immunoloogiliste seisundite korral (allergia / atoopia; autoimmuunsus ja autoimmuunhaigused; kasvajad; transplantatsioon) Immunoloogia rakendamine teistes teadusharudes: baasimmunoloogia (immunokeemia) meditsiiniline immunoloogia (immunogeneetika) kliiniline immunoloogia (immunoteraapia, transplantatsiooni immunoloogia, immunodermatoloogia, allergoloogia, autoimmunoloogia jne) immunoloogilised meetodid - tundlikud ja spetsiifilised abivahendid teistes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondades (põhinevad antigeen-antikeha reaktsioonidel in vitro; harvem in vivo) geneetika füsioloogia molekulaarne bioloogia evolutsiooniõpetus Kaasaegse immunoloogia arengusuunad: segadistsipliinid (Immunobiotehnoloogia - immunoloogia uus suund, tegeleb kõrgefektiivsetediagnostiliste meetodite ja ravivahendite läbitöötamisega biotehnoloogia abil) 2
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................1...
· Konkurentsieelise allikaid · Ettevõtte innovatiivse lahenduste allikaid · Mida pakutakse oma töötajatele ja omanikele (pole eriti soovitatav) Ärimudel: · Hulk eeldusi selle kohta, kuidas organisatsioon tulevikus toimib, luues väärtust mitte ainult klientidele, vaid kõigile osapooltele, kellest ta sõltub. · Lugu sellest, kuidas ettevõte toimib · Põhineb tegelastel, motivatsioonil ja süzeel SMART eesmärkide omadused: · Spetsiifilised (specific) suunatud mingile konkreetsele valdkonnale ja üheselt mõistetavad · Mõõdetavad (measurable) numbriliselt mõõdetavad · Kokkulepitud (agreed) võtmeisikuga kooskõlastatud ja kogu organisatsioonis teatavaks tehtud · Realistlikud (realistic) piisavalt kõrged, et innustada inimesi pingutama, kuid samas saavutatavad · Ajastatud (timed) seotud konkreetse ajakavaga, et nende saavutamist oleks võimalik mõõta Eesmärgi komponendid:
takse Newton-Leibnizi integraalist. Vahe F (b) - F (a) märkimiseks kasutatakse sageli sümbolit b F (b) - F (a) = F (x) . a 4.2 Määratud integraali omadused Määratud integraalil on kõik määramata integraali omadused ja lisaks ka mõned spetsiifilised omadused. Põhilised neist võtab kokku järgmine lause. Lause 4.1 Kui funktsioonidel f ja g leiduvad algfunktsioonid F ja G lõigus [a, b], siis 1. määratud integraal funktsioonide summast võrdub liidetavate integraalide summaga b b b (f (x) + g(x))dx = f (x)dx + g(x)dx;
(otsus kas külm või soe, keeruline kust tuleb). Kortikaalne ja subkortikaalne on seotud ainult alanevate juhteteedega. ,,1+1" ja ,,Armastus" recommended films Meeleelundid 71. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaaroti osad. Analüsaator ühtne funktsionaalne süsteem. Koosneb; * retseptoorne ehk vastuvõetav osa * juhtiv osa pea-või seljaaju närvi sensoorne osa kõik, toovad koguaeg signaale * tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli. Iga vastuvõtja on spetsiifilised orienteeritud. Pretsentraalkäär tsentraalvao käär, kust lähtuvad käsklused(tahan, lähen panen ukse kinni, ei taha). Hipikombi käärukonksu tead ? 72. Kõrva ehitus: välis-, kesk- ja sisekõrv. Joonis 20. Õpik lk 235, 239. 73. Kuulmisanalüsaatori osad. Sisekõrva corti elundi retseptoorsed rakud teonärv/kuulmisnärv (sild- jäta vahele) suuraju poolkera oimusagara koor/kuulmiskeskus. 74. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni.
