OHUTUSJUHEND (1)

KINNITATUD 
SÜG Sihtasutuse 
juhatuse esimehe 
„ 17.“   märts 2010 
käskkirjaga nr 1-3/15 p.1.5 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
OHUTUSJUHEND   
 
TOITLUSTUSJUHILE,  
KOKALE , KÖÖGITÖÖLISELE,  
SÖÖKLA  MÜÜJALE 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1 
 
1. SISSEJUHATUS 
 
Käesoleva  ohutusjuhendi  tutvustamine  (esmajuhendamine)  töötajale  toimub  pärast 
töötaja  tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist  tööandja  määratud 
pädeva isiku poolt.  
Töötaja   täiendjuhendamine  korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: 
-  uute  töötervishoiu  ja  tööohutuse  juhendite  või  õigusaktide  kehtestamisel  või   kehtivate  
nõuete muutumisel; 
- töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; 
-  tehnoloogia  või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; 
- töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; 
-  kui  töötaja  rikkus   tööohutusnõudeid ,  mis  põhjustas  või  oleks  võinud  põhjustada 
tööõnnetuse; 
-  tööde  või  tegevuse  puhul,  mis  ei  kuulu  töötaja  töölepinguga  määratud  tööde  või 
ametikohustuste hulka; 
- kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; 
- kui  tööinspektor  peab seda vajalikuks.  
Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab  tööandja . 
Töötaja   sissejuhatav ,  esma-  ja  täiendjuhendamine,  väljaõpe  ning  töötaja  iseseisvale  tööle 
lubamine  registreeritakse sellekohasel arvestuskaardil,  päevikus  või  andmebaasis .  
Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. 
Töötaja kohustused ja õigused. 
Töötaja on kohustatud:  
-  osalema  ohutu töökeskkonna loomisel,  järgides  töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;  
- järgima tööandja kehtestatud töö- ja  puhkeaja  korraldust;  
- läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;  
- kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;  
- tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda 
ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;  
- kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või 
selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;  
- 
täitma 
tööandja, 
töökeskkonnaspetsialisti, 
töötervishoiuarsti, 
tööinspektori 
ja 
töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.  
Töötajal  on  keelatud  töötada  alkoholi-,  narkootilises  või  toksilises  joobes  või 
psühhotroopse aine mõju all.  
Ohutusnõuete  rikkumise  korral  kannab  töötaja  vastutust  töötajate  distsiplinaarvastutuse 
seaduse alusel.  
Töötajal on õigus:  
- nõuda  tööandjalt  töötervishoiu  ja  tööohutuse  nõuetele  vastavaid töötingimusi  ning  ühis- ja 
isikukaitsevahendeid;  
-  saada  teavet  töökeskkonna  ohuteguritest,  töökeskkonna  riskianalüüsi  tulemustest, 
tervisekahjustuste  vältimiseks  rakendatavatest  abinõudest,  tervisekontrolli  tulemustest  ja 
tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;  
- tõsise, ähvardava või  vältimatu  õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma  töökohalt  
või ohtlikult alalt;  
- keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei 
võimalda  täita  keskkonnaohutuse  nõudeid,  teatades  sellest  viivitamata  tööandjale  või  tema 
esindajale ja töökeskkonnavolinikule;  
 
2 
-  nõuda  tööandjalt  arsti  otsuse  alusel  enda  üleviimist   ajutiselt   või  alaliselt  teisele  tööle  või 
oma töötingimuste ajutist kergendamist;  
- nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse 
alusel  tervise  tõttu  vastunäidustatud  ning  tööandjal  on  võimalik  töötajat  vastavale  tööle  üle 
viia; 
-  saada  tööst  põhjustatud   tervisekahjustuse   eest  hüvitist  vastavalt  Vabariigi  Valitsuse 
kehtestatud korrale;  
-  pöörduda  töökeskkonnavoliniku,  töökeskkonnanõukogu  liikmete,  töötajate  usaldusisiku  ja 
asukohajärgse tööinspektori  poole,  kui  tema arvates  tööandja  poolt  rakendatavad abinõud ja 
antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.  
 
Töötaja  tervisekontroll  
Töötaja  tervisekontroll,  selle  vajadus   selgub   riskianalüüsist  või    kehtivatest  seadusaktidest, 
viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. 
Töötaja  tervisekontroll  algab  esmase  tervisekontrolliga  tööle  asumise  esimese  kuu  jooksul 
ning edaspidi töötervishoiuarsti  näidatud  ajavahemiku järel, kuid  
mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. 
 
2.  ÜLDNÕUDED  
 
2.1.  Kokana  lubatakse  töötada  isikuil,  kes  on  18  aastat  vanad,  teinud  läbi  kutsealase 
ettevalmistuse. 
2.2. Lubatud on teha ainult seda tööd, mis on ülesandeks antud ja mille ohutud töövõtted on 
hästi teada. 
2.3. Tehnoloogiaseadmetega (hakklihamasinad, lõikurid, elektri- ja gaasipliidid,  keedukatlad  
jm.)  tohivad  töötada need töötajad, kes on  omandanud  seadmete hooldamise ja neil töötamise 
miinimumnõuded 
2.4. Tehnoloogiaseadmeid tohivad parandada vaid vastava ettevalmistusega töötajad. 
2.5.  Köögipersonal  peab  kandma  ettenähtud  sanitaarriietust  ja  vajadusel  ettenähtud 
isikukaitsevahendeid. 
2.6. Küüned peavad olema lühikeseks lõigatud, juuksed  peakattega  kaetud. 
2.7. Keelatud on lubada  töökohale  võõraid, kõrvalisi isikuid. Sealviibimine võib olla lubatud 
vaid sanitaarrõivastuse kandjail. 
2.8.  Ei  ole  lubatud  kasutada  mõranenud  ega   vigastatud   sööginõusid,  need  tuleb  käigust 
kõrvaldada. 
2.9.  Tükelduslauad  peavad  olema  valmistatud   tugevast   puust  või  muust  vastupidavast 
materjalist, nende tööpind peab olema sile.  
2.10. Lõikelaudu ei tohi hoida  virnas  üksteise peal. 
2.11.  Jäätmete  jaoks  peavad  olema   kaanega  ämbrid,  mis  pärast  tööd  (sõltumata  täitumisest) 
tuleb tühjendada ja  desinfitseerida  ning loputada kuuma veega. 
2.12.  Metallnõud  ( katlad ,   potid ,   pannid )  peavad  olema   terved ,  kindlate  põhjade  ja 
käepidemetega. 
 
3. ENNE TÖÖD  
 
3.1. Panna  selga  ettenähtud  tööriietus . Tööriideid ei tohi kinnitada nõeltega, taskutes ei tohi 
hoida haaknõelu, klaas- ega teisi kergesti purunevaid või teravaid esemeid. 
3.2. Tööpaik tuleb korda seada, läbikäike ei tohi ummistada.  Tööriistad  ja -vahendid tuleb üle 
vaadata ja veenduda nende korrasolekus. 
3.3. Rikete või puuduste avastamisel tuleb neist  teatada  juhtkonnale.  
 
3 
4.  TÖÖ AJAL 
 
4.1. Töötades  elektriseadmetega  (elektripliit,  -ahi,   pann   jms.)  pead  täitma  nende  seadmete 
kasutusjuhendit. 
4.2. Mittekorras  elektriseade  lülita  vooluvõrgust  välja  ja  pane  silt  "Mitte  kasutada"  ja  teata 
kohe töö juhile, tema äraolekul tööandjale või tema esindajale. 
4.3. Raskuste  tõstmisel  jälgida,  et  see  ei  oleks  füüsiliselt  liialt  koormav.  Võimaluse  korral 
tõsta raskusi kahekesi. 
4.4. ogu tööaja vältel pead hoidma oma töökoha korras, puhtana, põrand peab olema pidevalt 
kuiv. 
4.5. Võttes välja kuumast ahjust toitu ei tohi pead ahju kallutada. Kui mõni toitaine jms. on 
kukkunud  ahju  tagumisse  äärde,  siis  selle  välja  võtmiseks  kasuta  mingit  pika  varrega 
tõmmitsat. 
4.6. Keedunõult, kus toit või vesi  keeb , ning nõus on kuum aur,  kaane  maha võtmisel alusta 
tagant serva kergitamisega. Tõstnud tagumise kaane serva 10-15 cm kõrgusele,  oota  kuni 
aur väljub ja alles siis eemalda  kaan  nõult. 
4.7. Klaasnõude  ja  -esemete   pesemisel ,  tõstmisel  või   paigaldamisel   tuleb  jälgida,  et  need 
mõne mehaanilise toime tagajärjel ei puruneks. 
4.8.  Puhastusvahendite   kasutamisel  kasutada selleks ettenähtud isikukaitsevahendeid. 
4.9. Pliidil olevaid  nõusid  ei tohi liigutada järsu tõmbega. 
4.10. Kotletid,  pirukad  ja pooltooted tuleb pannile asetamisel hoida kaldu, vältimaks 
         rasvapritsmeid. Kartulite ja teiste juurviljade panemisel keevasse rasva tuleb hoiduda  
         vee sattumisest rasva. 
4.11. Kuuma toiduga nõude  kandmisel  ei tohi neid suruda enda vastu. Kuumast kööginõust ei 
tohi kinni võtta palja käega, kasutada tuleb pajakindaid või rätikut. 
4.12. Mahavalgunud vedelik,  rasv  jm. toiduained ja vesi tuleb koheselt  koristada . 
4.13. Konservikarbid tuleb avada avajaga, mitte  nugade  või teiste köögiriistadega. 
4.14.  Külmutatud  liha või kala tuleb  tükeldada  alles pärast ülessulatamist. 
4.15. Toiduga katelde, pannide, kannude tarvis peavad olema püsikindlad alused. 
4.16. Töötamisel  kõrgel  (seinte,  lagede,   akende   jms.  puhastamisel)  tuleb  kasutada 
libisemisvastaste (kummi)otsakutega treppredeleid või redeleid. Juhuslikel alustel (tünnid, 
kastid  vm.) töötamine on keelatud. 
4.17. Libastumiste  vältimiseks  tuleb   põrandale   sattunud  vedelik,  rasv,  toiduraasud, 
sööginõude  killud  jms. kohe koristada. 
4.18. Enne  laudade,   kappide   vm.  esemete  liigutamist  tuleb   neilt   eemaldada  kõik  kukkuda 
võivad esemed. 
4.19. Seadmete  voolujuhtivaid  osi  (vinnaklülititel,  seinakontaktidel  jms.)  ega  isoleerimata 
juhtmeid ei tohi puutuda. 
4.20. Enne elektriseadmete puhastamist tuleb veenduda, et vool on neist välja lülitatud. 
Masinate liikuvaid osi tohib  puhastada  alles pärast nende täielikku seiskumist. Seadmetele või 
masinatele ei tohi asetada puhastusvahendeid ega muid esemeid. 
4.21. Ruumide  koristamisel  tuleb kasutada vastavaid töövahendeid, prahti ega jäätmeid palja 
käega koristada ei tohi. 
4.22. Põrandapesul abiruumides vm. virnastatud esemete läheduses tuleb eelnevalt veenduda 
virnade püsivuses. 
4.23. Eriti  ettevaatlik  tuleb  olla  põranda  koristamisel  (pesul)  treppide,  luukide  või  uste 
läheduses; võimalusel vältida astumist äsja pestud, libedale pinnale. 
 
4.24. Kartulikoorimismasinaga töötamisel: 
4.24.1. Enne töö alustamist: 
 
4 
-  kontrollida masina kinnitust alusel; 
-  kontrollida riivketta kinnitusi; 
-  kontrollida laadimiskolu olemasolu; 
-  kontrollida maanduse korrasolekut, maandusjuhtme ja ühtmiku tervust. 
4.24.2. Töö ajal: 
•  Töö  ajal  ei  tegeleta  kõrvaliste  asjadega  ega   vestelda   kõrvaliste  isikute  või 
töökaaslastega. 
•  Kartulikoorimismasinale  peab  olema  paigaldatud  lehter  kartulite  laadimiseks.  Ilma 
lehtrita töötada ei tohi. 
•  Masina töötamise ajal ei tohi kätt panna tööseadisesse. 
•  Kinnijäänud  kartulid  tohib välja võtta alles pärast masina seiskumist. 
•  Riivketta eemaldamiseks ja paigaldamiseks peavad olema vastavad  konksud  
•  Masin tuleb välja lülitada: 
-  ajutisel lahkumisel töökohalt; 
-  elektrivoolu ajutisel katkemisel; 
-  masina  või  seadme  ülevaatuseks,  remondiks,  korrastamiseks,  reguleerimiseks, 
puhastamiseks  ja õlitamiseks; 
-  masina rikke korral; 
-  tuleohu tekkimisel. 
 
4.25. Köögiviljatükeldajaga töötamisel: 
•  Ohutuse tagamiseks on seade varustatud magnetlülitiga, juhul kui seade on valesti kokku 
pandud, mootor ei käivitu. 
•  Seadme  ülesseadmiseks  tuleb  see  paigutada  tasasele,  kus  talle  pääseb  vabalt  ligi. 
Ergonoomiliselt  sobivaim  kõrgus  põrandast,  on  1.20  –  1.30m    lõikuri  ovaalse 
sissesööduavani. 
•  Lõikurit on lubatud lülitada ainult maanduskontaktiga pistikusse. 
•  Seadme  lõikenoad  ja  terad  on  väga  teravad.  Seetõttu  tuleb  neid  hoida  kindlas  kohas 
terahoidjal,  riiulil  või  karbis.   Teri   saab  ohutult  tõsta  altpoolt  toetades.  Jälgida  tuleb  ka 
terade õiget kasutamist masinas. 
•  Enne lülitamist tuleb veenduda, kas küljel olev kinnituskonks on lukustatud. 
•   Tera  pöörlemise ajal, ei tohi püüda seadet keskelt avada. 
•  Jahutusavadest on keelatud midagi sisse torgata või neid püüda eemaldada. 
•  Terade kinnituskohtade ümber ei tohi midagi kerida ega vahele torgata. 
•  Lõikurit ei tohi üle koormata. 
•  Palja käega on keelatud produkte masinasse suruda. 
•  Seade  on  mõeldud  köögivilja  tükeldamiseks  ja  kõvad  materjalid  (kondid,  kivid  jms.) 
võivad selle ära lõhkuda. 
•  Lastel on keelatud lõikurit kasutada. 
•  Enne puhastamist või pärast töö lõppu tuleb  pistik  vooluvõrgust eemaldada. 
•  Mootoriosa on veega keelatud pesta. 
 
4.26. Hakklihamasinaga töötamisel: 
•  Liha lükkamiseks laadimistaldriku avasse tuleb kasutada puust lükkepulka. 
•  Eenda liha laadimistaldriku avasse ühtlaselt ning liigse surveta. 
•  Tiguajami ja lõiketerade väljavõtmiseks töökambrist tuleb kasutada tõmmitsat või konksu. 
•  Pärast tööd pesta masinaosad kuuma veega, seejärel kuivatada. 
 
 
 
5 
4.27. Elektripliidi kasutamisel: 
•  Elektripliidi paigaldamisel tuleb see jalgade pikkust reguleerides loodi seada. 
•  Pliidi kõrval asuvad  seadmed  ja pinnad peavad olema kuumuskindlad. 
•  Enne  elektripliidil  tööleasumist  tuleb  kontrollida  selle  termoregulaatorit  ja  ümberlülitite 
korrasolekut. 
•  Suurimale võimsusele lülitatud elektripliite ei tohi jätta tühjaks. 
•  Pliidipealne peab olema ühtlane ja sile. Moondunud pealispinnaga  pliiti  kasutada ei tohi. 
•  Töö  ajal  lülitada   plaadid   alul  täisvõimsusele,  pärast   valmistatava   keematõusmist  aga 
nõrgemale  voolule.   Vabu    plaate   mitte  sisse  lülitada,  väljaarvatud  nõrgemale  voolule 
lülitatud valveplaat. 
•  Põletuste vältimiseks, võib pliidiplaate hakata puhastama alles peale plaaatide jahtumist.  
 
4.28. Aurukonvektsiooniahju kasutamisel: 
•  Ahju paigaldamisel tuleb see jalgade pikkust reguleerides loodi seada. 
•  Ahju   toide   peab  olema  varustatud  turvalülitiga  (automaadiga),  mille  abil  on  võimalik 
hoolduseks vool välja lülitada. 
•  Ahju  käsitlemisel  jälgida kasutusjuhendi nõudeid. 
•  Ahju sisemust võib puhastada, kui ta on külm või kui ta sisemus on jahtunud alla 60oC. 
•  Ahju puhastamisel kanda käte kaitsmiseks kummikindaid. 
•  CombiClean  pesusüsteemi  kasutamisel  ahju  pesemisel,  tuleb  pesuvarda  sisse  panemisel 
kindlasti kanda kindaid ja ahju temperatuur ei tohiks olla üle 90oC. 
 
4.29. Segajaga katla kasutamisel: 
•  Katla töötamisel on selle  kestas  suur kogus auru, mistõttu tuleb ta klappe ja lülitusnuppe 
käsitseda ettevaatlikult. 
•  WATER  COOLING  (vesijahutus) ja WATER  LEVEL  (vee tase)  kraanide  ja  kaitseklapi 
avamisel tuleb arvestada  väljapaiskuva auru ohuga. 
•  Katelt ei tohi täita üle maksimaalmäära osutava märgi, sest see põhjustab ülekeemise ohu, 
muudab tühjendamise raskemaks ning võib kahjustusi tekitada. 
•  Veega täidetavat katelt ei tohi jätta valveta. 
•  Sisselülitatud  katla  juurest  ei  tohi  lahkuda  ja  pärast  kasutamist  tuleb   katel   alati  välja 
lülitada. 
•  Töötav  katel  muutub  väga  kuumaks,  mistõttu  tuleb  enne  katla  kesta  või   sisepinna  
puudutamist veenduda, et see ei ole enam tuline. 
•  Vajadusel  kaitseklappi  vahetada,  ei  tohi  seda  mingil  juhul   asendada   kõrgema 
avamisrõhuga klapiga. 
•  Mitte kunagi ei tohi kaitseklapi väljeava külge ühendada toru, voolikut või mingit muud 
sama  laadi  objekti, sest see võib takistada auru vaba väljapääsu kaitseklapi kaudu. 
•  Mitte kunagi ei tohi sulustada kaitseklapi päästemehhanismi. 
•  Mitte kunagi ei tohi auru generaatorisse lisada vett, kui katel on kuum, sest vastasel juhul 
võib kraanist WATER LEVEL (vee tase) auru välja tungida, mistõttu on põletusoht. 
•  Katla  kohale  ei  tohi  kunagi  kummarduda,  kui  kantakse  avaraid  rõivaid  või  midagi 
lotendavat. 
•  Seguri töötamise ajal ei tohi mingil juhul panna käsi, sõrmi või mingeid esemeid katlasse. 
•  Segaja töötamise ajal ei tohi katsuda selle võlli ega ühendusmehhanismi. 
•  Toidu  väljapaiskumise  vältimiseks,  tuleb  segaja   pöörlemiskiirus   valida  sõltuvalt  katla 
täitumisastmest. 
 
6 
•  Keeva katlasisu puhul tuleb olla eriti ettevaatlik, sest kuumad pritsmed ja üle keenud sisu 
võivad kõrvetada ning põletushaavu tekitada. 
•  Katla  tühjendamisel  tuleb  olla  ettevaatlik,  sest  vastasel  juhul  võib  ennast  kõrvetada  või 
põletushaavu saada. 
•  Kuuma  toidu  katlast  väljavalamisel,  ei  tohi  seista  katla  ees,  sest  pritsmed  või  üle  serva 
loksuv toit võib kõrvetada. 
•  Hoolitsege alati selle eest, et katla sisu valmispandud anumatesse ära mahuks. 
•  Katla kallutamisel, on muljumisohu tõttu keelatud olla selle taga või all. 
•  Katla kallutamisel, tuleb muljumisohu vältimiseks sõrmed, käed ja muud  kehaosad  hoida 
liikuvosadest eemal ning ei tohi neid panna liikuvosade ja toestiku vahele. 
•  Normaalse töö puhul ei tohi kaitseklapp auru läbi lasta. Kui nõnda juhtub, siis tuleb katel 
viivitamatult  välja  lülitada  ning  hooldemeeskond  või  sellekohase  väljaõppe  saanud 
remondimeister kohale kutsuda. Mingil juhul ei tohi ise  remontima  hakata. 
•   Kraani , WATER LEVEL (vee tase) ei tohi avada juhul, kui kesta sisetemperatuur on üle 
95oC. 
•  Väljalülitatud katla enneaegne puudutamine võib põhjustada põletusi. 
•  Katla puhastamisel, tuleb käte, silmade jm. kaitsmiseks kasutada puhastus- ja pesuainete 
tootjate poolt soovitavaid/nõutavaid kaitsevahendeid. 
 
4.30. Veekeetja kasutamisel: 
•  Enne  veekeeturi  sisselülitamist  tuleb  veenduda  kuuma  vee  äravooluliini  ja  ujukklapi 
korrasolekus, külma vee juurdevoolus ning selles, et keedunõu oleks vett täis. Korrast ära 
veekeetjaga ei tohi töötada. 
•  Külma vee juurdevoolu katkemisel tuleb veekeetja koheselt välja lülitada. 
•  Veekeeturi signaaltoru ei tohi sulgeda. Tuleb jälgida, et keeturi  kraanid  oleksid korras. 
•  Töötavat  veekeetjat  ei tohi jätta järelvalveta. 
 
4.31.  Nõudepesumasina  kasutamisel: 
•   Masinaga  võib pesta ainult terveid nõusid. 
•  Kuuma  vee  või  auru  läbi  tekkitavate  põletushaavade  vältimiseks  ei  tohi  masinaga 
töötamise ajal avada selle  uksi . 
•  Kuumaveetorustiku korrasolekut tuleb kontrollida järjepidevalt. 
•   Filtrid   ja  pihustid  tohib  välja  võtta  alles  pärast  masina  täielikku  seiskumist,   veesoojendi  
väljalülitamist ja masina ukse kinnitamist ülemisse asendisse. 
•  Toidujäätmed tuleb toidunõudest eemaldada puitlabidakese ja jõhv -või juurharjaga. 
•  Toidujäätmed tuleb panna kaanega paaki. 
•  Sööginõude  pesemisel  ei  tohi  neile  tugevasti  vajutada.   Klaasid   tuleb  pesta  eraldi  teistest 
nõudest. 
•   Purunenud  sööginõude killud või mõradega sööginõud tuleb pesunõust välja võtta. 
•  Sööginõude loputamisel kuumas vees tuleb kasutada metallkorve või võrke. 
•  Kinnijäänud toidujääke ei tohi nõu põhjast lahti kraapida, vaid valada sinna kuuma vett ja 
lasta liguneda. 
•  Pärast töö lõpetamist tuleb puhtad nõud ja tööriistad panna selleks määratud kohta. 
 
4.32. Ruumide koristamisel: 
•  Keemiliste ainete kasutamisel, peab  töötajal olema teada kasutatavate kemikaalide  toime 
organismile ning abinõud, mida tuleb rakendada nende kahjuliku toime vältimiseks või 
vähendamiseks. 
 
7 
•  Ühtegi keemilist ainet või seda sisaldavat valmistist ei tohi töökohale tuua ega kasutusse 
võtta ilma markeeringuta. 
•  Koristamisel  tuleb    kasutada  sõltuvalt   kasutatavatest   ainetest  ja  tehtavast  tööst  vajalikke 
isikukaitsevahendeid (kaitsekindad jt.). 
•  Ruumide koristamisel kasutada koristusinventari. Mitte koristada prügi vahetult kätega. 
•  Olla  ettevaatlik  tulise  vee  kasutamisel.  Ämbrisse  mitte  lasta   tulist   vett  üle  3/4  selle 
mahust. 
•  Pestud põrand ära kuivatada. 
•  Ruumide  märgkoristusel  peavad   elektriseadmed   olema  välja  lülitatud.  Mitte  puutuda 
käega või  märja  lapiga elektrijuhtmeid. 
•  Kasutada ainult selleks ette nähtud puhastus- ja pesuvahendeid. 
•  Hoiduda pindudest ja halvasti sisselöödud naeltest. 
•  Laudade, kappide ja muude esemete nihutamisel kontrollida enne, kas nad seisavad koos 
ja koristada nende pealt kõik maha kukkuda võivad esemed. 
•  Töötades  kõrgel  (lae,  seinte,  akende  puhastamisel)  kasutada  ainult  korras  redeleid  ja 
treppredeleid.  Redeli  ja  põranda  vaheline  kaldenurk  ei  tohi  olla  üle  60°.  Mitte  kasutada 
kõrgel töötamisel juhuslikke aluseid (kastid, taburetid jms.). 
•  Mitte  pesta  ja  puhastada  aknaid,  millel  on  purunenud   klaasid   või  mille  raamid  ei  ole 
terved. 
•  Mitte toetada redelit vastu akent. 
 
4.33. Raskuste käsitsi teisaldamine 
•  Raskus või selle teisaldamine võib põhjustada terviseriski, kui see: 
-  on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas; 
-  on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga; 
-  on ebastabiilne või selle sisu võib  liikuda ; 
-  oma  kuju  või  konsistentsi  tõttu  võib  töötajat  vigastada,  eriti  kokkupõrkel  teise 
esemega.  
-  teisaldamiseks nõutav füüsiline  pingutus  on liiga suur; 
-  raskust saab teisaldada ainult ülakeha pöörates; 
-  teisaldamisega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine; 
-  teisaldatakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga.  
-  teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas; 
-  põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu; 
-  teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel; 
-  jalgealune on ebapüsiv; 
-  õhutemperatuur  või  -niiskus  ei  ole  teisaldustööks  sobiv  või  puudub  vajalik 
ventilatsioon.  
-  teisaldustöö on liiga  sagedane  või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige 
selgroole; 
-   puhke - või taastusaeg on liiga lühike; 
-  raskuse  tõstmine-langetamine  toimub  ebamugavas  kõrguses,  nt  õlavöötmest 
kõrgemale  või  allpool  põlvede  kõrgust,  või  ebamugavas  kauguses,  nt  kehast 
eemal; 
-  raskust  ei  saa  kandmisel  toetada  vastu  keha  või  kui  kandmise  vahemaa  on  liiga 
pikk; 
-  tööprotsessist johtuvatel tehnilistel põhjustel ei saa töötaja oma töötempot muuta; 
-  töötaja  kannab  ebasobivat  riietust,  jalanõusid  või  kui  tema  muu   varustus   ei  sobi 
teisaldustööks.  
 
