Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pereettevõtluse käsiraamat (0)

1 Hindamata
Punktid

Peree $evõtluse käsiraamat
PRESENTATSIOON
Urmas Arumäe LLM, PhD
8.04.2015
BLRT
Kopli 103, Tallinn
Esimene EesLs
Saamislugu
ü 17.10.2014 kell 23:30
ü Madis Habakuk
ü EPEL
ü Urmas Isok, Kristel Meos ja Aavo Koppel
ü Toetajad
ü 23.12.2014 kell 14:00
ü 31.03.2015 kell 10:30
Sissejuhatus
ü Ees$ keelsete allikate nappus
ü Sta$s$ka ja uurimuste puudus
ü  Terminoloogia probleemid
ü Raamatu ülesehitus
Mõisted
ü E:evõtja
ü E:evõte
ü Firma
ü Pere…
ü FIE?
Mõisted (2)
Peree:evõtja
on füüsiline isik, kes akLivse ja e$evõtliku pereli kmena
või koos teiste pereli kmetega võtab tulevase tulu lootuses riski
ning asutab äriühingu või omandab osaluse äriühingus, mil e tulemusena
kuulub sel es äriühingus perele enamusotsustusõigus ja õigus äriühingu
valitsemises ja/või juhLmises osaleda.
Ehk lihtsamalt –
peree:evõtja on peree:evõ:e omanik.
Mõisted (3)
Peree:evõte
tähendab ühe pere või suguvõsa ning sel e li kmetele
(peree$evõtjad) kuuluva äriühingu ühist tegutsemist ja
koostoimimist –
peree:evõte on perega lõimitud
(integreeritud) äriühing.
Peree$evõtlus
Peree:evõtlus
On ühe pere või suguseltsi
tegevus pereliikmete ja äritegevuse
kombineerimisel,
mille eesmärk
on kasumit taotlevate e$evõtjate asutamine, valitsemine, käigus
hoidmine, arendamine ja laiendamine tulu saamiseks kauba tootmise
ja teenuste osutamise teel.
Peree$evõtlus (2)
ü  Isade pärandi hoidmine
ü Pere vajaduste rahuldamine läbi e:evõtluse
ü Pere ja e:evõ:e vastuolude lahendamine
ü Peree:evõ:e edasiandmine uuele
põlvkonnale
Peree$evõtlus (3)
Pereettevõtluse vormid
Otsene 
Struktureeritud 
Kaudne 
Kvaasi -
pereettevõtlus
pereettevõtlus
pereettevõtlus
pereettevõtlus
Otsene 
Omandus  
Kaudne 
Ettevõte ühe 
omandus 
pereettevõttes 
omandus (pere)
pereliikme 
pereettevõttes
läbi valdus-
ettevõttes läbi 
(FIE) 
ettevõtja
investeerimis -
omanduses
ühingu
Osalemine 
pereettevõtte  
Osalemine 
Teiste 
valitsemises ja 
valdusettevõtja 
(Pere)ettevõtte 
pereliikmetel 
juhtimises
valitsemises ja 
valitsemises ja 
puudub 
juhtimises
juhtimises ei 
võimalus FIE-le 
osaleta
kuuluva 
ettevõtte 
kaasomanikuks 
Võimalik 
saada
osalemine 
Kaudne 
valdusettevõtja 
omandus 
omanduses 
(trust, siht asutus 
olevate pere-
vms)
Puuduvad 
ettevõtete 
juhtorganid; 
valitsemises ja 
FIE vastutab 
juhtimises
kogu (pere) 
varaga
Perekond, pere, suurpere
ü  Sugupuu
ü Abielu üldised õiguslikud tagajärjed
ü Peresse abiellumine
ü Lahutus
ü  Vabaabielu
ü Sugulusest tulenevad õigused ja kohustused
ü Perekonna ülesanded
Perekond, pere, suurpere (2)
Perekond
Suurpere
Abikaasad
Lapsed
Sama leibkonna 
lähisugulased
Pered
Hõimlased
Pere
Perekond
Teised iseseisva 
majapidamiseta 
isikud
Sama 
Abikaasad ja 
Sulased, teenijad, 
leibkonna 
nende lapsed
pereabilised – 
lähisugulased
maja pidajad 
(household)
Peree$evõ$e põhitunnused
(Euroopa Komisjoni raport)
Pereettevõttele  omased  põhitunnused
Enamus-
Vähemalt 1 pere 
Enamus-
otsustusõigus 
liige osaleb 
otsustusõigus 
on ühe pere 
formaalselt 
on kaudne 
liikmete käes
ettevõtte
valitsemises
või otsene
Peree$evõ$e põhitunnused
(Autori käsitluse järgi)
Pereettevõttele omased põhitunnused
osaluse 
enamus-
pere- või 
otsene või 
osalemine 
äriühing
kontroll-
otsustus-
suguseltsi 
kaudne 
ettevõtte 
pakk
õigus
liikmed
omandus
valitsemises
Kontrollpakk
Tagab 
Võimaldab 
Tagab 
koosoleku 
Võimaldab 
äriühingut 
valit seva 
kvoorumi
otsustada
kontrollida
mõju
Kas FIE on peree$evõte?
ü Füüsiline isik
ü Isiklik vastutus kogu varaga
ü Puudub osadeks/aktsiateks jaotatav kapital
ü FIE pole üleantav (põlvest põlve) – loetakse surmaga
lõppenuks = põlvkondade vahetus pole võimalik
ü Puudub äriühingutele seadusega kehtestatud
juh$misstruktuur (nagu nõukogu ja juhatus) kus
osaleda
Peree$evõtete li gitus
Pereettevõte
Mikro-
Väike
Keskmine 
Suur 
pere ettevõte
pere ettevõte
pereettevõte
pere ettevõte
Pereettevõtte mudelid
is-
en
e
etiim
peraator
Kapt
per
Per
essionaalne 
nvesteerim  grupp
Im
e i
Prof
Korporatsioon
Per
Peree$evõ$e arengufaasid
Algusfaas
Kasvufaas
Küpsusfaas
Uus 
kasvufaas
Küpsus
Välja-
kujune-
Uus kasvufaas
mine

Kasv
ljum
Küpsus
isfa
Välja-
a
Uus kasvufaas
s
kujune-
mine

Kasv
lju
VÄÄRTUS
m
Küpsus
isf
TTE  
aa
Õ
s
V
Laiene-
mine
TTE
Välja-
kujune-
mine
PEREE
Kasv
Idanemi-
ne
Külv
Pole veel midagi 
Põlvkonnavahetuseks 
Pole 
Sobiv aeg
Mitte-
Sobiv aeg
üle anda
sobiv aeg
enam 
sobiv 
midagi 
aeg
üle anda
AEG
Peree$evõtlus kui kompleksne
süsteem
2
Omandus
4
6
7
1
5
3
Perekond
Ettevõtja
Dilemma ja Buddenbrookide efekt
PERE-
ÄRILINE
HARMOONIA
SOORITUS
Omanike tüpoloogia
Pereettevõtte omanike tüpoloogia
opereeriv 
valitsev 
kaasatud 
uhke 
passiivne 
investor -
omanik
omanik
omanik
omanik
omanik
omanik
Vastutustundlik omanik
Vastutustundliku omaniku juured on kinni
pere-
hoolimises
emotsio-
kannat-
intellek -
väärtustes
naalses 
tuaalses 
omanduses
likkuses
kapitalis
Omanik kujundab mängureeglid
Pere-
Perekonna 
Perekonna 
Omanduse 
väärtused
missioon
visioon
struktuur
Äristrateegia
Dokumendid nende hierarhias
ü Pere väärtuste kataloog ( values statement)
ü Pere käitumiskoodeks ( code of conduct)
ü Pere harta (family charter)
ü Omanike leping (shareholders’ agreement – SHA)
ü Peree:evõ:e põhikiri
ü  Rituaalid
Vara
Perekonna vara
Iga pereliikme 
Iga pereliikme 
intellektuaalne  
Iga pereliikme 
emotsionaalne 
kapital
fi nantskapital
kapital
abielu ajal soetatud esemed
Ühisvara
rahaliselt 
rahaliselt 
muud varalised õigused
hinnatavad 
hinnatavad 
õigused
kohustused
his- ja lahusvara
isilklikud  tarbeesemed
bikaasade ü
enne abielu soetatu ja 
Lahusvara
A
abielu ajal kingitu ja pärandatu
lahusvara alusel või lahusvaraga 
tehtud tehingutest saadu
Perekonna bilanss
VARA 
KOHUSTUSED 
OMAKAPITAL  
(pereliikmete 
(pikaajalised, 
(õnnelikud pere-
intellektuaalne, 

keskmised ja lühi-
li kmed, kasvanud 
fi nants- ja 
ajalised perekonna 
inim- ja intel ek-
sotsiaalne kapital)
riskid)
tuaalne kapital jm)
Valitsemine
Jah
3
4
Asutaja  
Paternalistlik 
juhitud  
pereettevõte
pereettevõte
1
2
Juhatuse-
Professionali-
keskne 
seerunud 
pereettevõte
pereettevõte
Ei
Madal
Kõrge
Ühinguvalitsemise struktuurid
Perenõukogu
Omanike tasand
Pereettevõtte nõukogu
Ühinguvalitsemise tasand
Pereettevõtte juhatus
Ühingu juhtimise tasand
Paralleelstruktuurid
Omanikud
Perenõukogu
Pereettevõtte nõukogu
FO nõukogu
CEO
CEO
juhatus
juhatus
fi lantroopia
planeerimine
investee-
perepank
ringud
Pere- ja peree$evõ$e nõukogu
funktsioonid
Pereettevõtte nõukogu funktsioonid
juhatuse 
juhatuse 
ressursside 
tippjuhi 
perekonna 
toetamine
tegevuse 
ja võimaluste 
järgluse 
soovide vaos-
kontrollimine
arendamine
monitooring
hoidmine
Perenõukogu funktsioonid
valitsemis-
perekonna 
perekonna 
sidusus ja 
võimu 
sotsialisee-
esindamine  
ettevõtlik 
piirangud ja 
teostamine
rimine
ja staatus
vaim
reeglid
Põlvkonnavahetus
ü Omanduse üleminek
ü võõrandamine
ü  õigusjärglus
ü seaduse järgi
ü testament
ü  pärimisleping
ü Juh$ mise üleminek
Tippjuhi ülesanded
põlvkonnavahetuse e$evalmistamisel
Pereettevõtte tippjuhi ülesanded põlvkonnavahetuse ettevalmistamisel
iseenda 
pereettevõtte 
järglase 
perekonna 
omanike 
ette-
ette-
ette-
ette-
ette-
valmistamine
valmistamine
valmistamine
valmistamine
valmistamine
Tippjuhi planeeritud vahetus
Senine juht 
Järglast 
Järglane 
Osa 
Võimu 
juhib 
koolitatakse 
kogub 
kohustuste 
täielik 
ettevõtet
ja 
praktilisi  
arendatakse
kogemusi
üleandmine
üleandmine
IGALE ETAPILE:
1) selged 
eesmärgid;
II etapp
2) ajakava;
III etapp
3) vastutuse 
I etapp
(2–3 aastat, 
IV etapp 
(2–3 aastat, 
ulatus;
(2–3 aastat, 
v.a vastutus 
(2–3 aastat, 
v.a äri-
4) kvantitati vsed 
v.a M&A)
kasumi ja 
v.a täitev-
kahjumi 
üksuse 
ja kvalitati vsed 
organid)
eest)
juhtimine)
eesmärgid
HINDAMINE
TAGASISIDE
OTSUS
Peree$evõ$e pi rväärtus
põlvkonnavahetuse paradigmas
Piirprodukt
Uus  generatsioon
Vana generatsioon
aeg
t*
EesLs puuduvad uuringud
Autorist
Urmas Arumäe LLM, PhD
EBS-i õiguse ja avaliku
halduse dotsent,
vandeadvokaat
E-post: [email protected]
Mob: +372 5151451
Vasakule Paremale
Pereettevõtluse käsiraamat #1 Pereettevõtluse käsiraamat #2 Pereettevõtluse käsiraamat #3 Pereettevõtluse käsiraamat #4 Pereettevõtluse käsiraamat #5 Pereettevõtluse käsiraamat #6 Pereettevõtluse käsiraamat #7 Pereettevõtluse käsiraamat #8 Pereettevõtluse käsiraamat #9 Pereettevõtluse käsiraamat #10 Pereettevõtluse käsiraamat #11 Pereettevõtluse käsiraamat #12 Pereettevõtluse käsiraamat #13 Pereettevõtluse käsiraamat #14 Pereettevõtluse käsiraamat #15 Pereettevõtluse käsiraamat #16 Pereettevõtluse käsiraamat #17 Pereettevõtluse käsiraamat #18 Pereettevõtluse käsiraamat #19 Pereettevõtluse käsiraamat #20 Pereettevõtluse käsiraamat #21 Pereettevõtluse käsiraamat #22 Pereettevõtluse käsiraamat #23 Pereettevõtluse käsiraamat #24 Pereettevõtluse käsiraamat #25 Pereettevõtluse käsiraamat #26 Pereettevõtluse käsiraamat #27 Pereettevõtluse käsiraamat #28 Pereettevõtluse käsiraamat #29 Pereettevõtluse käsiraamat #30 Pereettevõtluse käsiraamat #31 Pereettevõtluse käsiraamat #32 Pereettevõtluse käsiraamat #33 Pereettevõtluse käsiraamat #34 Pereettevõtluse käsiraamat #35 Pereettevõtluse käsiraamat #36
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor urmas12345 Õppematerjali autor
Tegemist on sissejuhatusega pereettevõtlusesse. Esitatud on raamatu "Pereettevõtluse käsiraamat" presentatsioon. Slaidid annavad idee, millest tuleks raamatust (sh epub) vastuseid leida. Siin on antud mõned määratlused.

Sarnased õppematerjalid

Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
Õiguse alused põhjalik konspekt
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

Õiguse alused
Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun