Inimene ja õigus (0)

• Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on levinud angloameerika õigussüteem
  
• Tähtsaim pole seadus, vaid kuhtupretsedendid – analoogilistes kohtuasjades varem langetatud otsused
  
• Lisaks eksisteerivad veel Hiina, India ja islamimaade (Koraanile toetus Šariaat) süsteemid
  

Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad

• 
  
• 
  
• Abielluda ei või lähedased sugulased, lapsendaja ja lapsendanu
  
• Võib valida ühiseks perekonnanimeks ükskõik kumma nime, säilitada senise või lisada abikaasa oma
  

7.2. Abielu lõppemine

• Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni
  
• Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja
  
• Lahutatakse 1-3 kuu jooksul
  
• Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise , elatise üle pöördutakse kohtu poole
  
• Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime
  
• Kohus võib abielu kehtetuks tunnistada, kui see osutus fiktiivseks või kasutati pettust
  

7.3. Abikaasade varalsied õigused ja kohustused

• Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühsivara
  
• Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel
  
• Ühisvara võib jagadaa abielu kestel, lahutamisel või pärast lahutust
  
• Kui abikaasale kuulus juba enne abiellumist mingi vara või kui abielu kestel seda kummalegi kingiti, pärandati, on see abikaasade lahusvara
  
• Lahusvaraks on ka abielu kestel soetatud isiklikud tarbeesemed
  
• Varaliste õiguste aluseks võib olla ka abieluvaraleping (kuid ühisvaraks ei saa ikkagi lugeda vara, mis abikaasa on kinke või pärimise teel omandatud tingimusega , et see on lahusvara)
  
• Seadusega on määratletud ülalpidamiskohustused
  
• Elatis määratakse igakuise rahana in ½ kuupalga alammäärast va erijuhud
  
• Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat
  

7.4. Laps ja perekond

• Sündinud laps tuleb 1 kuu jooksul perekonnaseisuasutuses registreerida
  
• Vanemad panevad lapsele kokkuleppel kuni 3 eesnime , mis ei tohi olla vastuolus heade tavadega, ei vasta soole, on üldtuntud nimi
  
• Perekonnanimi vanemate ühine või erineva nime korral vanemate kokkuleppel (ei või olla vanema abiellumisel saadud kahest nimest koosnev perekonnanimi)
  
• Laps põlvneb emast, kes ta sünnitas ja isast, kes on lapse emaga abielus
  
• Kui isa pole abielus, kantakse sünniakti mees, kes lapse emaga esitab kirjaliku avalduse
  
• Ema nõudel kantakse isa perekonnanime kohale ema perekonnanimi, isa eesnimena nimi ema ütluse kohaselt
  
• Lapsel, kes on vanemates lahutatud, on õigus säilitada kontakt mõlemaga (va juhul, kui see last kahjustab)
  
• Lapsendaja peab oelma vähemalt 25-aastane teovõimeline isik (erandina kohtu loal)
  
• Laspendamisest teadja peab hoidma saladust
  
• Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul
  
• Isik, kes ei ela Eestis, võib Eestis elava eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul
  
• Lapesendamsiel võib kohus lapsendaja avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja perekonnanime
  

8. PÄRIMINE JA PÄRANDAMINE

8.1. Mida tähendab pärimine ja pärandamine

• Eestis kehtib (2010. a.) pärimisseadus
  
• Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule
  
• Pärandaja on füüsiline isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb (juriidiline isik ei sure , vaid lakvideeritakse)
  
• Pärand on pärandaja vara
  
• Pärand avaneb isiku surma korral
  
• Pärija võib olla füüsiline või juriidiline isik
  
• Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut
  

8.2. Pärimine seaduse järgi

• Seadus seab sugulased 3 järjekorda:
  

• Abielus pärandaja puhul tuleb kindlaks teha abikaasade varalised suhted
  
• Kui puudub abieluvaraleping, läheb pärandamisele pärandaja lahusvara (st mis pole abikaasade ühisomandis) ja tema osa ühisvarast (tavaliselt pool)
  
• Vabaabielus olnud isikud pärida ei saa
  
• Pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus
  

8.3. Pärimine pärandaja viimse tahte kohaselt

• Viimne tahe sõnastatakse testamendis või pärimislepingus
  
• Testeerimisvabadus – pärandaja õigus määrata kellele, kis tingimusel ja ulatuses läheb tema vara pärast surma
  
• Sundosa – pärandaja ei saa pärandita jätta oma töövõimetuid lapsi, vanemaid, abikaasat
  
• Sundosa on ½ sellest, muida oleks sedusjörgselt pärinud
  
• Ainupärija – isik, kes pärib kogu vara
  
• Kui pärijaid on mitu, on tegemist kaaspärijatega
  
• Pärandaja võib määrata asepärija, kes saab pärijaks juhul, kui pärijaks nimetatu ei võta või ei saa võtta pärandit vastu
  
• Surnu võlad jäävad pärandi vastu võtnud pärija kanda
  
• Pärandist loobumiseks on 3 kuud (esitatakse avaldus)
  
• Eestis peab Harju Maakohus pärimisregistrit, kus on andmed testamentide ja lepingute kohta
  

9. ASJAÕIGUS

9.1. Asja mõiste ja liigitamine, asja osad

• Asjaõigused on inimeste õigused asjadele
  
• Asi on seaduse järgi kehaline ese st käega katsutav (samas ei loeta näiteks asjaks voolavat vett, küll aga pudelis vett)
  
• Asjad jagunevad:
  

• Päraldised – iseseisvad vallasasjad, kuid neil puudub mõte mne teise asjata, mida loeatkse peaasjaks
  

• Asja kasutamisest saadav kasu on vili:
  

• Asjade olulised osad – osad, mida ei saa asjast eraldada ilma asja kahjustamata N: maatüki olulised osad on sellel asuvad hooned
  
• Asja reaalosa on tegelikkuses piiritletud N: kortermajas asuv korter
  
• Mõtteline osa on murdosa (N: ½ asjast) N: ostes kahepeale auto, pole võimalik määrata, milline osa kummalegi kuulub
  

9.2. Omand ja omandi kaitse