TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Keskkonnakaitse Nimi
Üliõpilaskood
Elektromagnetväljad kui
keskkonnasaaste Referaat
Õppejõud: lektor Nimi
SISUKORD
Linn 2013 1
SISUKORD 2
1. SISSEJUHATUS 3
2. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA
ELEKTROMAGNETISM 4
3. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS 5
3.1 Ioniseerivad
kiirgused 5
3.2 Mitteioniseerivad kiirgused 6
4. ELEKTROMAGNETVÄLJADE ALLIKAD JA MÕJU INIMESTE TERVISELE 8
4.1
Elektriliinid 8
4.2 Satelliiditaldrikud 8
4.3 Erinevad
radarid 8
4.4
Mobiiltelefonid 9
4.5 Mikrolaineahjud 9
4.6 Juhtmevaba võrguühendus (Wi-Fi) 9
4.7 Muud
elektriseadmed 10
5. ELEKTROMAGNETVÄLJADE MÕJU LOOMADE TERVISELE 10
5.1 Mõju ökosüsteemidele 11
5.2 Mõju veeorganismidele 11
5.3 Mõju imetajatele ja lindudele 11
6. ELEKTROMAGNETVÄLJADE SUHTES TUNDLIKUD INIMESED 11
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14
SISSEJUHATUS
Inimesed puutuvad üha enam kokku elektrooniliste seadmete ja
paigaldiste poolt tekitatud elektromagnetväljadega, mis seavad ohtu
nende tervise. Meid ümbritsevad erinevad looduslikud ja tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused, mis tungivad läbi hoonete
seinte ja saastavad elukeskkonda.
Elektro- ja raadiotehnika kiire arengu tõttu on kogu maakera
elanikkond sattunud tehislike elektromagnetiliste väljade mõju
alla. Inimese keha pinnale langevatest elektromagnetlainetest
peegeldub osa tagasi, osa aga neeldub organismis. Inimkeha toimib
kiirgusväljas antennina. See ei ole meeltega tajutav ega kohe
märgatav. Pikema aja jooksul mõjudes võivad elektromagnetväljad
häirida kesknärvisüsteemi talitlust.
Kuid elektromagnetväljad ei avalda mõju ainult inimestele, vaid ka
ümbritsevale keskkonnale ja loomade tervisele. Kui inimeste puhul on
võimalik asjaolu, et elektromagnetvälja poolt põhjustatud terviseriskid selguvad just kaebuste teel, siis loomade puhul kahjuks
sellist võimalust ei ole.
ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM
Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli.
Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles
elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad.
Elektromagnetvälju tekitavad elektrilised masinad , elektrijuhtmed ja
muud seadmed , mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus
muutub koos voolutugevusega. Elektromagnetväljad sisaldavad koos
levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskiirusel ja
neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus . Sageduseks nimetatakse
võngete arvu sekundis, mõõteühikuks on Hertz (1 Hz on üks
täisvõnge sekundis).
Seoses tehnika arenguga on elektriväljad meie
ümber enamuse ajast. Kui muidu lülitati elektriväljad välja siis
kui elektrilised seadmed kinni pandi, siis nüüd – seoses
sleep -mode
süsteemidega, enam nii ei toimu. Elektriväli ei kao enne ära, kui
lülitada seda välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid
mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn
lühiajalisi elektromagnetvälja purskeid .
Joonis 1. Elektromagnetism.
Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika ja käsitleb laetud
osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja
muundumist teineteiseks. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja
ning muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja
magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid
käsitleda seotud nähtusena ehk ülal mainitud elektromagnetväljana.
ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS
Elektromagnetiline kiirgus (tuntud ka kui elektromagnetlaine) on
laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi
lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad
teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega
samas faasis. Elektromagnetlaine levib vaakumis valguse kiirusel,
milleks on
c = 299 792 458 m/s. Elektromagnetilised kiirgused
võib jagada kahte suurde rühma – ioniseerivad kiirgused ja
mitteioniseerivad kiirgused.
Ioniseerivad kiirgused
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on
piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi
elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom ). Osakeste voo või laine
ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse
osakese ioniseerimisvõimest(energiast). Antud teema ulatuses tuleks
täpsemalt vaadelda röntgenkiirgust ja gammakiirgust ning tutvuda
tüüpiliste radiatsiooni sümptomitega (andmed Gray ühikutes).
Tabel 1. Varased radiatsiooni sümptomid.
Kerge kokkupuude
(1-2 Gy)
Mõõdukas kokkupuude
(2-6 Gy)
Tugev kokkupuude
(6-8 Gy)
Väga tugev kokkupuude
(8-10+ Gy)
Iiveldus ja oksendamine
6 tunni jooksul
2 tunni jooksul
1 tunni jooksul
10 minuti jooksul
Kõhulahtisus
8 tunni jooksul
3 tunni jooksul
1 tunni jooksul
Peavalu
24 tunni jooksul
4 tunni jooksul
2 tunni jooksul
Palavik
3 tunni jooksul
1 tunni jooksul
1 tunni jooksul
Tabel 2. Hilisemad radiatsiooni sümptomid.
Pearinglus ja desorientatsioon
1 nädala jooksul
Vahetult pärast kokkupuudet
Nõrkus ja väsimus
4 nädala jooksul
1-4 nädala jooksul
1 nädala jooksul
Vahetult pärast kokkupuudet
Juuste väljalangemine, verine oksendamine, erinevad infektsioonid , aeglane haavade paranemine, madal vererõhk
1-4 nädala jooksul
1 nädala jooksul
Vahetult pärast kokkupuudet
Röntgenkiirgus
Röntgenkiirgus on üks elektromagnetkiirguste
tüüpe, mille lainepikkus jääb vahemikku 0.01 – 10 nm ning mis
vastab sagedusele 3x1016
Hz – 3x1019
Hz. Röntgenkiirguse lainepikkus on väiksem kui UV-kiirgusel, kuid
suurem kui gammakiirgusel. Röntgenkiirguse avastajaks peetakse
Wilhelm Röntgen’i, kes nimetas seda tüüpi kiirgust esialgu
X-kiirguseks, ehk tundmatuks kiirguseks.
Matemaatik ja füüsik Ron Kurtun on öelnud, et röntgenkiirgus võib
keharakke kahjustada vähesel määral, mille tagajärjeks on
enamasti vaid see, et kahjustada saanud rakk sureb varakult. Halvemal
juhul aga rakk ei sure, vaid muteerub – see võib kaasa tuua vähi
tekke. Kõige suuremat kahju tekitab selline kiirgus aga
suguorganitele, mis võib last soovival perel kaasa tuua
nurisünnituse või lapse keha deformeerumise.
Gammakiirgus
Gammakiirgus on kõige väiksema lainepikkusega ja seega kõige
suurema energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgust
kasutatakse näiteks meditsiinis vähi ravimisel , kuna ta on
võimeline tapma elusaid rakke. Gammakiirguse avastajaks peetakse
Prantsuse füüsikut Henri Becquerel ’i.
Gammakiirgus on võimeline väga kaugele levima ning samuti on tal
piisavalt palju energiat, et inimkeha läbida. Kuna gammakiirgust ei
ole inimesed võimalikud tajuma ja on tuvastatavad ainult
spetsiaalsete seadmetega, siis ei ole seda võimalik vältida.
Mitteioniseerivad kiirgused
Mitteioniseeriv kiirgus on kiirgus, mis ei tekita
ionisatsiooni. Mitteioniseerivad kiirgused on näiteks ultraviolettkiirgus , nähtav valgus, infrapunakiirgus ja raadiolained .
Ultraviolettkiirgus
Ultraviolettkiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega.
UV-A lainepikkus on vahemikus 315 - 400 nm ja lühemalaineline UV-B
kiirgus vahemikus 280 - 315 nm. Päikese UV-kiirguse maapinnani
jõudmist piirab Maa atmosfäär. UV-B kiirgust neelab eriti tugevalt
atmosfääris peamiselt 20 - 25 km kõrgusel olev osoonikiht. Veel
lühemalainelisem UV-C kiirgus ei jõua maapinnani enam sugugi.
Ultraviolettkiirgus on elusloodusele tugeva
toimega. Kui Maal puuduks atmosfääris osoon , siis jõuaks ka osa
UV-C kiirgust maapinnani ning elu kuival maal oleks hoopis
teistsugune või puuduks üldse – osoon toimib Maa atmosfääris
meid kaitsva kihina. Päikesekiirguse maapinnani jõudmist takistab
veel õhus hõljuv tööstuslik tahm ja aerosoolid, mis neelavad ka
pikemalainelist UV-A kiirgust.
Päikese UV-kiirgus võib inimesel tekitada naha põletust.
Päevitamine põletuseni põhjustab eelsoodumuse korral nahavähi
arengu. Heleda nahaga põhjamaa rahvad on UV-kiirguse suhtes
tundlikumad kui tumedanahalised aafriklased.
Infrapunakiirgus
Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus , mille lainepikkus jääb
nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele.
Infrapunakiirgus ei ole inimsilmale vahetult nähtav.
Infrapunakiirgus looduses
Looduses on infrapunakiirgus üks olulisemaid soojusülekande vorme.
Näiteks päike tekitab tuumafusiooni tulemusena hiiglasliku hulga
energiat ja seda erinevatel lainepikkustel, mis sisaldavad muuhulgas
ultraviolettkiirgust, nähtavat valgust ja infrapunakiirgust. Pärast
umbes 8-minutilist liikumist kiirusel 1 080 000 000 km/h läbi
kosmose satuvad kiired maapinnale. Maapinda soojendatakse
arvestataval määral päikesekiirte infrapunaosaga, mis oleneb
päikesekiirguse nurgast, mis omakorda sõltub maa telje liikumisest
(talv/suvi). Öösel maapind jahtub, eritades soojust taas
infrapunakiirguse kujul.
Infrapunakiirguse kasutamine kommunikatsioonivahendina
Infrapunakiirgust kasutatakse mitmetes mobiiltelefonides andmete
edastamise ja vastu võtmise eesmärgil.
Raadiolained
Raadiolained on elektromagnetlained , mille
lainepikkus on 10-4
- 108
m. Looduslikud raadiolainete allikad on õhuelektrilised nähtused,
planeedid, tähed, galaktikad , metagalaktikad.
Raadiolainete rakendamisel põhinevad raadioside,
ringhääling, televisioon , raadionavigatsioon, raadiolokatsioon,
raadiospektroskoopia, raadioastronoomia ja mitmed teised teaduse ja
tehnika harud.
ELEKTROMAGNETVÄLJADE ALLIKAD JA MÕJU INIMESTE TERVISELE
Meid ümbritsevad tuhanded elektromagnetväljade tekitajad . Antud
teema ulatuses tuleks täpsemalt vaadata elektriliine,
satelliiditaldrikuid, erinevaid radareid, mobiiltelefone,
mikrolaineahje ning juhtmevaba võrguühendust.
Elektriliinid
Kuigi see ei ole nähtav, eraldavad elektriliinid väga palju
energiat ümbritsevasse keskkonda. On kindlaks tehtud, et teatud
riikides jõuab lõpptarbijani kõigest 60% elektrienergiast, mis
tähendab seda, et ligi pool elektrienergiast eraldub keskkonda. On
täheldatud, et lastel, kes elavad kõrgepingeliinidele lähemal, kui
50 meetrit, on oht haigestuda leukeemiasse.
Satelliiditaldrikud
Juhul kui elektriliinid juhtuvad satelliiditaldrikute läheduses
olema, võivad nad elektriliini poolt eraldatavat elektromagnetvälja
võimendada.
Erinevad radarid
On olemas mitmeid erinevaid radaritüüpe, millega puututakse kokku
igapäevaselt. Näiteks: ilmaradar, militaarradar, kiirusradar jne.
Radarid eraldavad suurtes kogustes raadiolaineid .
Mobiiltelefonid
Statistika on kinnitanud, et kogu maailmas on üle kahe miljardi
mobiiltelefoni kasutaja. Tihe mobiiltelefoni kasutamine võib
organismile tekitada suurt kahju. Võib tekkida unehäireid, peavalu,
halba enesetunnet , südamepekslemist ja muidki tervisekahjustusi.
Joonis 2. Mobiiltelefoni mõju inimese ajule.
Hoides mobiiltelefoni kõrva ääres aju lähedal, mõjutab selle
kiirgus ka ajutegevust ja rütme. Mida pikem on mobiiltelefoniga
peetud kõne, seda suurem kiirgusvoog sellest vabaneb.
Mikrolaineahjud
Võrreldes mobiiltelefoniga on mikrolaineahi tunduvalt võimsam
kiirgusallikas. Aja jooksul ahju uksetihend vananeb, sellesse
tekivad praod , ning siis suureneb kiirgusoht veelgi. Töötavast
mikrolaineahjust soovitatakse eemal olla vähemalt ühe-kahe meetri
kaugusel. Ükski meie organismi osa ei talu mikrolaineahju kiirgust.
See pole ainult termiline efekt. Kiirgus toimib kõikidele rakkudele
ja kudedele, eriti immuun - ja närvisüsteemile, mille tulemusena
võivad tekkida rasked tervisehäired.
Juhtmevaba võrguühendus (Wi-Fi)
Raadiosageduslainete kasulikkus, ohutus või kahjulikkus organismile
pole veel selgunud ning esineb väga palju eriarvamusi . Samuti on
ekspositsiooni suuruse väljaselgitamine katsealuste seas keeruline,
kuna pole võimalik mõõta kvantitatiivselt inimese kokkupuudet
raadiosageduslainetega igapäevaselt.
Seadusandlusega on siiski määratud
mitteioniseeriva kiirguse (kaasa arvatud madala ja
ülimadalasagedusega raadiosageduslainete) piirväärtused.
Sageduse 2- 300 GHz korral on lubatud kuni 61 V/m elektriväljatugevus, 0,16 A/m magnetväljatugevus ja 10 W/m2
võimsustihedus.
Kuna Wi-Fi seadmed on küllaltki uued nähtused meie ühiskonnas,
siis pole võimalik määrata nende pikaajalist mõju tervisele. See
raskendab ka sobivate piirmäärade rakendamist.
Muud elektriseadmed
Arvuti ja teleri läheduses olev kiirgus on nõrk röntgenkiirgus,
mis on tervisele kahjulik. Ekraanist eemaldudes suurem oht kaob.
Seega ohutuse mõttes peaks olema monitorist vähemalt 60 cm
kaugusel. Monitori kiirgusohtlikkusest on tehtud ulatuslikke uuringuid . Uuringutest selgub, et kõige ohutumad osad arvutil ja
teleril on monitori tagumine pool ja ülaosa. Kuna
elektromagnetväljad kiirgavad ka läbi seinte, ei tohiks voodit
vahetult selle seina äärde panna, kus teiselpool seina asub teler.
Teleri kiirgus levib läbi seina ja võib tekitada inimesel rahutut
und, migreenihooge. See võib tekkida ka siis, kui teler ei tööta
aga toitejuhe asub elektripistikus.
Suureks ohuteguriks on muutunud ka vooluvõrgust
töötav äratuskell-raadio. Eriti ohtlik on kell-raadio magaja pea
vahetus läheduses, sest see kiirgab lakkamatult ülimadalsageduslikku
magnetvälja. Tunduvalt ohutum on kasutada patareitoitel äratuskella.
Ka on uuritud erinevate valgustite ohtlikkuse mõju
inimese organismile ja keskkonnale. Fluorestseerivate valgustite ja
säästulampide muundur genereerib samuti elektromagnetilist
kiirgust. Sellepärast oleks soovitav laualampides, mis on inimese
kehale lähedal, kasutada tavalisi hõõglampe. Säästulambid
sobivad rohkem laelampidesse, sest nii asuvad nad inimestest
kaugemal.
ELEKTROMAGNETVÄLJADE MÕJU LOOMADE TERVISELE
Nii nagu inimeste puhul, on elektromagnetväljad
väga ohtlikud ka loomade tervisele. Kuna elektromagnetväljade mõju
ei ole kohe märgatav, ei tähenda see kohe seda, et see ei tekitaks
mingit kahju. Mitmed tuhanded loomad puutuvad elektromagnetväljadega
igapäevaselt kokku. Uuringud on näidanud, et elektromagnetväljad
aeglustavad lehmadel piima produktsiooni, mõjutavad normaalset joomise sagedust ning põhjustavad ärevust.
Mõju ökosüsteemidele
Uuringud on näidanud, et piirkonnad, kus on tugevad elektriväljad,
mõjutavad putukate lendamisharjumusi. Samuti kahjustavad need väljad
puid. USA-s leidis aset juhtum, kus võimsa, mereväele kuuluva,
kommunikatsiooniantenni vahetus läheduses hakkasid puud kiiremini
kasvama. Teadlased oletavad, et kiirendatud kasvul on tugevate
elektromagnetväljadega otsene seos.
Mõju veeorganismidele
Elektromagnetväljad mõjutavad ka veeorganisme. Teatud tüüpi kalad , näiteks astelraid, haid ja mitmed magevee liigid on
varustatud spetsiaalsete organitega – retseptoritega, mis
võimaldavad neil saagi asukoha kindlaks määrata ning mis täidavad
ühtlasi ka navigatsiooni funktsiooni. Kuigi ükski uuring ei kinnita
elektromagnetväljade otsest mõju veeorganismidele, usutakse, et
neil on negatiivne mõju liikidele, kelle elu sõltub just nimelt
selliste spetsiaalsete organite korrektsest toimimisest.
Mõju imetajatele ja lindudele
Mitmed uuringud kinnitavad, et elektromagnetväljade mõju
imetajatele ja lindudele on seotud eelkõige sellega, et neil väheneb
vastupidavus ning mõttetöö on häiritud.
ELEKTROMAGNETVÄLJADE SUHTES TUNDLIKUD INIMESED
Mõned inimesed on elektromagnetväljade suhtes tundlikumad kui
teised. Kuigi keegi ei ole nende vastu immuunne, esineb teatud
inimestel rohkem kaebusi. Elektromagnetväljade suhtes tundlikke
inimesi on nii meeste, naiste, laste, vanemate inimeste kui ka
haritud ja harimata inimeste seas. Teisalt tähendab see seda, et
tundlikkus ei ole seotud ühe kindla vanusegrupiga, vaid on
individuaalne konkreetsele isikule. Siiani ei ole ükski uuring
suutnud kindlaks määrata, mis seda põhjustab. Küll aga on
oletatud, mis seda võiks põhjustada:
- Piirkonnad, kus elektri kvaliteet on halb, on suurenenud risk tundlikkusele.
- Diabeetikud võivad olla tundlikumad, kuna elektromagnetväljad võivad nende veresuhkru taset tõsta.
- Lastel võib olla suurenenud risk tundlikkuse suhtes, kuna nad kasutavad juba väga noores eas mobiiltelefone ja veedavad palju aega televiisori ees ning arvutis olles.
Mõned elektromagnetväljade suhtes tundlikud inimesed väidavad, et
nende haigus, olgu selleks siis väsimus või isegi vähk, on
tekkinud just mobiiltelefoni kiirguse tõttu. Kuna
elektromagnetlained on globaalsel tasandil küllaltki uued nähtused,
siis ei oska keegi öelda kui traagilised tagajärjed sellel võivad
olla. Küll aga teatakse võimalikke elektromagnetlainete poolt
tekitatud sümptomeid:
- Nurisünnitus
- Uimasus
- Peavalud
- Mälukaotus
- Keskendumisprobleemid
- Nõrkus
- Lihas- ja liigesvalu
- Ärevus
- Pearinglus
- Värisemine
- Kohmetus
- Halvatus
- Lihaskokkutõmbed
- Valu rindkeres
- Kiirenenud pulss
- Madal/kõrge vererõhk
- Õhupuudus
- Nahasügelus
- Astma
- Nägemisprobleemid
- Juuksekaotus
- Vilin kõrvades
- Ninaveritsus
- Valu jalgades
- Higistamine
- Depressioon
- Unetus
- Hirm
- Diabeet
- Kiirenenud vananemine
- Lisaks veel kümned erinevad haigused ja kaebused
KOKKUVÕTE
Seoses tehnika arenguga on elektriväljad meie ümber enamuse ajast. Tänapäeva ühiskonnas kasutatakse üha enam mobiiltelefone ja muid juhtmevabu seadmeid. Tegu on üsna uute tehnoloogiatega. Just seetõttu ei ole teada nende pikaajaline mõju ümbritsevale keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele.
Negatiivset mõju keskkonnale on täheldatud näiteks kommunikatsiooniradarite läheduses; loomadele aga eelkõige erinevates farmides. Inimeste puhul on konkreetseid tervisehäireid täheldatud üksikute isikute puhul, mis küll kahjuks ei ole senini leidnud teaduslikku kinnitust, et häire põhjustajaks olid just elektromagnetväljad.
Kuigi elektromagnetväljad võivad olla täiesti ohutud täiskasvanud inimeste jaoks, siis laste puhul tasuks väga palju tähelepanu pöörata just erinevate juhtmevaba seadmete kasutamisel , kuna arengufaasis organism on igasuguste välistegurite poolt haavatavam kui täiskasvanud inimesel.
KASUTATUD KIRJANDUS
Elektromagnetväljad: lainepikkused, sagedused, ioniseerivad ja mitteioniseerivad kiirgused, allikad, mõjud keskkonnale, loomadele ja inimeste tervisele. Referaat sisaldab üsna palju materjali sellest raamatust. Samuti põhineb peatükkide järjekord ja ülesehitus sellel raamatul.
Understanding Electromagnetic Frequency (EMF) Pollution, David & Margie Slinger, Life-Energy Designs Ltd
Elektromagnetväli ja elektromagnetism
http://searchcio-midmarket.techtarget.com/definition/electromagnetic-field (02.03.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Elektromagnetv%C3%A4l i (02.03.2013)
http://elering.ee/elektromagnetvali-2/ (02.03.2013)
http://et.wikipedia.org/wiki/Elektromagnetis m (02.03.2013)
Elektromagnetiline kiirgus
http://et.wikipedia.org/wiki/Elektromagnetiline_kiirgus (03.03.2013)
Ioniseeriv kiirgus
http://et.wikipedia.org/wiki/Ioniseeriv_kiirgus (01.03.2013)
http://www.mayoclinic.com/health/radiation-sickness/DS00432/DSECTION=symptoms (02.03.2013)
Röntgenkiirgus
http://en.wikipedia.org/wiki/X-ray (01.03.2013)
http://www.school-for-champions.com/health/x-ray_health_risks.ht m (04.03.2013)
Gammakiirgus
http://en.wikipedia.org/wiki/Gamma_ray (05.03.2013)
http://www.epa.gov/radiation/understand/gamma.html#discovered (05.03.2013)
Ultraviolettkiirgus
http://www.emhi.ee/?ide=29,720,1034 (07.03.2013)
Infrapunakiirgus
http://et.wikipedia.org/wiki/Infrapunakiirgus (20.03.2013)
http://puumarket.ee/static/files/201.Infrapuna1[1].pdf (20.03.2013)
Raadiolained
http://users.kmg.tartu.ee/~aare/raadio/raadiolainelevi.ht m (22.03.2013)
Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine.
https://www.riigiteataja.ee/akt/163816 (02.04.2013)
15
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid