Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID (0)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Pedagoogika

5 VÄGA HEA

Tallinna Ülikool
Epp Piir-Riikoja
Täienduskoolitus
Eelkoolipedagoogika kevad 2019
LAPSE ARENGU HINDAMINE
Õpimapp
Juhandaja: Kerstin Kööp
Tallinn 2019
Sisukord

Tiitelleht

Sisukord

Sissejuhatus

Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted

Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid

Arenguvestluse läbiviimise plaan

Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana

Kokkuvõte
Sissejuhatus
Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last imetletakse.
Üleminekul kodu keskkonnast lasteaia keskkonda toimub laste arengule hinnangu andmises aga suur pööre, mis kandub tihti edasi kooli, ülikooli ja töölegi - hakatakse nägema ka lapse nõrku külgi, vigu ja neid tegevusi, millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne
Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd) – lapse tegevuses hakatakse otsima vigu.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed – üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi.
Lapse arengu hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks, eelkõige aga edasise tegevuse kavandamiseks koostöös lapse vanematega.
Lapse arengu jälgimine ja hindamine on osa lasteaiaõpetaja igapäevast, mis tuleb teadlikult planeerida .
Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted
Lasteaia õpetajate töö aluseks on Koolieelse lasteasutuse seadus (1999) ja Koolieelse lasteasutuse riikik õppekava (2008). Esimene sätestab koolieelsete lasteasutuste ühe põhiülesandena soodustada laste emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut, arvestades nende ealisi ja soolisi vajadusi ning individuaalseid iseärasusi. Riiklik õppekava määratleb, kuidas seda teha.
Mõlemad dokumendid rõhutavad lapse arengust lähtuvat tegutsemist. Et õpetaja tegevus tõesti lähtuks laste arengust, peab õppe- ja kasvatustegevuste planeerimiseks teadma, mis tasemel lapsed parasjagu on. Laste arengutaseme väljaselgitamist nimetatakse hindamiseks. Hindamine tähendab informatsiooni kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta ning selle info analüüsimist.
Lapse arengut hinnates tuleb mõõta lapse edukaks toimetulekuks olulisi arenguvaldkondi nagu sotsiaalne kompetentsus, lähenemine õppimisele ja vajalikud kognitiivsed oskused. Mõõtmised peavad jälgima lapse arengut tervikuna ning kajastama protsessi, mitte olema lihtsalt jah või ei vastavate oskuste lahtris . Hindamine tuleb läbi viia rühmatoas toimuva tavategevuse käigus, tulemused peavad olema lihtsalt tõlgendatavad ja lapsevanemaga jagatavad . Mõõtmist-hindamist tuleb perioodiliselt korrata, et hinnata progressi.
Lapse arengu hindamine toimub lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist , positiivseid hoiakuid ja huvi ning arvestades lapse harjumusi ja eripärasid.
Hindamise olulised aspektid on:
eesmärk – Õpetaja seisukohast on hindamise eesärk jõuda tervik-arusaamale lapse oskuste ja võimete tugevatest ning parandamist vajavatest külgedest, et luua konkreetsele lapsele sobivaimad tingimused, kuis tema arengut toetada.
objekt – infot kogume nii lapse arengu kui ka kasvukeskkonna kohta. Lapse arengu kohta kogutav info ei saa olla vaid üldsõnaline – nt areng on eakohane- , vaid see jagatakse (kasvatusteaduste ja psühholoogia teoorias ) osadeks : vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline. Praktikas aga veelgi väiksemateks osadeks. Lasteasutuste riikliku õppekava (2008) kohaselt soovituslikult:
- vaimne areng – kognitiivsed oskused : tunnetus- ja õpioskused, matemaatika , mina ja keskkond, muusika ; kommunikatsioon : suhtlemine (keel) ja kõne
- sotsiaalne areng – sotsiaalsed oskused, mänguoskused
- emotsionaalne areng – emotsionaalne seisund ja käitumine, enesekohased oskused
