Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aastaaruande koostamine ja analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui näitaja on 2 või enam siis viitab see?
  • Millised maksud tuleb maksta ?
Aastaaruande koostamine ja analüüs
Rita  Sikk
2012
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Finantsanalüüs on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus 
oodatava rahandusliku olukorra hindamine.
Igal huvigrupil on anlüüsi tegemisel oma eesmärk.
Finantsanalüüsi vajadus tekib kui ees on:
    -  Laenutaotlus
- Ettevõtte ost või müük
- Seaduste täitmise kontroll
- Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele
- Aktsiate  emiteerimine
- Lepingute sõlmimine (suuremate)
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse 
võtete piisav  tundmine .
Analüüsitavad raamatupidamisaruanded:
Bilanss
Kasumiaruanne
- Rahavoogude aruanne
- Omakapitali muutuste aruanne
Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale.
Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on 
aastaaruandes ja avalikes materjalides firma  majandusharu  
kohta sisalduv.
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Analüüsi võtted:
Hälbeanalüüs:
a) horisontaalanalüüs – uurib erinevate aruannete dünaamikat 
perioodide lõikes
b) vertikaalanalüüs – uurib aruannete sisemise struktuuri 
muutuste dünaamikat
Suhtarvude analüüs.
Finantsanalüüsi etapid:
Andmete kogumine (3-5a), rp aruannete struktuuri analüüs, 
põhinäitajate arvutamine, hindamiskriteeriumid, hinnangu 
andmine ja tuleviku prognoosi koostamine, (spetsiaalanalüüs)
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Vertikaalanalüüs:  bilansikirjete  suhe  bilansimahtu  või  
kasumiaruande kirjete  suhe müügitulusse. Näitab 
põhirühmade e  nede proportsioonide muutusi.Ühte 
kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on 
omavahel võrreldavad
Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika 
perioodide lõikes st muutus aastast  aastasse  nii 
protsentuaalselt  kui absoluutnäitajates
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Horisontaalanalüüs
Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja 
trendianalüüsiga.
Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas 
ettevõte endale  varad ?
Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive.
Algatuseks võrreldakse ettevõtte  varasid müügituluga.
Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on 
varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks 
võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus
(müügitulu/keskmise varaga).
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid 
netokäibe kasvutempoga. 
1. Näeb, millised varad on kasvanud kiiremini kui müügitulu.
        Kas liigselt soetatud varad (potentsiaal tulevikuks)
        või müügiraskused?
2. Kui müügitulu kasvutempo>varade kasvutempost, on 
ettevõtte varad efektiivselt kasutatud.
Täiendavat infot annab ettevõtte põhinäitajate trendi analüüs 
dünaamikas.
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Suhtarvuanalüüs
Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate  
vahelisi  seoseid . Analüüsi käigus võrreldakse firma 
suhtarve eelnevate aastate näitajatega, majandusharu 
keskmistega, konkurentidega, prognoosidega. 
Suhtarvude põhiliigid:
Likviidsussuhtarvud  e maksvõime näitajad
Efektiivsuse näitajad 
Rentaabluse  suhtarvud  e tootluse suhtarvud
Kapitali struktuuri e finantsvõimenduse näitajad
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Suhtarv  on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis
mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades 
ja/või  kroonides .
Tähtis vastata järgmistele küsimustele: 
kuidas arvutada, mida suhtarv mõõdab, millistes 
näitajates väljendatakse, mida ütlevad näitaja kõrged 
ja madalad väärtused, kuidas vastavat näitajat 
parandada. Arvutatud suhtarvude alusel tehakse 
trendianalüüsi ja neid võrreldakse normidega (toot-
misharu keskmised näitajad, konkurentide näitajad..)
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Puhaskäibekapital = Käibevara – Lühiajalised 
kohustused
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
1.Likviidsusuhtarvud
peavad vastama küsimusele: kuidas firma suudab oma 
lühiajalised kohustused tasuda? Selleks on kaks lähenemist:
I lähenemine: võrdleb raha ja muid käibevarasid  - võlgadega, 
mis kuuluvad aasta jooksul tasumisele. Levinuimad:
  A  Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja e lühiajaliste 
kohustuste kate  e   Current   ratio  (CR)
KÄIBEVARA
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

Rusikareegel :  v.h, kui üle 1,6 
   
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
B  Maksevõime kordaja e  happetest e
      likviidsuskordaja  e Quick ratio (QR)
(B 1)           KÄIBEVARAD –  TOOTMISVARUD
   LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
RR :  hea, kui üle 0,9
See näitaja täidab eelmise (CR) puuduse, e näitab kõrgema 
likviidsusega varade suhet lühiajalistesse kohustustesse.
kui näitaja on 2 või enam, siis  viitab see........................?
    (B2)    Lugejat  on vähendatud varude ja ettemaksete võrra.
               
