Kontrolltöö1 (5)

Majandusarvestuse sisu ja ülesanded.
Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid.
Kus ja milleks kasutatakse majandusarvestust.
Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks.
Majandusarvestuse elemendid, nende kasutusalad.
Raamatupidamisarvestus on majandusarvestussüsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid , nende moodustamise allikaid ja nendega kaasnevaid tehinguid .
Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete raamatupidamisinfo (statistilistest aruannetest) ja töötleb seda edastamiseks rahvamajanduse juhtimistasandile.
Raamatupidamisarvestuse koostiosad
Finantsraamatupidamine ,juhtimisraamatupidamine, kuluraamatupidamine ,maksude arvestus,finantsplaneerimine e. eelarvestamine ,finantsanalüüs,tegevuse sisekontroll, audiitorkontroll
Milleks kasutavad majandusinfot omanikud .
Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine.
Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond .
Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata).
Kes on raamatupidamiskohustuslased.
Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank .
Majandustehingute mõiste ja sisu.
Majandustehingud – toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus.
Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus.
Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks).
Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad.
Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks . Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud.
Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine .
Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali.
Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus.
Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma.
Esimesse rühma kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui ka passiva kokkuvõte).
Teise rühma kuuluksid majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte varade (aktivate) struktuuris, see tähendab varad muudavad asukohta bilansis. Antud majandustehing ei põhjusta muudatusi bilansi passiva poolel. Bilansi kokkuvõttes muudatusi ei toimu.
Kolmandasse rühma kuuluksid majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte kohustuste ja omakapitali (passivate) struktuuris, see tähendab bilansi passiva üks kirje suureneb ja teine kirje väheneb ühe ja sama summa võrra. Antud majandustehing ej põhjusta muudatusi bilansi aktiva poolel. Bilansi kokkuvõttes muudatusi ei toimu.
Neljandasse rühma kuuluksid majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) vähenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel väheneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kokkuvõte).
Kontode süsteem, nende sisu ja liigid.
Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded.
Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot . Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta.
Deebet, kreedit , käive, saldo , nende iseloomustus.
Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks.
Kontoplaan , selle sisu ja vajlikkus.
Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed.
Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses.
Kahekordne kirjendamine – ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole – üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse.
Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid .
Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks.
Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele):

• Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri;
  
• Tehingu kuupäeva;
  
• Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod;
  
• Summa(d).
  

Lausend võib olla:

lihtlausend , milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga.

liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot.
Raamatupidamise meetodi elemendid.
Dokumenteerimine , inventeerimine , hindamine, kalkulatsioon , kontod, raamatuspidamisbilanss, aruandlus
Algdokumentide rekvisiidid
Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid , allkiri
Majandusaasta aruande sisu
Raamatupidamise aastaaruanne- bilanss , kasumisaruanne ja aastaaruande lisad; haldusaruanne; audiitori järeldusotsus; majandusaasta kasumisjaotuse aruanne
Raamatupidamiskohustulase kohustused

korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatus aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine lähtudes heast raamapidamistavast

dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid

kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid ramatupidamisregistrites

koostama ja esitama aastaaruande

säilitama raamatupidamise dokumente, arvestusregistreid ja aruendeid
Raamatupidamise korraldamine ettevõttes
Raamatupidamise korraldamise eest ettevõttes, asutuses, organisatsioonis vastutab ettevõtet juhtiv omanik või volitusega juht. Raamatupidamise korraldamiseks võib ettevõtte juht: moodustada raamatupidamise struktuurüksisuse või võtta tööle raamatupidaja ; kasutada raamatupidamisteenuseid odutava ettevõtte või mittekoosseisule raamatupidamisspetsialisti teenuseid; pidada ise raamatupidamisarvestust
Vastutus raamatupidamise töö eest
Kui ettevõttes on tööle võetud raamatupidaja või kasutatakse mittekoosseisule raamatupidamisspetsialisti teenuseid, on nimetatud isik raamatupidamise eest vastutavaks isikuks ettevõttes.Selle isiku ülesanned:algdokumentide koostamine, algdokumentide õigose kontroll, algdokumentide kogumine ja üleandmine raamatupidamisfirmale.Isiku määramine raamatupidamise eest vastutavaks tuleb vormistada kirjalikult.Raamatupidamise eest vastutava isiku määramine ei vabasta ettevõtte juhti isiklikult vastutustest raamatupidamise korraldamise ja andmete õigsuse eest.
Majandusaasta mõiste ja variandid
Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Variandid: 1. jaanuarist -31. detsembrini, 1.aprillist-31.märtsini, 1.juulist-30. juunini , 1.oktoobrist-30. septembrini
Raamatupidamise sise-eeskirja sisu:
Majandustehingute dokumenteerimine; varade ja arvelduste inventeerimine, raamatupidamisregistrite pidamist või automatiseeritud andmetöötlussüsteemide kasutamine; kontoplaani, koolide ja lühendite kasutamine; vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks; dokumentide säilitamine; aruannete koostamise ja säilitamise korda