Vanakreeka jumalate põlvnemine (0)

NARVA EESTI GÜMNAASIUM
ESSEE
VANAKREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE
AINE: USUNDIÕPETUS
NARVA
2008
VANAKREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE
Usk oli kreeklaste igapäevaelu osa. Inimesed uskusid, et kui nad annavad jumalatele lubadusi, ohverdavad kitsi , lambaid , hobuseid, veiseid jms ning peavad jumalate auks uhkeid pidustusi, siis toovad nood neile tervist, õnne ja ehk isegi jõukust. Muidugi eespool toodud nn jumalate soosingu ärateenimise toimingud ei garanteerinud midagi, sest kõrgkujud võisid meelt muuta.
Tõenäoliselt sarnanesid jumalad inimestega nii välimuselt kui olemuselt . Miski inimlik polnud neile võõras: nad võisid olla leebed, andestavad või kättemaksuhimulised, edevad, kadedad, liiderlikud. Võib öelda, et antiikjumalad on loodud inimese näo järgi ja võib-olla see teebki nad palju südamelähedasemaks ja armsamaks. Peamiseks erinevuseks osutub vaid viimaste surematus ja ugavene noorus.
Vanakreeka jumalaid iseloomustas üldiselt spetsialiseerumine mingile alale . Igaühel neist olid kindlad omadused ja kindel ülesanne.
Kreeklastel oli kaksteist vägevamat ja hulk vähemaid jumalaid. Tähtsamad elasid Ölümpose mäel, kus paiknes jumalate valitseja Zeusi inimsilmale nähtamatu palee , kuid ka teiste ölümplaste eluase . Järgnevalt tuleb juttu jumalate põlvnemisest ja nedne isikulistest omapäradest.
Alustama peaks ikka kõige varasemast olemusest ehk Kaosest. Nimelt on see mõõtmatu ja vormitu tühjus, korraldamatu algseisund, millest on sündinud Nyx (öö), Erebos (pime põhjatus), Eros (armastus) ja Gaia (maa).
Gaia ongi kõigi kreeka jumalate esiema. Maajumalanna oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja. Temast sündisid partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Mäestikud.
Kuna Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi: titaanid (kuus poega ja kuus tütart), kükloobid ja hekatonheirid. Tuntuimad titaanid olid Kronos (Aeg), Rhea . Okeanos, vennad Prometheus ja Atlas . (joonis 1)
Mingil põhjusel Uranos aga vihastas oma laste peale ja heitis nad Tartarosse, mis asus Maa sisemuses (teise versiooni järgi peitis Gaia nad ise enda sisse, et neid isa viha eest kaitsta). Lapsed põhjustasid Gaiale tema sisemuses palju ebamugavust ja valu ning kui see muutus väljakannatamatuks, palus ta appi oma noorima poja Kronose . Gaia andis pojale sirbi ja palus tal Uranos sellega kohitseda. Nõnda murdis ta Maa ja Taeva vahelise liidu, et vältida uute koletuslike laste sündi. Kui Uranos tuli ja tahtis Gaiaga ühte heita, haaras Kronos sirbi ja viis ema käsu täide. Uranose genitaalidest voolas aga Gaia rüppeveri ning sellest sündisid hirmutavad kättemaksujumalannad erinnüsed ja gigandid.
Sel viisil tõukaski titaan Kronos oma isa troonilt ja heitis paari oma õe Rheaga. Et säilitada võimu maaila üle, neelas Kronos alla oma lapsed, niipea kui Rhea oli nad sünnitanud. Viimasena sündis Zeus ehk Dias , kuid poja asemel andis Rhea Kronosele mähkmeisse mässitud kivi ning tulevane pea-, taeva- ja äikesejumal jäi ellu. Zeus kasvas üles oma isa Kronose eest peidetuna ühes koopas Kreeta saarel. Seal toitis teda kitsepiimaga nümf Amaltheia. Täiskasvanuna kukutas Zeus oma isa Kronost ning sundis teda allaneelatud õed ja vennad välja oksendama . Nii pääsesid Hestia , Demeter , Hera , Hades ja Poseidon (joonis 2). Sellele sündmusele järgnes sõda titanomahhia, mis lõpes noorte jumalate võiduga.
Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Poseidon sai mere ja Hades allmaailma.
Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana.
Peajumala esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis . Zeus neelas aga Athenat kandva Metise alla, sest Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab uus jumalate kuningas. Nii juhtuski, et piksejumal pidi soetatud tütre ise ilmale tooma . Arvatavasti sündiski tarkusejumalanna Zeusi peast ning seepärast oli isale eriti lähedane. Athena oli suur jumalanna peamiselt Ateena linnas. Tema auks peeti siin iga nelja aasta tagant hiigelpidustusi ehk panatenaiasid.
Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera, kes oli taevajumalanna , abielu ja abielunaiste kaitsja. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal Hephaistos , kes teiste ilusate surematute hulgas oli ainuke inetu ja ka lombakas ; ning sõjajumal Ares , kelle sümboliks oli kiiver ja kilp.
Olümplaste hulka arvati ka Zeusi ja titaanitar Maia poeg Hermes , kellest sai reisikübarat ja tiivulisi sandaale kandev olümplaste välejalgne käskjalg. Karjajumalana õnnistas Hermes loomade kasvu, mistõttu teda kujutati sageli lammast õlgadel kandvana. Ühtlasi oli Hermes ka teede ja rändurite kaitsja. Lisaks peeti teda une- ja unenägudejumalaks. Tuntud luiskajana oli ta ka varaste ja petturite jumal. Hermest nimetati hingedesaatjaks, sest ta saatis surnuid allmaailma.
Titaanitarilt Letolt sai Zeus kaksikuid Apollon ja Artemist. Apollon oli vanakreeka valgus- ja päikesejumal. Teda peeti ka ennustusjumalaks. Talle oli mitmes kohas pühendatud oraaklikohti, millest kõige kuulsam asus Delfis . Muusade valitsejana oli ta kunstide, eelkõige luule ja muusika kaitsja, mistõttu tema tunnusesemeks oli lüüra. Kreeklased pidasid teda kauneimaks meesolevuseks. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusjumalanna. Teda kujutati enamasti lühikeses rüüs, vibu ja nool käes, saatjaiks hirv ja nümfid. Kuna ühe müüdi kohaselt sündis ta oma kaksikvennast mõni hetk varem ja asus kohe Letot venna ilmaletoomisel abistama, siis just sellepärast oli ta rasedate naiste kaitsejumal .
Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda lõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusid kaks tüdrukut – Helena ja Klytaimestra , teisest aga kaks poissi – Kastor ja Polydeukes. Leda lapsed on tihedalt seotud Trooja sõjaga.
Hoopis erakordne suhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre Danaega. Et Delfi oorakel oli Akrisiosele ennustanud surma lapselapse käe läbi, sulges kuningas tütre maa-alusesse vaskkambrisse. Kuid Zeus tungis kullavihmana Danae juurde ja tollel sündis Perseus . Kui Danae lapse ilmale tõi, laskis isa tütre koos pisipojaga kasti panna ja merre heita, Nad randusid Seriphose saarel, kus neid päästis üks lihtne kalur. Juhtus aga nii, et saare kuningas armus Danaesse. Ilusal naisel polnud aga mehe vastu mingeid tundeid ning seepärast kavatses mees isegi vägivalda kasutada. Danaed kaitses tema poeg Perseus. Et Danae tülikast pojast lahti saada, teatas kuningas Perseusele, et jätab tema ema rahule, kui noormees toob talle gorgo Medusa . Sangar toimibki edukalt ning lööb Medusal pea maha. Tagasiteel tutvub ta oma tulevase naisega Andromedaga ning võitleb merekoletisega. Naasnud saarele, näitab Perseus gorgose nägu valitsejale ning viimane kivistub.
Teeba kuninga tütar Semele sai aga Zeusiga Dionysose – tulevase veinijumala. Kord ilmus Zeus Semele juurde tõelisel kujul ehk välgu ja müristamisena ja seetõttu hukkus naisarmuke tules ning sündimata lapse kandis Zeus oma reide õmmelduna tulest välja. Dionysos oli lapsepõlves viidud Nysa mäele, kus vastsündinu kasvatamisega tegelesid nümfid. Siin sai tema koduks viinapuuväätidesse kasvanud koobas, millest ka varajane huvi just selle taime ja tema marjade vastu. Et nümfide meelistegevus oli tants ja trall, jäi see komme ka Dionysosele igaveseks külge. Tänu Bakchosele (Dionysose teine nimi) kasvas välja draamakunst – nn saatüridraama ning tema auks peetud pidustus ehk dionüüsia.
Zeusi armusuhtest Alkmenega – Teebas maapaos viibiva Amphitryoni abikaasaga sündis kreeklastele kõige kuulsam kangelane Herakles . Kui Herakles oli veel imikueas, saatis Hera kaks madu last surmama, aga väikemees kägistas maod . Suureks sirgunud võttis ta naiseks Teeba kuninga tütre Megara. Nende kooselust sündis mitu last, kuid Hera põhjustatud meeltesagedushoos tappis Herakles oma naise ja lapsed. Hera tahtel pidi kangelane kodukanti tagasi pöörduma. Jõudnud Mükeenesse, kuulis Herakles valitsejalt, et tal tuleb oma süü heastamiseks sooritada 12 ohtlikku ülesannet: 1. Tappa haavamatu Nemea lõvi 2. Tappa Lerna hüdra 3. Kinni püüdma väle Keryneia emahirv 4. Tappa Stymphalose mädasoos pesitsevad inimsööjad linnud 5. Kinni püüdma Erymanthose kult
6. Puhastada Augeiase tallid 7. Ohjeldada tuld sülgav Kreeta härg 8. Taltsutada kuningas Diomedese hobused 9. Ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö 10. Ära ajada Geryoneuse veisekari 11. Röövida hesperiidide õunad 12. Laskuda allmaailma ja tuua sealt elusana põrgukoer Kerberos
Lõpus võin lisada, et Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui ka surelike naistega. Hera oli erakordselt armukade ja kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid, kellest oli hulganisti juttu eespool.
PILDID JA JOONISED:
Zeus - taevajumal
Hera – abielu kaitsja
Zeusi abikaasa
Poseidon – merede valitseja
Zeusi vend
Hades – surnuteriigi valitseja
Zeusi vend
Athena - sõjajumalanna
Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal
Artemis- metsloomade kaitsja
Hephaistos – jumalate sepp , lonkur
Dionysos – veini-ja sigivusjumal
Aphrodite – ilu- ja armastusjumalanna
Hermes – jumalate käskjalg, loomakarjade kaitsja ja teekäijate abiline
Demeter – viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna
Hestia - kolde ja ohvritule jumalanna
Rheia ja Kronos
Kerberos – kolme peaga koer, allmaailma valvur
Joonis 1
Joonis 2
KASUTATUD TEOSED:

Vana-Kreeka igapäevaelu; autor Cath Senker

Usundilood; Lauri Leesi (õpik)

http://wiki.demokraatia.ee/viewtopic.php?t=1289&sid=f1550a488d6eea41829d373

http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vanakreeka_jumalad_karolrahuoja.ht m