    
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
II lähenemisviis analüüsib ettevõtte võimet muuta 
laekumata arved rahaks. Seab küsimuse: Kui kaua 
kulub firma debitoorse võla laekumisele.
     Raha laekumise välde  e  ostjate võla käibevälde 
(päeva)
NÕUDED OSTJATELE
 KREDIITMÜÜK/365

S.t nii mitu päeva jääb keskmiselt müügi ja laekumise 
vahele.
 
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Rentaablussuhtarvud e tootlusnäitajad
Rentaablus  on ettevõtte võime saada kasumit ja 
seda arvutatakse kui kasumi suhet mingisse 
teise näitajasse (müügikäibesse, koguvarasse, 
omakapitali) (x 100 e %)
     Müügikäibe  puhasrentaablus
Puhaskasum
Müügikäive
Raamatupidamisaruandluse analüüs 
Omakapitali puhasrentaablus  (ROE)  Return on 
equity:
PUHASKASUM
OMAKAPITAL  (keskmine)     

USA-s börsiettev 11-13%
 Selle näitaja järgi hinnatakse raha paigutuse 
otstarbekust. Kui see on madalam laenu-
intressimäärast, on kasulikum raha välja laenata. 
    
Raamatupidamisaruandluse analüüs (26)
ROE abil saab arvutada omakapitali tasuvust aastates.
Kui võtta ettevõtte omakapitaliks 100% ja jagada see 
(maj. Aasta) omakapitali rentaablusega (Näit: 20), 
võrdub omakapitali  tasuvus  5 aastat.
 Koguvara rentaablus e Return on total  assets 
(ROA)
PUHASKASUM
   näitab, mitu senti teenis
KESKMINE VARA               investeeritud €.
    Peaks olema suurem, kui  deposiidi  intressimäär.
Raamatupidamisaruandluse analüüs (30)
Kapitali struktuuri suhtarvud
Neid kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja tema 
võlakoormuse analüüsimisel.
Iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda lühi- ja pikaajalisi 
kohustusi. Näitavad bilansi  passiva  struktuuri.
Võlakordaja  näitab võõrkapitali osatähtsust kogu kapitalist  
e  kui palju varasid on finantseeritud võõrkapitaliga.
Kohustused
Kogupassiva

Raamatupidamisaruandluse analüüs (31)
Omakapitali võlasiduvus ( debt  to equity), vt 
eelmine  näitaja
                         Kohustused
         Omakapital
Lüh.koh ei tohi ületada omakapitali üle 1,25x
Omakapitali osatähtsus (equity ratio)
Omakapital
Kogupassiva

