Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? (0)

Mainori Kõrgkool
Mait Adoma
Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama?
Essee Mikro -ja makroökonoomika
2011 Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama?
Sõna " masu " on saanud meie igapäeva elus kasutusel olevaks sõnaks ja paljud võtavad seda kui uut nopet slängisõnaraamatust. Masu on saanud juba nii populaarseks sõnaks, et selle teemal luuakse laule, välja on mõeldud mäng ja käib arutelu, et sõna masu panna ka õigekeelsussõnaraamatusse. Aga mis meile tegelikult siis seostub masuga ehk majandussurutisega? Eelkõige on meie arusaama kujundajaks masust suurim roll meedial. Igapäevaselt võime lugeda lehtedest või näha televiisorist, kuulda raadiost uudiseid vallandamistest, koondamistest, palkade vähendamisest, ettevõtete pankrotistumistest jne. Pidevalt kajastatakse uudiseid hindade tõusust ja tööpuudusest. Just halvamaiguline meediakajastus hetkelisest majandusolukorrast ongi see, mis inimestele masendavalt ja rusuvalt mõjub. Samas on ka positiivne külg- inimesed hakkavad rohkem kokku hoidma ja mõtlema ning kaaluma oma kulutuste tegemist. Ehk siis ei toimu sellist ületarbimist nagu siin mõni aeg tagasi näha oli. Loodi isegi asjakohane lauamäng nimega"Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju!" Kui vaadata Eestimaa äärealasid või "vaesemaid" piirkondi siis avaneb suhteliselt masendav pilt. Külapoed on suletud, majad on lagunenud- elu on praktiliselt välja surnud. Noored on kolinud linnadesse, kus on veel võimalik tööd saada ja pangalaenude eest soetatud eluasemetes patriootlikult ja emotsioonivaeselt vegeteerida. Paljud on aga kolinud Eestist üldse minema ja ei vaata enam siiapoolegi, paljud aga töötavad mujal maailmas, et oma oskustele ja teadmistele vastavat tasu saada. Kui numbreid vaadata, siis on hämmastav, et viimastel aastatel on meie tööjõust töötanud väljaspool Eestit 2,3-2,5%, see on 15 000- 17 000 inimest, kellest oskustöölisi on umbes 60%. Just palk ongi see, mis inimesi totaalseid muudatusi oma elus tegema paneb. Heaks näiteks on siinkohal paljude arstide tööle asumine mujale riikidesse. Siis seisamegi probleemi ees, kus näiteks Rakvere haigla pidi aastavahetusel jääma ilma lastearstita, sest noored arstid teenivad Soomes viis korda kõrgemat palka kui Eestis. Mööda Eestit ringi sõites ja lagunenud maanteid taludes tekib tihtipeale küsimus, et kuhu kaob meie teede remondiks mõeldud raha? Mille eest me makse maksame? Nähes trööstitud pilti, kus mets on maha raiutud nii, et isegi seemnepuud on kaubaks läinud ­kas me ikka oleme masust üle saanud. Nähes mornide ja hallide nägudega inimesi, kelle ainus lootus ära elada on vabaneda raskest laenukoormast, mis Rootsi pankadest laenatud. Kas me oleme masust toibunud? Parem ei ole olukord ka linnades ja nende lähiümbruses, kus tühjalt seisavad uued elamud ja sama tühi on ka endistest ehitajatest töötute pilk. Tavainimese jaoks on tihtipeale parimaks kriisist üle saamise meetodiks kriitikanoolte pildumine valitsuse suunas, kuid kas see on siis lahendus. Ühest küljest on kriis olnud meile õppetunniks või heaks motivaatoriks. Kriisist üle saades ehk oleme hakanud rohkem väärtustama haridust, perekonda ja edu. Edu just selle otseses mõttes. Buumi ajal võis iga ehitusettevõtja olla edukas, kuigi tal vastavat haridust ei olnud ja edu oli otseselt seotud uue maja, auto ja hulga rahaga. Praegu aga hinnatakse ja hakatakse üha rohkem hindama teadmisi, suhteid ja üheskoos millegi ära tegemist. Siin meenub mulle kohe "Teeme ära " kampaania. Rahvas on muutunud nutikamaks. Otsitakse uusi ideid ja võimalusi, kuidas majandussurutisest toibuvas Eestis ellu jääda.
2 Paljud ettevõtted on suunanud oma pilgud välisturgudele. Üleilmne finants- ja majanduskriis on väga palju mõjutanud Eesti majandusruumi ja ettevõtluskeskkonda. Kriis kajastub otseselt Eesti tööturuolukorras, eeskätt töötusnäitajate kiires kasvus . Tööpuuduse järjekindel suurenemine sai alguse 2008. aastal. Alates 2009 aasta esimesest poolest on tööjõuturg tasapisi elavnenud, kuid sellegipoolest jääb tööpuudus lähiaastatel meile suureks probleemiks ja töötus kasvab ka aastal 2011. Hetkel on Eesti olukorras, kus laenuaktiivsus pole veel hoogustunud ja investeerimis - tegevus pole taastunud. Kuigi majandus kasvas eelmisel aastal üle 6%, ei anna see veel tunda meie igapäeva elus. Kui maailma majanduslikku seisu üldiselt vaadelda, siis võib väita, et maailm on kriisist kosumas ja selleks aastaks prognoositakse umbes 4,5 % majanduskasvu. Paljuski aga mõjutavad maailma majanduslikku hetkeseisu Araabiamaade rahutused. Naftabarreli hind on tõusnud rekordtasemele ja seoses sellega tõusevad mootorikütuste ja soojuseks mõeldud kütuste hinnad. See aga on maailma pannud kiiremini mõtlema ja tegutsema alternatiivenergiate otsimisele, välja töötamisele. Nafta hinna kallinemine tõstab aga juba praegu ja tulevikus veelgi rohkem teenuste ja toodete hindu. Kahjuks ei jõua aga palgad hinnatõusule järele. Valitsuse üks prioriteetidest peaks olema leida võimalusi palkade kiiremaks tõusuks. 2010 aasta neljandas kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 814 eurot ehk 12735 krooni. Hea on tõdeda, et aastane tõus oli 3,9 protsenti aga teades, et keskmise palga tõstavad kõrgele vähemuses olevad kõrgepalgalised, siis ei saa neid numbreid väga reaalsena võtta. Samas on näha, et valitsus ei ole ikka päris õigeid samme teinud ja tehakse päris palju rumalusi. Hea näide on saastekvootide vastu 500 elektriauto toomine Eestisse. Ühest küljest mulle meeldib selle mõtte innovaatilisus , teisest küljest on see aga täiesti lõpuni mõtlemata. Toome aga elektriautosid, aga mis maksab "laadimistaristute" rajamine? Kus kohast tuleb elekter ? Palju on võimalik täis laetud akuga sõita? Miks peab see auto olema parempoolse rooliga? Kus kohast võetakse raha autode ostu kompenseerimiseks? Küsimusi oleks palju ja vastuseid vähe. Meie väike riik peab omal nahal ikka kõik järgi proovima. Hoogu annab see tehing kindlasti ettevõtlusele. Paljud näevad head äritegemise võimalust : autode roolide ümber muutmine vasakpoolseks, laadimistaristute rajamine, elektriautode ja akude remont jne. Ehk leiab mõni uus elektrienergia pakkujagi tee Eesti turule. Eelnevat kokku võttes võiks väita, et tegelikkuses räägivad numbrid enda eest ja Eesti on suhteliselt "valutult" masust üle saanud. Küll aga peaks inimestele süstima positiivsust! Meil on loodud kõik eeldused ja võimalused ning majanduskeskkonna stabiilsus on parim kasvu strateegia.
3