keelelise arengus suuri erinevusi võrreldes teiste lastega. Paljud neist on vajanud kõneravi juba enne kooli, kuigi mõne kõnepuue võib olla vaevumärgatav. Fonoloogilistest raskustest esineb düsleksikutel sageli probleeme verbaalse lähimälu piiratusega ja fonoloogilise teadlikkusega. Raskusi on tabelite lugemisel, üldtuntud järjendite, nagu näiteks kalendriaasta kuude nimetuste omandamine, mitmesilbliste sõnade kordamisel ja lugemise ja õigekirja spetsiifilised häired. Neil lastel on eriti raskusi sõnade kõlaga; nad teevd vigu kui püüavad seostada foneemi sss grafeemiga s. Eelkoolieas on neil olnud raskusi riimi ja alliteratsiooniga. Näib, nagu neil lastel oleks sõnamängude faas vahele jäänud. Hilisemas eas võib olla raskusi sõna hääldamisel. On võimalik, et düsleksikutest lapsed on kõne varajases arengustaadiumis olnud sõnade kordamises lihtsalt väga tõhusad, ja see segab hiljem lugemise omandamist
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats TH2 NOORTESEMINAR TEEMAL ÕPPIMISE-JA TÖÖTAMISEVÕIMALUSED VÄLISMAAL Projektikava Pärnu 2012 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 KOKKUVÕTE..................................................................................................................3 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE............................................................................5 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE..........................................8 3. STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA EELDUSTE NING RISKIDE MÄÄRATLEMINE.....................................................................................................
- hoopis erinev elementkoostis kui Maal. Kosmiline ruum üldiselt: 71% H ja 28% He, teisi elemente kokku 1%. Agregaatolek - aine olekuvorm, mille määrab molekulide soojusliikumise laad. Välistingimuste (rõhu, t) muutumisel siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teise (s.o. faasisiire). Agregaatolekuid on 4: gaasiline, vedel, tahke, plasma-olek Plasma – osaliselt või täielikult ioniseeritud gaasitaoline olek; käitumist uurivad spetsiifilised teadusharud Gaasid - tihedus väike, mistõttu molekulidevahel. seosejõud nõrgad, molekulide liikumine korrapäratu, peaaegu vaba, täidavad ühtlaselt suvalise ruumi. Tahkised - tihedus suur, molekulide väike võnkumine ümber tasakaaluasendi Vedelikud - nende kahe vahepealsed, võnkumisele lisandub (tahkistega võrreldes) suht aeglane kulgliikumine. On kindla ruumalaga kuid kindel kuju puudub. viskoossus- väljendab vedelikukihtide hõõrdumist, kah temp tõustes
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga jõgi deltaga rannik, laguun merelaht, mida eraldab merest meresäär, limaanrannik deltasuue, lehtersuue, meri tunginud jõesuudmesse. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale
Binokulaarsed (kahel silmal põhinevad): o Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale. o Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents. Info liigub samal ajal mitmes suunas – ei saa eristada selgeid “töötlusfaase”. Nägemisinfo töötlusega tegelevad mitmed alad – väga spetsiifilised. Mis-süsteem – visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse; see on eriti oluline objektide tuvastamisel. Kus-süsteem – visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskudsest kiirusagarasse; see on eriti oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalsagarasse (mis-süsteem) ja tagumisse parietaalsagarasse (kus-süsteem). 18
Põllumajandus Kattekile, multškile, Sama mis aianduses. sidumiskile. Meditsiin Implantaadid, Imenduvad ja lagunevad 16 operatsioonimaterjalid kehas ohutult. , suuhügieenitarbed, Olelusiga on lühike, kindad. äravisatavad. Muu Kinnitusdetailid, Spetsiifilised kasutueelised. kooste- vahendid, Tööjõu- ja kalmistulaternad, jäätmekäitluskulud on kirjutusvahendid väikesed. Peavad olema kompostitavad. Reklaamitavad loodusesõbralikene. [4] 17 6. BIOPLASTIJÄÄTMETE KÄITLEMINE
vajalikud tööde nende eesmärkide saavutamiseks. Tegelikult on juhtimine jätkuv protsess ja kontrollimistegevused annavad tähtsa lüli tagasi planeerimise juurde. Kontrolliprotsess Kontrolliprotsess sisaldab kolme eraldi etappi: (1) tegeliku tulemuslikkuse mõõtmine, (2) tegeliku tulemuslikkuse võrdlemine standarditega ja (3) juhtimistegevused kõrvalekallete või standarditele mittevastavuste korrigeerimiseks. Kontrolliprotsess eeldab standardite olemasolu. Need standardid on spetsiifilised eesmärgid, mille alusel tööd mõõdetakse. Need on loodud planeerimise protsessis, planeerimine peab eelnema kontrollimisele. Kontrolli tüübid Juhid peavad kontrollima enne tegevuse algust, tegevuse ajal ja pärast tegevuse teostamist. Esimene tüüp on eelkontroll, teine jooksev kontroll ja kolmas järelkontroll. Eelkontroll Kõige soovitavam kontrollitüüp - eelkontroll - väldib etteaimatavaid probleeme. Seda nimetatakse eelkontrolliks, kuna see toimub enne tegelikku tegevust
Postkoloniaalse teooria uurimuse keskmeks on võimu vahekord. Arusaam kolooniast kui ,,kopeeritust" või originaalist ja selle tõlkest taandab tõlke kirjanduslikus hierarhias palju madalamale positsioonile. Koloonia on märgatavalt väiksema tähendusega kui kolonisaator ehk originaal . ,,Ajalooliselt on tõlkesemiootika nii tõlketeaduse kui ka semiootika osa. Tõlkesemiootika arenguloos on olulisel kohal spetsiifilised seosed semiootika eriti kultuurisemiootika ja tõlketeaduse vahel, mis on loonud eeldused siduda semiootika kasutamine tõlketeaduses ja tõlketegevuse mõtestamine semiootikas ühtsemaks distsiplinaarseks tervikuks. Tõlkeprobleemide vaatlemine tänapäeva teaduse eri distsipliinide ristumispunktis peegeldab teadlaste huvi nihkumist kahe keele ja teksti suhetelt tõlketegevuse sotsiaalse ja kultuurilise funktsioneerimise küsimustele" (Torop 2002: 333).