8 
-  töötaja on füüsiliselt nõrk konkreetse ülesande täitmiseks; 
-  töötajalpuudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe.  
 
•  Kandmistee  peab  olema  vaba,   tasane   ja  võimalikult  lühike,  eesliikujast   ärgu   püütagu 
mööduda, et juhuslikult kukkunud ese kedagi ei vigastaks. 
•  On keelatud  kanda  vaate   seljas , sõltumata nende massist. Seista rööpe või kaldteid mööda 
mahaveeretatava  kauba  ees  või  pealeveeretatava  kauba  taga  ning  veeretada  laste 
rõhtpinnal äärtest lükates 
•  Vedelikku  sisaldavat  taarat  võib  vedada  (teisaldada)  ainult  eripakendis.  Klaastaara  tuleb 
asetada püsti ( kork  ülespoole). 
•  Kaubakastide  ümberpaigutamisel  tuleb  käte  vigastamise  vältimiseks  iga  kast  enne  üle 
vaadata. Väljaulatuvad  naelad  ja plekiribade otsad tuleb kinni lüüa. 
•  Materjale,  detaile  ega  tooteid  ei  tohi  ladustada  korratult.  Lasti  mahapanekul  tuleb 
veenduda, kas see asetub õigesti ja  püsivalt . 
•  Teisaldatavaid esemeid tohib maha võtta ainult virnade või hunnikute pealt. Enne nende 
mahavõtmist virna otsast, tuleb veenduda, kas kõrvalseisev ese püsib kindlalt ja ei  kuku  
ümber. 
 
5.  PÄRAST TÖÖD 
 
5.1.  Lülita elektriseadmed ( pliidid , ahjud jms.) vooluvõrgust välja, lase neil maha jahtuda. 
Peale  mahajahtumist  pese  ja  puhasta  neid  nii,  et  järgmine  vahetus  saab  kohe  tööd 
alustada. 
5.2.  Pese ja pane kõik töövahendid selleks ettenähtud kohta. 
5.3.  Teha köögiplokis vajalikud  koristus - ja puhastustööd. 
5.4.  Vaheta  tööriided  ja   jalatsid   omade  vastu  ning  pane  tööriided  ja  jalatsid  selleks 
ettenähtud kohta. 
5.5.  Lülita välja töökohal (tööruumis)  valgustus , sule uksed ja aknad. Enne koju minekut 
informeeri tööjuhti või tööandjat ilmnenud puudustest ja probleemidest. 
 
6.  AVARIIOLUKORRAS 
 
6.1.      Sagedasemateks õnnetusjuhtumite või avariide põhjustajateks köögiplokis töötamisel 
            võivad olla: 
-  köögiseadmete tööelemendid vm. liikuvad osad; 
-   elektrilöök ; 
-  käte vm.  põletused  kuumadest seadmetest, veest või toidust; 
-  libisemised ja kukkumised; 
-  põletused aurust või pritsmeist jne 
-  käte vigastused terariistadega..  
6.2.   Avarii  või  õnnetusjuhtumi  puhul  köögitöödel  tuleb  kannatanule  osutada  esmaabi, 
vajadusel  kutsuda  kohale   kiirabi   ja  teatada  juhtunust  kohe  ettevõtte  juhile  või  teda 
asendavale isikule. 
6.3.   Õnnetuskohal tuleb  kuni  juhtumi  uurijate  kohalejõudmiseni säilitada  selle  toimumise 
momendi olukord, kui see ei kutsu esile  täiendavaid  ohtusid. 
6.4.    Elektritrauma  puhul tuleb  esmalt  kiiresti katkestada vool ja vabastada kannatanu voolu 
alt.  Kui  voolu  pole  võimalik  katkestada,  tuleb  kannatanu  eemaldada  vooluringist 
isoleerivat  eset  (kuiv  riie,  puitese,  nöör  vms.)  kasutades,   hoides   end  ise  voolu  alla 
sattumast. 
 
 
9 
7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL  
 
Töötajad  peavad  tõsise  ja  ähvardava  õnnetusohu  korral  võtma  tarvitusele  abinõud  vastavalt 
oma  teadmistele  ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks 
ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. 
Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt  lahkuma  kiirelt ja ohutult. Tõsise ja 
vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi 
selle eest  karistada  ega asetada ebasoodsasse olukorda. 
Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine 
ohustatud alast.  
Tulekahju avastanud isik on kohustatud: 
- teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb 
ning  nimetama  oma   perekonnanime   ja  teate   andmiseks    kasutatava   telefoninumbri  ning 
vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; 
-  hoiatama  ohtu sattunud inimesi; 
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; 
- võimaluse piires asuma tuld  kustutama .  
Tulekustutus-  ja  päästemeeskonna  sündmuskohale  saabumisel  informeerib  tulekahju 
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: 
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest; 
- võimalikust ohust inimestele; 
-  muudest  tulekahjuga  kaasneda  võivatest  ohtudest  (plahvatused,  ohtlikud   kemikaalid , 
elektriseadmed jms).  
 
8. ESMAABI 
 
 
Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. 
Kõige olulisem on tegutseda  rahulikult  ja läbimõeldult.: 
 - püüda välja selgitada kannatanu seisukord 
- raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; 
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi,  
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada  elektrivool  jne.  
Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks 
väljaõpetatud töötaja või kiirabi.  
 
NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. 
 
9.  ERGONOOMIA  
 
Ülekoormushaiguse põhjuseks võivad olla töö ebaratsionaalne organiseerimine, pikaajaline 
viibimine sundasendis, üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge, korduvad samalaadsed 
kiired liigutused,äkilised töörütmi muutused,ebaõiged töövõtted, vead raskuste käsitsi teisal- 
damisel, pisitraumad ja liigväsimus. 
Raskusi tõstes: 
-hoida selg võimalikult sirge 
-tõstetav raskus hoida kehale võimalikult lähedal 
-hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatud 
-pöörata keha jalgadest, mitte seljast 
-mitte tõsta õlgadest kõrgemale 
-vältida korduvat ühe käega tõstmist 
 
10 
-mitte tõsta liiga madalalt (sobiv raskuse tõstmise kõrgus on 70-80 cm) 
-hoiduda juhuslikest äärmuslikest tõstetest. 
 
Soovitusi  õigeteks tööasenditeks: 
Pea ja kaela piirkond 
Tüüpilised vead: pea sage pööramine või pikaajaline hoidmine ette- või tahakallutatud 
asendis. 
Soovitav  tööasend: hoida pead võimalikult keskasendis, vältida sagedasi pöördeid ja 
äärmuslikke asendeid. 
Tüüpilised vead: töötamine asendis, kus  õlad  on kõrgendatud või õlavarred tõstetud (üle  
30 cm), kiired korduvad õlavarre liigutused,  küünarvarre  tugevad  pöörded  sisse- või 
väljapoole, töötamine kätega randmete piirasendis – ülemäära sirutatud või painutatud, käsi 
on pideva pinge all, hoides käes detaili või tööriista. 
Soovitav tööasend: hoida õlavarred kehale võimalikult lähedal, vältida ülemäärast painutust ja 
sirutust randmeliigeses. 
Selg 
Tüüpilised vead: töötamine kummargil sundasendis, korduv ülekeha pööramine, raskete ese- 
mete  tõstmine ebaõigete võtetega. 
Soovitav tööasend: hoda selg võimalikult sirge nii seistes kui ka  istudes , lühendada 
sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Teha erinevaid töid 
vaheldumisi . 
Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. 
Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja 
pingutamata asendis hoides.  
Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. 
 
Väsimus  on ülepinge tunnus.Ülepinges olevaid lihaseid tuleb lasta taastuda, muutes töölii- 
gutusi. Ükski tööasend või – liigutus  ei ole soovitatav pikaajaliselt, neid tuleb vaheldada. Va- 
heldust  saavutatakse  erinevate tööoperatsioonide või seismise ning istumise vaheldumisega. 
Tööoperatsioone tehtagu erinevate tööliigutustega,mis võimaldab lihaste koormust ühtlustada. 
Ülepingutuste vältimise  seisukohast  tulebsagedasi  lühemaid  pause eelistada harvadele pikka- 
dele pausidele. Pikad puhkepausid on vajalikud siis, kui töötatakse külmades või kuumades 
mikroklimaatilistes tingimustes. 
 
10. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID 
 
1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; RT I 
2002, 47, 297; RT I 2002, 63, 387; RT I 2003, 20, 120RT I 2004, 54, 389)  
2. Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu tööohutus ja nõuded (RT I 1999, 100, 881)  
3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I 2003, 
89, 596)  
4. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816) 
5.  Tuleohutuse  üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; RTL 2004, 100, 1599) 
6. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja  täiendõppe  kord (RTL 2000, 136, 2157) 
7. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)  
8. Tervisekaitse eeskiri kiirestiriknevate toiduainete valmistamisel, säilitamisel, vedamisel ja 
müümisel (RT I 1994, 51, 862) 
 
11