                             
Raamatupidamisaruandluse analüüs (32)
Intressikulude kattekordaja iseloomustab ettevõtte 
võimet  katta   intressikulud  kasumi arvelt (tavaliselt 
ärikasum).
Ärikasum
         Intressikulud
Peaks olema võimalikult kõrge (2 või enam)
Soovitus: Kui alla 2, võiks arvutada kassapõhise 
intressikulude kattekordaja, kui see alla 1, ei ole 
intressikulud kaetud.
Riiklikud maksud
• Kehtestatakse iseseisvate maksuseadustega, 
mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, 
-määra, -soodustused, maksusumma 
arvutamise ja tasumise korra, laekumise koha ja 
tähtajad.
• Riiklikud maksud on  tulumaks , sotsiaalmaks, 
maamaks , hasartmängumaks, käibemaks, 
tollimaks , aktsiisid ja  raskeveokimaks
Kohalikud maksud
Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt 
ning kehtivad ainult nende territooriumil.
• Aluseks on valla või  linnavolikogu  poolt 
vastuvõetud määrus, mis kehtestab kõik 
maksukogumiseks vajalikud regulatsioonid
• Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, 
teede ja tänavate sulgemise maks, 
mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, 
lõbustusmaks ja parkimistasu. 
Äriühingu maksustamine
Ettevõtluse tulud
• - ettevõtluse kulud
• - ettevõtlusega  mitteseotud  kulud 
koos maksudega
• - muud lubatud mahaarvamised
• = ettevõtluse tulem (kasum)
• Kasumit tema tekkimise hetkel ei 
maksustata
Ettevõtlusega mitteseotud kulud
TMS § 34. Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust 
maha arvata: 
• Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:
3) seaduse alusel määratud trahve ja  sunniraha  ning 
maksukorralduse seaduse alusel  tasutud  intresse;
8) kingituste või annetuste maksumust;
9) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga 
võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule;
10) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult 
turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara 
võõrandamisest;
11) pistist ja altkäemaksu;
Erisoodustused
Erisoodustus  on igasugune kaup, teenus, 
loonustasu või rahaliselt  hinnatav  soodustus, 
mida antakse isikule seoses töö- või teenis-
tussuhtega, juhtimis- või kontrollorgani li kmeks 
olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, 
olenemata erisoodustuse andmise ajast. 
• Erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, 
mida tööandja annab eelnimetatud isiku 
abikaasale, vanemale või lapsele.
• Erisoodustused maksustatakse tulumaksuga 
21/79 ning sotsiaalmaksuga 33 %
Erisoodustused
Erisoodustus on muu hulgas:
• 1) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või 
soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või 
teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega 
mitteseotud tegevuseks;
• 2) 
teenistus -, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvi
tamine või päevaraha  maksmine  pi rmäärasid ületavas osa
s
• 3) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine  
pi rmäärasid ületavas osas; 
• 4)
laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alam
määrast madalama intressiga
 (2% aastas);
Erisoodustused
5) asja, väärtpaberi, varalise  õiguse või 
teenuse tasuta üleandmine, müük või 
vahetus turuhinnast madalama hinnaga;
• 6) ning ostmine  turuhinnast kõrgema 
hinnaga;
• 7) loobumine rahalise nõude 
sissenõudmisest, välja arvatud, kui 
prognoositavad mõistlikud kulud seoses 
rahalise nõude sissenõudmisega ületavad 
nõude suurust;
Dividendide maksustamine
Kasum maksustatakse tema väljamaksmisel
• Dividendide väljamaksele järgneva kuu 
10.kuupäevaks tasuda ja deklareerida 
dividendide tulumaksu 21/79 netodividendidelt
• Ül: OÜ Mi suke kasum on 10 000 eurot. 
• Kui palju tuleb maksta makse, kui  osanik  
maksab kasumi välja dividendidena ?
• Kui palju tuleb maksta makse, kui osanik 
maksab kasumi välja töötasuna ?
Maksuvabade kulude piirmäärad
Kingitused ja annetused
• Külaliste või äripartnerite vastuvõtukulud 
(32 EUR kuus + 2 % palgafondist)
• Piirmäärasid ületavad kulud 
maksustatakse tulumaksuga 21/79
• Maks tuleb tasuda ja deklareerida 
järgmise kuu 10.kuupäevaks
Erisoodustuste maksustamine
ÜL.OÜ Mi suke maksis kinni oma töötaja puhkusekulud, 
mis klassifitseerus erisoodustuseks. Arve summa oli 

500 + 100 = 600
• Mil  ised  maksud tuleb maksta ?
• NB ! Erisoodustusi ei isikustata !
• Isikliku sõiduauto kasutamine ametisõitudeks
• Sõidupäevikuta  max 64 eurot kuus
• Sõidupäevikuga max 256 eurot kuus, arvestuse aluseks 
sõidukilomeetri hind 0,30 eurot (852 km)
• Mitte mingeid kuludokumente lisaks
Ettevõtte sõiduauto
Ei kasuta ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks – 
tõestada sõidupäevikuga
• Kasutatakse ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks 
– erisoodustus (maksude baassumma 256 
eurot)
• Kasutatakse ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks 
– peetakse päevikut – kas maksustatakse 
erasõidud erisoodustusena või kasutaja hüvitab 
• Ettevõtte sõiduautot kasutatakse isiklike sõitude 
tegemiseks ning maksustatakse vastavalt 
kehtivale korrale.
Deklaratsioonid
Kinnipeetud tulumaksu kohta isikustatud 
deklaratsioon väljamaksele järgneva kuu 
10.kuupäevaks
• Erisoodustused jms. isikustamata 
deklaratsioon väljamaksele järgneva kuu 
10.kuupäevaks
• FIE  tuludeklaratsioon  kalendriaasta kohta 
järgmise aasta 31.märtsiks

Document Outline

  • Aastaaruande koostamine ja analüüs
  • Raamatupidamisaruandluse analüüs
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Raamatupidamisaruandluse analüüs (26)
  • Raamatupidamisaruandluse analüüs (30)
  • Raamatupidamisaruandluse analüüs (31)
  • Raamatupidamisaruandluse analüüs (32)
  • Riiklikud maksud
  • Kohalikud maksud
  • Äriühingu maksustamine
  • Ettevõtlusega mitteseotud kulud
  • Erisoodustused
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Dividendide maksustamine
  • Maksuvabade kulude piirmäärad
  • Erisoodustuste maksustamine
  • Ettevõtte sõiduauto
  • Deklaratsioonid
Vasakule Paremale
Aastaaruande koostamine ja analüüs #1 Aastaaruande koostamine ja analüüs #2 Aastaaruande koostamine ja analüüs #3 Aastaaruande koostamine ja analüüs #4 Aastaaruande koostamine ja analüüs #5 Aastaaruande koostamine ja analüüs #6 Aastaaruande koostamine ja analüüs #7 Aastaaruande koostamine ja analüüs #8 Aastaaruande koostamine ja analüüs #9 Aastaaruande koostamine ja analüüs #10 Aastaaruande koostamine ja analüüs #11 Aastaaruande koostamine ja analüüs #12 Aastaaruande koostamine ja analüüs #13 Aastaaruande koostamine ja analüüs #14 Aastaaruande koostamine ja analüüs #15 Aastaaruande koostamine ja analüüs #16 Aastaaruande koostamine ja analüüs #17 Aastaaruande koostamine ja analüüs #18 Aastaaruande koostamine ja analüüs #19 Aastaaruande koostamine ja analüüs #20 Aastaaruande koostamine ja analüüs #21 Aastaaruande koostamine ja analüüs #22 Aastaaruande koostamine ja analüüs #23 Aastaaruande koostamine ja analüüs #24 Aastaaruande koostamine ja analüüs #25 Aastaaruande koostamine ja analüüs #26 Aastaaruande koostamine ja analüüs #27 Aastaaruande koostamine ja analüüs #28 Aastaaruande koostamine ja analüüs #29 Aastaaruande koostamine ja analüüs #30 Aastaaruande koostamine ja analüüs #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jul4aa Õppematerjali autor
Raamatupidamisaruandluse analüüs

Sarnased õppematerjalid

Majandusarvestuse mõisted
4
doc

Majandusarvestuse mõisted

LÜHIAJALISTE VÕLGNEVUSTE KATTEKORDAJA kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. TOOTMISVARUDEGA KAETUSE KORDAJA näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. MAKSEVÕIME KORDAJA leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. MAKSEVALMIDUSE KORDAJA näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. TEGEVUSTULEMUSE ANALÜÜS Tegevustulemuse e esmase efektiivsuse analüüs vaatleb kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBESAGEDUS näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades). VARUDE KÄIBEKORDAJA näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust

Majandusarvestuse alused
Finantsanalüüs konspekt
58
pdf

Finantsanalüüs konspekt

..................................... 22 2.2.1 Tulu ............................................................................................................................... 22 2.2.2 Kulud ............................................................................................................................. 23 2.2.3 Kasum (kahjum) ............................................................................................................ 23 2.2.4 Kasumiaruande analüüs lähtudes kuluarvestuse printsiibist ......................................... 24 2.3 Rahavoogude aruanne .......................................................................................................... 24 2.3.1 Rahavoogude aruande koostamise meetodid ................................................................ 25 3. Ettevõtte maksevõimelisuse hindamine .................................................................................. 30 3

Finantsanalüüs
Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne
62
doc

Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

.................................................................................................................... 21 7.1 Bilansi ja kasumaruande horisontaalne analüüs ...........................................................................................

Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs
Finantsi 2 praks analüüs
28
xlsx

Finantsi 2 praks(analüüs)

71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks *Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test)

Finantsjuhtimine
Finantsaruannete analüüs
5
docx

Finantsaruannete analüüs

Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on:

Majandusarvestus
Finantsanalüüs Estravel AS
34
doc

Finantsanalüüs Estravel AS

.......................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs...............................................................................................10 2.3. Seoste analüüs......................................................................................................19 3. SÜNTEES...................................................................................................................22 3.1. Analüüsi tulemuste üldistused..............................................................................22 3.2

Finantsjuhtimine
Finantsanalüüs ettevõtte põhjal
62
docx

Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

jätnud lisades selgitamata mis antud ettevõttes muude äritulude alla võiks minna. 4 2 VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS Kasumiaruande ja bilansi vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsis võrreldakse ühe aasta kirjeid mingi kindla näitajaga samast aastast ehk võrreldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Bilansi vertikaalanalüüs on vara analüüs, mis annab ülevaate ettevõtte varade struktuurist. See võimaldab süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Kohustuste osas analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse omakapitali osatähtsusega. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga

Finantsanalüüs
Majanduse-Finantstegevuse analüüs
29
doc

Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus.........

Transpordiökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun