Zeus ja naised (0)

Zeus ja naised
1.Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar METIS . Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma . See sündis järgnevalt: kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Tulejumal toimiski nii ja Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena.  
Athena sünd
2.Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA . Nende ühised lapsed on Hephaistos ja Ares . Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade , sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi , ta kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid. Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega.
3.Tuntud on Zeusi armulugu titaanide tütre LETOga. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuva Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud - tulevase valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahi- ja loodusjumalanna Artemise. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna.
Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike- Aasia ), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad  kargasid tiiki ja ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed otsemaid konnadeks muutis. Seda stseeni saame imetleda Versailles ' pargi peaallee alguses, kus kerkib imekaunis LA FONTAINE DE LATONE - LETO PUSRSKKAEV (autoriteks on skulptoritest vennad perekonnanimega Marsy). Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni kujutanud belglane Rubens.
 
Leto purskkaev . Versailles' pargi peaallee.
4.Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. 
 Leonardo da Vinci. Leda ja luik. (Kaks 16. saj. koopiat kaduma läinud orginaalist.)

Leda tõi ilmale kaks muna, millest koorusid kaks tüdrukut, HELENA, kelle röövimisest saab hiljem Trooja sõja ajend ja Klytaimestra, ning kaks poissi, keda hüüti DIOSKUURIDeks. Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci ( 1452  - 1519). Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal. Nende ees murul mängivad kaks imikueas poisslast, taamal paistab suur muna, kust peaks peagi kooruma Ilus Helena koos õega.
5. Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike-Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose , Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Tema järgi sai nime ka Euroopa manner .
Europe röövimine, Strasbourgis, Euroopa Parlamentihoone ees.
  
6. Kuningas Acrisiusele oli Delfi oraakel ennustanud surma lapselapse käe läbi. Seetõttu lasi ta oma tütre Danae sulgeda maa-alusesse Vaskkambrisse. Zeus armus tüdrukusse ning tungis tema juurde kullavihmana. Nad said ühise lapse PERSEUSe. Isa lasi tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid Seriphose saarel, kus poiss ka täisealiseks sirgus. Ettekuulutus, et Danae poeg tapab Akrisiose, läks siiski täide. Akrisios leidis pelgupaiga Põhja-Kreekas Larissas. Perseus osales seal spordivõistlusel kettaheites, kui tema käsi vääratas ning ta heitis kiviketta publikusse. Akrisios sai silmapilkselt surma.
  Tizian . Danae.  Prado , Madrid.
7. Semele oli eriti kaunis Teeba printsess, kellesse Zeus armus. Ta sünnitas Zeusile DIONYSOSe - tulevase veinijumala. Zeusi naine Hera aga ütles talle armukadedusest, et Zeus ei armasta Semelet tõeliselt ning et selles võib ise veenduda, kui paluda end näidata kogu oma jumalikus suursugususes Zeus Piksepildujana, välgunooled käes. Semele paluski Zeusilt seda. Zeus keeldus, sest surelikule oli tema nägemine sellisel kujul surmav . Semele pidas seda tõendiks, et Hera räägib tõtt ja et Zeus tegelikult ei armasta teda, ning jäi endale kindlaks. Zeus oli vandunud Styxi nimel, et täidab naise soovi, ega saanud enam taganeda : Styxi nimel antud vannet ei tohi ka jumalad murda. Zeus ilmuski välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules. Zeus päästis Semele sündimata lapse: ta kandis Dionysost oma reide õmmelduna tulest välja. Kuna Dionysus sündis jumalast, sai temast surematu. Ta oli ainus jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud.
 
Dionysus
8. Alkmene oli Mükeene kuninga Elektryoni tütar. Ta abiellus oma onupoja Amphitryoniga. Zeus, kes temasse armus võttiski Amphtitryoni kuju ning sigitas temaga kreeklaste kuulsaima kangelase Heraklese . Alkmene mägi vaeva nii suure lapse sünnitamisega ja piinles 7 ööd ja päeva. Hera üritas teda takistada, kuid täna oma teenijale Galanthisele, kes Hera üle kavaldas, sai Herakles sündida.

Heraklese sünd
9.Kallisto oli Artemist saatev nümf, kes tõotas jääda igavesti neitsiks. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis ilma Kallistota jahile läheb, moondas end naiseks , kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett, ja sellisel kujul võrgutas neiu . Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et tema neitsilik sõbratar on rase . Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama .  Zeusil hakkas surmavalt haavatud Kallistost kahju ja muutis oma armastatu tähkujuks. Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker , aga teistes keeltes Suur Emakaru ( Grande Ourse). 
Kasutatud materjal
http://www.tpl.edu.ee/yelekoolilised/zeus-kujutavas-kunstis/zeus-kujutavas-kunstis
www.wikipedia.org
http://wiki.zzz.ee/index.php/Zeus
http://images.google.ee/images?q=zeus&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en-US:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-8&sa=N&hl=et&tab=w i