Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarkvaratehnika (0)

1 Hindamata
Punktid
  • Arvutiteenindus
    Tarkvaratehnika
  • Referaat


    2009
    TARKVARATEHNIKA....................................................................................................................2
    SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................2
    EESMÄRGID ..........................................................................................................................................................2
    TARKVARATEHNIKA .................................................................................................................................................2
    SÜSTEEMITEHNIKA..................................................................................................................................................2
    TARKVARATEHNIKA MEETODID....................................................................................................................................3
    HEA TARKVARA ......................................................................................................................................................3
    SÜSTEEMITEHNIKA..................................................................................................................................................5
    SÜSTEEM .............................................................................................................................................................5
    SÜSTEEMI ÜLDISED OMADUSED ..................................................................................................................................5
    SÜSTEEMID JA KESKKOND..........................................................................................................................................6
    SÜSTEEMI ARHITEKTUURI MODELLEERIMINE ...................................................................................................................6
    SÜSTEEMI KOMPONENDID:.........................................................................................................................................6
    SÜSTEEMI LOOMISE PROTSESS ...................................................................................................................................7
    SÜSTEEMI LOOMISE KIRJELDUS...................................................................................................................................7
    SÜSTEEMI NÕUDMISTE DEFINEERIMINE ........................................................................................................................8
    SÜSTEEMI EESMÄRGID .............................................................................................................................................8
    Tarkvaratehnika
    Sissejuhatus
    Eesmärgid
    Tutvustada tarkvaratehnika olemust ja selgitada selle olulisust.
    Anda vastused peamistele tarkvaratehnikat puudutavatele küsimustele.
    Tutvustada peamisi tarkvaratehnikaga seotud eetilisi probleeme.
    Tarkvaratehnika
    Kõik arenenud rahvaste majandused sõltuvad tarkvarast või on sellega väga tihedalt seotud.
    Järjest rohkem erinevaid süsteeme juhib mingisugune tarkvara .
    Tarkvaratehnika kätkeb endas teooriaid, meetodeid ja vahendeid kõrgtasemel tarkvara
    tootmiseks.
    Kulutused tarkvara tootmisele moodustavad üsna suure osa arenenud riikide SKT-st.
    Tarkvara kulud on enamasti suuremad kui soetatud riistvara maksumus.
    Tarkvara käigushoidmine on palju kulukam kui selle esialgne loomine. Pika elueaga süsteemides
    võivad käigushoidmise kulud olla mitmeid kordi suuremad kui tarkvara tootmise kulud.
    Tarkvaratehnika eesmärk on tarkvara tootmise kulude minimiseerimine.
    Tarkvara on arvutiprogramm koos sinna juurde kuuluva dokumentatsiooniga.
    Tarkvaratooteid võib luua vaid konkreetse vajaduse (kliendi) tarbeks, samuti võib neid toota ka
    laiemale turule.
    Tarkvaratehnika on üks tootmisharu , mis tegeleb kõiki tarkvara loomist puudutavate
    küsimustega. Tarkvarainsenerid peaksid tarkvara loomisele lähenema süstemaatiliselt, kasutades
    selleks konkreetsest ülesandest sõltuvaid meetodeid, vahendeid ja ressursse.
    Kui tavaline arvutiteadus tegeleb tarkvara loomise uurimisega vaid teoreetilisel tasemel, siis
    tarkvaratehnika vaatab asja praktilisest küljest, keskendudes sellele, kuidas vajalikku tarkvara
    toota ja turustada. Tavalise arvutiteaduse teooriad on tihti ebapiisavad selleks, et pakkuda
    täielikku teoreetilist baasi tarkvara loomisprotsessi kirjeldamiseks.
    Süsteemitehnika on valdkond , mis tegeleb arvutisüsteemide arendusega. See sisaldab endas
    nii riist - kui tarkvara puudutavaid küsimusi ja protsessijuhtimist. Tarkvaratehnika on osa
    süsteemitehnikast. Süsteemiinsenerid peavad tegelema süsteemi spetsifitseerimise, arhitektuuri
    loomise, integratsiooni ja arendusega.
    Tarkvara loomise protsessi kirjeldus:
    Spetsifikatsioon – mida süsteem tegema peaks ja millises mahus see välja arendada
    tuleks.
     Arendus – reaalne tarkvara loomise protsess.
     Verifitseerimine – kontroll, et tarkvara oleks selline, nagu klient soovis; et ta täidaks neid
    ülesandeid, mida vaja.
    Evolutsioon – tarkvara kohandamine muutuva keskkonnaga.
    Tarkvara loomise protsessi kirjeldamiseks kasutatakse vastavaid mudeleid . Mudelite valik sõltub
    vaatepunktist, mida kirjeldada tahetakse:
     Töövoomudel – tegevuste jada.
     Andmevoomudel – andmete liikumise kirjeldus.
    Rollimudel – kes mida teeb.
    2
    Lisaks eksisteerivad veel üldised protsessimudelid :
     Kaskaadmudel
    Evolutsiooniline arendus
    Formaalne muutumine
     Korduvkasutatavate komponentide integratsioon
    60% tarkvara loomise kuludest moodustab tarkvaraarendus ise, 40% kulub testimisele.
    Erilahenduste puhul on hilisemate täienduste peale minevad summad märgatavalt suuremad kui
    tarkvara esialgse loomise kulud.
    Kulud sõltuvad loodava süsteemi iseärasustest, samuti sellest, milliseid nõudeid süsteemile
    esitatakse (usaldusväärsus, häirekindlus, jõudlus).
    Tarkvaratehnika meetodid kujutavad endast süstemaatilist lähenemist tarkvara
    loomisprotsessile ja sisaldavad endas
     mudeleid ja nende kirjeldusi (milliseid graafilisi esitusi täpselt vaja läheb)
     reegleid ja märgendeid (ette antud kitsenduste loetelu)
     disainisoovitusi
     protsessikirjeldusi (milliseid tegevusi tuleb järgida)
    Tarkvara loomisel võib kasutada CASE-vahendite abi, mis võimaldavad tarkvara loomise protsessi
    mõneti automatiseerida:
    Upper -CASE – kasutatakse tarkvara loomisprotsessi esimeste etappide juures
    kasutajanõudmiste kirjapanemise ja disainimise hõlbustamiseks.
    Lower -CASE – tööriistad, mis võimaldavad hilisemates etappides aidata programmide
    kirjutamist, testimist ja vigadeotsimist.
    Hea tarkvara
    Tarkvara peab sisaldama endas kasutaja poolt soovitud funktsionaalsust, olles samas piisava
    jõudlusega (seejuures mitte raiskama riistvararessursse) ning kergelt hallatav (tarkvara peab
    saama kohaldada muutuva keskkonna nõudmistega), usaldusväärne ja hõlpsasti kasutatav.
    Tarkvara loomisel tuleb kokku puutuda:
     Arhailiste süsteemidega – neid tuleb uuendada ja kohandada .
     Heterogeensete süsteemidega – hajusad süsteemid, mis koosnevad nii riist- kui
    tarkvarast.
     Survega toota tarkvara kiiremini.
    Tarkvaradisain ei ole ainult tarkvara loomise printsiibid, see sisaldab endas märksa suuremat
    vastutust. Tarkvarainsenerid peavad käituma ausalt ja eetiliselt korrektselt, et olla
    professionaalsed. Eetiline käitumine ei ole ainult seadustest kinnipidamine .
    Professionaalsus tarkvarainseneride hulgas tähendab:
     Konfidentsiaalsust – insenerid peavad olema konfidentsiaalsed oma tööandjate ja klientide
    suhtes isegi siis, kui vastavad lepingud seda otseselt ei sätesta.
     Kompetentsust – insenerid peavad objektiivselt hindama oma võimed ja mitte võtma
    vastu tööd, mida nad ei ole suutelised lõpetama.
    3
     Intellektuaalse omandi küsimuste tundmist – insenerid peavad teadma kohalikke
    intellektuaalset omandit puudutavaid seadusi ( autorikaitse , patendid jne.) ning
    kindlustama tööandja ja kliendi sääraste huvide kaitse.
     Hoidumist arvuti väärkasutusest – insenerid ei tohi kasutada oma tehnilisi oskusi teiste
    inimeste arvutitesse sissetungimiseks, nende ressursside raiskamiseks või viiruste
    levitamiseks, samuti oma tööandja poolt eraldatud arvuti väärkasutuseks (mängude
    mängimine jne.)
    4
    Süsteemitehnika
    Süsteemide disain , loomine ja rakendamine, mis sisaldab endas nii riistvara, tarkvara kui ka
    inimesi.
    Süsteem koosneb mitmetest teineteisega seotud komponentidest, mis koos töötades täidavad
    mingit kindlat ühist eesmärki. Süsteem võib sisaldada tarkvara, mehhaanilisi ja elektroonilisi
    komponente ning olla juhitud ja kontrollitud inimeste poolt. Üks süsteemi komponent sõltub
    üldjuhul teistes samas süsteemis olevatest komponentidest. Nende komponentide omadused ja
    käitumine on süsteemis lahutamatult kokku sulanud.
    Süsteemitehnika eeldab orienteerumist mitmetes erinevates teadusharudes.
    Realiseeritud süsteemid peavad muutuvas keskkonnas vastu pidama mitmeid aastaid.
    Tarkvara osatähtsus süsteemides suureneb pidevalt. Tarkvara abil juhitavad üldotstarbelised
    elektroonikakomponendid asendavad erilahendustena valmistatud komponente. Süsteemitehnika
    probleemid on sarnased tarkvaratehnika omadele. Samas on tarkvara olnud (kahjuks)
    süsteemiinseneride silmis suureks probleemiks süsteemide realiseerimisel. Paljud projektid on
    tarkvara loomisprotsessi aegluse tõttu venima jäänud.
    Süsteemi üldised omadused iseloomustavad süsteemi kui tervikut ja neid ei saa vaadelda
    kui üksikute komponentide omaduste superpositsiooni. Sellised omadused on seotud üksikute
    komponentide omavaheliste suhetega . Seetõttu on neid võimalik vaadelda ja mõõta alles siis, kui
    kõik komponendid on süsteemi lisatud.
    Selliste omaduste hulka kuuluvad:
     Süsteemi kogukaal – seda omadust on võimalik arvutada kõiki üksikkomponentide
    superpositsioonina.
     Süsteemi usaldatavus – sõltub nii iga komponendi usaldatavuse faktorist kui ka
    komponentide omavaheliste suhete iseloomust.
     Süsteemi kasutatavus – ei sõltu ainult kasutatavast riist- ja tarkvarast, vaid ka seda
    kasutavast operaatorist ja keskkonnast, kus süsteem asub.
    Üldised omadused jagunevad:
     Funktsionaalseteks – ilmnevad, kui kõik komponendid süsteemis töötavad selleks, et täita
    mingisugust ühist eesmärki (jalgratas on kasutatav liiklusvahendina, kui kõik ta on
    komponentidest kokku pandud)
     Mittefunktsionaalseteks – kirjeldavad süsteemi käitumist antud keskkonnas.
    Arvutisüsteemides üldiselt kriitilised , kuna mõne omaduse puudumisel või piisavalt
    madalal tasemel püsimise korral võib süsteem osutuda kõlbmatuks. (nt. turvalisus,
    töökindlus, usaldatavus, jõudlus jne.)
    Kuna kõik komponendid on süsteemis omavahel seotud, võib ühes komponendis tekkinud viga
    levida üle kogu süsteemi. Tihti on selliste vigade põhjuseks komponentide omavahelised seosed,
    mida ei olnud võimalik ette näha. On ülimalt tõenäoline, et selline asi võib juhtuda, sest kõiki
    seoseid ei ole võimalik ette näha ja välja arvutada. Seega võivad ka tarkvara usaldatavuse
    mõõdud anda olukorrast väära ettekujutuse.
    Usaldatavuse hindamise kriteeriumid:
     Riistvara usaldusväärsus – milline on tõenäosus riistvararikkeks ja kui kaua võtab aega
    selle parandamine.
     Tarkvara usaldusväärsus – kui tõenäoline on valede tulemuste saamine.
     Operaatori usaldatavus – kui suure tõenäosusega eksib süsteemi juhtiv (inim) operaator .
    Riistvara võib genereerida signaale, mis on väljas vahemikust, mida ootab tarkvara.
    Tarkvara vead võivad põhjustada alarmsignaalide vallandumist, mis viib operaatori stressi ja
    mille tulemusena võib viimane teha valesid otsuseid.
    5
  • Tarkvaratehnika #1 Tarkvaratehnika #2 Tarkvaratehnika #3 Tarkvaratehnika #4 Tarkvaratehnika #5 Tarkvaratehnika #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KANAPEA1 Õppematerjali autor
    Referaat tarkvaratehnika kohta.
    Tutvustada tarkvaratehnika olemust ja selgitada selle olulisust.
    Anda vastused peamistele tarkvaratehnikat puudutavatele küsimustele.
    Tutvustada peamisi tarkvaratehnikaga seotud eetilisi probleeme.

