RAHA AEGVÄÄRTUS (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
MA16 KÕ1
Diana Mesila
RAHA AEGVÄÄRTUS
Raha aegväärtus raamatupidamises
Õppejõud: Kati Nõuakas, MA
Mõdriku
2017
SISUKORD

Sissejuhatus 2
1raha aegväärtus 3
1.1Õiglase väärtuse meetod 4
1.1.1Puhasnüüdisväärtus 5
1.2Soetumusmaksumuse meetod 5
1.3Diskonteerimisel kasutatavad diskontomäärad 6
kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Vastavalt raamatupidamisseadusele on raamatupidamisaruannete eesmärk kajastada õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Õiget ja õiglast väärtust pole võimalik hinnata, kui ei võeta arvesse raha aegväärtust ( Maire Otsus, Juuli Laanemets , 2013), kuid praegu siiski ei ole raha aegväärtuse arvestamist nõuvad tehingud enamikes ettevõttes igapäevased.
Raha aegväärtuse arvestamist käsitletakse kümnes RTJs (RTJ 3,4,5,6,7,8,9,10,11,17) ja peamiselt arvestatakse raha aegväärtuse kontseptsiooni :

• Õiglases väärtuses varade ja kohustuste kajastamise korral
  
• Soetumusmaksumuses kajastatavate varade ja kohustuse korral, kui vara või kohustusega seotud raha liigub tavapärasest pikema aja jooksul
  
• Materiaalsete ja immateriaalsete varade allahindluse korral (Altmäe, 2015).
  

Raamatupidamises kajastatakse minevikus aset leidnud sündmusi nende toimumise hetkel, seega tähendab see, et raamatupidamiskannetes kajastatakse tehingute summad nüüdisväärtuses. Seega raha aegväärtuse arvutamise vajadus tekib olukorras, kus on juba vara soetatud, tekkinud kohustuse või omakapitali instrumendi tulevikus kehtiv väärtus ja see tuleb diskonteerida tehingu toimumise hetke väärtusesse ehk nüüdisväärtusesse (Altmäe, 2015).
Raha aegväärtuse arvestamisel on olemas mitmeid nüüdisväärtuse ja tulevikuväärtuse erijuhte, millest tuntuimad on kolm erijuhtu – annuiteedi nüüdisväärtus (tulevikus laekuvate või tasumisele kuuluvate iga- aastaste võrdsete rahasummade nüüdisväärtus); perpetuiteedinüüdisväärtus ( igavesti laekuvate või tasumisele kuuluvate iga-aastaste võrdsete rahasummade nüüdisväärtus); puhasnüüdisväärtus (Maire Otsus, Juuli Laanemets, 2013).

raha aegväärtus

Raha aegväärtuse reegel ütleb, et 1 euro täna on väärtuslikum kui 1 euro järgmisel aastal, sest täna käesoleva euro saame kohe panna tulu teenima , kuid tulevikus laekuva raha alles tulevikus ( Veiko Hintsov , Anne Mobel, 2013, lk 93).
See on oluline reegel, sest aitab aru saada ja annab võimaluse analüüsida, millised on tulevikus investeeringutega kaasnevad sissetulekud ja väljaminekud, ning aitab need diskonteerida praegusesse hetke, kasutades raha aegväärtuse printsiipi (Veiko Hintsov, Anne Mobel, 2013, lk 95).
Raha aegväärtuse kontseptsiooniga kasutatakse ka mõisteid nüüdis-ja tulevikuväärtus. Nüüdisväärtuseks ( Present Value) nimetatakse tulevikus saadaoleva või maksmisele kuuluva raha praegust väärtust. Nüüdisväärtuse arvutamise protsessi nimetatakse diskonteerimiseks. Kui aga raha saadakse nüüd, siis nimetatakse seda väärtust tulevikuväärtuseks (Future Value) (Altmäe, 2015, lk 12).
Nüüdis-ja tulevikuväärtuse vahet käsitletakse intressina (Interest). Intressi väljendatakse rahalises vääringus, intressimäära (Interest Rate ) aga protsentuaalselt .
(1)
Kus C - tulevikus laekuv või tasumisele kuuluv summa
i - diskontomäär
(2)
Kus i - intressimäär
N - perioodide arv

Õiglase väärtuse meetod

Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohutust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus (RTJ 3, 2011)
Õiglase väärtuse plussiks on, et see meetod kajastab ajakohast informatsiooni, mis on turuga kooskõlas. Õiglase väärtuse meetodi miinuseks loetakse, et õiglase väärtuse mudelid võivad olla ebareaalsed ja on avatud juhtkonna manipulatsioonidele, sõltudes nende subjektiivsest hinnangust. Samuti võivad hinnad olla moonutatud investorite irratsionaalsest või likviidsusest tingitud ebatõhusa turu tõttu (Altmäe, 2015, lk 23).
Diskonteeritud rahavoogude leidmiseks on vaja leida vara poolt toodetud rahavoogude põhjal kasutusaja jooksul saadav puhastulu ja vara müümisest saadava tasu nüüdisväärtus
(3)
kus CF - puhas tegevustulu aastas
CF müük - rahavoog kinnisvara müügist
i - diskontomäär

Puhasnüüdisväärtus

Puhasnüüdisväärtus (NPV) on erinevatel perioodidel laekuvate ja tasumisele kuuluvate rahasummade nüüdisväärtuste summa (Maire Otsus, Juuli Laanemets, 2013).
Üldiselt peetakse puhasnüüdisväärtuse kasutamise puhul plussiks seda, et võtab arvesse raha aegväärtust ja miinuseks seda, et on keerulisem arvutada, kui mitmed teised meetodid (Veiko Hintsov, Anne Mobel, 2013, lk 115)
Näide 1. Puhasnüüdisväärtuse arvutamine
Ettevõtte plaanib osta masina, mis aitab toota 1000 euro suuruseid rahavooge 4 aastat, misjärel masin muutub kasutuskõlbmatuks.
Diskontomäär= tulunorm= WACC (kaalutud keskmine kapitali hind)=r=10%
Kui palju võiks ettevõtte masina eest maksta?
Ettevõtte peaks masina ostma vaid siis, kui see on odavam kui 3169,06 €, sest sellisel juhul on puhasnüüdisväärtus positiivne.

Soetumusmaksumuse meetod

Teine oluline põhimõte varade kohustuse kajastamisel on soetumusmaksumuse meetod (Cost Accounting ). Peamiselt tekib raha ajaväärtuse kontseptsiooni rakendamise vajadus raamatupidamisarvestuses siis, kui vara soetatakse või võõrandatakse tavapärasest pikema maksetähtajaga ehk kui tegemist on pikaajaliste nõuete või kohustustega. Seda reguleerib RTJ3 Finantsinstrumendid (Altmäe, 2015, lk 28).
Diskonteerimist vajavad nõuded võivad tuleneda intressita laenu andmisest, intressita järelmaksuga vara (teeenuse, kauba vm ) müügist. Sama põhimõte kehtib intressita laenu saamisel või intressita järelmaksuga vara soetamisel. Samuti tuleb diskonteeritult kajastada osakapitali sissemakseta loodud osaühingu korral, kui nõue osaniku vastu on tähtaegne. Samuti tuleb diskonteerida näiteks põhivara allahindluse korral juhul kui põhivara objekti kaetav väärtus langeb alla tema bilansilise väärtuse (Altmäe, 2015, lk 28-31).
Eeltoodu on praktikas harvaesinev.

Diskonteerimisel kasutatavad diskontomäärad

On olemas erinevad diskonteerimise meetodid – üksiksumma diskonteerimine , sisemise intressimäära meetod ja diskonteeritud rahavoogude meetod. See, millist intressimäära kasutada konkreetse tehingu kirjendamisel, on osaliselt määratud RTJdes. Sisemise intressimäära meetodit ja sisemist intressimäära kasutatakse korrigeeritud soetumusmaksumuse korral (Altmäe, 2015, lk 33-35).
Näide 2. Sisemise intressimäära leidmine
Sisemise intressimäära leidmine, juhul kui kauba (55 000 €) eest tasumine toimub järelmaksu perioodi lõpus:
55 000 €/ (1+i)2 = 50 000
Antud näite korral oleks intressi i=0,0488 ehk 4,88% √ (55 000/50 000)-1=0,0488)
Diskontomäär on protsendimäär raha nüüdisväärtuse arvutamiseks. Õige diskontomäära valimine on oluline, sest isegi 1% diskontomääraga eksimine mõjutab tulemust ning mida pikaajalisem tehing, seda suurem on diskonteerimise mõju (Altmäe, 2015, lk 36)

kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et korrektne majandustehingute kajastamine, sealhulgas raha aegväärtuse arvestamine tehingute kirjendamisel tagab kvaliteetse aruandluse ja on aluseks investeerimisotsuste tegemisel. Sellest on järjest rohkem aru saadud ning järjest enam on kasvanud raha aegväärtuse kontseptsiooni tähtsus ka igapäevases raamatupidamises, kuna ettevõttetel on seda infot vaja oma tegevuste planeerimiseks.

Kasutatud kirjandus

Altmäe, A. (2015). Diskonteerimine Eesti heas raamatupidamistvas ja praktikas. Kasutamise kuupäev 17.06.2017. Allikas: Eesti Maaülikooli raamatukogu DSpace : https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/2023/Astrid_Altm%C3%A4e_MA2015.pdf?sequence=1
Maire Otsus, Juuli Laanemets. (2013). Raha aegväärtuse mõiste kasutamine raamatupidamises. Kasutamise kuupäev:17.05.2017. Allikas: Raamatupidaja : http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2013/05/08/raha-aegvaartuse-kontseptsiooni-kasutamine-raamatupidamises
Raamatupidamise Toimkonna juhend 5. Finantsinstrumendid (2011). Raamatupidamise Toimkond . Kasutamise kuupäev:17.05.2017, allikas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ%203.pdf
Veiko Hintsov, Anne Mobel. (2013). Riigiametnikest nõukogu liikmete finantsalaste teadmiste arendamine. kasutamise kuuoöev: 17.05.2017 Allikas: Avalik teenistus : http://www.avalikteenistus.ee/public/Jurgen/Koolitusprogrammid/Korgtaseme_koolitus_17.04.2013_ja_17.05.2013.ppt .
8