Nimetu (0)

Elva Gümnaasium
ENESEANALÜÜS
Autor: Mikk Pavlov
Juhendaja : Kai Karu
2012
SISSEJUHATUS
Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus . Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi, Rukki 5-10.
Minu nimeks sai Mikk, kuna minu vanemad on Monika ja Meelis, mis mõlemad algavad M-tähega seega tahtsis ema, et minu nimeks oleks algselt saanud Max või Maks, kuid mõlemad tundusid liiga imelikud. Siis oli vanaema välja pakkunud Mikko, kuid see ei meeldinud see emale ja sellest kujunes välja Mikk.
Mu vanemad olid selleks ajaks juba abielus ja ma sain Meie pera ühise perekonna nime Pavlov. Paljud peavad seda nime venepäraseks, kuid see pole nii. Kuna tegelt on see nimi pärit kusagilt kaugest lõunast.
ISIKSUS
Ma olen selline rahulik tüüp, kes ei ärritu kergelt ega püüagi olla „karm vend“ mida paljud on. Ma ei ole eriti jutukas, vähemalt võõras seltskonnas, kuid ma üritan kuulata väga hoolikalt, et kui keegi küsib midagi siis oskan oma aravamust avaldada. Kuid omade seas olen täitsa „normaale“ samas üritan olla viisakas, kuigi see on mul nagu sisse kodeeritud, et peab olema viisakas.
Ma olen elanud siiamaani oma elu suhteliselt rahulikult ilma suuremate kolimisteta. Olen ainult ühekorra elus kolinud, see oli siis kui kolisime Elvast korterist Elva küljealla Vissi külla, kui ma käisin 2. klassis. Siin on päris hea, rahulik võrreldes vanasat elukohast. Enamasti olen ikka lapsena elanud Elvas, kus elavad ka minu vanavanemad, kelle juures ma veetsin oma „lapsepõlve“.
Ma pole peres ainuke laps. Mul on ka veel õde, kes on minust 3,5 aastat noorem. Tavaaliselt me saame hästi läbi, kuid vahel ta „keerab ära“ ja hakkab oma jonni ajama . Ta on meie pere „pesamuna“ ja vanematel ei jää muud üle kui talle lubada seda mida tema tahab, kuigi see ei meeldi mulle kohe üldse. Väiksena mul ei olnud palju sõpru, kuid ma arvan et see tuli sellest , et ma olin kinnine ja hoidsin rohkem omaette .
Samas need sõbrad kes mul olid on mul siiani alles ja ma pean seda heaks, sest kui ma poleks neile olnud lojaalne siis poleks neid enam minu elus.
Ma olen suhteliselt kinnine inimene. Ma ei räägi oma tunnetest tavaliselt kellegile. Ma olen kinnine kuna ma ole harjunud enda tunnetest kellegiga raääkima, ma ei tea mis tunne see on kui oled midagi südamelt ära rääkinud, kuna ma pole seda varem teinud. Ja ma ei usaldaks kedagi selle koha pealt.
Mul on tavaliselt õpimisega probleeme, eriti õppima asumisega. See
viga on mul mul olnud koguaeg mul puudub stiimul õppimiseks ja ma ei oska seda kuidagi parandada ehk omale stiimulit leida.
Mul pole uute sõprade leidmisega probleeme tekkinud, kuna ma olen teiste silmis „normaalne“ ja seega julgevad uued inimesed minuga suhtlema hakata. Kui ma ise tean inimesest nii palju, et temaga ei tasu suhelda siism ma proovin teda võimalikult palju vältida. Mul on selline eriline nagu „kuues meel“ välimuse järgi inimesi sorteerida, et kas tasub suhelda või ei tasu.
Mul on mõned hobid millega tegelen vabalajal. Suurimaks hobiks pean endal kalastamist, selle pisiku sain endale isalt ja vanaisalt. Kui ka isa sõpradelt, kes pidevalt mulle kalastus pisikut sisse süstivad. Olen kalastanud juba umbes 5 aastat, mille jooksul olen käinud ka Soomes kalastamas ja sellega väga rahule jäänud. Talvit käin ma aga Peipsil ja ka väiksematel sisejärvedel , aga sealne saak üllatab iga kord. Muidugi on seal alati hea värske õhk ja hea seltskond , kellega saab lahedalt jutsustada.
Aga mul on ka muid hobisi millega tegelen kodus koos isaga või vanaisaga temapool. Mulle meeldib „nokitseda“ erineva tehnika kallal. Näiteks on meil praegu projekt „Põka“ ehk taastasime isaga Vanavanemate poolt soetatud vana T-25 traktorit, mis oli algselt täielik „ ront “, kuid nüüd on täielikult tänavakõlbulik ja varsti läheb masin ära tööle kuhu ta mõeldud sai.
Mul oli plaan minna õppima põllumajandust, siis tuli mõte, et õpiks hoopis piloodiks. Toogi mõte vajus unustusse ja tuli parem, et läheks Merekooli (mis mulle meeldib tegelt siiani)aga arvatavasti jääb ka to ära ja nüüd on plaan minna Luua Metsakooli, seal saab õpida erinevaid erialasi eriti meeldib mulle Harvesteri- või Metsavälja veo-juhiks. Seda mõtet pole ma veel vanematega arutanud, kuigi mu isa on vana metsamees ja sellel alal oleks mul väga palju tuttavaid ja töökoht oleks kindel ja palk oleks hea.
Kindlasti peab töö ka endale meeldima, minuga on see lihtsam, kuna mulle meeldib tegeleda põllunduse ja metsandusega. Mulle meeldiks elada oma ette kusagil metsa sees ja teistest eemal. Mitte nagu mingis korteris,et ei saa isegi sõpradega istuda ja muusikat kuulati nii, et naabrid kaebame ei tuleks. Ja üldse ei ole korteri elanikel ema saad kus nad saaksid vabalt aega veeta, grillida ja päevitada. Ja enamasti on su naabriteks pensionärid, kellel on iga päev sinu tegemiste kohta midagi öelda. Aga kui sa elaksid kusagil maal, siis ei tule sulle keegi midagi ütlema, et muusika on liiga kõvasti või, et koer haugub ja nemad ei saa rahulikult magada.
ARENG & KOGNITIIVSED PROTSESSID
Ma olen olnud terve elu suuremat kasvu, kuid mul pole sellepärast kunagi midagi tegemata jäänud. Ja nagu paljudel juhtudel kiusatakse selliseid nagu mina, kuid samuti pole mul sellel alal ka probleeme olnud.
Mulle meeldib toimetada iseseivsalt või juhtida mõnda rühma. Mulle ei meeldi kui mind käsutatakase. Ma olen suhteliselt iseseisev, kuna mulle meeldub katsetada uusi asju üksinda nt. autot remontida. Ma ei salli selliseid inimesi, kes vahivad käed taskus, kuidas mina töötan.
Ma ei taha olla kunagi teistest kehvem. Minu vanaisa on Päästeametnik ja kunagi võttis ta mind kaasa võistlustele, kus pidi ronima mööda redelti kolmandale korrusele ja ma võitsin selle oma vanuse klassis, kuna ma teatsin, et ma pean võitma, sest see ala meeldib mulle.
Samas mulle ei meeldi, kui mind süüdistatakse asjades mida ma pole sooritanud.
Mul on selline seitsmes meel, et ma tunnetan ära kui midagi hakkab valesti minema. Nt. Olen sõpradega peole ja siis on vaja minna kuhugi rändam, kuid millegi pärast on sõpradel siis kehvasti lõppenud.
Mul pole kõige parem mälu, vähemalt ise arvan seda. Kuid me olem koolis selle kohta teinud testi, kus me katsetasime numbrimälu ja ka sõnamälu. Testis selgus, et mul on numbrimälu parem, kuna seal sain ma 8 punkti ja sõnade eest sain ma 7 punkti. Kuid nt. Mul pole ühtegi telefoni numbrit peas va. enda oma.
Mind peetakse heaks tehnika tundiaks. Mina ise seda küll väga uskuda ei taha, kuid ma mõtlen alati loogiliselt, kui keegi midagi küsib ja annan oma arvamuse asjale. Tavaliselt on need arvamused ka täppi läinud
ESMAMULJE
Esmamulje on mul kinglasti enda vajaduste järgi paikka pandud, see toimub automaatselt. Pidime tunnis kirjutama ühe näite. nt. Ema sõbranna tuli oma pojaga külla, alguses arvasin, et ta on täiesti normaalne aga ajapikku sain aru, et ta on enamus jutte kokku valetanud. See selgus tänu ühele ühisele tutavale, kes kahlustas sama. Sellest ajast peale me oleme teda vältima hakanud. Sellest saab järeldada seda, et mul oli esmamulje petlik