- füüsiline areng – eneseteenindus ja motoorika , liikumine, kunst .
meetodid – vaatlus , küsitlus, mitteformaalsed protseduurid, testimine .
Lasteaias kasutatakse neist esimest kolme ning hindamise teostajaks on suures osas just õpetaja.
Vaatlus on väga sobilik meetod just väiksemate laste arengu hindamiseks, kuna nende mõtlemine ja oskused avalduvad otseselt käitumises. Vaatlus pakub ka kõige enam infot käitumuslike iseärasuste väljaselgitamiseks.
Küsitlusmeetod (struktureeritud või vaba vestlus ) sobib pigem suuremate laste arengu hindamiseks ning on väikeste laste uurimisel suhteliselt piiratud nende vähese võime tõttu osaleda verbaalses kommunikatsioonis. Ka on eelkooliealiste teadmised maailma kohta vägagi erinevad.
Mitteformaalsed protseduurid on erinevad infokogumise viisid, sisaldades endas kõigi teiste hindamismeetodite elemente, näiteks võib koos lapsega anlüüsida tema loomingut või lapse mingit tegevust, selgitamaks põhjusi, miks see tal ei õnnestu.
Testimine – arvestades lapse vanust (sageli ka konkreetset erivajadust), on välja töötatud konkreetsed testülesanded. Testi tulemus võimaldab võrrelda lapse sooritust teiste, samas vanuses laste tulemustega. Lasteaiaõpetajad ei ole reeglina oma tasemeõppe poolest pädevad testimismeetodit kasutama.
Hindajad – lapse arengu pideva hindamise kohustus on eelkõige rühma õpetajal, kuid see on tegevus, mida tuleks käsitleda meeskonnatööna. Lisaks õpetajale ka eripedagoog, logopeed , psühholoog, aga ka õpetaja abi, assistent , muusika - ja liikumisõpetajad. Eriti oluline märksõna on koostöö lapse vanematega.
Protsess – lapse arengu hindamine lasteaias on plaanipärane pidev protsess. Selle protsessi esimene aste puudutab kõiki lapsi ja teine aste neid, kelle arengus on märgatud kõrvalekaldeid. Teine aste kujutab endast täpsemat uurimist , millises valdkonnas ja kui suur on mahajäämus, mis oskusi see puudutab, kui tõsine on.
Hindamisprotsessi tegevused:
*taustainfo kogumine – kasutatakse sageli küsimustikku, mille täidavad kõigi laste vanemad
*hindamistegevuste kavandamine – sätestatud lasteaia õppekavas, vaatlusleht või vaatlusplaan
*hindamistegevuste läbiviimine
*info analüüs ja tõlgendamine – see on võtmeroll lapse individuaalsuse tegelikul arvestamisel
*õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine
*vanemate nõustamine
* kavandatu elluviimine
Väljund ehk tulemuste esitamine – Hindamise tulemusi, järeldusi jagatakse lapse vanetamatega arenguvestlusel, enamsti toimub see suulises vormis. Kirjalik kokkuvõte on vajalik juhul, kui laps läheb lasteaiavälisele uuringule lastepsühholoogi või -psühhiaatri juurde, nõustamiskomisjoni või sügisel kooli. Mõlemal juhul on oluline, et kogu info oleks kuulajale või lugejale mõistetav.
Eelkooliealiste laste arengu hindamine on keeruline, kuna laste aktiivsusaste on varieeruv, tähelepanu lühiajaline ning võib esineda võõra keskkonna kartust. Arengu hindamiseks tuleb koguda informatsiooni lapse arengu eri valdkondadest, lisaks teavet lapse taustast .
Kuna lapse oskused arengu käigus muutuvad ja neid tuleb juurde, siis kehtib reegel, et mida väiksem on laps, seda üldisem saab olla õpetaja poolt antav hinnang.
Hindamise käigus peaks lisaks sellele, mida laps juba oskab, ära märkima ka need oskused, mis on kujunemisjärgus – iseseisvalt laps neid veel ei suuda, küll aga on tal huvi ja ta saab hakkama, kui teda abistatakse. Lähima arengu tsooni määratlemine on eriti oluline erivajadusega laste puhul – neil on see enamasti kitsam kui eakohase arenguga lastel. Õpetamise aspektist tähendab kitsas lähima arengu tsoon, et edasi saab liikuda tavapärasest väiksemate sammudega.
Lapse arengu hindamine ja analüüsimine on oluline lapse eripära mõistmiseks, arengu toetamiseks ja koostöös lapsevanemaga edasise õppe kavandamiseks.

Nagu jaanuarikuisel koolitusel koos arutasime, on igapäevases praktikas lasteaias lapse arengu hindamiseks ja analüüsimiseks soovitatavad:

Mängiva lapse mängimise/tegevuse vaatlus(veel parem jäädvustamine videos*)
Lapse igapäevase suhtlemise ja toimingute vaatlus (veel parem jäädvustamine videos*)

* Video kasutamisel on vajalik kogu rühma lapsevanemate eelnev kirjalik nõusolek.

Lapse tööde kogumine ja nende seast koos lapsega tööde valimine, kirjutades juurde põhjenduse, miks laps valis just selle töö
Lapse jälgimine õppetegevustes ja nädala eesmärkide täitmisega toimetulek , lapse arengu hindamise tabeli täitmine (2x aastas)
individuaalne töö lapsega, testimine
Individuaalsed vestlused lapsega

Lapse arengu jälgimisel ja hindamisel on oluline koostöö teiste lapsega tegelevate pedagoogidega ja logopeediga.
Lapsevanematele tuleb tutvustada lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust rühma koosolekul õppeaasta algul. Samas tuleb lapsevanemaga vahetada lapse arengualast informatsiooni pidevalt, igapäevaste vestluste ajal. Pikem tagasiside lapse arengust tuleb edastada aga arenguvestlustel, mis toimuvad vähemalt üks (soovitavalt 2) kord(a) õppeaastas. Arenguvestluste ajad peab fikseerima rühma tegevuskavas. Lapsevanemale tuleb edastada enne arenguvestlust ettevalmistavad küsimused, arenguvestlusest teha kirjalik kokkuvõtte.
Lapse arengu analüüsimisel ja hindamisel kasutatakse individuaalset arengumappi
Lapse arengumappi koguvad õpetajad koostöös lapse ja tema vanematega lapse arengut analüüsida võimaldavad materjalid läbi lapse lasteaia-aastate: arengukirjeldused, arengutabelid, lapse vaatlused, individuaalse õppekava, kasvatuskokkulepped vanematega, lapse fotod, lapse joonistused (inimene, perekond), nimesaamise loo, töölehed, lapse jutu üleskirjutused, töönäidised, märkmed osavõtu kohta mõnest konkursist, käe- ja jalajäljed, naljad , mõõdud-kaalud.
Arengumapp on abiks arenguvestlusel, see on hea võimalus järjest jälgida ning näidata lapse omandatud uusi oskusi ja edasiminekut. Arengumappi hoitakse lapse rühmas, soovitavalt siiski mitte avalikult ja kõigile kättesaadavalt. Arengumapiga saavad nii laps kui tema vanemad tutvuda lasteaias kohapeal. Mapi saab laps lasteaia lõpetades kaasa kui meeldiva mälestuse.
Laste koolivalmiduse analüüsimisel kasutatakse koolivalmidustesti, testi tulemustest ülevaade lapsevanemale. Kõik lasteaia õppekava läbinud lapsed saavad koolivalmiduskaardi, mille koostamise aluseks on lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemused. Koolivalmiduskaardi koostamisel osalevad rühma mõlemad õpetajad, kaasates lapsevanemaid. Laste arengu hindamise tulemustest teevad rühma õpetajad koos kokkuvõtte õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse analüüsis ja see saab aluseks järgneva õppeaasta eesmärkide kavandamisel ja tegevuskava koostamisel.
Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid
Vähemalt kord õppeaastas – sõime-ealistele ja 6-7aastastele 2 x õppeaastas - viib rühmaõpetaja lapsevanematega läbi arenguvestluse lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks.
Arenguvestluse eesmärgiks on võimalus rääkida vanemaga lapsest, anda hinnang lapse arengule ja leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides.
Arenguvestluste laiemaks eesmärgiks on aidata lapsel saavutada õppekava kohaselt eeldatavad arengutulemused. Eesmärkide püstitamisel ja saavutamisel on tähtis lasteaiaõpetaja ja lapsevanema vahelise kokkuleppe saavutamine.
Lapsevanemana loodan arenguvestlusega saada teavet ja abi oma lapse arengu kohta, ühtset arusaama lapse vajaduste osas, usalduslikku koostöösuhet ja koostöövõimaluste leidmist kodu ning lasteaia vahel.
Arenguvestluse käigus tuleb lasteaiaõpetajal koos lapsevanemaga sõnastada lapse arengu konkreetsed eesmärgid ja koostada loetelu tegevustest, mis on vajalikud eesmärkide täitmiseks. Oluline on, et eesmärgid oleksid selged ja võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud. Eesmärke peab olema võimalik järgida ja ka mingil viisil mõõta.
Arenguvestlus on konfidentsiaalne, toimub lapsevanema eelregistreerumise alusel ja planeerima peaks selleks umbes 60 min. Ideaalis võiksid sellel osaleda mõlemad lapsevanemad, mõlemad rühmaõpetajad, vajadusel annavad oma hinnangu ka muusika- ja liikumisõpetajad, logopeed. Miinimumvariant oleks aga 1 lapsevanem + 1 õpetaja.
Et suhteliselt lühiajaline kohtumine – arenguvestlus – oleks tulemuslik ja täidaks oma eesmärgid, on oluline mõlemapoolne ettevalmistus.
Enne arenguvestlust koostab õpetaja ja edastab lastevanematele kodus ettevalmistava küsimustiku, et saada nende seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Küsimustikus küsitav võib lasteaiati pisut erineda, aga üldjoontes sisalduvad seal päringuid lapse harjumuste, meelis - ja välditavate tegevuste, pere, sõprade, lasteaiasse suhtumise , probleemide, rahustamisvõimaluste jms kohta.
Näteks: KÜSIMUSTIK LAPSEVANEMALE 1 – täiesti nõus 2 – nõus 3 – pigem ei nõustu 4 – üldse pole nõus 5 – ei ole kursis
1. Minu lapsele meeldib lasteaed, kus ta käib
2. Minu lapsel on lasteaias palju sõpru
3. Lasteaias on meeldiv käitumiskultuur
4. Lasteaias on laste vahel head suhted
5. Lasteaias on laste ja õpetajate vahel head suhted
6. Koostöö lastevanematega on heal tasemel
7. Lasteaia õppetöö tase on hea
8. Minu laps suhtub õppimisse tõsiselt ja püüab anda endast parima
9. Lasteaed aitab minu lapsel saada arukaks ja vastutustundlikuks inimeseks
10. Mind hoitakse hästi kursis sellega, kuidas minu lapsel lasteaias läheb
11. Ma ei tunne ennast ebamugavalt, kui pöördun lasteaia juhataja poole
II. Lapse personaalsus
1. Minu lapse tugevad alad (teadmised, iseloomuomadused, harrastused jne)
2. Laps vajab toetamist alljärgnevates tegevustes
3. Et laps end organisatsioonis hästi tunneks, tuleb arvestada alljärgnevat: - laps hoolib eriti - seda on soovitav vältida.
Arenguvestluse ladusaks kulgemiseks on lisaks Arengumapile ja lapse individuaalse arengu kaardile võimalik kasutada ka “Lapse arengu hindamise tabelit”, mis hõlmab eri arenguvaldkondi (sotsiaalne, kõne, mõtlemise ja mälu ning motoorika areng), mis kokku annavad pildi lapsest tervikuna. Arenguhindamise tabelit täidavad õpetajad kaks korda õppeaastas.
Arenguvestluse käigus vormistatakse arenguvestlust kokkuvõttev dokument, kus pannakse kirja ka nii õpetaja kui lapsevanema edasised konkreetsed tegevused lapse oskuste parendamiseks.
Seega - arenguvestluse läbiviimiseks valmistab lasteaiaõpetaja ette all-loetletud dokumendid:

lapse arengumapp – kogutud informatsioon lapse arengu kohta
ajaplaan - rühma (õppe)aasta tegevuskava (õ/a algul sügisel);
lapsevanema küsimustik - kirjalikult ettevalmistatav, edastada min 2 nädalat ennearenguvestluse toimumist
kirjalik kutse - lapsevanema vestlusele kutsumiseks, edastada min 2 nädalat enne vestluse toimumist koos koos küsimustikuga;
vestluse ettevalmistamisleht - lapsevanemale ja õpetajatele;
kokkulepe spetsialistiga (nt tervishoiutöötaja, logopeed) – kui tema osalemine on vestlusel vajalik
arenguvestluse käigus vormistatava kokkuleppeid ja edasisi tegevusi kirjeldava dokumendi põhi.

Arenguvestluse läbiviimise plaan
Arenguvestluse ajaline plaan:
Arenguvestlused viiakse läbi regulaarselt, vähemalt üks kord aastas. Koolieelsetes lasteasutustes viiakse arenguvestlused läbi õppeaasta II poolaastal, jaanuar-veebruar Arenguperioodiks on reeglina üks aasta. Vajadusel võib arenguperiood olla ka lühem või pikem. Uute laste tulekul või alustava rühma puhul toimub tutvumisvestlus oktoobris-novembris. Kui laps saabub teisest lasteaiast või kodust, siis kuue kuu möödudes viiakse lapsevanemaga läbi mittekorraline arenguvestlus. Lasteaia õppe- ja kasvatuseesmärkide olulise muutuse korral, peetakse mittekorralised arenguvestlused.
Kui see on lapsevanema jaoks esimene arenguvestlus, siis lasteaiaõpetaja selgitab kasutatavaid vorme ja läbiviimise protseduuri. Lasteaiaõpetaja koostab arenguvestluse läbiviimise kava. Lasteaiaõpetaja koostab omapoolse kava probleemsete valdkondade korrigeerimiseks. Lasteaiaõpetaja püüab ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme ja loob alternatiivid nende käsitlemiseks. Arenguvestlus tuleks läbi viia privaatses kohas, ilma segavate asjaoludeta. Arenguvestluse käigus täidetakse Arenguvestluse kokkuvõte. Kõik analüüsi all olevad punktid tuleb lahti rääkida. Lasteaiaõpetajatele ja lapsevanemale peab jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks. Kõige edukamaks loetakse arenguvestlust, mille käigus lapsevanem räägib 90% ja lasteaiaõpetaja 10%.
Arenguvestluse sisuline plaan:
- sissejuhatuseks loon meeldiva õhkkonna
- alustan vestlust lihtsamatest küsimustest.
- kasutan vestluses lapse ja lapsevanema nime
- annan lapsevanemale teada, millele arenguvestlus keskendub
- tunnustan lapse püüdlusi
- kirjeldan lapse käitumist, millest lasteaiaõpetajana olen huvitatud. Minu tagasiside on konstruktiivne ja arendav . Kontrollin sagedasti, kas räägitu on arusaadav.
- lapsevanemale antav minupoolne tagasiside lapsest on positiivne, heatahtlik , aus ja siiras, tunnustan lapse püüdlusi; probleemid esitan konkreetselt, kiirelt ning faktidele, kirjeldusele, arengumapis sisalduvatele materjalidele toetudes
- küsin lapsevanema arvamusi, selgitusi, ettepanekuid
- pakun omapoolseid sobivaid pedagoogilisi soovitusi õppe- ja kasvatusküsimustes vms.
-pean kinni ettenähtud ajast
- väljendan end selgelt, arusaadavalt, vajadusel küsin üle – “ma sain aru, et …. “
- räägin lapsevanemale lasteaia tulevikuplaanidest, eesmärkidest ja muudatustest, mis on seotud tema lapsega või rühmaga
- lõpetan positiivselt, tänuga
- hoian vestluses saadud info konfidentsiaalsena.
Vestlus lõpeb mõlema poole kokkulepetega edasisteks sammudeks, kirjaliku lühikokkuvõtte tegemisega ja allkirjastamisega; saan ka tagasiside lasteaia tegevuse kohta.
Tulemus: saavutame lapsevanemaga parema usaldussuhte; kooskõlastame nägemuse lapse arengust; sõnastame koos lapse arengut toetavad eesmärgid, kokkulepped mis on kooskõlas lapse arengu eeldatavate tulemustega;
Arenguvestlust praktikas ellu viies pean silmas, et:
* lasteaiaõpetajana loon avatud, vestlust soodustava õhkkonna KOHE - arenguvestluse alguses;
* arenguvestlus on keskendunud nende PROBLEEMIDE VÄLJASELGITAMISELE, mis takistavad lapsel parima arengu saavutamist;
* vestlused julgustavad KESKENDUMA LAHENDUSTELE;
* spetsiifilised LAHENDUSTEED, milles kokkulepe saavutati, on VASTUVÕETAVAD nii lasteaiaõpetajale kui lapsevanemale;
* järgnevaks aruandeperioodiks on EESMÄRGID kindlaks MÄÄRATUD.
Arenguvestlused dokumenteeritakse. Dokumentatsioon sisaldab täidetud arenguvestluse aruannet, mis lisatakse lapse arengumappi.
Kõige edukamaks loetakse arenguvestlust, mille käigus lapsevanem räägib 90% ja õpetaja 10%.
Eneseanalüüs: mina lapse arengu hindajana
Arenguvestlustel olen seni osalenud lapsevanemana. Mul puudub otseselt negatiivne kogemus, paraku pean samas ka tõdema, et ükski arenguvestlus, kus mina seni osalenud, ei ole olnud üles ehitatud teoorias kirjeldatud viisil. Ma ei ole kunagi saanud varem, enne vestlust, ettevalmistuslehte. Ka ei ole minuga kohapeal tehtud kokkuvõtet ning plaane edaspidiseks. Oleme koos õpetajaga käinud vestluses läbi lasteaia poolsed tähelepanekud, arutanud, mis me saaksime teha, et olukorda paremaks muuta.
Kuna mul puudub töökogemus lasteaiaõpetajana, siis arusaadavalt olen ise arenguvestlust planeerides pisut ärevil ja ettevaatlik. Panustan palju eeltööle ja vajalike dokumentide ettevalmistamisele. Olen hetkel seda meelt , et meelsamini korraldaksin tagasiside andmise meeskonnaga koos. Mina näen ilmselt mingeid detaile oma seisukohast, aga teise õpetaja, õpetaja abi või spetsialisti (logopeed, liikumisõpetaja, muusikaõpetaja) arvamus võib olla sellest erinev.
Olen kindel, et praktikas saaksin arenguvestlusega vajadusel ka üksi hakkama, sest saan alati toetuda saadud koolitusele ning vajadusel leida abimaterjale internetist. Põhiline on - hindame ju mitte last, vaid tema arengut. Ja arengu osas kehtib alati tulevikuperspektiiv – koos lapsevanema ja spetsialistidega koostatav plaan, kuidas vajadusel samm- sammult edasi minna, olukorda parandada.
Oma isikuomadustelt olen rõõmsameelne ja entusiastlik, olemuselt koostööaldis ja edasipürgiv – reeglina saan ma ka ebameeldiva info edastamisega hakkama läbi positiivsete detailide, rahuliku suhtumise ning edasise koostööplaani.
Suurt tuge tunnen käimasolevas koolituses. See tutvustab teooriat, annab mõtetele õige suuna ja õpetab, kuidas vajadusel leida abimaterjale internetiotsingut kasutades. Ka kodutöödel on siinkohal oluline roll, sest alalõikudeks jagatud üldteema ning loengus kuuldud juhised annavad olulisi näpunäiteid.
Kokkuvõte
Lapse arengu hindamisel, regulaarsetel arenguvestlustel, ülesannete jaotusel, kokkulepetel ja nende läbi toimuvail muutustel on ülioluline roll. Eriti HEV lapse edasise arengu seisukohast. Varases eelkoolieas ilmnenud aeglane edenemine , selle põhjuste õigeaegne väljaselgitamata jätmine, vähene tunnustus ning pidev kriitika mõjutavad last edaspidi koolis ning tööeluski.
Õpetaja seisukohast on hindamise eesmärgiks jõuda tervik-arusaamiseni lapse tugevatest ja parendamist vajavatest oskustest, et selle põhjal luua konkreetse lapse arengu toetamiseks sobivaimad tingimused. Teisalt aga on lapse arengu hindamistulemused otsene tagasiside omaenda senise tegevuse tulemuslikkusele ja sobivusele - sisuliselt ongi tegemist õpetaja enesehindamisega, mille käigus selguvad omaenda tugevused ja nõrkused töös konkreetse lapsega. Lapse edusammud näitavad, et õpetaja on valinud õiged meetodid tema arengu toetamiseks ja neid tulemuslikult rakendanud. Kui konkreetse lapse puhul aga jäävad seatud eesmärgid saavutamata, siis on see mõttekoht, mida edaspidi teha teisiti või kust leiaks võimalusi enesetäienduseks.
Olulisim on, et laste arengu hindamine toimuks kogu elu positiivses laadis, oleks kõigile osapooltele innustav ja toetav , mitte hirmutav ja raske. On tähtis märgata arengu neid külgi, mis vajavad toetust ja tugevdamist ja juhtida neile vajadustele tähelepanu. Järjepidevalt olukorda jälgides, märgata muutusti, vajadusel korrigeerida tegevusplaane. Tegutsedes meeskonnana (lapsevanemad, lasteasutus , vajadusel eriala spetsialist või arst) on tähtis arengu hindamise regulaarsus, muutuste märkamine ja reageerimine, ülesannete jaotus, innustav koostöö.
Just koostöö kõigi osapoolte vahel ja järjepidevus on siin olulised märksõnad.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 190 allalaadimist

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #1

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #2

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #3

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #4

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #5

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #6

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #7

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #8

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #9

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #10

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #11

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #12

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #13

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #14

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID #15

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

190 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

epppiir Õppematerjali autor

Eelkooliealise lapse arengu hindamine, põhimõtted, dokumentatsioon, arenguvestluste ettevalmistamine

arengu hindamine arenguvestlus hindamisdokumendid koolivalmiduse kaart lasteaed meeskonnana tegutsemine

Sarnased õppematerjalid

docx

Arenguvestlused lasteaias

KELA 1 AÜ SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS P2NC.00.999 ( 2 osa) Arenguvestlused lasteaias Lektor: Mari-Mall Feldschmidt NARVA 2018 Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis viib üksteise parema mõistmise, suurema aktiivsuse ning entusiasmi tõusuni. Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse lapse arengu eeldatavaid tulemusi, tulevikuplaane, ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuse suhtes. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab lasteaiaõpetaja ja lapsevanem koostöös lapse arenguks soodsaid tingimusi luua. Arenguvestluse ajaks on nii lasteaiaõpetaja lapsevanem läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses lapse isikliku arenguga. Arenguvestluse läbiviimise juhend Arenguvestluse läbiviimise juhend koosneb kolmest suuremast osast: üldsätted,

Pedagoogika

docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused:

Eripedagoogika

docx

Õppekavade võrdluse tabel

katmiseks lapsevanemate Lasteaias toimub eesti keele poolt kaetava osa määr“ lisaõpe muukeelsetele lastele (Vastu võetud (toimub üks kord nädalas). 18.12.2014 nr 20). 2) Kas PAIde Lasteaed on Eesmärk: ügakülgne lapse Erinevused: Võrreldes riikliku õppekavas koolieelne lasteasutus, areng ning tema Lapsed saavad eluks kaasa Lasteaia „Rukkilill“ õppekavaga lasteaia olid mis loob koolieast ettevalmistus kooliks, vajalikud oskused ning eesmärk on igakülgne „PAIde“ õpekavas on

Alushariduse pedagoog

doc

ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms

Alusharidus

doc

Erivajadusega laps

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks

Eelkoolipedagoogika

docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine

Eelkoolipedagoogika

docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt.

Eelkoolipedagoogika

doc

Lapse arengu hindamine

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond Livia Jakobson LAPSE ARENGU HINDAMINE Essee Tallinn 2015 „Meie kiisul kriimud silmad, istus metsas, kännu otsas Piip oli suus ja kepp oli käes, kutsus lapsi lugema. Kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda, Kes see mõistis, aru sai – sellele ta tegi pai…“

Erivajadustega laste pedagoogika

Rohkem sarnaseid