Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

R.Kamsen, J.Kunder (0)

1 Hindamata
Punktid
Juhan Kunder ( 1852 – 1888)
Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald – 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog.
Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia)
Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari . Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres , 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse.
Kunderi kujunemist mõjutasid
M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 1882–1888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 1885–1886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte „Meelejahutaja”.
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=28&table=Persons
  • Jättis jälgi koolikirjandusse ja lasteproosasse;
  • Astus esimesi samme lastekirjanduse teooria ja kriitika rajamisel;
  • Esimene, kes väljus loomuliku karistuse rangest skeemist.

  • Mõistis, kui raske on lastel lugeda “Kalevipoega”, kuid selle tundmine on vajalik, mistõttu lähenes sellele proosalikult. J. Kunderi jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele. Samas stiilis on ta töödelnud ka muinasjutte – “Eesti muinasjutud ” (1884, tiitlil 1885) sisaldab 53 muinasjuttu ja muistendit, nt “Imelik peegel ”, “Ahjualune”.

Viide muinasjuttudele: http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html
  • J. Kunderi enda kirjutatud lastejutud ilmusid kahes kogus: “Laste raamat” (1884) ja “Lu’ud lastele” I ja II osa (1885-1888).
    • J.Kunderi lastejutukogud sisaldavad peale ilukirjanduslike palade veel rahvalaule, katkendeid “Kalevipojast”, jutustusi keisritest, keda on kujutatud heade ja lahketena, kohalikest eesti tegelastest (nt Jaan Adamsonist) ja “Laste raamatu” lõpetuseks on koguni ära toodud Meie Isa palve .
    • Jutukestes peegeldub ilmekalt omaaegne kasvatusprogramm.
    • Juttudes sobitab kokku materialistlikku maailmakäsitlust ja idealistlikku filosoofiat (nt “ Liblikas ” – kuidas liblikas areneb vastsest ning jumal on selle ime autor).
    • Olulised olid need lood, kus jutustatakse laste ja nende vanemate igapäevasest elust või loodusest (“ Ellerhein ”).
    • Kirjanik püüab mõista laste käitumist ning psühholoogiliselt põhjendada. Tal on usku lapse headusse, mistõttu aus ülestunnistus hoiab ära karistuse (“Hea õde”).
    • Juttudes on rohkesti inimlikku soojust ja heatahtlikkust, ka igapäevase elu lihtsust ning kodudust, mis varasemate rangelt karistavate, hoiatavate ja hirmutavate lastejuttude kõrval mõjub kosutavalt.
  • 3. jaanuaril 1883 pidas J.Kunder Eesti Kirjameeste Seltsis kõne teemal “Eesti laste-kirjavarast”. See avaldati “Valguses” (Kunder, J. Valgus 1884, 10. ja 31.märts).
    • Märgib, et kõik olemasolevad raamatud ei sobi lastele, “lastel on ise saamatud, oma enese raamatukogu”.
    • Kõneleb sellest, et mujal maailmas (Saksamaal, Venemaal) on ammu mõistetud spetsiaalse lastekirjanduse vajadust ning seda ka soetatud. Eesti lastel pole muud kui aabits.
    • Teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel.
    • Lastekirjanduse funktsioonid: õpetlik, kasvatuslik, esteetiline. Oluline on eakohasus. Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada, moraal tuleb peita jutukeste sisse, lastekirjandust ei tohi temaatiliselt piirata ainult lastetoaga, tuleb rääkida ka elus laiemalt, selle headest ja halbadest külgedest.
    • Lastele kirjutaja peab tundma laste hingeelu .

Kasutatud kirjandus:
  • “Eesti lastekirjandus ”, Reet Krusten , Elmatar 1995
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kunder (28.03.2011, kell 16.30)
  • http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html (28.03.2011, kell 16.30)
  • http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=28&table=Persons (28.03.2011, kell 16.30).
    Reinhold Kamsen (1871-1952)
    Luuletaja ja lastekirjanik Reinhold Kamsen sündis 24. (12.) okt 1871 Viljandimaal Imavere vallas talupoja peres. Õppis Järavere külakoolis. Alates 1909 pidas Pilistvere alevikus seltsimaja ning töötas laenu-hoiuühisuses ja majandusühingu raamatupidajana. 1920. aastast oli Kamsen Põltsamaa tarvitajate ühingu raamatupidaja ning osales kohalikus seltsitegevuses. 1927– 1931 töötas Kamsen ajalehe Põltsamaa Teataja vastutava toimetajana, 1930–1931 andis välja nädalalehte Põltsamaa Uudised. 1950 kolis Tallinna tütre juurde, suri 16. mail 1952 Kiisal. 
    http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=310&table=Persons
    • Üks viljakamaid 20.sajandi alguse lasteluuletajaid

    • Lasteluuletajana tegutses 40-ndate aastateni
    • R.Kamseni esimesed luuletused ilmusid peamiselt „Postimehes“ ja „Lindas“, pärast „Lastelehe“ ilmumahakkamist sai temast selle väljaande üks püsivamaid ja produktiivsemaid autoreid – kaastööd, luuletusi ja proosapalu avaldati nelja aastakümne vältel.
    • Luuletused ja jutud ilmusid ajakirjades: „Eesti Naine“ kaasandes „Väikeste sõber“

    „Taluperenaine“ lisas „Laste Maailm“.
    • Lasteluule põhiteemaks on loodus, peamiselt meeleolud seoses aastaaegade vaheldumisega.

    NT: „Talvel“ („Küll on kena kelguga..“), „Laul lumele“, „Talve rõõm“, „Lumehanges“ jt.
    • R.Kamseni luules on olulisel kohal laps ise, lapse mängud ja suhted ümberkautsetega, eriti emaga, mängukaaslastega, loomadega.

    N „Waatke meest, kuis tema astub,
    Seljas leiwakott,
    Kaenlas raamatud ja tahwel,
    Taskus tindipott.
    Ema aitas uksest wälja,
    Ütles: „Õpi sa! ...
    T: „Kooli minek“ - pildike poega saatvast emast, kelle häid nõuandeid peaaegu mõtteteradena teatakse :
    • 30-ndatel tuleb luulesse mängulis-humoristlikke motiive , taganeb ilutsev toon. See kõik annab tunnistust eaka lasteluuletaja soovist aja nõuetega sammu pidada.

    NT: „Niitjad“, „Memm ja Maimu “, „Mõistatus“, „Kraav“, „Maimu ja pilveke“.
    • Suur osa R. Kamseni ulatuslikust lasteluuleproduktsioonist jääb siiski isikupäratuks sõnaseadmiseks, millel ei ole sügavamat sisemist elamussundi. Sagedasti rikub autor üsna kordaläinud salmidest sugenenud mulje konarliku, kistud või mõttetu lõpuga.

    Kasutatud kirjandus:
  • “Eesti lastekirjandus”, Reet Krusten, Elmatar 1995
  • http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=310&table=Persons (4.04.2011 23:03:00)
  • R Kamsen-J Kunder #1 R Kamsen-J Kunder #2 R Kamsen-J Kunder #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ditafora Õppematerjali autor
    Kompaktne, arusaadava ülesehitusega konspekt.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
    132
    doc

    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

    Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

    Sotsiaalteadused



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun