Vana-Kreeka kunst (0)

VANAKREEKA KUNST .
Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse , kus nümf Amaltheia2, kus teda toitis kitsepiimaga.  Täiskasvanuna  tõukas Zeus isa troonilt ja sundis teda allaneelatud õdesid ja vendi välja oksendama . Ta pagendas Kronose süngesse allmaailma - Tartarosesse3. 
Mõne aja möödudes kutsus Kronos appi oma vennad titaanid ja peagi algas sõda - titanomahhia4, mis kestis kümme aastat. 
Võidetud titaanid lasi Zeus aheldada Tartarosesse. Titaan Atlas pidi aga karistuseks selle eest, et ta sõjas valel poolel osales, maailma lääneserval oma õlgadel taevavõlvi kandma.
Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar METIS . Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA . Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS , sõjajumal ARES jt. 
Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma . See sündis järgnevalt: kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Tulejumal toimiski nii ja Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena.  
Olümplaste hulka arvati ka Zeusi ja titaanitar Maia poeg HERMES ,  reisikaabut ja tiivulisi sandaale kandev välejalgne käskjalg. Titaanitar Leto sünnitas Zeusile kaksikud - APOLLONI ja ARTEMISE. Mõlemast said tähtsad Olümpose jumalad: Apollonist valguse- ja päikesejumal, tema kaksikõest aga jahi- ja loodusjumalanna. Koos nendega saame olümplaste arvuks 12. 
Kordamise mõttes on igati hea nende 12 peajumala nimed ning ka funktsioonid meelde tuletada. Kuna aga Vana-Roomas samastati juba 3. saj. e. Kr. enamikku rooma jumalusi kreeka omadega, meenutame ka nende rooma vastete nimesid. Nii on hea kunstiteoseid lihtsam mõista. Need 12 peajumalust on:

• Zeus - rooma Jupiter - peajumal
  
• Hera - rooma Juno - peajumala abikaasana taevakuninganna
  
• Athena  - rooma Minerva - neitsilik tarkuse- ja mõistusesejumalanna
  
• Poseidon -  rooma Neptunus - mere- jm. veekogude jumal 
  
• Apollon (samastati ka Heliosega) - rooma Apollo -  valguse- ja päikesejumal
  
• Artemis  - rooma Diana  - neitsilik jahi- ja loodusjumalanna    
  
• Demeter  - rooma Ceres  - vilja- ja põllutööjumalanna
  
• Hermes - rooma Mercurius  - jumalate käskjalg, kaubandusjumal, reisijate kaitsja
  
• Aphrodite  - rooma Venus  - armastusjumalanna
  
• Ares - rooma Mars  - sõjajumal
  
• Hephaistos - rooma Vulcanus  - tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal
  
• Hestia  - rooma Vesta - neitsilik koldetule ja kodukolde jumalanna 
  

Erinevates Kreeka piirkondades austati võrdselt olümplastega või paigutati nende hulka ka:

• Hades (hilisem Pluton ) - rooma Pluto  - allmaailma ja surnute valitseja
  
• Dionysos (Bakchos) - rooma Liber ( Bacchus ) - veinijumal
  
• Helios (austati eriti Rhodosel) - rooma Sol - päikesejumal 
  
• Nike - rooma Victoria - võidujumalanna jt. jumalad
  

1titaan - kreeka jumalasugu Taeva ( Uranos ) ja Maa (Gaia) lapsed; siit ka meie laensõna "titaan" - vägilane, hiiglane ja omadussõda "titaanlik" - vägilaslik, hiiglaslik 2teistel andmetel toitis Zeusi hoopis kits nimega Amaltheia; kitse murdunud, viljadega täidetud ja lilledega pärjatud sarv sai külluse sümboliks 3 Tartaros (meie mõistes põrgu); kreeklased uskusid, et Tartaros asub Sitsiilias Etna vulkaani all 4mahhia -  kr. k. võitlus
II ZEUSI SUHETEST SUREMATUTE JA SURELIKEGA
Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega. Sellega tõi kreeklaste taevataat kaasa palju pahandust neile, keda ta oma armastusega. Hera oli erakordselt armukade ja kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid.
Tuntud on Zeusi armulugu titaanide tütre LETOga. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuva Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud - tulevase valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahi- ja loodusjumalanna Artemise. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna.
Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike- Aasia ), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad  kargasid tiiki ja ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed otsemaid konnadeks muutis. Seda stseeni saame imetleda Versailles ' pargi peaallee alguses, kus kerkib imekaunis LA FONTAINE DE LATONE - LETO PUSRSKKAEV (autoriteks on skulptoritest vennad perekonnanimega Marsy). Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni kujutanud belglane Rubens.
Suureks saades kaitsesid sõjakad lapsed Letot kõigi ründajate ja solvajate eest. Ühel päeval uhkustas Teeba kuninganna Niobe oma lastega (tal oli 7 poega ja 7 tütart) Leto ees, kellel oli ainult kaks last. Kättemaksuks oma emale osaks saanud solvangu eest tapsid Apollon ja Artemis nooltega kõik Niobe lapsed niobiidid, Niobe ise aga muutus pisaraid valavaks kaljuks.
Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. 
Leda tõi ilmale kaks muna, millest koorusid kaks tüdrukut, HELENA1 ja Klytaimestra , ja kaks poissiKastor ja Polydeukes (rooma Polyx), keda hüüti DIOSKUURIDeks2. Leda lastest räägime veel Trooja sõja ajendite ja tegevuse juures. Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci (1452 - 1519). Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal. Nende ees murul mängivad kaks imikueas poisslast, taamal paistab suur muna, kust peaks peagi kooruma Ilus Helena koos õega. Kahjuks on selle meistritöö originaal kaduma läinud. On säilinud üksnes 16. saj. tehtud koopia. Üht säilitatakse Borghese galeriis Roomas, teist Salisburys Suurbritannias3.
Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv . Europe oli Väike-Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose , Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Europe röövimist on sageli kujutatud antiikaja seina- ja vaasimaalidel. Hilisemaist Europet kujutavaist maalidest on tuntuimad Veronese, Tiziani , Rembrandti , Tieppolo ja Serovi teosed.
Hoopis erakordne armusuhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre DANAEga. Delfi oraakel oli kuningale ennustanud surma lapselapse käe läbi. Mees sulges tütre maa-alusesse vaskkambrisse. Zeus aga tungis kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga PERSEUSe. Isa lasi tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid Seriphose saarel, kus poiss ka täisealiseks sirgus. Hiljem täituski oraakli ennustus . Zeusi ja Danae armusuhet on oma maalidel kujutanud Correggio, Tizzian, Tintoretto , van Dyck, Rembrandt jt. Richard Strauss on loonud selle müüdi alusel ooperi. Teeba kuninga tütar SEMELE sünnitas Zeusile DIONYSOSe - tulevase veinijumala. Järgides talle amme kujul ilmunud armukadeda Hera nõuannet, soovis Semele Zeusilt, et see näitaks end talle oma tõelisel kujul. Zeus, keda kohutas lubadus iga Semele soov täita, ilmus välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules. Zeus päästis Semele sündimata lapse: ta kandis Dionysost oma reide õmmelduna tulest välja. 
Herakles maadlemas Antaiosega. Üpris pikantne , kuid kurva lõpuga lugu juhtus Artemist saatva nümfi KALLISTOga, kes nagu Artemiski tõotas igavesti neitsiks jääda. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis ilma Kallistota jahile läheb, moondas end naiseks , kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett, ja sellisel kujul võrgutas neiu . Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et tema neitsilik sõbratar on rase . Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama .  Zeusil hakkas surmavalt haavatud Kallistost kahju ja muutis oma armastatu tähkujuks. Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker , aga teistes keeltes Suur Emakaru ( Grande Ourse). 
Edinbourgh.  Zeusil oli naiste hulgas ka sõpru. Üks tema lemmikuid oli meretaadi tütar Thetis , kelle kurikuulsas pulmas kolm jumalannat kuldõuna pärast vaidlema kukkusid. Thetisel oli Taevataadi juurde audientsile pääsemisel ikka eelisõigus. Nii ka siis, kui tema poeg Achilleus Trooja all vägede ülemjuhataja Agamemnoniga tülli läks. Solvunud Achilleus suundus mere äärde ja kutsus vetevoogudest välja oma ema, merenümf Thetise, kes lubas poja hea käekäigu eest Zeusi juures kosta. Armastav ema tõttas otsemaid Olümposele. (Seda stseeni kujutab maalil "Jupiter ja Thetis" väga ilmekalt prantsuse kunstnik J. D. Ingres .) Zeus võttiski Thetise palvet kuulda ning muutis sõja käiku.
Marmor . Kopenhagen.  Ganymedese röövimine on paelunud paljusid vanakreeka vaasimaalijaid, kuid üllatavalt tihti on seda temaatikat käsitlenud ka uuema aja kunstnikud ja skulptorid.
Itaallane Correggio5 ( 1494  - 1534) kujutab 8-aastast last, kelle hirmunud pilk on suunatud üha kaugenevale maale. Belglase Rubensi (1577 - 1640) maalil on Ganymedes umbes 16-aastane nooruk. Kõik viitab sellele, et noormees oli jahil, kui hiigelkotkas ta oma haardesse võttis. Mõlemale pildile oma omane barokilik  meeleline joon. Hoopis isemoodi on Ganymedese loole lähenenud hollandlane Rembrandt (1606 - 1669 ). Ta kujutab kotka haardesse sattunud sülelast, kes suurest hirmust mitte üksnes ei pissi alla, vaid sooritab ka suuremat häda. See Rembrandti ülihumoorikas meistriteos on Dresdeni Maaligalerii uhkuseks.
Klassitsismi esindaval taani skulptoril Bertel Thorvaldsenil (1768 - 1822) on väga õnnestunud samateemaline skulptuurikompositsioon. Ganymedes toetub vasaku põlvega vastu maad ja annab kausikesest juua end kotkaks moondanud Zeusile. Autor on nooruki kujutamisel lähtunud antiikaegsest iluideaalist. Selle teose originaali saate imetleda Kopenhaagenis Thorvaldseni muuseumis . _____ 1Helena e. Ilusa Helena ja Trooja printsi Parise armulugu ajendaski Trooja sõja 2Dioskuurid - kr. k. kaksikud; rooma müt. Kastor ja Polyx; Ilusa Helena vennad; antiikajast on Dioskuuridest säilinud mitmeid skulptuurikompositsioone; neist kuulsaim paikneb Roomas Kapitooliumi mäele viivatel treppidel 3Salisburys asuval koopial näeme Leda ja luige jalge ees ka juba munast koorunud tüdrukuid 4saatürid - metsikud , himurad ja ülemeelikud loodusvaimud; neid kujutati hobusetaolise alakehaga 5Correggio - loe: korred´žo.