Mee Tootmine - referaat (EMÜ) (0)

5 VÄGA HEA

Eesti Maaülikool
Mesinduse referaat
Mee tootmine
Koostaja : Sigmar Naudi
Tartu 2013

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Mesila rajamine 4
2.1Tarud 4
3.Mee tootmine ja mesindusinventar, - tarvikud 4
3.1Mesilaspere võtmine 4
3.2Mesindusinventar ja –tarvikud 5
4.Kokkuvõte 6
5.Kasutatud krjandus 7

Sissejuhatus

Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi , naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes.
Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem.
Eesti meele on omane, et korjetaimedelt korjatud mesi kristalliseerub pärast vurritamist 2 – 3 nädala jooksul.
Peamiselt oleneb kristalliseerumine mee keemilisest koostisest, keemiline koostis aga nektari vee- ja suhkrute sisaldusest. Ehk, mida rohkem on mees lihtsuhkruid, glükoosi ja fruktoosi, seda parem on tema toiteväärtus. Kui mees on glükoosi palju, siis see kiirendab mee kristalliseerumist. Mee kristalliseerumise tasakaalustajaks on, fruktoos (puuviljasuhkur), kui seda on mee sisalduses ülekaalus, siis kristalliseerub mesi aeglasemalt.
Mee värvus, lõhn, maitse, tihedus, kristalliseerumise iseloom sõltuvad meetaimedest, mille õielt mesi on korjatud. On täheldatud, et sademeterikkal suvel on mesi heledam, põuasel suvel aga tumedam . Mesi on heledam, kui see on vurritatud suve esimesel poolel, kui kesksuvel või sügisel vurritatud mesi.
Kui tuua võrdluseks erinevaid korjetaimi, siis valge ristiku (Trifolium repens) mesi on hele. Kanarbiku (Calluna vulgaris) mesi on punakas kuni tumeroheka varjundini. Eestis ongi ülekaalus segaõiemesi. See on korjatud paljude taimede õitest, mis antud perioodil õitsevad. Väga harva on võimalik saada mõne spetsiifilise taime näiteks pärna ( Tilia cordata) või mõne muu taime absoluutselt puhast mett.
Käesolev referaat on Eesti Maaülikooli “Mesinduse” kursuse raames valminud töö, mis võtab kokku lühidalt ja konkreetselt mee, kui väärtuslike raviomadustega toiduaine ja toob välja mee tootmise aspektid.

Mesila rajamine

Et mee tootmisega saaks üldse algust teha on vaja rajada üks korralik mesila. Parimaks asukohaks, kus mesila paigutada on eelkõige tõmbetuule eest kaitstud maa-ala, peamine põhjuseks on, et tugevad tuulepuhangud ei mõjutaks mesilaspere tegevust nii vaimselt kui füüsiliselt. Mesilat võiksid ümbritseda eriti madalate põõsaste grupid, viljapuud ja ka marjapõõsad, eriti hea oleks, kui mesial lähedusse on istutatud mõni elupuu. Ühelt poolt muudab elupuu olemasolu keskkonda ilusamaks ja teisalt sülemimesilastele meeldib elupuude külge kobarduda. ( Arro , Endla, Kilter , Rohtla , 1997)

Tarud

Mesilased asuvad looduslikult puuõõnes, kuhu nad ehitavad enda poolt eritatud vahast keeletaolised kärjed. Mesilased eritavad mesilasvaha, mida nad ise oma tahtest olenemata organismis toodavad. Et toota mesilasvaha on kõigil töömesilastel tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel paiknevad vahanäärmed. Teistel tarus olevatel mesilastel vahanäärmed puuduvad. (Arro et al., 1997)
Mesilasperesid ei ole soovitatav või on lausa keelatud paigutada kõrgepingeliinide lähedale, ega selle alla, sest sest mesilased võivad kaotada seal orientatsiooni ning eksida teel tarru. Samuti ei sobi sooäärne niiske maa. Sealne niiskus tekitab mesilasperele hallitushaigusi (kivihaue, lubihaue). Väikesed ojad, tiigid on mesilastele aga soodsad, sest sealt saavad nad vett hõlpsasti kätte.(Arro et al., 1997)
Mõningad kriteeriumid, mis tarudel peavad olema:

Taru peab mahutama 100000 mesilast ja kuni 150kg mett.
Materjal peab olema õhuke ja läbilaskev (puit)
Tarul peab olema 1-2 reguleeritava suurusega lennuava. Lennuava võib olla kuni 15 mm, talvel aga hiirte sissepääsu takistamiseks kuni 10 mm. Lennuava paigutamiseks ei ole erilisi kriteeriumeid, kuigi soovitatav on paigutada see ida-kagusuunda. (Arro et al., 1997)

Mee tootmine ja mesindusinventar, -tarvikud

Kui mesilastele on loodud piisavalt soodne keskkond, õhkkond ja kõik vastab stantarditele, siis ei jää mesinikul muud üle, kui hakata tootma mett, et toota mett on vaja ka vastavat mesindusinventari ja –tarvikuid..

Mesilaspere võtmine

Kui mesilastele on loodud soodne õhkkond, tarud ja mesilad on vastavalt määrustele. Tuleks algajal mesinikul muretseda endale vähemalt 2-3 peret. Juhul, kui mõne pere puhul tekib kahtlus ema olemasolul , võib teisest perest võtta avashaudmega kärje., kus leidub mune ja vaklu ning panna see kahtlusalusesse tarru. (Arro et al., 1997)
Kui mesilaspere hakatakse ostma, siis tuleks eelnevalt teada pere elujõulisust: pere tugevust, ema olemasolu ( lahtine haue), mesilaste hulk ja söödakogus – kõik see võetakse arvesse pere hinna määramisel. Kõige targem on osta üle talve elanud mesilasperesid kevadel aprillis või mai algul. Peres peab olema kinnishaue, vaklu ja mune. Pere tugevust hinnatakse kärjetänavaid katvate mesilaste järgi – kui peres, mis soetatud kevadel on 10-12 kärjetänavat mesilastega kaetud, siis on see tugev pere. Keskmine on aga 8-9. Nõrgas peres on aga vähem kui 6 kärjetänavat kaetud. (Arro et al., 1997)
Samuti on võimalik võtta endale mesilaspere ka sülemina. Kui sülemit osta, siis hinna määrab tema kaal. Tugev sülem kaalub 3 ja enam kilogrammi, keskmine on 2-3 ja nõrk on vähem kui 2kg. Muretseda tasuks just tugevaid ja keskmisi sülemeid. Kui sülem on kastis kobardunult ja rahulik, siis on sülemil ema olemas. (Arro et al., 1997)

Mesindusinventar ja –tarvikud

Mesilaspere kõike vajalikum inventar on otseloomulikult taru. Tarud on mesilaspere kodud ja kaitseobjektid. Sülemite paigutamiseks tuleks üks taru ka alati tühjana hoida, samuti on kevadel mesilasperede ümbertõstmisel vaja tühja taru. (Arro et al., 1997)

Töökittel – Peab olema puhas ja valge, ainult mesilas töötamiseks.
Näovari – Näo katmiseks
Suitsik – Koosneb lõõtsast ja plekkkorpusest. Suitsikus kasutatakse peamiselt mädapuud, turbatükke või mõnda muud suitsu andvat materjali.
Konkspeitel – On taru siseseinte , valtside, raamide jne puhastamiseks (kraapimiseks).
Taruhari - On mõeldud mesilastaru puhastamiseks, surnud mesilaste eemaldamiseks ning pesa laele ja põhja langenud prügi koristamiseks.
Kärjekandekast – On vajalik perede läbivaatamiseks.
Kärjekahvel ja –nuga – On vajalik mee kaanetise eraldamiseks kärjelt enne vurritamist.
Kunstkärg – Kunstkärgedele ehitavad mesilased üles oma kannud. Neid peaks varuma aastaks ette, sest värskelt pressitud kärg on pehme. Kasutada võib kunstkärge, mis on seisnud kuu aega.
Kärjerull – On vajalik kunstkärje kinnitamiseks raami ülemise liistu külge.
Traatimisketas – Kunstkärje kinnitamiseks traatide külge.
Tarukäru – Sobib käru, mis on kohandatud tarude ja mesindusinventari vedamiseks.

Kokkuvõte

Antud referaat käsitles põgusalt ja konkreetselt mee, kui väärtuslike raviomadustega toiduainet ja tõi välja mee tootmise aspektid.

Kasutatud krjandus

Arro, S. , Endla, M. , Kilter, E. , Rohtla, A. Mesilaste pidamine, 1997, "Valgus"163 lk.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 51 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

koll1240 Õppematerjali autor

Mee tootmine mesi tootmine referaat mee tootmisest mee tootmise referaat kärjekannud vurritamine... mesi mesilas mesilast mesilaste mesilaspere

Sarnased õppematerjalid

pdf

MESILASEMADE KASVATAMINE

AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin- duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin- dusega tutvumiseks. Kõik EML-i liikmed saavad posti teel koju kätte perioodiliselt ilmuva “

Loodus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk