Relvaloa taotlemine (1)

Relvaluba
Kes seda üleüldse taodelda saab?
Eestis saab soetada kas Eesti Vabariigi kodanik või välismaalane , kellel on kehtiv Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel. Vanus alates kaheksateistkümnest ja osade relvaliikide puhul alates kahekümne ühe aasta vanuselt.
Füüsilisele isikule on lubatud relva soetada, omada ning vallata kui ta kas tegeleb jahipidamisega, kaitseb end ja enda vara, tegeleb vastava spordiga, tegutseb kutsealal või kollektsioneerib. Juriidilisele isikule on lubatud relva soetada, omada ning vallata kui ta kas kasutab seda sisevalves, vastava spordiala või jahindusega tegelemiseks , õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes, turvateenuste osutamiseks või kollektsioneerimiseks, aga kui ta omab tegevusluba , võib ta relvi müüa, valmistada, hoida, ümber teha või parandada.
Mida tuleb selleks teha?
Relvaloa saamiseks tuleks kõigepealt tutvuda relvaseaduses sätestatud relvasoetamisloaga ja relvaloa andmist välistavate asjaoludega. Järgmiseks tuleb relva taotlemiseks vajalikud dokumendid saada: isikuttõendav dokument, välismaalase puhul elamisluba, perearsti poolt väljastatud tervisetõend, kaks fotot , relva soetamist jahipidamiseks on vaja jahitunnistust või kui relva soovitakse osta spordialaga tegelemiseks siis ka spordiorganisatsiooni liikmelisust tõendav dokument.
Siis kui need eelnevad punktid läbitud, tuleb pöörduda elukohajärgsesse prefektuuri poole. Hiiu, Rapla ja Valga maakondades võtab taotlusi vastu teenindused. Ülejäänud maakondades teenindavad taotlejaid lubadealase töö ametnikud politseijaoskondades, kus taotleja kirjutab avalduse, millel küsitakse relva liiki, otstarbet ning relva hoiukoha kohta.
Soetamis - või relvaluba väljastatakse isikule, kes on sooritanud relva soetamise , registreerimise, hoidmise, kandmise, võõrandamise ja seadusliku kasutamise reguleerivate nõuete tundmise ning laskevigastuste korral kannatanule esmaabi andmise eksam . Eksamitulemus kehtib alates eksami sooritamise päevast ühe aasta.
Relvaeksami võib sooritada emakeeles või muus keeled, oleneb sooritaja valikust. Eksam tõlgitakse eesti keelde ning eksami tõlkimise kulud konpenseerib eksami sooritaja.
Relva olemasolu kontrollitakse relvaomanikuga kokkuleppelisel ajal relvahoiukohas. Relvaomanikud, kes soovivad võõrandada neile kuuluvaid relvi politseiasutuses pädeva ametniku juuresolekul, peavad aga jätkuvalt pöörduma politseijaoskonna lubadeametnike poole või kohaliku konstaabli poole, kelle kodanike vastuvõtu kohad ning ajad leiab internetist.
Kuidas näeb välja eksam?
Enne eksami sooritamist tutvustatakse eksamiskorda- ja tingimusi. Korda rikkunud eksamineeritava eksam loetakse mittesooritatuks sõltumata eksami sooritamise edukusest. Relvaloa eksam koosneb kahest osast: teoreetilisest eksamist ja laskmiskatsest.
Teoreetilise eksami mitte sooritamine ei lase minna laskmiskatesele. Eksam loetakase mõlema eksami postitiivise tulemuse korral sooritatuks.
Teoreetilisel eksamil kontrollitakse eksamineeritava teadmisi nendes valdkondades: relvade ja laskemoona soetamine, sissetoomine, registreerimine ja võõrandamine ; tulirelva ja laskemoona seaduspärane hoidmine, edasitoimetamine, hooldamine, kandmine ja kasutamine; kannatanule laskevigastuste korral esmaabi andmine; Relvaseaduse vastutus ja selle aktide nõuete rikkumise eest; ohutusnõudeid relva käsitlemisel. Eksami sooritamiseks aega 60 minutit ja kirjalikult. Vaja vastata kümnele küsimusele, millel igaühel neli vastuse varianti. Ühel küsimusel võib olla mitu õiget vastust, aga ilma ühegi õige vastusevariandita küsimust ei esitata. Eksam loetakse sooritatuks, kui õiged vastused on vähemalt kaheksal küsimusel kümnest. Eksami tulemusest teatatakse kohe pärast vastuste kontrollimist ja hindamist suuliselt või väljastatakse väljavõte eksamiprotokollist.
Laskimiskatse toimub kahes osas eksamikomisjoni juuresolekul lasketiirus laskekohal. Katse esimeses osas kontrollitakse õpperelvaga või laadimata relvaga eksamineeritava oskusi relva käsitsemises. Kui aga eksamineeritav käsitseb relva valesti, teeb seda ebakindalt või rikub ohutusnõudeid, siis laskmiskatse lõpetatakse ja loetakase mittesooritatuks.
Laskmiskatse teises osas on tulejoonelt laskmine samast või sellele lähedasest relvaliigist, mida eksamineeritav soovib soetada või mille kandmisluba taotleb. Kui aga taotleja teeb ohtlikke vigu ja loob relva oskamatu käsitsemisega tulejoonel ohtliku olukorra, siis loetakase eksam mittesooritatuks. Tulemus tehakse teatavaks kohe pärast selle kontrollimist ja fikseeritakse eksamiprotokollis.
Korduseksamit võib korrata mitte varem kui viie päeva pärast ja laskmiskatse ebaõnnestumisel võib korrata mitte varem kui üks kuu pärast teoreetilise eksami sooritamise päevast. Kui aga ei sooritata seda nimetatud tähtaja jooksul, tuleb sooritada ka teoreetiline eksam.
Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse väljastada mitu relvaluba. Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks. Paralleelrelvaluba antakse ühele või kahele füüsilisele isikule juhul, kui relvaomanik on andnud kirjaliku nõusoleku temale kuuluva relva kasutamiseks konkreetselt näidatud isiku või isikute poolt. Paralleelrelvaloa omanik peab kaasa võtma relvaomaniku kirjaliku nõusoleku paralleelrelvaloa vahetamiseks ning relva jätkuvaks paralleelseks kasutamiseks.
Isik, kellele väljastati relvaluba ajal, mil ta oli tegevteenistuses, peab võtma oma tööandjalt tõendi, et ta on jätkuvalt tegevteenistuses. Kui isik ei ole relvaloa vahetamise ajal enam tegevteenistuses, peab ta võtma tervisetõendi. otsimineku või hävimise korral, samuti relvahoidla asukoha muutumise korral.
Relvad ja maksud ?
Relvad, piiramata tsiviilkäibega, on gaasipihusti, jahi- ja pussnuga ning vastava spordialaga tegelev vähemalt kümne aastane laps võib kanda, vallata ja edasi toimetada kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga relva, allveenuga, vehklemisrelvi näiteks: epee, külmrelvi näiteks: ajalooline mõõk, ambi mille tõmbejõud kuni 75 kilogrammi, sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kilogrammi ja allveerelvi näiteks: allveepüss.
Relvaluba väljastatakse pärast soetatud relva registreerimist politseiasutuses. Selleks peab olema tasutud riigilõiv relvaloa väljastamise eest.
Riigilõivu määrad:

• Relvasoetamisloa taotluse läbivaatamine - 12,78 EUR
  
• Relvasoetamisloa pikendamine - 3,19 EUR
  
• Relvaloa väljastamine - 12,78 EUR
  
• Relvaloa vahetamine - 3,19 EUR
  
• Paralleelrelvaloa väljastamine - 12,78 EUR
  
• Relvakandmisloa väljastamine - 12, 78 EUR
  
• Relvaeksam - 12, 78 EUR
  
• Relva- ja padrunikollektsioneerimisloa taotlemine - 12, 78 EUR
  
• Tegevusloa taotlemine relvade ja laskemoonaga seonduvatel tegevusaladel - 255, 64 EUR
  
• Euroopa tulirelvapass (kehtib ainult koos relvaloaga) - 12, 78 EUR
  

Mina järeldan sellest, et relvaloa taotlemine polegi väga kallis, ega tundu raske. Tuleb natukene treenida, vaeva näha ning ongi tahtmine väljakujunenud.
Kasutatud allikad:
https://www.politsei.ee/et/teenused/relvaluba
https://www.eesti.ee/est/kodakondsus/turvalisus/mida_peaks_teadma_relvadest
https://www.politsei.ee/et/teenused/relvaluba/relvaeksam/