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb mo...
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) T...
Suunatud mõtlemine-kindlale eesmärgile suunatud mõtlemine Otsuste langetamine- tõendite põhjal üldistamine järelduste jõudmiseks Vahendi-eesmärgi analüüs- probleemi lahendamis strateegia, mille puhul hinnatakse pidevalt erinevust praeguse seisundi ja eesmärgiks seatud seisundi vahel ning mõeldakse sellele, kuidas olemasolevaid ressursse selle erinevuse vähendamiseks kasutada Alamrutiinid- spetsiifilised protseduurid, mida kasutatakse tuttavate ja hästi määratletud probleemide lahendamiseks. Automaatsus- võima lahendada ülesannet, ilma sellele tähelepanu pööramata Vaimne häälestus- inimese vaatenurk ja omaksvõetud oletused probleemi lahendama asudes KEELE mõisted Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus Fraasistruktuuri kirjeldus- puu-diagramm või sulgudes esitatud märgendid, mis näitavad
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
Ettevõtte majandusõpetus Ettevõtjaks on füüsiline isik või äriühing Osaühing Oü. on piiratud vastutusega ühing. Osanikud oma varaga ei vastuta. Algkapital 10000 ( 1. sept. 1999 40000 ). Oü. vastutab oma tegude eest kogu oma varaga. Osanik ei ole oü. omanik. Ta maksab sisse algkapitali ja saab õiguse saada osa oü kasumist. Likvideerimisel õigus saada osa oü. varast. Asutamine Oü. asutamisel võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud kaasa arvatud ükiskisik. Asutajate liikmeks võivad olla ka riik ( ettevõte ) või omavalitsus. Asutamisel tuleb sõlmida asutamislepining, üksikisiku puhul asutamisotsus ja põhikiri. Asutamislepingus peab kirjas olema ühingu nimi, asukoht, andmed asutajate kohta, osakapitali suurus, osaku väikseim nimiväärtus (min. 100 kr. või selle kordne), osade eest tasumise kord, aeg ja koht. Mitterahaliste sissemaksete korral hindamiskord. Asutamislep. kinn. Oü põhikiri ja ...
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom) ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused ÕN on formaalselt määratletud reegel ÕN loogilise struktuuri elemendid HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused
(Chomsky arvates keel on kindel reeglite struktuur ja kõik muu on sellest väljaspool) Semantika SEOTUD TÄHENDUSEGA! Jaguneb seemideks (elementaartähendus) ja lekseemideks (neist saab moodustada proportsioone). Seemid on algtähendused, mis kogunevad lekseemideks. Chomsky õpilased postuleerisid kaks tähenduste valdkonda: *markerid - võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta * distinktorid - on spetsiifilised, näitavad semantika nn. grammatilisi reegleid. Nt. iga inimene võib tuvastada tooli (marker), aga on vaja spetsialisti ja eriteadmisi, et tuvastada, kas tegu on 16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Pragmaatika SEOTUD KASUTUSEGA! Käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega.