    Sarnased õppematerjalid

    Tarkvaratehnika ja VBA
    6
    doc

    Tarkvaratehnika ja VBA

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTITEENINDUS Kertu Sõber Tarkvaratehnika ja VBA Juhendaja: Sander Mets Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Tarkvaratehnika.......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.............................................................................................................................3

    Arvutiteenindus
    Sissejuhatus Reaalajatarkvaratehnikasse
    9
    doc

    Sissejuhatus Reaalajatarkvaratehnikass e

    1. Mille poolest erinevad süsteemitehnika ja tarkvaratehnika? Sarnasused? Tarkvaratehnika on süsteemitehnika konkretiseering tarkvaratoodete tegemise valdkonda. Tarkvaratehnika on tugevalt seotud arvutiteadusega., erinev on suhtumine reaalsesse maailma. Tarkvaratehnika tunneb rohkem huvi tarkvara loomise protsessi administratiivsele ja tehnilise korraldamisele ning juhtimisele. Tarkvaratehnika peab ideaalis oluliseks, et töötluseks kasutatav lähteinfo vastaks võimalikult täpselt tegelikkusele. Tarkvaratehnika toode valideeritakse näidates tema vastavust reaalse maailma vajadustele. Tarkvaraprojekti lähteülesanne tuleneb vahetult süsteemile esitavatest nõuetest, lahendus sõltub oluliselt kogu süsteemile ja süsteemi arendamisele seatud kitsendustest ning konkreetsetest nõuetest. Süsteemitehnika on tehnokäsitluse rakendamine süsteemide projekteerimiseks ja loomiseks

    Sissejuhatus reaalajatarkvaratehnikasse
    Tarkvaratehnika konspekt eksamiks
    62
    pdf

    Tarkvaratehnika konspekt eksamiks

    Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika kordamisküsimused
    210
    pdf

    Tarkvaratehnika kordamisküsimused

    TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED     1. Mis on tarkvaratehnika?  Software engineering    ! ​“Engineers Australia” definitsioon: ​ Tarkvaratehnika ​on tiimide poolt rakendatav distsipliin  tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab  kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel.    IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava  lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see  tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale.     Tarkvaraarendus ​ on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu,  standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus.    Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti,  ajakavasid,

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika 2016 2017 eksami materjal
    138
    docx

    Tarkvaratehnika 2016/2017 eksami materjal

    Tarkvaratehnika: Loeng 1:  Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised:  Suuremad süsteemid  Keerulisemad süsteemid  Kiiremini  Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017
    24
    docx

    Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017

    KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvaliteetse tarkvara atribuudid. eksam 2. Mis on tarkvaratehnika? 3. Üldistatud protsessid tarkvaraarenduses. 4. Tarkvaraprotsesside 2 suuremat liiki. 5. Manifesto for Agile Software Development. 6. Kuidas liigitada nõudeid? eksam 7. Nõude 3 põhiomadust. 8. Nõuete valideerimise tehnikad. 9. Komponentidel põhinev arhitektuur 10.Kihiline arhitektuur eksam 11.Objektorienteeritud arhitektuur 12.Teenusorienteeritud arhitektuur 13.Lihtsa koodi disaini 4 elementi 14.Miks peab nõudeid haldama? 15

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika
    72
    docx

    Tarkvaratehnika

    Tarkvaratehnika 1. Loeng Kvaliteetse tarkvara atribuudid: 1. Teostab ettenähtud funktsionaalsust 2. Hooldatav ­ Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele. 3. Usaldusväärne ­ Töökindlus ja turvalisus. 4. Vastuvõetav ­ Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. Mis on tarkvaratehnika? Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähenemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse,

    Tarkvaratehnika
    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    21
    docx

    Tarkvara kvaliteet ja standardid

    1. Tarkvaratoode ­ mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine

    Tarkvara kvaliteet ja standardid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun