Käibemaksuga seotud mõisted (0)

1 Hindamata

Käibemaksuga seotud mõisted
Eesti on Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium
Euroopa Ühendus on territoorium, mis koosneb käesoleva loetelu punktis 3 määratletud liikmesriikide territooriumidest
Liikmesriik on ühenduse liikmesriigi territoorium vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk-d 1–118), artikli 5 lõikele 2 ja artiklile 7
Välisriik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, välja arvatud Eesti
Ühenduseväline riik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, mida ei käsitata liikmesriigina käesoleva loetelu punkti 3 tähenduses.
Ettevõtlus on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus , mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid , mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.
Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus - ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandiseaduse tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja
Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis KMS lõike 3 punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.
Võõrandamine on kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest . Võõrandamine KMS tähenduses on ka kauba üleandmine komisjonilepingu alusel ning kauba üleandmine niisuguse tehingu alusel, milles on sätestatud kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral.
Käive:
1.kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
2.kauba või teenuse omatarve;
3.kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (§ 7 lõike 1 punkt 3);
4.kauba sundvõõrandamine tasu eest.
Käive on ka see, kui kaupu ja teenuseid tarbib tasuta isiklikult või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil maksukohustuslane , tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liige.
Käivet ei teki:
1.ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses;
2.kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud KMS § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul;
3.riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi-, valla- või linnavara erastamisest.
4.äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele.
5.ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil.
Näitkes : Käivet ei teki ettevõtluse huvides kauba, mille väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil või kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena.
Kauba eksport :
Kauba eksport on see, kui kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja võõrandab ja toimetab ühenduse kauba väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta .
Kauba ekspordiga on tegemist näiteks ,kui Eesti maksukohustuslane ostab kauba mõnest teisest liikmesriigist ja ekspordib selle ühendusevälisesse riiki selliselt , et kaup Eestisse ei tulegi. Tegemist ei ole Eesti käibega ja eksporti ei deklareerita Eesti käibedeklaratsioonis.
Kauba import :
*Ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamine, imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile suunamine.
*Välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile.
*Muud juhud , millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses.
Lisaks eeltoodule on KMS tähenduses kauba import ka ühenduse tollistaatusega kauba toimetamine Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on väljaspool ühenduse käibemaksuterritooriumit, kuid samas ühenduse tolliterritooriumi osa (st eriterritoorium, nt Ahvenamaa, Kanaari saared; KMS § 6 lg 4).
Näiteks reisija peab kauba impordilt maksma käibemaksu juhul, kui on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära. Sel juhul moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud.
Kauba ühendusesisene käive:
Müüki võib käsitada ühendusesisese käibena ainult juhul, kui:
*Müüja on kindel, et ostja on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja müüja on märkinud arvele nii enda maksukohustuslase registreerimisnumbri kui ka ostjale teises liikmesriigis antud maksukohustuslase registreerimisnumbri ning
*Kaup viiakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja
*Arvel on viidatud nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138 või käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale KMS § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile. KMS § 37 lg 81 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 8 sätestatud viite asendada ka muu selge ja üheselt mõistetava märkega (nt kolmnurktehing, uue transpordivahendi müük, vms)
Kaubamüügi käsitamisel kauba ühendusesisese käibena on esmaoluline see, et nii müüja kui ka ostja oleksid oma liikmesriigis maksukohustuslased.
Näide
Kui Eesti maksukohustuslane müüb Soome maksukohustuslasest ostjale kauba, mis loovutushetkel asub Rootsi laos, maksustatakse müüki vastavalt Rootsi maksuseadusele ja müüja peab teadma, kas ta on kohustatud ennast registreerima Rootsis maksukohustuslasena. Samuti peab ta teadma, millistest Rootsis kehtivatest maksustamise reeglitest peab ta lähtuma.
Kauba ühendusesisest käivet ei teki:

Kauba ajutist toimetamist Eestisse teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja toimetamist Eestisse üürile või rendile andmiseks või võtmiseks.
Näiteks võib maksukohustuslane tuua ajutiselt sisse temale vajalikud tööriistad, ilma et tehingut vaadeldaks ühendusesisese kaubasoetamisena.

Kauba ajutist toimetamist Eestisse kuni 24 kuuks eesmärkidel, mis vastavad imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele.

Vallasasja ajutist toimetamist Eestisse tööks vallasasjaga, välja arvatud juhul, kui kaup toimetatakse Eestisse selle ühendusest välja toimetamise eesmärgil

Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt.
Kauba ühendusesisene soetamine:
Kauba ühendusesisene soetamine on (KMS § 8 lõiked 1, 2 ja 5):
Kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse;
Ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks.
Kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et:
käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või ta oli edasimüüja kolmnurktehingus.
Näide
Eesti maksukohustuslane E ostab kauba väärtusega 500 eurot Soomest ja toimetab kauba oma asukohariiki Eestisse. Kaup kuulub maksustamisele Eesti käibemaksuseaduse alusel.
E deklareerib järgmiselt:
*Käibedeklaratsioon: kauba väärtus 500 eurot lahtris 1 „20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud " ning 100 eurot lahtris 4 „Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2) ja kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kaubaga, siis ka lahtris 5 „Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata". Kauba ühendusesisene soetamine deklareeritakse ka informatiivsetes lahtrites 6 „Kauba ühendusesisene soetamine ja teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenused kokku, sh” ja 6.1. „Kauba ühendusesisene soetamine".
* käibe aruandel kauba soetust ei deklareerita.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 38 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ukskaks Õppematerjali autor

mõistete tähendused

Ettevõtlus kaup toode Teenus Võõrandamine Käive eksport

Sarnased õppematerjalid

docx

Käibemaksuseadus (KMS)

ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine. Teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmetele, ning 5 spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule. Laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenus; Alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus. Haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja teenuste käivet:

Maksundus

docx

käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena . Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, kes on selles liikmesriigis käibemaksuga maksustamiseks registreeritud ning kelle maksukohustused vastavad piiratud maksukohustuslase maksukohustustele. Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1

Kategoriseerimata

pdf

Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

osa. (KMS § 5 lg 1 p 5) Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks võib samuti käsitada kauba ekspordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: (KMS § 5 lg 2) - füüsilise isiku elukoht on ühendusevälises riigis; (KMS § 4 lg 2 p 1) - isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot; (KMS § 4 lg 2 p 2) - ostja viib kauba avamata pakendis ühendusest välja hiljemalt kauba võõrandamise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuks; (KMS § 4 lg 2 p 3) - maksukohustuslasel on tolli või Politsei- ja Piirivalveameti kinnitus kauba ühendusest väljaviimise kohta ostja poolt. (KMS § 4 lg 2 p 4) Kauba ekspordina käsitatakse ka kauba võõrandamist ühendusevälisesse riiki

Majandus

docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus)

Maksud

doc

EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA

1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke..............................................................8 1.3. Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis..........................................................9 2. Käibemaksu olemus.................................................................................................... 10 2.1. Käibemaksu põhimõtted...............................................................................10 2.2. Olulisemad mõisted käibemaksuseaduses....................................................12 3. Käibemaksumäärad Eesti Vabariigis...........................................................................16 Järeldused ja ettepanekud................................................................................................21 Kokkuvõte.......................................................................................................................22 Viidatud allikad....................................

Majandusteadus

odt

Kaubaveo korraldamine

piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu. Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või korraldatakse sellist kauba vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik või · isikule, kes on Eestis ennast registreerinud maksukohustuslasenaon käibe tekkimise

Uurimistöö

docx

Maksundus test nr 2

Arve vastab KMS tulenevatele nõuetele ja kaup soetati maksustava käibe tarvis. Antud juhul tekin sisendkäibemaksu maharvamise õigus · Veebruarukuu käibedeklaratsioonil · Märtsikuu käibedeklaratsioonil · Hetkel, mil arve tasutakse st aprillikuu käibedeklaratsioonil 1. Firma müüb klienditele telefone hinnaga 1000kr/tk, oma töötajale 500kr/tk. Telefoni soetusmaksumus oli firmal 600kr/tk. Eeltoodust tulenevevalt on oma töötajatele müüdava telefoni käibemaksuga maksustavaks väärtuseks · 1000kr · 500kr · 600kr · 424kr · Muu 2. Arvestatud KM-st võib registreerinud maksuskohustuslane maha arvata (eestis) töölahetuses kasutatud majutusteenuse eest töölahetuses kasutatud majutusteenuse eest tasustus sisendkäibemaksu- tõene, väär 3. Kauba ühendusesisene käibe aruanne tuleb käibemaksu kohustuslastel esitada ka siis , kui käivet ei ole olnud- tõene, väär 4

Maksud

pptx

FIE ja käibemaks

avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu

Fie raamatupidamine

Rohkem sarnaseid