Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on lao saldo 28012015 peale müüki?
  • Kui palju riiet kantakse kuludesse?
  • Kui palju riiet ja millises summas jääb riiet lattu?
  • Kui palju pintsleid kantakse kuludesse?
  • Milline on laos olevate pintslite saldo peale müügitehingut?
  • Milline on põhivara jääkväärtus peale amortisatsiooni arvestamist 31 märtsil ?
  • Missugune on Reinu netopalk mis laekub pangakontole?
Majandusarvestuse aluste  kordamisülesanded  
Eksamil võib kasutada  bilansiskeemi , kasumiaruande  skeeme . Rahavood  ja  omakapital
Edukat lahendamist! 
1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine   
 
Ostjate  maksmata   arved  
 
 
2 730 000 
Maksmata  palgad   
 
 
 
1 500 000 
Lühiajaline  laen  Swedi pangalt 
 
500 000 
Raha    
 
 
 
 
 200 000 
Reservkapital   
 
 
 
30 000 
Maksmata dividendid  
 
 
1 200 000 
Ostetud  lühiajalised  aktsiad    
 
700 000 
Põhivara 
 
 
 
 
2 400 000 
Tarnijatele maksmata arved   
 
2 500 000 
Põhivara  kulum  
 
 
 
400 000 
Müügiks ostetud kaup  
 
 
300 000 
Pikaajaline finantsinvesteering 
 
7 000 000 
Kasum  
 
 
 
 
3 200 000  
Aktsiakapital     
 
 
 
 ? 
Nõuded ostjatele 
2 730 000 
Palgavõlgnevused 
1 500 000 
 
 
Reservkapital  
    30 000 
Raha 
   200 000 
Maksmata dividendid 
1 200 000 
Lühiajalised aktsiad 
   700 000 
Võlad tarnijatele 
2 500 000 
Põhivara 
2 400 000 
Kasum 
3 200 000 
Kulum 
  (400 000) 
Aktsiakapital 
4 000 000 
Kaup 
   300 000 
Lühiajaline laen 
   500 000 
Pikaajaline finantsinvesteer. 
7 000 000 
 
 
KOKKU 
12 930 000 
KOKKU 
12 930 000 
 
2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod  
 
Karusnahakaupluses kasutatakse ühiku individuaalhinna meetodit. 
 
Kaupluses oli: 
31.12.2014 Kaks naaritsanahast  kasukat  nr. 36, ühiku soetusmaks. 3170.- ja   müügihind  
4290 .- 
Saabus 07.01.2015 üks naaritsanahast  kasukas  nr. 40    soetusmaksumus  3300.-, müügihind 
4700.- 
Saabus 15.01.2015 kaks naaritsanahast kasukat nr. 42, ühiku soetusmaksumus  3500 .- ja  
müügihind 4800.- 
Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr. 40, ostjale esitati arve ja anti tasumiseks aega 3 päeva. 
Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. 
 
Leida tehingute algne kasum. 
Milline on lao  saldo  28.01.2015 peale müüki? 
 
Müük  TULU  4700 (nr. 40) + 4800 (nr.42) =  9500  
 
KULU  3300 + 3500 = 6800 
 
V: Kasum (Tulu - Kulu) =  2700  
 
Kasukate  jääk 2 tk. nr. 36  (2 * 3170) 
1 tk. Nr. 42  (3500) 
V: KOKKU SALDO (lao jääk) 9840 (soetusmaksu hinnad)  
 
3. Varude arvestamise kaalutud keskmise meetod 
 
Ettevõte kasutab varude arvestamisel kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Laos on  124 
m riiet  1 meetri hind on 5,1. Saabub juurde 2 partiid sama riiet: 
1. partii  
 200 m  
1 m hind  
4,64 
2. partii 
 355 m             1 m hind  
4,26 
 
Tootmises kasutati  ja tootmiskuludesse  kanti  250 meetrit riiet. 
     
• 
Kui palju riiet kantakse kuludesse? 
• 
Kui palju riiet ja millises summas jääb riiet lattu? 
 
124  *  5,1  
= 632,4 
200  *  4,64     = 928,0 
355  *  4,26     = 1512,3 
679                      30 72,7        30 72,7/679 = 4,52533 
 
Kuludesse 250 * 4,52533 = 1131,33  
 
Saldo:  679 – 250 = 429 * 4,52533 = 19 41,67   
 
4. Varude arvestamise FIFO meetod 
Kaupluses kasutatakse varude arvestamisel FIFO meetodit. 
Saldo: 43  pintslit  ühiku hind 3,43 
Kauplusesse saabus 2 partiid samasuguseid pintsleid. 
1. partii 
100 tk.  
ühiku hind 
4,47 
2. partii 
200 tk. 
 ühiku hind 
  3,63 
 
Müüdi 260 pintslit, ühe  pintsli  müügihind oli 6,0, raha  laekus  kohe kassasse 
 
• 
Kui palju pintsleid kantakse kuludesse? 
Milline on laos olevate pintslite saldo peale müügitehingut? 
 
Kuluks: 
43 * 3,43 = 147,49 
100 * 4,47 = 447,00 
117 * 3,63 = 424,71     
 
Kokku kuluks 260 müüdud pintslit summas 1019,20 
 
V: Kokku kuluks   1019,20 
V: Saldo 83 * 3,63 = 301,29 
 
5. Põhivara arvestus ja amortisatsiooni arvestamine 
 
Ettevõte soetab 22. jaanuaril põhivara: auto 220 000, tootmisseade  460 000, arvuti 15 220  
ja kontorimööbli ostuhinnaga 34 677  ja lisaks saadakse arve arvuti  kohaletoimetamise ja 
paigaldamise eest 2764. Auto ja tootmisseadme kasulikuks elueaks  on kinnitatud 8 aastat,   
arvuti ja kontorimööbli kasulikuks elueaks  kinnitatud  6 aastat. Ettevõttes kasutatakse 
lineaarset amortisatsiooni arvestamise meetodit. 
• 
Arvestage esimese  kvartali   amortisatsioon
Milline on põhivara  jääkväärtus  peale amortisatsiooni arvestamist 31. märtsil? 
 
Auto 220 000 + seade 460 000 = 680 000 / 8 = 85 000 1 a.  amort . /4= 21 250 1.kv.amort. 
 
Arvuti 15 220 + mööbel 34 677 + paigaldus 2764 = 52 661 / 6 = 8777 /4 = 2194 1 kv. 
 
Soetusväärtus  kokku 680 000 + 52 661=  732 661 
 
V: Amortisatsioon 1 kv. 21 250 + 2194 = 23 444 
V: JÄÄKVÄÄRTUS  732 661 – 23 444 = 709 217 
 
6. Osakapitali leidmine ja bilansi koostamine 
 
Saldod
lühiajaline laen 30 000, tarnijatele maksmata arved 42 000, käibemaksu tagasinõue 28 000, 
väljamaksmata palgad  100 000, tulumaksukohustus 23 000, lõpetamata toodang 42 000, 
raha arvelduskontol 23 000, ostetud kaubad 25 000, põhivara 55 000, ostjate tasumata arved  
92 000, arvestatud amortisatsioon 15 000, eelmise perioodi  kahjum  10 000.   
Leida vajaminev väärtus  osakapital  ja koostada bilanss. 
 
 
Käibemaksunõue 
28 000 
Laen 
30 000 
Lõpetamata toodang 
42 000 
Tarnijad  
42 000 
Raha ak-l 
23 000 
Palgad 
100 000 
Kaup 
25 000 
Tulumaksukohustus 
23 000 
PV 
55 000 
 
 
Ostjad  
92 000 
 
 
Amort. 
(15 000) 
Kahjum 
(10 000) 
 
 
Osakapital??? 
65 000 
 
250 000 
 
250 000 
 
 
 
 
 
Osakapitali leidmine 
30 000 + 42 000 + 100 000 + 23 000 – 10 000 =  185 000    
250 000 - 185 000 = 65 000 
 
7.  Töötasu  arvestus 
 
Rein  Lobjakas töötab ettevõtte müügijuhina. Tema töölepingujärgne töötasu on  750 eurot 
kuus.  Antud kuul oli 22 tööpäeva, Rein töötas 19 tööpäeva, ülejäänud aja  viibis  haigena 
kodusel ravil. Rein on kogumispensionikohustuslane (2%) 
• 
Missugune on Reinu  netopalk , mis laekub pangakontole? 
• 
Missugused on ettevõtte kulud kokku seoses Reinule palga maksmisega 
 
750 : 22 = 34,09 (palk ühes päevas)   19 päeva * 34,09 = 647,71 ( bruto ) 
 
TK 1,6% = 10,36 (bruto*0,016) 
KP 2% = 12,95 (bruto*0,02) 
TM 20% = 647,71 - 10,36 - 12,95 - 170 = 454,40 *20% = 90,88 
 
Neto  647,71  - 10,36 - 12,95 – 90,88 = 533,52 
 
Ettevõtte kulud: 
Töötasu  647,71 
Sotsiaalmaks  33%  213,74 brutopalgast (bruto*0,33) 
Töötuskindlustusmaksekulu 0,8%  brutopalgast 5,18 (bruto*0,08) 
 
 
8. Määrake tehingute bilansimuudatuse tüüp (AP suurenemine, AP vähenemine, A vahetus, 
P vahetus), mõju  kasumile  (suurendab, vähendab, ei mõju kasumile)    
 
 
 
 
Bilansi-
Mõju kasumile, Lausend 
 
muudatus  
 
 
 
  
1. Arvelduskontolt 
 
Ei mõju       D: Võlad töövõtjatele 
makstakse töötajate palgad    AP vähenemine 
                     K:  Arvelduskonto  
 
 
 
2. Ostjad tasuvad varem 
Aktiva  vahetus 
Ei mõju       D: Arvelduskonto 
saadud arve 
                     K: Nõuded ostjate vastu      
arvelduskontole   
 
 
                     D: Arvelduskonto 
3. Arvelduskontole laekub 
AP suurenemine  Ei mõju        K: Laenukohustus 
pangalaen   
 
 
  
4. Ostetakse materjale, 
AP suurenemine  Ei mõju        D: Materjalid 
jäädakse tarnijale võlgu 
                      K:  Võlg  tarnijale 
 
 
 
5. Arvelduskontolt 
AP vähenemine 
Vähendab kasumit  D: instressikulud 
võetakse  maha 
                                    K: Arvelduskonto 
pangalaenu  intress      
 
 
Passiva  suurenemine  kredit , vähenemine debit  
Aktiva suurenemine debit, vähenemine kredit 
 
9. Kasumiaruande koostamine (palun esitage kulud kulude all ja tulud tulude all) 
NB! Kasumiaruande koostamine on  TEKKEPÕHINE ! Ka siis kui ei ole  kulude-tulude osas raha 
liikumist toimunud,  kantakse tekkepõhisusest lähtudes ikka kuludesse või tuludesse. 
 
Laen ei ole kulu, laen on tagasimaksmisele kuuluv raha. 
Laenu intress on finantskulu, läheb kuludesse tekkepõhisusest lähtudes. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kulud   
Tulud 
 
Aruandeperioodil toimunud  majandustehingud
1) 
Laekusid põhitootmise kuluarved       
     
  80      80 
2) 
Osteti krediidiga materjale, võeti arvele varudena     30 
3) 
Tasuti pangalaenu  osamakse   
 
   
  50 
4) 
Tasuti pangalaenu  intressid    
 
   
  10      10 
5) 
Arvestati tootmiskuludesse amortisatsioon     
  35      35 
6) 
Müüdi põhitootmise teenust, laekus raha   
120                           120 
7) 
Laekus tarnijalt transpordikulu arve, tasuti kohe 
  93      93 
8) 
Müüdi ostjale põhitootmise teenust krediidiga 
131                           131 
9) 
Laekus väljaantud laenu osamakse   
  
  15 
10) 
Osteti kaup, kanti soetamisel kuludesse                       22      22 
KOKKU           240                251 
 
Küsimus: 1. Perioodi majandustulemus on?   kasum11 
   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
10. 
Koostage  rahavoogude aruanne kassapõhisel meetodil 
 
Aruandeperioodil toimunud majandustehingud: 
Raha perioodi lõpul 31.12.2015   220 
 
perioodi algul 01.01.2015   240 
  
1. 
Laekusid põhitootmise kuluarved, arve tasumata       80 
(ei ole makstud) 
2. 
Osteti krediidiga materjale, võeti arvele varudena     50 
(ei ole makstud) 
3. 
Tasuti pangalaenu osamakse  
 
   
  40 
4. 
Tasuti pangalaenu intressid   
 
   
  5 
 
 
5. 
Arvestati tootmiskuludesse amortisatsioon     
  35  
(ei ole vajagi 
maksta) 
 
6. 
Müüdi põhitootmise teenust, laekus raha   
150 
 
 
 
 
7. 
Maksti töötajatele töötasu    
 
 
  60 
 
 
8. 
Müüdi ostjale põhitootmise teenust krediidiga 
 200  (ei ole makstud)
 
 
9. 
Laekusid väljaantud laenu intressid   
  
  15 
 
10. 
Maksti tarnijale põhitootmise kuluarved 
 
  80 
 
 
 
Äritegevuse rahavood: 
+150 
-60 
-80 
Kokku +10 
Investeerimise rahavood: 
+15 
Kokku + 15 
Finantseerimise rahavood: 
-40 
-5 
Kokku -45 
Raha muut  -20 
 
10. 
Koostage rahavoogude aruanne kaudsel meetodil (äritegevuse osa), 
investeerimise ja finantseerimise rahavoogude osa otsemeetodil 
 
Aruandeperioodi (kahjum)   - 80 
Aruandeperioodil kuludesse arvestatud amortisatsioon  43 
Soetatud ja makstud põhivara  soetamise  eest  120 
Makstud tagasi pikaajalise laenu osamakse   
 
Bilanss  
 
 
 
 
31.12.2015 
 
 
01.01.2015 
Aktiva 
Raha   
 
 
 
 
240 
 
 
 
190 
Nõuded 
 
 
 
 
150 
 
 
 
200 
 
 
Varud   
 
 
 
 
200 
 
 
 
100 
Põhivara (jääkväärtuses)  
 
 
 597   
 
 
520 
Kokku VARA   
 
 
 
 1187   
 
 
1010  
Passiva 
Kokku lühiajalised  kohustused  
 
357 
 
 
 
50 
Pikaajalised laenukohustused  
 
310 
 
 
 
360 
Osakapital  
 
 
 
 
600 
 
 
 
600 
Käesoleva perioodi kahjum    
 
-80 
 
 
 

Kokku PASSIVA 
 
 
 
1187   
 
 
1010 
Lahendus: 
 
Äritegevuse rahavood 
Käesoleva perioodi kahjum   
 -80 
Amortisatsioonikulud 
 
 +43 
Nõuded 
 
 
 
 +50 
Varud   
 
 
 
-100 
Lühiajalised  kohustused 
 
+307 
Kokku   
 
 
 
+220 
 
Investeerimistegevuse rahavood 
Põhivara soetamine   
 
-120 
Kokku   
 
 
 
-120 
 
Finantseerimistegevuse rahavood   
Pikaajalise laenu tagasimakse  
-50 
Kokku   
 
 
 
-50 
 
KOKKU RAHAVOOD    

 
+50 
 
Raha perioodi algul    
 
190 
Raha MUUT   
 
 
+50 
Raha perioodi lõpul   
 
240 
 
 
 
