Ivo Nikkolo (0)

Tallinna Tööstushariduskeskus
Ivo Nikkolo
Referaat
Koostaja : ............
Juhendaja : .............
Rapla2011
Sissejuhatus
Nikkolo on vägahea moekuntsnik, kelle tooteid tuntakse ka väljaspool Eestit. Ta on võitnud ka moekuntsniku auhinna (kuldnõel).
Ivo Nikkolo

• Sündis 17.detsemberil 1958. Tallinnas
  
• Õppinud ERKIs 1980-82 arhitektuur , lõpetas seal kuntstilise kostüümi eriala 1986.
  
• Töötanud disainerina Talinna Moemajas 1986-91, Baltikas 1991-92.Asutas oma firma 1992 ja alustas Ivo Nikkolo kaubamärgiga rõivaste tootmist.
  
• Esinenu rahvusvahelisel näitusel, saanud mitmeid disainipreemiad, sealhulgas Eesti parima moekuntsnikku auhinna Kuldnõel 1997.
  
• Tänavusi suuremaid tõid: 80 rõivakomplektiga kõrgmoeetendus Virukeskuse moepäevadel.
  
• Abielus rõivadisainer Marika Siskaga, kaks poega .
  

Karjääri algus
Ivo Nikkolo koos kunstiakadeemia moeõppejõu Jüri Siimu ja mannekeeni ja Stiili asutajana tuntud   Kirke Aroniga lõid 1994. aastal Ivo Nikkolo rõivamärgi.
Tagasihoidlik Nikkolo tõrgub oma nime kasutamast, kuid lõpuks nõustub. Moekunsti müümiseks on see ju ideaalse kõlaga nimi. Samal aastal avatakse esimene Ivo Nikkolo esinduspood Tallinnas Suur-Karja tänaval.
Jalg läände
Ivo Nikkolo on Eestis esimene, kes hakkab oma nimesildiga rõivaid läände müüma. 1996–98 avatakse üha esinduskauplusi ja trügitakse kaubamajadesse paljutuntud Euroopa rõivamärkide kõrvale – Helsingis ,  Stockholmis, Peterburis.  Põhjamaade naistele tema klassikaline, ent põneva kangavaliku ja väikeste moeviguritega rõivad istuvad. Praegugi on märgil poed Helsingis, Riias, Vilniuses. Moskvalannad saavad Nikkolot Montoni poest.
Kuldsed nõelad
Ivo Nikkolo sai parima Eesti moekunstniku auhinna Kuldnõela 1997.aastal  2006. aastal müüs Ivo Nikkolo oma rõivamärgi Baltikale, et veelgi laieneda ja austajaid leida.
Ja nüüd saab Ivo Nikkolo endale lubada ka tõelist moekunsti, tuues 2007. aastal koos Eve Hansoniga rahva ette efektse ja müstilise kollektsiooni «Andromeeda»
Julgus olla IN
Ivo Nikkolo looming on kui hea vein, mis muutub ajaga vaid paremaks ja mida tuleb nautida kiirustamata. Sest aastate eest soetatud jakke ja mantleid kantakse siiani – hinnatakse ebatraditsioonilist klassikat ja põnevat kangavalikut.
Ivo Nikkolost nenede silmadeläbi
Eve Hanson
Ivo Nikkolo peadisainer
Ivo käekirjas on see sõnadesse pandamatu miski, mis on kujunenud ka kaubamärgi käekirjaks. Kui rõivad järgivad üsna klassikalist joont, siis Ivo ise on päris ulakas . Talle meeldivad veidi pöörased materjalilahendused, ootamatud detailid, kohati veidi imelikud erksad värvid. 
Aga kõige selle kõrval on ta ka paras konservatiiv. Ilmselt nende vastuolude koosmõju annabki kokku ühtaegu aegumatu ja alati ootamatu «kiiksuga» koosluse. 
Ivo on üks lõbus sell. Ent ta võib ka juuksekarva lõhki ajada, ja seda sõna otseses mõttes, kui miski silma häirib. Vahel pärast nädalavahetust tööle minnes olid kõik pooleli või valmis õmmeldud rõivanäidised täis sildikesi juhenditega, mis kõik ringi tuleb teha. Nüüd küsib ta vahel minu käest arvamust...
Ksenia Joost
Ivo Nikkolo disainer
Ivo Nikkolo paneb rõhku kangastele, need on huvitava struktuuri või töötlusega. Efektset kangast tasakaalustab ta klassikalise vormiga, äratuntavalt nikkololik käekiri lisab rõivastele hingelisust. Tema kollektsioonid ei ole kunagi ülepakutud, need mõjuvad puhta ja loomulikuna. Arvan, et ta toob välja ja rõhutab naise isiksust ning loomulikku ilu.
Ivo Nikkolo, moest
Moemõtteid intervjuudest, mida Ivo Nikkolo (51) on aastate  jooksul Postimees Extrale ja 
Arterile andnud:
«Olen Itaalia disainikoolkonna austaja. Seda iseloomustab küllalt lihtne vorm. Läbilõikeid ja muid detaile ma väga ei armasta. Ka romantilised asjad mulle ei istu. Aga naistemoes meeldib mulle maskuliinsem joon, pükskostüüm näiteks.» 
«Sellist inimest, kes ei oleks moega seotud, pole olemas. Ühed tarbivad moodi teadlikult, teised alateadlikult. Alasti ei käi ju keegi ringi.»
«Suurem kunst on rõivast müüa kui luua ehk kunst ongi luua sellist asja, mida inimesed ihkavad.»
«Tänaval paneb inimesele järele vaatama ikka stiilsus ja hea maitse. Kogu komplekt. Rõiva väljakandmisoskus. Ka eneseuhkus, olek, hoiak, rüht. See kuulub asja juurde ja on ehk tähtsamgi kui riietus. Aga just neist on meie inimestel puudu.»
«Mina usun mugavusse. Ideaalis peaks rõivas olema nii mugav, et inimene ei pane tähelegi, et tal midagi seljas on.»
«Mõni väidab, et must kõigile ei sobi. Mina arvan vastupidi. See on kõige lollikindlam ja teeb kandja soliidsemaks, isegi salapärasemaks ja põnevamaks. Must pikk kleit naise seljas – mulle väga meeldib! Armastan ka ise musta kanda.»
« Kingad annavad välimusele viimase lihvi . Võid ju heas kostüümis või ülikonnas ringi käia, aga kui jalanõud on väsinud, viltu tallatud või määrdunud, rikub see kogu pildi. Nii mõnigi kord tunnen kusagil lennujaamas muidu hästi riietatud kaasmaalase ära just lääpas kingade järgi.»
Üks interviu temaga
Mis tasemel on meie rõivakunst?
Üks asi on moekunst , see tähendab autori loomingut, kunsti. Teine asi on tööstuslik laiatarbe-rõivadisain. Kui rääkida viimasest, siis kummitab seda tarbijate puudus – Eesti on lihtsalt liga väike. Ka teistes tööstusharudes on nii.
Mis iseloomustab Eesti rõivadisaini, kas rabelemine välismaale?

Tegelikult võiks isegi rohkem rabeleda. Vähesed püüavad oma toodangut välismaale müüa, Baltika ehk on üks. Väiksemaid tegijaid on ka, kuid neid ei tunne keegi.
Moedisain on rahvusvaheline tööstus. Selleks, et omapära saavutada ja sellega läbi lüüa, on vaja väga palju raha ja kogemusi.
Kas välismaal on raske läbi lüüa?
Eks nii ole igal alal. Kui teaks täpselt valemit, kuidas toimida, oleksin seda juba ammu kasutanud. Vaja on teha tööd, ja muidugi on vaja häid ideid. Uuendusteta ei saa.
Kes ja kuidas otsustavad, mis on parasjagu laiatarbemoes?
Keegi tegelikult ise midagi välja ei mõtle. Tavaliselt otsustab ja teeb halvas mõttes propagandat see, kellel on rohkem raha. Viimastel aastakümnetel ei saa rääkida mingist kindlast stiilist, moes on kõik, mida inimene vaid välja kanda suudab. 60ndatest 80ndateni järgis mood kindlat joont, ja trendikas oli see, kes sellest juhindus.
Kas siis disainis isikupära ei eksisteerigi?

Eks igal disaineril ole oma isikupära, see on ilmselge. Tavaliselt aga oskab seda näha vaid vilunud silm.
Kas meie tänavapildisjätab midagi soovida?
Tänavapildil pole midagi hullu. Kõik on täitsa kenad inimesed.
TT200200olerantne moekunst: Üks tuntumaid ja hinnatumaid Eesti moedisainereid Ivo Ni2009kkolo on oma sõnul ib,» on tema sõnum
olerantne moekunst: Üks tuntumaid ja hinnatumaid E
200esti moedisainereid Ivo Nikkolo on oma sõnul aastatega üha vähem hakanud moehuvilistele sõnu peale lugema. «Moes on see, milles te end hästi tunnete jTolerantne moekunst: Üks tuntumaid ja hinnatumaid Eesti moedisainereid Ivo Nikkolo on oma sõnul aastatega üha vähem hakanud moehuvilistele sõnu pea
ma sõnul aastatega üha vähem hakanud moehuvilistele sõnu peale luTolerantne moekunst: Üks tuntumaid jai m s
Tolerantne moekunst: Üks tuntumaid ja hinnatumaid Eesti moedisainereid Ivo Nikkolo on oma sõnul aastatega üha vähem hakanud moehuvilistele sõnu peale lugema. «Moes on see, milles te end hästi tunnete ja mis teile sobib,» on tema sõnum. moekunst: Üks tuntumaid ja hinna
st: untumaid ja hinnatumaid Eesti moedisaineema. «Moes on see, milles te end hästi tunnete ja mis teile sobib,» on tema sõnum. Iiiivo
Pruudile: see 1992. aastal Tallinna Moemajas tehtud punane pruutkleit seisis kümne aasta eest Helsingi disainimuuseumi õhtukleitide väljapanekul kõrvuti maailma disaineriparemiku loominguga – Ivo Nikkolo oli Põhjamaadest ainus, kelle töö näitusele valiti. Sama kleit astus toona üles ka Nikkolole pühendatud lehekülgedel 
Nikkolo kõigeviimased moetrendid 2011aasta
Kokkuvõte
Tänu Nikkolo suurtelesaavutustele on Eesti niikuulus.
kasutatud kirjandus
http://www.pealinn.ee/?pid=104&nid=4739&lang=5
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=248299
http://www.elu24.ee/?id=190549