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
eest veres 9. Metabolism ehk ainevahetus on termin, mida kasutatakse kõigi keemiliste reaktsioonide kirjeldamiseks, mis on seotud rakkude ja organismi säilitamisega. - keemiliste muutuste kogum, mis on organismi elutegevuse aluseks. Metaboolne rada - üksikreaktsioonide rada, milles lähtesubstraat muundub lõpp- produktiks. Metaboolne võrgustik: metabolism käib mööda metaboolsete radade. On olemas nii põhirajad (Krebsi tsükkel) kui ka spetsiifilised rajad. Selles osalevad tavaliselt mitmed ensüümid, igaüks katalüüsib kindlat reaktsiooni, mille produkt on järgmise substraadiks. Ühelt rajalt on võimalik minna teisele, koordineeritud, on võimalik ka samaaegselt teha. Anabolism (ehitab, tahab energiat), katabolism (lagundamine, annab energiat) Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad, olulisim energia salvestaja on ATP.
Kiirendatud osakesed mööduvad elektromagneti poolusest Magnetväli kallutab ioonide liikumist (oleneb kiirusest ja magnetvälja suurusest) Teatud elektrivälja tugevuse korral jõuavad detektorisse ainult kindla massiga osakesed Tehniliselt koosneb massispektromeeter proovisisendist (joonis 1), kuhu viiakse uuritav proov, iooniallikast, kus proovi molekulid ioniseeruvad ja kus tekkinud ioonid lagunevad fragmentideks, mis on antud molekulile spetsiifilised. Tekkinud fragmendid sorteeritakse massianalüsaatoris vastavalt fragmendi m/z väärtusele ja fikseeritakse detektoris. Siin tuleb ka mainida, et iooniallika, massianalüsaatori ja detektori süsteemides tagatakse sügavat vaakumit (10-4 10-7 Torr) näiteks turbomolekulaar pumba abil. Detektori signaal esitatakse nüüdisajal arvutis graafikuna, kus x-teljel on massi ja laengu suhe ja y-telje tekkinud fragmendi suhteline hulk. Seda graafikut nimetatakse massispektriks.
nägemuse lapse arengust; sõnastame koos lapse arengut toetavad eesmärgid, kokkulepped mis on kooskõlas lapse arengu eeldatavate tulemustega; Arenguvestlust praktikas ellu viies pean silmas, et: * lasteaiaõpetajana loon avatud, vestlust soodustava õhkkonna KOHE - arenguvestluse alguses; * arenguvestlus on keskendunud nende PROBLEEMIDE VÄLJASELGITAMISELE, mis takistavad lapsel parima arengu saavutamist; * vestlused julgustavad KESKENDUMA LAHENDUSTELE; * spetsiifilised LAHENDUSTEED, milles kokkulepe saavutati, on VASTUVÕETAVAD nii lasteaiaõpetajale kui lapsevanemale; * järgnevaks aruandeperioodiks on EESMÄRGID kindlaks MÄÄRATUD. Arenguvestlused dokumenteeritakse. Dokumentatsioon sisaldab täidetud arenguvestluse aruannet, mis lisatakse lapse arengumappi. Kõige edukamaks loetakse arenguvestlust, mille käigus lapsevanem räägib 90% ja õpetaja 10%. Eneseanalüüs: mina lapse arengu hindajana Arenguvestlustel olen seni osalenud lapsevanemana
• prostaglandiinid (maolimaskesta kaitsvad ained, nt misoprostool) 1.4.1. H2-retseptorite antagonistid: esimese põlvkonna H2-blokaatorid (tsimetidiin), teise põlvkonna H2- blokaatorid (ranitidiin). Erinevused esimese ja teise põlvkonna H2-histaminoblokaatorite vahel, nende kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja koostoimed teiste ainetega. Tsimetidiin, ranitidiin Kineetika – imenduvad seedetraktist kiiresti, biosaadavus kuni 70%, erituvad neerude kaudu. Toimemehhansim – spetsiifilised H2-retseptorite blokaatorid, mis pärsivad nii mao basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Inhibeerivad histamiini, gastriini ja atsetüülkoliini poolt stimuleeritud maomahla sekretsiooni, s.o doosist sõltuv efekt. Maomahla sekretsiooni langus vähendab pepsiini sekretsiooni. Väheneb maomahla kogus, H+ kontsentratsioon, pepsiini ja sisemise faktori sekretsioon. Kaudne toime uitnärvi. Peamine terapeutiline efekt on seotud basaalse ja öise mao sekretsiooni vähendamisega
pöördprotsesse nim renaturasiooniks. Valgud võivad ühineda ka teiste org ainetega, mood liitvalgud: Valgukompleks nukleiinhapetega nim nukleoproteiinideks (eukarüootide kromosoomid) Lipiidedega lipoproteiionid(rakumembraani koostis) Oligosahhariididega glükoproteiinid(membraan) Funktsioon: 1) Valkude ensümaatiline funktsioon: Ensüümis reageerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, ensüümid on VÄGA spetsiifilised. Mõnede ensüümide aktiveerumiseks on vajalik vitamiinide olemasolu rakus. 2) Ehituslik funktsioon: Rakuorganellide koostis, karvad, suled, sõrad jne. 3)Transportfunktsioon: Hemoglobiin transpordib hapniku ka rakumembraani koostises asuvad transportvalgud, mis juhivad molekule selektiivselt nii rakku sisse kui välja. 4)Info: Rakumembraanis esineb valgu molekule , mis edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. Tänu retseptor valkudele liigub amööb toiduosakeste suunas. 5) Regulatoorne:
...................................10 2.3 Eetika ja sotsiaalne vastutus juhtimises..............................................................11 2.4 Juhi eetika............................................................................................................14 Juhtimise eetika tüübid..........................................................................................15 3. ETTEVÕTTE EETIKAKOODEKS....................................................................17 4. SPETSIIFILISED ÄRIEETIKA PROBLEEMID..............................................18 4.1 Infotehnoloogia arenguga seotud........................................................................18 4.2 Investorid ja ettevõte...........................................................................................19 4.3 Konkurendid ja ettevõte......................................................................................20 Konkurentsi seaduslik reguleerimine.....................................
transporditakse märklaudrakuni, mille toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Tegelikult produtseeritakse ka väljaspool endokriinnäärmeid ja nende transpordiks on väga erinevaid viise. AGA õigem oleks öelda: inimkeha rakud toodavad substantse, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseprotid. 29. Hormonoidid Hormonoidid on hormoon-toimelised biomolekulid, näiteks neuromediaatorid ja koehormoonid. 30. Antibiootikumid Antibiootikumid on sppore mitte moodustavate bakterite vüi seente metaboolsed produktid, mis inhibeerivad või hävitavad teise mikroorganismi e nad on antimikroobsed ravimid. On olemas laia ja kitsa spektriga antibiootikume. Antibiootikumidel on erinevad toimemehhanismid. 31
spetsialiseerunud näärmetes, skreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse märklaudrakuni, mille toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Tegelikult produtseeritakse ka väljaspool endokriinnäärmeid. AGA õigem oleks öelda: inimkeha rakud toodavad substantse, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseprotid. 29. Hormonoidid Hormonoidid on rühm hormoone, millel puudub osa hormoonide tunnuseid. 30. Antibiootikumid 7 Antibiootikumid on spoore mitte moodustavate bakterite või seente metaboolsed produktid, mis inhibeerivad või hävitavad teise mikroorganismi e nad on antimikroobsed ravimid. On olemas laia ja kitsa spektriga antibiootikume
Kirjutame eneseanalüüsi Riemanni isikukäsitluste kaudu(kui loed ühte raamatut) F.Riemann (1902-1979) Parim psühho raamat, mis eesti keelde tõlgitud. Läheneb isiksusele läbi hirmude. Miks hirmud? Mis nendega toimub? Hirmud on elu osa, osad teadvustavad, saavad hakkama, teised ei teadvusta, kui ei mõtle neile, siis on ikkagi olemas. Hirmud on kaasajastunud. On ka selliseid, mida suurem osa inimesi kogeb, globaalsed hirmud. Spetsiifilised hirmud. Seotud elutingimuste, pärilikkuse, aga igal hirmul oma arengulugu: põhjus ja kuidas edasi arenevad. Kui inimene saab hakkama, siis hirmud ei pärsi isiksusearengut, vastasel juhul areng toppab. See millega hakkama ei saada, tekitab hirmu, ka uus ja tundmatu. Igas vanuses läbitakse teatud arengusammud koos nende juurde kuuluvate hirmudega-normaalsed hirmud (nt. Laps teeb esimesed sammud, läheb lastaeda, kooli. Töö, elukoha vahetus, lapse sünd jne. Uued kogemused)
Oletame näiteks, et kooli õpilaste pikkuse standardhälbeks oli 15 cm, see tähendab, et selle kooli õpilastest 34% jäävad vahemikku 150–165 cm ja samuti 34% vahemikku 165–180 cm. Loomulikult võib leida ka, kui palju õpilasi jääb näiteks kahe standardhälbe kaugusele. Ent järgmine, s.t teine standardhälbe samm ei lisa enam mitte 34%, vaid ainult 14% uuritavatest. 25.Üldvõimekus ja G-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner ja Sternberg). G-faktor on aju bioloogiline omadus ning kõige paremini seotud aju informatsiooni töötlemise efektiivsusega (lühimälu mahu katsed, valiku ja vahetegemise ülesannete reaktsioonikiirused, pertseptsioonikiirus (sisuliselt kronomeetrilised ülesanded). On seotud pärilikkusega mitte kultuuriga. Tarkus, arukus, taiplikkus ja intelligentsus on abstraktsioonid ehk üldistused, mille puhul on keeruline üks-üheselt tagasi minna reaalsete
DNA-l puudub 2'- OH, mistõttu ta on stabiilsem. NB! Geneetiline materjal peab olema stabiilne! · RNA - on vastupidav lahjades hapetes - hüdrolüüsub lahjas leelises · DNA - on vastupidav leeliste suhtes - lahjades hapetes depurineerub, st puriinnukleotiidides ,N-glükosiidside hüdrolüüsub Eksonukleaasid hüdrolüüsivad otsmisi (terminaalseid) fosfodiestersidemeid; Endonukleaasid hüdrolüüsivad ahelasiseseid fosfodiestersidemeid. Restriktaasid Spetsiifilised endonukleaasid, esinevad bakterites vajalikud neile kaitseks võõra DNA sissetungi vastu II ja III tüüpi restriktaasid lõikavad DNA mõlema ahela teatavaid fosfodiestersidemeid Võivad potentsiaalse lõikamispunkti (saidi) juures ära tunda 4...6 ("six- cutter") või rohkem aluseid Leiavad laialdast kasutamist geenitehnoloogias DNA SEKUNDAARSTRUKTUUR Kaksikspiraal, mida fikseerivad vesiniksidemed komplementaarsete lämmastikaluste vahel.
Reaktsioon moderniseerumise ja läänestumise vastu. (1979. a sai paavstiks Johannes Paulus II). Fundamentalismi uurimine tänapäeval: kui fundamentalistid poliitikasse jõudsid (1980. aastatel!), hakati neid tähele panema ja tõdeti, et religioon polegi ühiskonnast kadumas. 1980. a lõpus hakati Chicago ülikoolis fundamentalismi globaalsel tasandil uurima. Tunnused, mille alusel fundamentalismi määrata. a) Fundamentalism maailmavaade, mis tõstab esile traditsionaalse usu spetsiifilised olemuslikud tõed ja rakendab neid tõsimeeles tänapäevale. b) Fundamentalism väga erinevad, hajusad hoiakud, mis on poliitilise, ühiskondliku või religioosse loomuga. Üldine tunnus näib olevat absoluutse tõe toonitamises/.../ Fundamentalismi puhul on piir enese ja teiste vahel terav. Modernsete printsiipide hülgamine. · Sünnib tavaliselt traditsionaalsete kultuuride pinnal, mis on pikka aega püsinud suhteliselt stabiilsetena.
Substraadi lagundamise tulemusena tekivad 5 20 aminohappe pikkused oligopeptiidid. lon mutantides tõuseb looduslikult ebastabiilsete valkude eluiga, samuti temperatuuri-tundlike valkude ning organismile võõraste valkude (näiteks teisest organismist kloneeritud geenide produktid) eluiga. In vitro katsetes on näidatud, et Lon eelistab degradeerida kas osaliselt või täielikult denatureerunud valke. Samas on Lon-i substraadiks ka spetsiifilised valgud, näiteks SulA, mida vajatakse rakus ainult ajutiselt. SulA indutseeritakse SOS vastusena. See valk inhibeerib septumi moodustumise raku jagunemisel. Kui SulA-d rakus ei degradeerita, moodustuvad pikad rakkude filamendid ning rakud surevad. Clp proteaas ClpP-ClpA proteaas molekulmassiga 750 kDa on dodekameerne 21,5 kDa suuruste ClpP subühikute osas ja heksameerne ClpA subühikute osas. ClpA-l on ATPaasne aktiivsus, ClpP-l proteaasne aktiivsus. ClpA
On vajalikud organisatsiooni igapäevase tegevuse juhtimiseks · toodete tegemiseks ja jaotamiseks · teenuste planeerimiseks ja osutamiseks Seda tüüpi süsteemide alla kuuluvad: · transaktsioonide töötlussüsteemid (Transaction Processing Systems) · protsesside juhtimissüsteemid (Process Control Systems) · kontori automatiseerimissüsteemid (Office Automation Systems) või kontori infosüsteemid (Office Information Systems) · spetsiifilised (professionaalsed) tugisüsteemid (Professional Support Systems) Transaktsioonide (tehingute) töötlussüsteemid teenindavad operatiivse juhtimise taset võimaldades korduvalt ja rutiinselt salvestada ja töödelda nii organisatsioonis endas kui väljaspool seda toimuvaid sündmusi ja fakte · klientide tellimused · pakkumised hankijatele · müügifaktid · inventari liikumine · palgad · arved, maksed jne
aminohapped) arginiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, asparagiin, valiin Pinnal: arginiin, aspargiinhape (hüdrofiilsed) Sisemuses: isoleutsiin, fenüülalaniin, valiin (hüdrofoobsed) 55. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polupeptiidahela osa 56.Millises valgu struktuuri tasandis leidub vajalik informatsioon valgu kokkupakkimiseks. a) primaar 57. Denatureerunud valk ei ole funktsionaalne, sest on kaotanud oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega ka oma spetsiifilised omadused. 58. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vahelise vesiniksideme moodustumine 60. Struktuuritu ling on struktuuritu ling on kindla struktuurita polüpeptiidahela osa. 61. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad ei katke 62. Mitu % valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tmga? 50% 63.Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust
*Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes, mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.) 3. Kuidas jagunevad äritajad? Ärritajaks võib olla ükskõik milline energia liik, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Jagunevad: 1) Üldised – kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained) 2) Spetsiifilised e. adekvaatsed – põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1) Alalävised ärritused – kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastureaktsiooni saamiseks piisavad. 2) Läviärritus e. künnisärritus – minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
9). Paljud lestal parasiteerivad liigid esinevad ka paljudel teistel kalaliikidel, kuid samuti leidub lestal väga peremees spetsiifilisi liike, kelle esinemine on tôestuseks pikaajalisest kooseksisteerimisest. Lôplik pôhjus, miks môni parasiit esineb vaid ühel vôi väga kitsal ringil peremeestest, pole alati teada. Ometi on kindel, et parasiidid on arenenud koos oma peremeestega. Nematoodid Dichelyne (Cucullanellus) minutus ja Cucullanus heterochrous on Läänemeres lestlastele väga spetsiifilised parasiidid. Veel on lestal esinevateks kitsa peremeeste ringiga liikideks monogenea´d (Cyrodactylus spp.) ja trichodinidae´d. Peale peremehe spetsiifilisust määravate faktorite, on lesta parasitofauna kujundajaks soolsus ja temperatuur. Soolsus muutub Läänemere edelaosa 20 -st Soome arhipelaagis 5 -ni. Soolsusel on tähtis osa parasiitide esinemises ning nakatumise levikus ja intensiivsuses. Läänemere lôunaosa on soodne kindlatele Digenea´dele,
eelist (ja ainult seda). Inimeste käitumisest laenatud mõistetel loomade puhul tihti erinev sisu ning oht eeldada, et loomad käituvad inimestele sarnastel põhjustel. 2.KÄITUMISE MOTOORIKA. Erinev liigutuste keerukus käitumise peamise erinevusena. Käitumised erinevad liigutuste poolest: 1)Gepardi äkksööst – osalevad peaaegu kõik kehalihased 2)kameeleoni silma liikumine – osalevad üksikud spetsiifilised lihased 3)refleksid – lihtsaimad liigutused, kus enamasti osaleb mõni tunderakk, mis 2-3 närviraku abil on ühenduses üksikute lihaskiududega (silmapilgutus, iiriserefleks, põlverefleks). Reflekside olemus. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks). Charles Sherrington uuris. Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt. Põlverefleks: Üks lihtsamaid reflekse. Osalevad 2 närvirakku,
põhirühma, erinevaid rakutüüpe on kümmekond. Kaitseb ka rakku välismõjutuste eest, reguleerib ainete liikumist rakku ja sealt välja 5. Membraan koosneb põhiosas fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest, seal pole aga tsüklilisi alkohole. Membraan annab sopistisi ehk mesosoome, mis on sisemembraanistiku lihtsad analoogid. Membraani vaja: a) ainete valikuliseks transpordiks b) tsütoplasma piiristamiseks Mesosoomidel on spetsiifilised ülesanded: a) mügarbakteritel on mesosoomidel lämmastikku siduvad ensüümid, b) aeroobsetel on hingamisensüümid c) fotosünteesivatel bakteritel on mesosoomidel valgust neelavad pigmendid 6. Rõngaskromosoom koosneb ühest rõngakujulisest DNA molekulist, mis esineb ka ühes korduses (tähistatakse n, nim haploidsuseks). Rõngaskromosoomis on bakteri geenid 7. Plasmiidid on kromosoomivälised väiksed DNA molekulid üksikute geenidega, nende
käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. ·Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. ·Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. ·Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). ·Õigusnormid. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ·ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom) ·ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ·ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel ·ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused ·ÕN on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi mõiste ·ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest
viisakusreeglid. 6) Õigusnormid 3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE JA KOHT SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEMIS. Lk 38 - 39 Õigusnorm riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi spetsiifilised tunnused: 1) Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab autoritaarset iseloomu. 2) Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik. (õiguskaitseorganite süsteem: politsei, prokuratuur, kohus) 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. 4) Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED....................
· Karu vaim.-> väikesed karud->kuri jahimees ,,vaimustab" ühe väikesest karust.-> karu vaim materialiseerub (võib ka inimeses või teistes olendites) · materialisatsioon teiste olenditena- vaim saab materialiseeruda nii selle sama olendina kui teiste olenditena. (väelooma otsimisriitus- inimeses otsitakse mingit teatud vaimolendit mis annab spetsiifilise õnne ja väe) Spetsiifilised terminid: -õnn -vägi · Õige olend peab näitama end neljast küljest. Ei tohi olla ähvardav ja kollastes-mustades toonides. Inimene peab väelooma küttima ja seda sööma ja saama väe. Küüned, hambad sellelt väeolendilt muutuvad sümboolseteks esemeteks materiaalse ja vaimuilmaga. Multilokatsioon- karu(kui väeolend) ei jää ilma oma väest. Vägi on nii karul kui inimesel. Pole proportsioonides, Üks asi võib korraga olla mitmes kohas
mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele. Ökoloogiline süsteem , Mahepõllumajandus
Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - e...
8 Kolme aastase lapse kõnesse ilmuvad abisõnad (koos, kuni, juurde, vastu, külge, sees, peal) ja ka sidesõnad (aga, nii, või, kui, sest). Neid kasutatakse peamiselt dialoogis vastusena küsimusele. Kolme neljaaastase lapse sõnavara kasvab väga kiiresti. Lisanduvad sõnad ka nö teistest maailmadest, nt politseiametiga, tuletõrjuja-ametiga, muinasjutukangelastega seotud sõnavara. Samuti huvitavad lapsi ka esemete spetsiifilised omadused (suurus, ruumis asetus, värvus, vorm, tekstuur jne). Lisanduvad sõnad, mis viitavad soovidele, tunnetele, mõtetele, emotsioonidele. Lapsed kajastavad emotsioone ja soove ka mängus. See vanus on ka rollimängu alguseks, mis on edasiseks arenguks oluline. Laps hakkab mängus kajastama rolli, nt isa, ema räägib nukuga ema moodi jne. Samuti hakkab rolli vahetama, nt algul räägib nagu ema ja siis vastab lapse (nuku) eest. Mängu mõjutab suuresti perekond ja kultuur
· Homoloogilised elundid - viitavad ühistele eellastele, kuigi kujunevad erinevaks, tekib divergentsi teel 7.2.4 Makroevolutsiooniliste muutuste teke · Uute geenide teke o Algab geenide kordistumisega + mutatsioon · Geenide aktiivsuse reguleerimine muutub · Nende teket suunab looduslik valik 7.2.5 Väljasuremine ehk füleetiline surm · Peamine põhjus - kliimamuutused · Praegusel hetkel - inimene · Riskigruppi kuuluvad suured, aeglaselt sigivad loomad; spetsiifilised toitujad; tipptarbijad(kiskjad); rändajad · Väljasuremislained - vanaaegkonna lõpus, keskaegkonna lõpus, jääajad 8. Inimese evolutsioon · Miks ja millal algas inimese evolutsioon? o 5 miljardit aastat tagasi australopiteekusega · Nimeta ja iseloomusta lühidalt igat inimese eellast kuni aruka inimeseni o australopiteekus ehk lõunaahv - inimeste ja simpansite eellaste lahknemine. Sabaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