Vasakule Paremale
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded #1 Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded #2 Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded #3 Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded #4 Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded #5 Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded #6 Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded #7 Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tuulub Õppematerjali autor
1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine
2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod
3. Varude arvestamise kaalutud keskmise meetod
4. Varude arvestamise FIFO meetod
5. Põhivara arvestus ja amortisatsiooni arvestamine
6. Osakapitali leidmine ja bilansi koostamine
7. Töötasu arvestus / töötasu arvestamine
8. Määrake tehingute bilansimuudatuse tüüp
9. Kasumiaruande koostamine
10. Koostage rahavoogude aruanne kassapõhisel meetodil
11. Koostage rahavoogude aruanne kaudsel meetodil (äritegevuse osa), investeerimise ja finantseerimise rahavoogude osa otsemeetodil

Sarnased õppematerjalid

Finatsraamatupidamine
46
doc

Finatsraamatupidamine

standardite abil). ANGLO ­ AMEERIKA KONTINENTAALNE MUDEL MUDEL Taust Tavaõigus Rooma õigus Traditsioonidega vana eriala Uus eriala Arenenud aktsiaturg Vähearenenud aktsiaturg Majandusarvestuse üldised põhimõtted Orienteeritud aktsionärile Orienteeritud võlausaldajale Avalikustamine Salastatus Maksuarvestus eraldatud Orienteeritud maksundusele Reguleeritud professionaalide Reguleeritud valitsuse poolt koostatud standarditega määrustega Näited riikide kohta

Finantsraamatupidamine
Raamatupidamise konspekt
16
docx

Raamatupidamise konspekt

KASUM=TULU-KULU AS, OÜ, MTÜ, FIE, TÜ – tulundusühing, UÜ – usaldusühing Raamatupidamisekohustuslaseks on  Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik)  Kohaliku omavalitsuseüksus  Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidilineisik  Füüsilisestisikustettevõtja  Eestiregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Algdokument (võibolla arve) (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolel tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. (2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:  Toimumisaeg  Majandusliku sisu kirjeldus  Arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa Raamatupidamisdokumendid liigitatakse:  Algdokumentideks

Baas Logistika
Raamatupidamine I osa
32
docx

Raamatupidamine I osa

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa ­ AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus ­ see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

Raamatupidamise alused
Finantsarvestuse konspekt
62
pdf

Finantsarvestuse konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................

Ettevõtlus alused
Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused
124
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2

Raamatupidamise alused
Finantsarvestuse alused ülesanne 6 1 kuni 6 11
15
docx

Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11

Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000

Finantsarvestuse alused
Finantsarvestuse alused ülesanne 3 1 kuni 3 4
29
xlsx

Finantsarvestuse alused ülesanne 3.1 kuni 3.4

Ülesanne 3.1. 1. Koostada algbilanss 1. jaanuariks 2xxx a. esitatud kontojääkide alusel. 2. Algbilansi kirjendite alusel avada kontod pearaamatus. Kontodele kirjendada algsaldod. 3. Majandustehingute kohta koostada päevaraamatus lausendid. 4. Lausendite põhjal kirjendada majandustehingud kontodesse. (Näidata ära ka majandustehingute järjekorranumbrid.) 5. Perioodi lõpul tuua välja kontokäivete kokkuvõtted ning lõppsaldod. 6. Kontokäivete kokkuvõtete ja lõppsaldode põhjal koostada käibeandmik jaanuari kohta ja lõppbilanss 31. jaanuariks. Põhjad lahendamiseks on Moodle-is Kontode algsaldod 1. jaanuariks 2xxx a. : Arvelduskonto 700 Aktsiakapital 400 Kassa 50 Pikaajaline pangalaen 350 Majanduslikud toimingud jaanuaris 2xxx a. Op nr

Finantsarvestuse alused
Majandusarvestus Eksam
19
docx

Majandusarvestus Eksam

3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. KON

Majandusarvestus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun