukobaraks, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha. Viljastatud rakk hakkab jagunema ning selleks ajaks, kui ta laskub emakaõõnde, on neid rakke juba kuni 30.
Kolmandal nädalal on rakke umbes sada. Nüüd ilmub kõhtu blastotsüst — vedelikuga täidetud lootepõieke, rakkude kogum, mille pealispind on kaetud palja silmaga vaevu märgatavate udemetega. See kinnitub emakaõõne sisemusse ning udemed kinnitavad selle emaka limaskesta külge — sel moel lülitavad embrüo rakud end iseseisvast elust ümber ema vereringesse, kust ammutavad toitaineid ning kuhu heidavad ainevahetuse jääke. Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta — elund , mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Idulane on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud.
Neljandast nädalast alates elab sinu sees mitte enam lootemuna, vaid juba embrüo. Tekkinud kolmest lootelehtede liigist hakkavad formeeruma erinevad elundid . Sisemine looteleht (endoderm) vastutab kopsude, maksa, seedeelundite süsteemi ning kõhunäärme arengu eest. Vahelmisest lootelehest (mesodermist) arenevad skelett , lihassüsteem, neerud , veresooned ja süda.
Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest “kohtadele” laiali. Moodustub embrüo pea — õrn kui pisar . Kui meenutada pilte bioloogia õpikutest, siis selles staadiumis on kõikide imetajate embrüod üksteisele sarnased — otsekui haprad ja kaitsetud kullesed.
Niisiis on loode täielikult pesastunud. Selja taha on jäänud vastutusrikas implantatsiooni periood, see tähendab, et embrüo on edukalt läbinud oma arengu esimese kriitilise arenguetapi. Embrüol tekib vereringe . Nelja nädala jooksul on embrüo eostumise hetkest alates suurenenud umbkaudu 10 000 korda. Hakkab moodustuma nägu, tumedad rõngad tähistamaks silmade asukohta , tõuseb esile alumine lõualuu ning kael. Toimub alusepanek kõikidele põhilistele organitele.

Teine kuu

5. nädala alguses pannakse alus südamele, samuti algab vereloome esmastes veresoontes — moodustuvad vere tüvirakud, millest tulevikus arenevad kõik vererakud . Hakkavad formeeruma sugunäärmed, ilmuvad esimesed sugurakud. Arenema hakkab ka kõhunääre. Pannakse alus maksale . Embrüo pikkus on kõigest 1,5 mm. 18. — 60. ööpäevani pärast eostamist on loode äärmiselt tundlik igasuguste kahjulike faktorite suhtes.
Kuuendal nädalal on embrüo on 4-5 mm pikk, tal on käte ja jalgade alged . Ta saab juba sirutada ja pöörata pead ning liigutada käsi ja jalgu. Algab põrna ja luuüdi moodustumine. Lootel ilmuvad mao, jämesoole, kõri, hingetoru ja kopsude alged. Neuraaltoru formeerumine lõpeb 28. päevaks pärast eostamist. Toimub alusepanek hüpofüüsile. Algab diferentseerumine mees- ja naissugunäärmeteks. Hakkab formeeruma munand . Alguse saab harknääre (tüümus), kus toimub lümfoidsete tüvirakkude transformatsioon T-lümfotsüütideks. Harknäärme puuduliku arengu puhul häiruvad lastel rakulised immuunsusreaktsioonid, mille tagajärjel tekivad mädased infektsioonid .
Seitsmendal nädalal meenutab idulane ikka veel tulnukat. Ta on kasvanud — pikkus on umbes 1,3 cm. Ta on võimeline sirutama ja pöörama pead, käsi ja jalgu. Tohutu pea on langetatud rinnale. Formeerub nägu, kuid silmad asuvad veel külgedel ning on tihedalt suletud. Silmalaugude alt on näha musta pigmenti. Intensiivselt areneb peaaju . Hästi on eraldatavad käed ja jalad, mis on otstest lõhenenud, seal tekivad sõrmed ja varbad . Süda hakkab embrüo kehas verd pumpama . Üldjoontes on kujunenud kesknärvisüsteem. On alanud luurakkude arenemine. Embrüol on juba kopsud , soolestik , maks, neerud ning sisemised suguelundid , kuid see kõik pole veel täielikult formeerunud.
Kaheksandaks nädalaks on nägu vormi võtnud: on tekkinud ninaots, välja on joonistunud sõõrmed, kujunenud on suu. Juba on olemas keel. Formeerunud on sõrmed ja varbad, kuigi on veel kilega kokku tõmmatud. Käed ja jalad on pikemaks muutunud, märgatavad on õlad, küünarnukid, reied ja põlved. Loode on küllalt liikuv, kuid sina seda veel ei tunne. Embrüo pikkus on 22-24 mm. Nüüd on loode maasikasuurune. Juba on märgata väliskõrva. Suurem osa elundeist on juba formeerunud, ning edaspidi toimub vaid nende kasvamine. Aktiivselt arenevad luud ja liigesed .

Kolmas kuu

9. nädalal embrüo “selg” sirutub, sabake aga “kuivab ära”. Pea on ikka veel ebaproportsionaalselt suur ning rinnale kallutatud. Silmad on juba piisavalt formeerunud, kuid membraaniga üle tõmmatud. Laps hakkab veidi liikuma, kuid esialgu teeb selle kindlaks ainult ultraheli . Arenevad edasi käed ja jalad. Järkjärgult kaob kile sõrmede ja varvaste vahelt. Peaajus formeerub väikeaju. Tekivad esimesed lümfisõlmede alged. Areneb neerupealsete keskmine kiht. Kopsudes tekivad bronhide alged. Tütarlastel algab munasarjade diferentseerumine. Pikkus pealaest kuni ristluudeni on umbkaudu 22-30 mm. Kaal umbes 4 g.
10. nädal. Veresooned on moodustunud. Südamelöökide sagedus on umbes 80 lööki minutis . Sõrmed ja varbad on juba eraldunud, ilmunud on keele maitsmisnäsa ning hammaste alged. Areneb edasi aju, kusjuures fenomenaalse kiirusega: igal minutil toodetakse veerand miljonit uut neuronit. Formeerunud on juba süda. Kui sul on poiss, hakkavad munandid tootma testosterooni Loode liigutab, võib juba käega puudutada pead, nägu, suud ; ta avab ja sulgeb suud ning neelab. Pikkus pealaest ristluudeni on umbes 31-42 mm, kaal 5 grammi ringis .
11. nädal. Tekib naha tundlikkus peopesadel. Hakkab tööle haaramisrefleks. Areneb haistmine, loode tunneb emalt saadud toidu lõhna. Lõpeb loote südame- veresoonkonna süsteemi kujunemine. 11. ja 12. nädala vahel hakkavad funktsioneerima neerud. Kõrvad jõuavad järkjärgult kaelalt pea külgedele, pea on ikka veel ebaproportsionaalselt suur - pool kogu keha suurusest. Pikkus pealaest ristluudeni umbes 44-60 mm, kaal 8 grammi ringis.
12. nädal. Loote kasv on jätkuvalt hoogne — viimase kolme nädalaga on ta mõõtmetelt kahekordistunud ning nüüd on ta pikkus 6-7 cm, kaal aga 9-13 g. Enamikul luudest tekivad luustumise keskused, juba võib eristada sõrmi varvastest, näha on küüned. Nahas tekivad juuste, näärmete ja küünte alged. Kujunevad välised genitaalid. Pannakse alus piimahammastele. Sellel ajal tehakse ultraheli määramaks Down’i sündroomi riski.

Neljas kuu

Loote silmalaud on veel kinni kasvanud: silmad avanevad alles nelja kuu pärast. Selle eest on küllaldaselt välja kujunenud käed, need on kasvanud ning lootel tekib imemisrefleks. Põhilist osa lapse toitumises, tema varustamises hapnikuga ning jääkproduktide eemaldamisel täidab nüüd platsenta; hiljem aga looteveed.
Loode õpib koos emaga “sööma”: ta oskab juba neelata aineid, mis on lahustunud amniootilises vedelikus : neelamisliigutused on maksimaalsed vastuseks magusale, minimaalsed — hapule ja kibedale. Loode hakkab spontaanselt liikuma. Käed puudutavad teisi kehaosi , nabanööri — kontrollivad emaka kindlust ja tugevust. Ta hingamine on sage: hingamisliigutused toimuvad 40-70 korda minutis.
Ema hormoonid (steroidsed) läbivad platsenta. Hiljem hakkab loode ise oma isiklikke hormoone välja töötama. Kuid nende osa on väikene, suurema osa hormoonidest kompenseerib vastsündinu endiselt ema omadest koos rinnapiimaga. Väliste elundite põhjal saab kindlaks teha loote soo. Ultrahelis võib praegu tervet last näha, hilisemal ajal saab teda vaid ositi vaadelda. Embrüo pikkus — 12 cm, kaal 110 g. Ilmub reaktsioon helidele ning loode tajub muusikat. Käed ja jalad muutuvad enam koordineeritumaks.

Viies kuu

Lootel lõpeb südame kõikide nende osade areng, mis kindlustavad selle automaatse töö. Tüdrukutel on formeerunud emakas . Pannakse alus jäävhammastele. Jäävhamba alus asub iga piimahamba alguse taga. Laps hakkab järk-järgult tajuma ümbritsevat maailma. Lootega tuleks rääkida, sest laps kuuleb teid: kuulmeluud , mille kaudu heli läbib keskkõrva, on juba tugevnenud ning ajuosa, mis kannab vastutust helisignaalide eest, töötab. Tasapisi muutub tundlikuks ka silma võrkkest.
Jätkub peaaju kasv. Ebaproportsionaalselt suur pea on märk sellest tähtsast osast, mida etendab peaaju lapse arengus. Neuronid , närvirakud, mis realiseerivad sideme aju ja lihaste vahel, on juba neile ettenähtud kohal. Loote peas tekivad ning seavad sisse sidemeid miljonid neuronid.
Pea küljes on juba tillukesed kõrvad. Piimahammaste algete alla on ilmunud jäävhammaste alged. Jäsemete mõõtmed on juba proportsionaalsed. Kuigi lapse pöid on vaid 2,5 cm pikk, on selle proportsioon sääre ja reie suhtes püsiv.
Viienda kuu lõpuks on pikkus pealaest ristluudeni — 14-16 cm. Kaal umbes 260 g. Sellel nädalal pakseneb lapse nahk — muutub neljakihiliseks. Samal ajal hakkavad rasvanäärmed välja töötama vahataolist sekreeti, mis hakkab kaitsma loote õrna nahka, mida pidevalt uhub lootevesi — amniootiline vedelik. Hakkavad kasvama juuksed, kätele ja jalgadele ilmuvad küüned. Silmad on veel suletud, kuid loode orienteerub emakaõõnes üsna hästi. Südame kokkutõmmete sagedus raseduse teisel poolel on 130-150 minutis. Soolestikus hakkab moodustuma esiroe — mekoonium.

Kuues kuu

Hakkavad tekkima valged verelibled, mis võitlevad infektsioonidega. Keelel formeeruvad maitsenäsad. Lapse seedetrakt on juba võimeline eraldama tema poolt neelatud amniootilisest vedelikust vett ja suhkrut ning läbi laskma selle kiulise sisu otse pärasooleni. Laubal ja ülemise huule kohal võib näha looteudemeid — eriti rohkesti on neid silmade ning kulmude kohal.
Lapsel on kasvanud juba korralikud küüned. Ajus on koos täielik kogu neuronrakke. Laps püüab aru saada, kuidas kõverdada käsi ja jalgu, kuidas neid liigutada, kuidas asetsevad tema kehaosad . Ta õpib puudutama oma nägu, silitama käsi ja jalgu.
Vaatamata sellele, et loode asub kiirendatud tempos rasva kasvatama, näeb ta veel välja punane ja kortsuline. Nahakate formeerub tunduvalt kiiremini, kui selle alla jõuavad moodustuda küllaldased rasvaladestused — seetõttu nahk ripub. Punetus on nahka kogunenud pigmentide tagajärg, mis muudab selle vähem läbipaistvaks.
Loode jätkab ümbritseva vedeliku vähest neelamist ning selle väljaviimist organismist uriini näol. Vedelik ja suhkrud, mida ta saab looteveest, on tema jaoks veel üheks tähtsaks toiduallikaks kõrvuti sellega, mida ta saab läbi platsenta ja nabanööri. Vedeliku neelamine võib esile kutsuda luksumise.
Loode kaalub umbes 600 g. Formeerunud on suurem osa närvirakke. Käib nahaaluse rasvkoe kogumine, mis pärast sündi hakkab kindlustama vastupanuvõimet välismaailma temperatuurimuutustele. Veel pole laps võimeline ise reguleerima ning hoidma oma kehatemperatuuri. Tema nägu on muutunud — juba on olemas kulmud ja ripsmed .

Seitsmes kuu

Arenevad kopsud — see on äärmiselt tähtis esimeseks sissehingamiseks väljaspool ema, iseseisvaks hingamiseks. Toimub luuüdi intensiivne areng, seejuures hakkab see funktsioneerima kui iseseisev elund ning muutub peamiseks vereloome organiks. Esimest korda avanevad silmad. Loote hingamisfunktsioonid reguleeruvad ning täienevad. Lapse nahk on kaetud kortsudega, nagu kõikidel elusorganismidel, kes elavad veekeskkonnas. Nahk sileneb sünnituse lähenedes. Loote pikkus — 35 cm, kaal 1000 — 1100 g. Nahk on punane ja kortsuline. Silmad avanevad. Tüdrukute ja poiste suguelundid pole lõpuni formeerunud. Kuid just sellest ajast alates sündinud laps jääb professionaalse hoolduse korral ellu.

Kaheksas kuu

Nüüd on ultraheliga võimalik näha kõike, mida sinu laps teeb. Tal on välja kujunenud oma isiklik une- ja ärkveloleku rütm. Laps teeb 25-40 liigutust tunnis. 2-3 kuud enne sündi reageerib laps selgete liigutustega äkilisele heliärritusele, kuid alandab heli kordumisel järkjärgult liigutuste reaktsiooni, seejärel katkestab liigutused hoopis. Kui pärast seda esitada teisi ärritajaid, sealhulgas ka teisi helisid , võib jälle tunda, kuidas laps hakkab liigutama .
Magades näeb laps unenägusid. Ta on juba nii hästi arenenud, et kui ta nüüd sünniks, oleks tema ellujäämise võimalused väga suured. Loode võib nüüd õhku sisse tõmmata ning iseseisvalt hingata .
Raseduse lõpu ajal kuuleb loode suurepäraselt, mis ümberringi toimub. Ta tunneb ära ema südame tuksed, on tuttav peristaltika häältega ning vere kohinaga, mis voolab nabanööri pidi. Ning kõikide nende helide foonil tunneb laps ära oma ema hääle.
Loode magab palju ning tõenäoliselt näeb sama värvikaid unenägusid kui tema emagi. Seda saab järeldada tema pupillide järgi, mis liiguvad kiirele unele iseloomulikult. Ärganult, kuulatab ta helisid ning enda aistinguid. Loote väline aktiivsus võib ilmneda nüüd paari tugeva tõuke näol. Tekib võime fokuseerida silmi kõikides suundades, samuti ka visuaalne tähelepanu. Kogu kehapind on tundlik. Tema süda tuksub koos ema omaga : kui emal on hea ja rahulik, siis on loode rahulik, kui aga ema närveerib tugevasti, olgu need või positiivsed emotsioonid, siis muutub ka loote südametegevus järsult.

Üheksas kuu

Üheksanda kuu alguseks on loote kaal on umbes üle 2 kg. Ometi võib isegi ultraheli abil kaalumine eksida mõnesaja grammiga. Samal ajal võtab laps ise igal nädalal juurde 200 grammi. Loote pikkus on 45 cm ringis. Kõik elundid ja süsteemid käivad läbi täiustumise etappi , eriti närvisüsteem. Laps liigutab ikka rohkem ning aktiivsemalt — ruumi jääb aina vähemaks. Hingamisliigutuste ajal satub kopsudesse amniootilist vedelikku, välja hingamisel see väljub. Loode on keeranud ennast peaga allapoole. Kõht on alla vajunud ning veidi lamedamaks muutunud. Loode on allapoole nihkunud — ta valmistub väljumiseks.
Üheksanda kuu lõpus toimub väljumisfaas. Vastsündinu pilk fokuseerub kuni 20 cm kaugusele ning see on küllaldane, et toitmise ajal vaadelda lähedalt oma ema nägu. Last pole soovitav välguga pildistada, sest ta silmad on veel välismõjude eest kaitsetud.

Kasutatud allikad

http://www.perekool.ee/index.php?id=1057
http://www.kasulik.ee/calc/rasedus-ja-pere/raseduskalender.php #
http://www.amor.ee/17391
http://en.wikipedia.org/wiki/Pregnancy